4-20-2582/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2582

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2020, Tallinn

Väärteoasja number 4-20-2582 (2317,20,003045)

Kohtunik Marina Ninaste

Kohtuistungi sekretär Priit Kirotar

Väärteoasi Heiko Ristisaare kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14. mai 2020. a otsus peale väärteoasjas nr 2317,20,003045, millega Heiko Ristisaart karistati LS § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot Menetlusalune isik Heiko Ristisaar – isikukood: 39202066049; elukoht: xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja R A

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-st 133 ja §-st 134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14. mai 2020. a otsus väärteoasjas nr 2317,20,003045 ja lõpetada väärteomenetlus Heiko Ristisaare suhtes LS § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega.

4-20-2582

2. Väärteoasja materjalid saata Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskusele ühendamiseks kriminaalmenetluse nr 20230200534 (juhtum 2300,20,0010470) materjalidega. 3. Menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata. 4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveamet koostas 19. aprillil 2020 väärteoasjas nr 2317,20,003045 väärteoprotokolli nr 1570966, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Heiko Ristisaar 19. aprillil 2020 kell 21.59 Harju Maakonnas Tallinnas Ehitajate tee maja nr xxxx juures liikudes E. Vilde tee suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ta juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 1. novembrist 2019. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-s 1 ja LS § 73 lg-s 2 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14. mai 2020. a otsusega karistati H. Ristisaart LS § 201 lg 1 ja LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Teda karistati KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses ehk 500 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus 3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik H. Ristisaar, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, kuivõrd tema välisriigi juhiluba kehtib Eestis. Kaebuse kohaselt ei ole ta Eestis alaliselt elanud juba aastast 2012 ja seaduse järgi kehtib juhiluba 1 aasta Eestisse naastes. Ei nõustu ka etteheitega, et puudus tehnoülevaatus, sest ajal, kui ta kinni peeti, oligi ta sinna teel nagu seadusega lubatud. Samuti ei võetud kordagi arvesse, et on töötu ja kahe lapse isa. Samuti on abikaasa töötu. 4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4-20-2582

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6. Käesolevas väärteomenetluses väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse H. Ristisaarele ette 19. aprillil 2020 kell 21.59 mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1). 7. Harju Maakohtu 6. oktoobri 2020. a istungil selgus, et H. Ristisaare suhtes on 4. septembril 2020 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 4231 tunnustel selles, et H. Ristisaar juhtis tahtlikult 27. augustil 2019, 19. aprill 2020 ja uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 11. augustil 2020 kella 8.27 ajal Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Seega on H. Ristisaare suhtes 4. septembril 2020 alustatud kriminaalmenetlust KarS § 4231 tunnustel kolmanda samalaadse teo osas, s.o juhtimisõiguseta sõiduki juhtimises, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. H. Ristisaar juhtis kriminaalmenetluse esemeks oleva kahtluse kohaselt ilma vastavat juhtimisõigust omamata kolmel korral mootorsõidukit, millest 19. aprilli 2020. a episoodi osas toimub praeguses asjas väärteomenetlus, 11. augusti 2020. a episoodi osas aga kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi (vt kohtuvälise menetleja esitatud dokumente). 8. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Käesoleval juhul on põhjust asuda seisukohale, et kuivõrd H. Ristisaar on kolmel korral juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhiluba, võivad tema tegevuses olla sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sarnases õigusküsimuses leidnud, et karistuspoliitiliselt on põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid samaliigilisi jõustunud karistusotsuseta süütegusid (s.t tegu on faktilise retsidiiviga) samas menetluses. Olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletavas kuriteokoosseisus ning nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus väärteoasjas 4-19-4337, p 9; 22. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 13.) Seejuures ei ole määrav, kas maakohus menetleb väärteoasja VTMS 12. peatüki alusel kaebemenetluses, mis nähtub ka eelviidatud Riigikohtu 4. märtsi 2020. a otsusest. Jõustunud karistusotsust H. Ristisaare suhtes 19. aprilli 2020. a episoodis veel ei ole. 9. Seega H. Ristisaare suhtes on uue samalaadse süüteo tõttu alustatud kriminaalmenetlust ja kohtu hinnangul on põhjendatud, et kõiki juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise episoode menetletaks ühiselt samas menetluses. Eelpool märgitud põhjustel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 leiab kohus, et H. Ristisaare suhtes tuleb väärteoasjas nr 4-20-2582 (2317,20,003045) menetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel LS § 201 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi lõpetada seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. See toob kaasa kohtuvälise menetlja otsuse tühistamise.

4-20-2582

10. Väärteoasja materjalid tuleb saata Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele ühendamiseks kriminaalmenetluse nr 20230300534 (juhtum 2300,20,0010470) materjalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik