1-09-18302/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 18302 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 04. mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi I.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05. veebruari 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.K Prokurör Katrin Tron

Süüdistatav I.K

sünd 27.05.1979.a, xxxxx xxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-x xxxxxx-xxxxxx, xxxxx, varem kümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 14.07.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 2 kuu ja 28 päeva vangistusega, vahi alla alates 17.12.2009.a. Kaitsja Adv Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 05. veebruari 2010.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

2 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.K tunnistati Harju Maakohtu 05.02.2010.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva, karistuse kandmise alguseks loeti 17.12.2009.a.

I.K tunnistati süüdi kahes varguses ja kahes varguse katses – 17.10.2009.a varastas Tallinnas XXXXXXXXXX tänava S. toidukaupu 516 krooni väärtuses; 18.10.2009.a püüdis samast kauplusest samuti toidukaupu varastada, kuid enne turvatöötajate poolt kinnipidamist jõudis lahkuda, jättes maksmata kaubad kotiga ukse juurde; 23.10.2009.a varastas samast kauplusest toidukaupu 1003.50 krooni väärtuses ning 17.12.2009.a püüdis Tallinnas XXXXXXXXX tänava R. kauplusest varastada 10 šokolaadi 299.90 krooni väärtuses, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni.

APELLATSIOONI SISU

I.K ei vaidlusta enda süüditunnistamist ega karistamist, kuid leiab, et 23.10.2009.a kuriteoepisoodis esitatud tsiviilhagi 1003.50 krooni ei ole põhjendatud, varastatud kaupa oli

kõigest poole tsiviilhagi väärtuses. Seetõttu taotleb temalt tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa vähendamist.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu, maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kaitsja toetas apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Käesolevas süüdistusasjas on A. AS-i poolt esitatud arusaadav ja selge tsiviilnõue

süüdistatava vastu, sealhulgas 23.10.2009.a kuriteoepisoodi puudutavas osas.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et nõude suurus on vastavuses maakohtu poolt

kontrollitud tõenditega, kohtuotsuses on tõendid ja neist tulenevad järeldused kajastamist

leidnud. Siinjuures tuleb ka osundada, et I.K ise on kõiki vargusi tunnistanud, kinnitanud, et 23.10.2009.a võttis ta riiulist šokolaade, kuid kui palju, seda ei mäleta /I kd tl 39-40/.

I.K-le oli tagatud võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid

ja tõendeid, kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude

3 alusel ning milline tsiviilnõue tema vastu on esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on süüdistatav selgesõnaliselt kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi, toimiku materjalid on talle arusaadavad, hagi suurusele vastuväiteid ei ole /I kd tl 81-82/. Esitatud tsiviilhagi rahuldamise põhjendused on maakohus oma otsuses esitanud. Eelnevale lisaks osundab kohtukolleegium

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on

maakohus põhjendatult ja seadusega vastavuses A. AS-i hagi kogu ulatuses rahuldanud ja tekitatud kahju I.K-lt välja mõistnud.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2010.a otsuse muutmata ja I.K apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Urmas Reinola