1-20-1467/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.oktoobril 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Liane Peets Kriminaalasja number 1-20-1467 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid B.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav B.Y isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, Vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse 22.02.2020 - kandmise algus ja lõpp: 22.02.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 22.09.2020

RESOLUTSIOON 1. Vabastada B.Y temale Tartu Maakohtu 23.02.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1467

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata B.Y-le katseaeg kestusega kuus (6) kuud. 3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4. 5 alusel allutada B.Y 6 kuud KarS § 76 lg käitumiskontrollile kestusega ning kohustada teda -

täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks , 4, 5, 7 B.Y-le järgmised lisakohustused: • mitte tarvitama alkoholi; • asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ) nädala 1 (ühe jooksul vabanemisest arvates; • alluma sõltuvusvastasele ravile kohtuistungil antud nõusoleku alusel ja läbima selle; • keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed 7. Määrus B.Y suhtes k

riminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 8. Vabastada süüdimõistetu B.Y karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 23.02.2020 otsusega tunnistati B.Y süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning tema karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise aega arvestati tema kinnipidamisest 22.02.2020.

14.08.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks B.Y vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

Tartu Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest B.Y vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.Y

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et B.Y tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.

B.Y gude toimepanemise eest. kannab käesoleval ajal karistust teise astme kurite KarS § 76 lg alusel võib kohus tahtlikus 1 2 p teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli 1/2 kuud. B.Y 7 kuud, so. enam kui 2 on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks /3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. E-kinnisturaamatu kohaselt kuulub korter O. P., E. P. ja B.Y -toalise korteriga, kus olid ühisomandisse. Tegemist on 2 pooleli O. P.

remonttööd. kinnitas, et on nõus sellega, et B.Y hakkaks elama antud aadressil. Perekond on igati toeks ja valmis aitama Korteris hakkavad elama kõigega. kinnipeetava ema, kasuisa ning alaealine õde ja vend. E. P. elab mujal. Ema kinnitas, et ruumi on küll vähe, kuid saadakse hakkama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Kohtu hinnangul on B.Y puhul

põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud Rehabiliteerivaid . programme pakutud pole, sest karistusaeg on lühike Seega kinnitab tema käitumine vangistuse . jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele.

Lähedastest saavad isikule tuge õed, vend ja vanaema. pakkuda tema ema ja kasuisa ning

Lähedastega läbi saamine hea. Ema sõnul on läbisaamine kõikide perekonnaliikmetega väga

head ja perekond on kokkuhoidev. B.Y suhtub väga hästi enda noorematesse õdedesse ja venda, vajadusel on abiks ning hoiab neid. Hoolimata kuritegude toimepanemisest tema kõrvale jäänud toetavate pereliikmete lähedus aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida.

Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht. Ennetähtaegselt vabanedes soovib B.Y E. O tööle asuda ettevõttesse . Ettevõttel kehtivad maksevõlad puuduvad. Juhatuse liige on A. K. kellega kriminaalhooldaja 07.07.2020 vestles ning kes kinnitas, et on valmis B.Y-d uuesti

ormistam enda juurde tööle võtma ja v a teda tööle. Isiku tööülesanne on tegeleda siseviimistlusegakrohvija, maaler. 07.07.2020 TÄITIS andmete järgi puuduvad kinnipeetaval võlad ning vabanemisfondi on kogunenud üle 270€.

Kinnipeetava suurimaks probleemiks on alkohol. Tarbib alkoholi

nädalavahetustel: kuuspakk õlut, vahel ka viina ja 5 inimest). Mäluauke on viimase aasta jooksul ei rummi kamba peale (3- ole esinenud, vägivalla esinemist ei tunnista. Kainem ja tervem Eesti programmi raames soovitati isikul vähendada alkoholi tarbimist n ravi ei pidanud vajalikuks. Läbinud ing isik eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu, kuid ka see ei toonud edu, sest motivatsioon oli üksnes väline. ohtuistungil süüdlase avaldatust ilmneb, et ta on valmis oma K eluviisides muutusi tegema ning alluma käitumiskontrolli ajal psühholoogilisele/psühhiaatrilisele sõltuvusnõustamisele, sooviks on ka lasta teha alkoholivastane süst. Eeltoodu viitab, et isik teadvustab oma probleemi ning on valmis sellega tegelema.

5 lisakohustus alluda Seega tuleb isikule määrata KarS § 75 lg 2 p – sõltuvusvastasele nõustamisele tema antud nõusoleku alusel ning keelata suhtlemine alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega, va perekonnaliikmed. Viimane on vajalik, sest vangistuse ja isiku ütluste pinnalt saab järeldada, et ta on mõjutatav isik. Ta on sõprade mõjutusel hak ning sõprade hulgas on ka kriminaalse anud kuritarvitama alkoholiga taustaga isikuid.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et B.Y katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev

kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik