2-20-8801/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-8801 Tsiviilasi Gersamia Company OÜ hagi Giedrius Vrubliauskase vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. august 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Gersamia Company OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Gersamia Company OÜ (registrikood 11993049), lepinguline esindaja Andres Saretok Vastustaja (kostja): Giedrius Vrubliauskas (Leedu Vabariigi isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 6. augusti 2020 määrus muutmata. 2. Jätta Gersamia Company OÜ määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Gersamia Company OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

2

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Gersamia Company OÜ (hageja) esitas 16. juunil 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Giedrius Vrubliauskase (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 850 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,72 eurot ja jooksva viivise põhivõlgnevuselt 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. mail 2020 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 850 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 29. mail 2020. Kostja ei ole laenu tagastanud. Kostja elukoht on Läti Vabariigis. Pooled määrasid laenulepingu p-s 6.2 kokku kohtualluvuse Eesti Vabariigi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kasuks. Kuivõrd kostja töötab Valga linnas, on mõistlik lahendada asja Valga kohtumajas.

MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus kontrollis hagiavalduse kohtualluvust (TsMS § 75 lg 1). TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Kuna Brüssel I bis määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist. Brüssel I bis määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on kostja alaline elukoht. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX. Kostjal on Leedu Vabariigi kodakondsus. Kohtule ei ole kättesaadavad muud andmed kostja elukoha kohta. Kostja alaline elukoht ei asu kohtu kogutud andmetel Eesti Vabariigi territooriumil. Pooled on laenulepingu p-s 6.2 kokku leppinud, et vaidluste kokkuleppel mittelahendamisel on kohtualluvus Eesti Vabariigis Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Maakohtul tuleb kontrollida Brüssel I bis määruse artikkel 25 lg-st 1 tulenevalt, kas kohtualluvuse kokkulepe on tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete järgi kehtiv. Käesoleval juhul ei ole vaidlus seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega (TsMS § 104 lg 1). Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuseks peab esinema üks TsMS § 104 lg-s 3 välja toodud tingimustest. Kohtualluvuse kokkulepe sõlmiti laenulepingus. Seega ei ole kokkulepe sõlmitud pärast vaidluse tekkimist (TsMS § 104 lg 2 p 1). Samuti ei nähtu lepingust, et alluvuse kokkulepe oleks sõlmitud TsMS § 104 lg 2 p-s 2 sätestatud juhuks. Tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p-st 1 on kohtualluvuse kokkulepe seega tühine. Maakohus küsis kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas (Brüssel I bis määruse artikkel 26 lg 1 alusel). Kostja kohtu päringule ei vastanud.

3

Kuivõrd kostja alaline elukoht ei asu kohtu kogutud andmetel Eesti Vabariigi territooriumil, pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning kostja ei ole andnud nõusolekut tsiviilasja menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajas, ei või kostja vastu Eesti kohtutes menetlust algatada. Eeltoodust tulenevalt ei võtnud maakohtu hagiavaldust menetlusse TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata hagi menetlemiseks samale maakohtule. Maakohtu põhjendused ja keeldumine on vastuolus nõukogu 22. detsembri 2000 määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) ja TsMS § 104 lg-ga 2. Maakohtul tuli lähtuda Brüssel I määruse artikkel 23 lg-st 1, mille kohaselt kuulub tsiviilvaidluse lahendamine selle kohtu pädevusse, milles lepinguosalised on kokku leppinud ehk antud juhul Tartu Maakohtu kohtualluvusse. Nii Brüssel I määrus kui ka TsMS § 104 lg 2 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole eluvõi asukoht ei ole Eestis. Maakohus on jätnud eelnimetatud normid käsitlemata. Ka kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse tuvastamine on asjakohatu ja ebaõige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). 5. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette Brüssel I määruse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I määruse (nr 44/2001) asemel kehtib alates 10. jaanuarist 2015 Brüssel I bis määrus (nr 1215/2012), mis on uuesti sõnastatud versioon Brüssel I määrusest (nr 44/2001). Ka Euroopa Liidu õiguse portaalis EUR-Lex (ametlik juurdepääs Euroopa Liidu õigusdokumentidele) on Brüssel I määruse juures märge määruse kehtetuks tunnistamise kohta 9. jaanuarist 2015. Pooled sõlmisid lepingu 7. mail 2020, s.o Brüssel I bis määruse kehtivuse ajal. Seega kohaldas maakohus kohtualluvuse üle otsustamisel õigesti üksnes Brüssel I bis määrust. Hageja viited kehtetule Brüssel I määrusele on asjakohatud. 6. Brüssel I bis määruse artikkel 25 (kokkuleppest tulenev kohtualluvus) on ümbersõnastatud Brüssel I määruse artikkel 23 (kokkulepe kohtualluvuse kohta). Brüssel I bis artikkel 25 näeb selgesõnaliselt ette (erinevalt kehtetust Brüssel I määruse artiklist 23), et kohtualluvuse kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtud on pädevad vaid siis, kui kohtualluvuse kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kehtiv. Seega kontrollis maakohus põhjendatult kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust TsMS § 104 alusel. 7. Hageja heidab maakohtule ette TsMS § 104 lg 2 kohaldamata jätmist. TsMS § 104 lg 2 sätestatut tuleb tõlgendada koosmõjus sama paragrahvi teiste sätetega, sh lõike 3 p-des 1 ja 2 sätestatuga. Maakohus tuvastas põhjendatult, et TsMS § 104 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused pole käesoleval juhul täidetud. Hageja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud.

4

Järelikult on õige maakohtu järeldus, et laenulepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks