3-20-398/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-398

Haldusasi

XX, YY ja CC kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 7.

veebruari 2020. a otsuse nr 7001910199-1, 7001910200-

1,

7001910201-1

tühistamiseks

ning

vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebajad – XX, YY ja CC, esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Mirja Sarap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 8. juuni 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-398 muutmata.

2. Jätta kaebajate menetlusabiga seonduvad menetluskulud riigi kanda ja muud

võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.11.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-20-398

2(11)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX lahkus 23.05.2019 koos oma kahe alaealise lapsega (YY ja CC) Venemaa

Föderatsioonist Eestisse ja Rootsi kaudu Norrasse abikaasa juurde. XX koos lastega taotles

13.06.2019 Norras rahvusvahelist kaitset. Kuna Eesti saatkond Peterburis oli XX-le väljastanud

mitmekordse C-liiki viisa kehtivusajaga 03.05.2020, edastas Norra 16.06.2019 Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini määrus) art 12 lg 3 p b

alusel palve XX vastuvõtmiseks, mille Eesti rahuldas 04.07.2019 vastuskirjaga.

2. XX esitas 08.08.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse.

Taotluse põhjenduste järgi ei saa kaebaja pöörduda tagasi Venemaale, kuna teda jälitavad

õiguskaitseorganid. Jälitamise põhjuseks on asjaolu, et XX suhtles avalikult homoseksuaalsete

naistega, mis ei meeldinud politseile. XX võeti koos sõbrannadega kinni, viidi teadmata suunas

ning teda piinati. XX ise ei ole homoseksuaalsete kalduvustega. XX soov on elada abikaasaga

Norras, kus tal ei õnnestunud elamist seadustada.

3. PPA luges 07.02.2020 otsusega nr 7001910199-1, 7001910200-1, 7001910201-1

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt XX, YY, CC

rahvusvahelise kaitse taotlused põhjendamatuks ja lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel taotlused

tagasi (p 1); tegi neile väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja

4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale seadusliku viibimisaluse

lõppemise korral (p 2); ning jättis humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata (p 3).

XX kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud.

Taotleja ütlused ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses tõesed, neis esineb nii sisemisi kui

välimisi vastuolusid. Homoseksuaalsetel inimestel on võimalik toime tulla Venemaa

suurlinnades. Ka ei ole tõenäoline, et suitsetamise tõttu võidakse kedagi sihilikult taga kiusata.

Sama seisukoht on alkoholi tarvitamise suhtes Tšetšeenias. XX taotluse asjaolud ei ole

põhjendatud ja tema ütlused usutavad. Taotleja ei ole homoseksuaalne, ei ole tarbinud avalikult

alkoholi ega suitsetanud. Ta on abielus kahe lapse ema. Kui XX leiab, et tal ei ole võimalik

Tšetšeenias politsei või sugulaste omaalgatusliku tegevuse tõttu elada, on tal võimalik asuda

elama mõnda teise Venemaa piirkonda. XX-ga seotud asjaolud ei ole sellised, mille tõttu

võidakse teda Venemaal, sh Tšetšeenias, taga kiusata.

XX suhtes ei esine Venemaal ohtu tema karistamiseks surmanuhtlusega, tema

väärkohtlemiseks, piinamiseks vms. Päritoluriigi informatsioonist ning taotleja esitatud

materjalidest ei nähtu, et XX ähvardab oht täiendava kaitse mõistes. Venemaal ei ole käimas

rahvusvahelist või siseriiklikku relvakonflikti, mis võiks XX ohustada. XXtja tema lapsi ei saa

tunnustada VRKS § 4 lg 3 järgi täiendava kaitse saajatena ning seetõttu ei saa anda neile

tähtajalist elamisluba.

Laste parimates huvides on jääda kokku oma vanematega. Tšetšeenia traditsioonide kohaselt

kuuluvad lapsed mehele ja mehe perele. XX ei ole lahutatud ning tema ütlustest ei nähtu, et

temalt oleks soovitud tema lapsi ära võtta. XX ütluste kohaselt viskas ämm teda koos lastega

3-20-398

3(11)

kodust välja. Koduriiki naastes ei lahutata lapsi oma vanematest. XX lapsi ei ole võimalik

käsitada kui saatjata alaealisi. Samuti on lastel olemas nende mõlemad vanemad, vaatamata

sellele, et elatakse eri riikides. Lastel puuduvad isikulised ja eraldiseisvad asjaolud, et nad

kvalifitseeruks rahvusvahelise kaitse saajateks. XX ütluste põhjal ei nähtu, et nende pere võiks

koduriiki naastes olla ohustatud kas isiklike asjaolude või riigi üldise halva olukorra tõttu või

esineks mingi muu oht laste elule, haridusele või arengule.

4. XX, YY ja CC esitasid 02.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

09.03.2020) PPA 07.02.2020 otsuse nr 7001910199-1, 7001910200-1, 7001910201-1

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti

läbi.

XX kvalifitseerub pagulaseks VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kaebaja viibib koos oma lastega

väljaspool oma kodumaad ning on taotlust esitades väljendanud hirmu tagasipöördumise ees

Venemaale. Kaebaja on varjupaigataotluse menetluse käigus andnud ütlusi ja selgitusi selle

kohta, et teda piinati, pressiti mitmel korral raha välja ja pressitakse edasi, mistõttu on tema ja

laste elu ning tervis ohus. Politsei pressis kaebajalt raha välja, ähvardas teda ning kinnipidamisel

kaebajat kägistati, löödi jalgade ja kumminuiaga. Seega ei saa kaebaja kodumaal

ametivõimudelt abi. Kaebaja tagakiusajaks on riik VRKS § 19 lg 5 p 1 mõistes.

Kaebaja vaidleb vastu Norra poolt avaldatu osas. Kaebaja avaldas Norras soovi oma mehega

koos elada just põhjusel, et ämmaga läbisaamine on halb ning elamine temaga on

väljakannatamatu. Eelnevale lisandusid ka probleemid ametivõimudega, kes pressivad raha

välja ning kasutavad vägivalda. Kaebaja on õigusteadmisteta isik, mistõttu ta ei tea, millised

juriidilised tagajärjed võivad kaasneda teatud käitumise puhul või kuidas võivad ametiasutused

tema poolt öeldut tõlgendada. Kaebaja tegutseb ainult enda ja laste huvidest lähtuvalt.

Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas asus PPA seisukohale, et kaebaja elu ega tervis ei ole ohus,

kui päritoluriigi informatsioon seda kinnitab. Arvestades, et kaebajal on ämmaga halvad suhted,

on eluliselt usutav, et ämm ja kaebaja onu on valmis perekonna au kaitsmise seisukohalt uskuma

kohalikku politseid ja kaebaja mõrvama. Kaebaja enda sugulased on kõik surnud ning kaebajal

puudub igasugune tugi. PPA on jätnud arvestamata asjaoluga, et mehe sugulastel on ka motiiv,

milleks on kaebajast lahtisaamine ja laste täieliku hooldusõiguse omandamine.

Kaebajal pole kodumaal tuge, ta elab ämma juures, kes on vägivaldne. Samuti on kaebajal onu,

kes ei ole vaimselt stabiilne ja võib kaebaja tappa. Kaebajat on ühel korral pekstud ja korduvalt

temalt raha välja pressitud. Samuti ähvardab politsei valeinfo levitamisega, mida kohalikud

elanikud usuvad. Eeltoodut tuleb mõista kui ebainimlikku või inimväärikust alandavat

kohtlemisviisi. Kaebaja tagasisaatmine Venemaale võib taas kaasa tuua tema suhtes ebainimlike

või inimväärikust alandavate kohtlemisviiside kasutamise või hullemal juhul tapmise. PPA on

rohkelt analüüsinud suitsetamise ja alkoholi tarbimisega seonduvat, kaebaja varasemat

elukäiku, kuid jätnud analüüsimata, miks kaebajal ei ole võimalik kodumaale naasta. PPA ei

ole analüüsinud kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, korduvat väljapressimist, samuti

asjaolu, et kaebaja sõbranna peksti läbi, kuid kaebajal õnnestus põgeneda. Riigis puudub kord

ning vägivald on laialt levinud. PPA järeldused on vastuolulised, arvestades PPA poolt

päritoluriigi kohta kogutud informatsiooni.

Kaebaja kardab enda ja oma pere elu pärast, mistõttu ta lahkus riigist eesmärgiga saada

rahvusvahelist kaitset ja luba elada ükskõik millises ohutus riigis. Kaebaja ei ole inimene, kes

otsib mugavat elu. Kaebaja lähtub eelkõige enda laste huvidest ja soovib elada turvalises

Euroopa riigis, kus on normaalne elukeskkond. Kuna kaebaja tagakiusajaks on riik, siis on

kaebajal võimatu pöörduda tagasi päritolumaale, sattumata tagakiusu ohvriks, ning riigis ümber

3-20-398

4(11)

paikneda. PPA ei ole analüüsinud kõiki kaebajaga seotud olulisi asjaolusid ning on teinud sellest

tulenevaid meelevaldseid ja asjakohatuid järeldusi.

Kui kaebaja ei vasta pagulase staatuse andmise kriteeriumitele, kvalifitseerub ta täiendava

kaitse saajaks. PPA on leidnud piisavalt informatsiooni selle kohta, et Venemaal on levinud

vägivald, ametivõimud rikuvad inimõigusi, esitavad valesüüdistusi. Kaebajale tekitati reaalselt

kahju tervisele. Tõsisemaid tagajärgi õnnestus kaebajal vältida, kuid risk sattuda tõsisesse ohtu

on tema puhul reaalne.

5. PPA palus 07.04.2020 ja 21.05 2020 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja väitis Norras, et tema ämm on korraldanud enamiku asjaajamistest seoses

abiellumisega. Eestis väidab ta, et suhted ämmaga ja onuga on väga halvad. Suhted ämma ega

onuga ei puutu rahvusvahelise kaitse saamisel asjasse, kuna enda kaitseks oleks olnud kaebajal

võimalus pöörduda õiguskaitseorganite poole, olmetülid ei ole rahvusvahelise kaitse andmise

aluseks. Kaebajaga Eestis 04.09.2019 läbi viidud intervjuu p-s 28 selgitas kaebaja, et tutvus

oma abikaasaga internetis. Samas Norras toimunud vestluses tõi ta välja, et kaebaja mehe ema

tutvustas neid, näitas mehe pilti ja andis telefoninumbri ning kaebaja hakkas oma tulevase

abikaasaga suhtlema ning nad abiellusid distantsilt. Eestis 04.09.2019 antud intervjuu p-s 29

väitis kaebaja, et mees sõitis kohale ja nad abiellusid. Norra vestluses selgitas kaebaja, et mehe

vanemad korraldasid pulmad, samas Eestis vestluse p-s 30 selgitas ta, et abikaasa läks kaebajaga

abielludes oma perekonnaga vastuollu.

09.03.2020 kaebuse täienduse p-s 2.5 märgitakse, et kaebaja on õigusalaste teadmisteta isik.

04.09.2019 intervjuu p-s 17 selgitas kaebaja, et on kolledžis saanud juriidilise hariduse. Antud

selgitus ei ole usutav, kuna kaebaja läks Norra 2010. a-l, olles 18-aastane. Kaebaja ei oleks

jõudnud lõpetada 18. eluaastaks õigusalast kolledžit, 18-aastane inimene on lõpetanud selleks

eluaastaks üldjuhul gümnaasiumi. Kaebaja ütlused on vastuolulised ja ebausutavad.

Kui kaebaja ütluste kohaselt nõuti kaebajalt (ja kahelt teisele naisterahvalt) välja raha, kuid

mingeid protokolle/trahve avaliku korra rikkumiste (suitsetamine avalikus kohas) kohta ei

olnud määratud ega vormistatud, siis oli tegemist mitteametliku raha nõudmisega, st

väljapressimisega. Sellise väljapressimise lõpetamiseks oli kaebajal võimalus ametlikult

pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Kui väidetav tagaotsimine toimub põhjusel, et kaebaja on kellegi kohta laadinud üles

videoklipid ja selle tõttu on algatatud kriminaalmenetlus, siis pelgalt kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidmiseks rahvusvahelise kaitse küsimine on põhjendamatu. Puudub seos väidetava

tagakiusamise ja tagaotsimise kuulutuse vahel.

Kaebaja on minetanud oma vastuoluliste ja ebausutavate ütlustega täielikult usutavuse.

Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole kohane meede, et koos lastega olla abikaasa juures

Norras. Selleks, et oleks võimalik elada pereelu Norras, on Norras teised seaduslikud alused.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.06.2020 otsusega kaebuse ning tühistas PPA

07.02.2020 otsuse nr 7001910199 1, 7001910200-1, 7001910201-1; kohustas vastustajat

vaatama kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi ja tegema menetluses lõppotsus

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2 kuu möödudes halduskohtu otsuse jõustumisest.

Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud

viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel

on põhjuslik seos. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised

3-20-398

5(11)

veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10

lg 1). VRKS § 19 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud tagakiusamisena muu

hulgas füüsilist või vaimset vägivalda. Selleks, et rikkumine annaks välja tagakiusu mõõtme,

peab see olema kas korduv või piisavalt tõsine. Tagakius on, kui isik jääb selle tagajärjel ilma

peamisest inimõigusest. EIÕK art 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult või

alandavalt kohelda ega karistada.

Kaebaja 14.01.2020 PPA-le antud selgituste kohaselt teavad tema sugulased, et ta mees viibib

Norras, mistõttu nad arvavad, et see on ainus võimalik koht, kus ka kaebaja viibib. Kaebaja on

kindel, et onupoolne suguvõsa ei jäta kaebajat rahule, saades teada, et kaebaja võib olla

homoseksuaalne. Tšetšeenias ei ole inimese tapmine välistatud, kui saadakse teada tema

homoseksuaalsusest (protokolli p 5). Tapmata jätmine on rahvuslik häbi. Kaebaja ei ole küll ise

homoseksuaal, kuid õiguskaitseorganid nägid kaebajat koos lesbilise naisega, mistõttu

süüdistatakse selles ka kaebajat. Kaebajat süüstav info on levinud üle Tšetšeenia. Tšetšeeniasse

naasmisel paigutatakse kaebaja kinnipidamisasutusse või sugulased tapaks ta (protokolli p 6).

Kaebaja soov on taasühineda oma abikaasaga, kes elab Norras elamisloa alusel (protokolli p

11). Kaebaja läks Norrasse pere ühinemise eesmärgil, kuid Norra ametnikud liigitasid kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlejaks. Kaebaja sai Norras kaks keelduvat vastust, peale mida sõitis

kaebaja kodumaale. Kaebaja elas abikaasaga Norras koos aastatel 2010–2015 (protokolli p 12).

Kaebajale tuleneb oht tšetšeeni kogukonnast, kes hakkavad teda igalt poolt otsima. Kaebaja ei

saa elada ohutult Venemaal ega Euroopas (protokolli p 13). Kaebaja ei soovi Eestist

väljasaatmist, alternatiivselt palub saata ta tagasi Norrasse (protokolli p 14). Kaebaja kardab, et

sugulased võtavad tema lapsed ära ning onu ja teised sugulased tapavad kaebaja (protokolli p

15). Kaebaja ütlusi arvesse võttes soovib kaebaja rahvusvahelist kaitset, kuna kardab mh

kättemaksu oma perekonna ning sugulaste poolt.

Täiendavalt selgitas kaebaja samal päeval, et tema sugulane edastas talle tema tagaotsimisteate,

mis oli väidetavalt pandud üles Groznõi lennujaama Tšetšeenias. Kuulutuse järgi otsitakse

kaebajat taga ametniku solvamise tõttu. Kaebaja hinnangul otsitakse teda tegelikult taga talle

omistatud homoseksuaalse kuuluvuse, täpsemalt LGBT (seksuaalvähemusi ja soovähemusi

tähistav lühend) gruppi kuulumise tõttu, kuna ta ei ole ühtegi ametnikku solvanud (protokolli

p-d 16–17). Istungil kinnitas kaebaja, et ta isegi ei tea sellist ametnikku. Kaebaja edastas PPA-

le video, kus on näha inimesed, keda politsei piinas (neile anti paar korda elektrit, kuid põhiliselt

väänati käsi). Seega on kaebajal hirm ka Tšetšeenia piirkonna politsei ees. Kaebaja on

Tšetšeenias üksi lapsi kasvatava naisterahvana suhelnud homoseksuaalse naisega, keda on

nähtud avalikus kohas suitsetamas. Vaadeldavas piirkonnas ei ole homoseksuaalsus

aktsepteeritud ning politsei on vääralt arvanud, et ka kaebaja on homoseksuaalne. Eelnevate

asjaolude tõttu kuulub kaebaja sotsiaalsesse ühiskondlikku gruppi.

Kaebaja ütlustes esinevad teatavad ebakõlad. Samas ei saa kaebaja väidete tõesust üheselt

välistada, arvestades Tšetšeenia kohalikku olustikku. Päritoluriigi info kohaselt on Tšetšeenias

naistevastane vägivald väga laialt levinud ning naiste olukord on keeruline. Ohvriks sattunud

naine ei teata rikkumistest, isegi kui selleks on õigus. Juhul, kui naine pöördubki rikkumise

korral politsei poole, siis politsei ei reageeri. PPA on vaidlustatud otsuses kinnitanud, et

Tšetšeenias on homoseksuaalsetel inimestel ohtlik elada. PPA on nõustunud, et Kaukaasias

sunnitakse homoseksuaalseid inimesi „ravi eesmärgil“ abielluma, neid pekstakse, vägistatakse

ning välistatud ei ole ka mõrvad. Tapmisest on võimalik pääseda üksnes sundabieluga

nõustumise korral. Aumõrva küsimust on kajastatud ka erinevates rahvusvahelistes raportites,

kus on välja toodud, et naiste aumõrvad perekondades on endiselt aktuaalsed. Erinevate allikate

andmetel ei toimu Tšetšeenias aumõrva toime pannud isiku suhtes kohtumenetlust.

3-20-398

6(11)

PPA ei eita, et Tšetšeenia võimud on hakanud ulatuslikult vahistama inimesi, keda nad peavad

homoseksuaalideks. Alates 2018. a detsembrist on vahistatud umbes 40 inimest, kellest

vähemalt kaks on piinamise tõttu surnud. Välistatud ei ole ka olukorrad, kus politsei on nõudnud

homoseksuaalide perekondadelt, et nad sooritaks aumõrva, mille kohta tuleb hiljem esitada

tõendid. Ka ajakirjandus on kajastanud Tšetšeenias toimunut, tuginedes rahvusvahelisele

informatsioonile. Välja on toodud, et Tšetšeenia liider QQ ei näe aumõrvades suuremat

probleemi. Tema hinnangul vastutab naise perekond selle eest, kui naine ei käitu õigesti. LGBT-

inimeste rünnakuid dokumenteerivad inimesed riskivad nende tuvastamise korral arreteerimise,

piinamise, väärkohtlemise ja isegi surmaga. Laia kõlapinda maailma uudistes leidis Tšetšeenias

toimunud homoseksuaalsuses kahtlustatavate elanike hulgaline kinnipidamine. Tegemist oli

Tšetšeenia võimude toetatud suurkampaaniaga. Eeltoodud seisukohti arvesse võttes ei ole

kaebaja ohtu sattumine välistatud. Kuigi kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei ole

homoseksuaal, ei vaidle PPA vastu, et kaebaja on suhelnud homoseksuaalse inimesega. Kuna

oma seksuaalset sättumust on väga raske tõendada, ei ole välistatud, et Tšetšeenia võimuorganid

võivad kaebaja vastu huvi tunda. Piisab üksnes sellest, et inimest on koos nähtud vastavate

inimestega. Asjaolu, et kaebaja on abielus ning tal on lapsed, ei saa välistada seda, et kohalik

politsei võib kaebaja vastu huvi tunda. Eelnevalt käsitletud info põhjal saab järeldada, et

tagakiusamise ohvriks sattumiseks ei pea inimene reaalselt olema homoseksuaalsete

kalduvustega.

PPA on vaidlustatud otsuses tuginenud eelkõige vastuoludele vastavalt kaebaja Norras 2010. a-

l ja Eestis 2020. a-l antud ütlustes. PPA välja toodud vastuolud ei ole määrava tähtsusega.

Kaebaja on 2010. a-l öelnud, et tema ema suri mürsuga pihta saamise tagajärjel ning isa suri

vähki. Eestis ütles kaebaja, et ema suri südameataki ning isa vähi tõttu. Kaebaja täpsustas

kohtumenetluses, et ema sai mürsust südameataki. On tõenäoline, et ehmatuse tagajärjel võib

saada südameataki.

Kohus ei nõustu PPA-ga, et asjaolud, mis puudutavad kaebaja mehe vanemate, eriti ämma

suhtumist, ei saa olla ajas sisuliselt erinevad. Kuna 2010. a-st on möödunud praeguseks hetkeks

10 aastat, võivadki paljud asjaolud ning suhtumine perekonnas muutuda. Välistatud ei ole, et

hilisemal ajaperioodil on kaebaja ämm kaebajale väljendanud rahulolematust temaga, sh seda,

et ei soovinud kaebajat oma miniaks. Lisaks ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Norra

rahvusvahelise kaitse menetluses väiteid selle kohta, et tal on suhted ämmaga head.

Õige on vastustaja tähelepanek, et 18-aastasel inimesel ei saa olla õigusalast kõrgharidust või

sellele vastavat kraadi. Samas ei saa 10 aastat tagasi 18-aastaselt kergemeelselt valetatu pinnalt

teha automaatselt järeldust, et ka isiku praegu esitatavad väited on kõik tingimata valed.

Kaebuses toob kaebaja välja, et ta kardab enda ja oma laste elu pärast, mistõttu põgenes

koduriigist. PPA ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja teab mehe sugulaste ning oma onu

kavatsust minna Euroopasse kaebajat otsima ja selleks on algatatud viisa saamise menetlus.

Kohus siin vastuolu ei näe. Kaebaja ei osanud PPA-le selgitada vastava info saamise allikat,

kuid välistatud ei ole võimalus, et info kaebajani jõudis, sh ei ole PPA välistanud võimalust, et

Venemaal, eriti Tšetšeenia piirkonnas, on võimalus saada konfidentsiaalset infot mitteametlike

kanalite kaudu. Arvestades eelnevalt kirjeldatud ametlikke andmeid selle kohta, et perekonnal

võib olla kohustus sooritada aumõrv, ei saa välistada võimalust, et kaebaja onu või kaebaja

mehe perekond soovivad kaebajaga kohtuda.

Kohus nõustub PPA-ga, et suitsetamise piirangut Tšetšeenias võib pidada diskrimineerivaks,

kuid suitsetamise keeld ei saa olla aluseks rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamiseks. Samas

ei ole PPA andnud hinnangut kaebaja väidetele seoses kaebaja ja tema kaaslaste

kinnipidamisega ja piinamisega Tšetšeenia politsei poolt. Vastustaja on andnud hinnangu

3-20-398

7(11)

üksnes väidetavale väljapressimisele, pidades seda võimatuks, kuna Tšetšeenia politsei ei

koostanud protokolle ega trahve. Kohus ei ole vastustajaga samal arvamusel. Ametkondliku

väljapressimise olukorras ei koostata selle kohta mingeid ametlikke dokumente ning

väljapressimist tõendada on ohvril väga raske. Arvestades päritoluriigi infot ning seda, kuidas

Tšetšeenia õigusorganid käituvad elanikega, sh naiste ning homoseksuaalsete inimestega, ei ole

välistatud, et kaebajale sai osaks tema kirjeldatud juhtum. Kui selline väljapressimine aset

leidis, ei saa PPA kaebajalt eeldada selles osas õiguskaitseorganite poole pöördumist või

pöördumisel selle edukust. Seetõttu on põhjendatud kaebaja hirm, et tagasipöördumisel

Tšetšeeniasse võib sarnane olukord (vägivaldne suhtumine) korduda ning teda peetakse kinni

üksnes seetõttu, et teda peetakse homoseksuaaliks.

Kaebaja esitas PPA-le tõendi, mille kohaselt on ta kuulutatud Tšetšeenias tagaotsitavaks. PPA

seab kahtluse alla asjaolu, et kaebajat otsitakse Tšetšeenias ja Venemaal taga, kuna PPA tegi

päringu INTERPOL-i, kus ei olnud kaebaja tagaotsimise kohta mingit teadet. Samas ei saa PPA

väljendatud asjaolust teha järeldust, et kaebajat ei otsita taga siseriiklikult. Arvestades, et

kuulutus oli väidetavalt üles pandud lennujaama, kust lähevad eelkõige siseriiklikud lennud,

võib eeldada, et kaebajat võidakse taga otsida Venemaal. Kohus ei sea kuulutuse ehtsust

kahtluse alla, kuna kohtule ei nähtu tunnuseid, millest saaks järeldada, et kuulutus oleks

fabritseeritud. PPA ei ole tagaotsimiskuulutuse osas esitanud võltsimisväidet. Mõistetav on

kaebaja suutmatus anda selgitusi enda tagaotsimise kohta. Kohus ei kahtle selles, et

ebasoovitava isiku kinnipidamiseks on Tšetšeenias alusetu süüdistuse esitamine võimalik. Ka

PPA ei välista, et kaebaja võib olla Tšetšeenias tagaotsitav. Seega ei saa kaebajale

rahvusvahelise kaitse andmisest keelduda põhjusel, et tema ütlused on olnud ajas muutuvad

ning vastuolulised.

Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et kaebaja ning tema laste tagasipöördumine Tšetšeeniasse on

ohutu. Arvestades, et kaebaja on sattunud võimuorganite huviorbiiti üksnes seetõttu, et teda

nähti koos homoseksuaalse inimesega ning homoseksuaale kiusatakse taga julmal moel, ei ole

kaebaja tagasisaatmine Tšetšeeniasse ohutu. Päritoluriigi info tõttu on piisavalt alust kahelda,

et Tšetšeenia võimuorganid tegutseks õiguspäraselt. Kaebaja vägivaldne kohtlemine kohaliku

politsei poolt teeb põhjendatuks kaebaja kartuse, et talle saab uuesti osaks sama kohtlemine.

Juhul kui eeldada, et kaebajat ei väärkohtle kohalik politsei, ei ole välistatud olukord, et

võimuorganid annavad kaebaja üle tema perekonnale, millisel juhul ei ole välistatud aumõrva

toimepanemine. Selline hinnang on prognoosotsus ja riik ei saa sellise kartuse kinnituseks

nõuda, et kaebaja tõendaks seda kartust vaieldamatute tõenditega. Kaebaja on andnud

usaldusväärseid ütlusi.

Kohus on nõus PPA seisukohaga, et laste parimates huvides on jääda kokku oma vanematega.

Kuna Tšetšeeniasse naasmisel varitseb kaebajat oht, satub ohtu ka kaebaja laste huvi jääda

kokku oma vanematega. Šariaadiseaduste kohaselt peaksid väikesed lapsed elama oma ema

juures kuni seitsmenda eluaastani. Peale seda on laste kasvatajaks ning laste eest vastutavateks

inimesteks kas isa või tema pere. President QQ nõudis, et ka tänapäeval tuleb nimetatud seadust

järgida. Ka PPA on otsuses välja toonud, et Tšetšeenia traditsioonide kohaselt kuuluvad lapsed

mehele ja mehe perele. Lahutuse korral lastakse väikelapsi kasvatada naistel, kuid hiljem

asuvad nad elama mehe pere juurde. Õige on, et kaebaja ei ole lahutatud ning on avaldanud

korduvalt soovi asuda elama oma abikaasa juurde Norrasse. Eelnev aga ei viita sellele, et

kaebaja lapsed ei oleks Tšetšeeniasse naasmisel ohus. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et tema

ämm soovib lapsi ära võtta. Juhul, kui kaebaja peetakse Tšetšeenia võimuorganite poolt kinni,

ei ole välistatud laste sattumine mehe pere meelevalda. Arvestades Tšetšeenia kulutuuriruumi,

ei saa tõsikindlalt välistada, et kaebajat ning tema lapsi ei lahutata.

3-20-398

8(11)

PPA kinnitas kohtule, et elamisloa taotluse esitamiseks abikaasa juurde elama asumiseks ei pea

pöörduma kodukoha riiki. Kaebajal tuleb pöörduda perekonna ühinemise osas teabe saamiseks

Eestis asuva Norra saatkonna poole või tema abikaasa Norras vastavate ametnike või juristi

poole. Vaatamata eelnevale ei ole välistatud võimalus, et kaebajale elamisluba Norras ei anta

ning kaebajal tuleb naasta Tšetšeeniasse.

Non-refoulement põhimõte tuleneb mh ÜRO 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsiooni art-

st 33, EIÕK art-st 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 19 lg-st 2 koosmõjus art-ga 4.

Viidatud põhimõte keelab isiku väljasaatmise riiki, kus on reaalne võimalus, et teda kiusatakse

taga, piinatakse või koheldakse muul moel ebainimlikult või alandavalt. Euroopa Inimõiguste

Kohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ohu tõendamisstandardiks „piisavalt

põhjendatud“ ning põhimõte on kohaldatav igasuguse väljasaatmise, tagasisaatmise,

deporteerimise ning väljaandmise puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja võiks asetada

ohtu Eesti riigi julgeoleku, ta oleks toime pannud kuriteo või ta oleks muul moel

ühiskonnaohtlik (Genfi konventsiooni art 33 lg 2). Tehtud uuringute kohaselt on paljud

venelased pöördunud muretult tagasi Venemaale. Samas on uuringute kohaselt kõige rohkem

probleeme

tšetšeenidest

tagasipöördujatel.

Esineb

juhtumeid,

kus

tagasipöördujad

arreteeritakse alusetult ning mh koos valesüüdistusega esitamisega heidetakse neile ette

Tšetšeeniast lahkumist. On esinenud ka piinamis- ning mõrvajuhtumeid. Asjas esitatud

tõenditele tuginedes on kaebaja piisavalt põhjendanud oma tagakiusukartust ning teda ei saa

praegu Venemaale tagasi saata. Ka Venemaal ümberpaiknemine ei täida oma eesmärki, kuna

kui kaebaja on üleriigiliselt tagaotsitav, ei ole välistatud tema kinnipidamine politsei poolt juhul,

kui kaebaja naaseb Venemaale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PPA palub 07.07.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2020

otsus, jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

PPA luges õigesti vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotlused vastavalt VRKS § 20 lg-le 1

põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluste tagasilükkamise kohta. PPA

arvestas otsuse tegemisel kaebaja seletusi, päritolumaa infot ja asjas kogutud tõendeid ning

jõudis õigele järeldusele, et otsus tagasilükkamise kohta on õiguspärane.

PPA on teadlik Tšetšeenia kohalikust olustikust, kuid antud menetlust see ei puuduta. Kaebaja

taotles viisat juba 12.04.2019, s.t 7 päeva varem, kui toimus väidetav 18.04.2019 intsident

kohvikus ning väidetav esimene raha väljapressimine ja peksmine (04.09.2019 vestluse

protokoll lk 3). Seetõttu ei ole usutav, et kaebaja põgenes politsei omavoli ja tagakiusu eest

põhjusel, mille kaebaja tõi välja rahvusvahelise kaitse menetluse ankeedis (ei saa tagasi

pöörduda Venemaale, kuna õiguskaitseorganid jälitavad teda lesbidega kohvikus suhtlemise

pärast). Seega ei ole põhjust uskuda kaebaja seletusi tagakiusu ja tagakiusajate osas.

Kaebaja on täiskasvanud abielus naine, kellel on abikaasa ja kaks last ning kes on kinnitanud,

et tal ei ole homoseksuaalseid kalduvusi. Kaebaja abikaasal on kohustus oma perekonda kaitsta.

Kohus on andnud eri aegadel antud lahknevatele ütlustele soosiva hinnangu, justkui varasemalt

antud ütlusi ei peaks uskuma ja valetamine 18-aastaselt on mõistetav ja vabandatav. Vastustaja

ei nõustu kohtu seisukohaga, et 18-aastaselt võib kergemeelselt valetada. Ajavahemik ütluste

andmise vahel ei ole nii pikk, et võiks unustada või eksida faktiliste väidetega või antud

ütlustega. PPA tõi otsuses ja vastuses kaebusele välja kõik, ka vähem olulised vastuolud just

seetõttu, et rõhutada kaebaja ebausaldusväärsust, kuna see näitab kogumis, et kaebaja ütlusi,

selgitusi ega põhjendusi ei saa tõeselt arvestada. Kohus on otsuse tegemisel jätnud enamuse

vastuolusid arvestamata või lugenud neid kaebaja kasuks.

3-20-398

9(11)

Kaebaja ei viibi alates 23.05.2019 Venemaal ning kuni praeguse ajani ei ole kaebaja onu ega

kaebaja mehe perekond teda otsinud. Soov perekonnaliikmetega kohtuda ei tähenda, et

hakatakse sooritama aumõrva. Kaebaja abikaasa usaldab ja kaitseb oma naist, kellega tal on

kaks last, seega on kaebaja abikaasal võimalus perekonnale selgitada oma abikaasa

orientatsiooni. Kohus tegi järelduse aumõrva sooritamise kohta pelgalt kaebaja selgituse põhjal

ennatlikult. Kaebaja oli Norras oma abikaasa juures üle kahe kuu ja kui kaebaja onu või kaebaja

mehe perekond oleksid teda otsinud, siis oleksid nad ta abikaasa juurest leidnud.

Kohus ei ole arvestanud, et tagaotsimise toimik on avatud 15.07.2018, kuid tagaotsitavaks

kuulutati kaebaja alles 05.12.2019, s.t pea poolteist aastat hiljem. Kuna kaebaja viibis

15.07.2018–25.05.2019 päritoluriigis ja tema asukoht oli õiguskaitseorganitele teada, ei ole

usutav, et kaebajat peeti justkui teadmata kadunuks. Kohus leidis, et kuulutuses ei ole tunnuseid,

millest saaks järeldada, et see oleks fabritseeritud ja tagaotsimise toimik oleks avatud justkui

tegelikku põhjust varjates. Vastustaja rõhutab, et tagaotsimise toimik (avatud 15.07.2018) avati

pea aasta aega varem, kui toimus väidetav intsident kohvikus (18.04.2019). Seega on ebaõige

kohtu järeldus, et fabritseerimise tunnused puuduvad. Väidetava tagakiusamise ja tagaotsimise

kuulutuse vahel puudub otsene seos.

Valdav enamus kaebaja väidetest ei ole usutavad. Ebausutav on eelkõige rahvusvahelise kaitse

taotluses esitatud põhjus ja tagaotsimise kuulutuse kohta antud selgitused ning Norras ja Eestis

antud ütluste erinevused. Kui kaebaja on oma rahvusvahelise kaitse ankeedil märkinud reisi

eesmärgiks ja tegelikuks sihtkohaks, et soovib elada koos abikaasaga Norras, siis peab kaebaja

püüdma seda taotleda. Kaebajale selgitati juba kohtumenetluses, et isik peaks pöörduma Eestis

Norra saatkonna poole. Kaebaja ei ole seda kuni praeguseni teinud. See näitab jätkuvalt, et

kaebaja ei ole usaldusväärne ja tema ütlused ei ole tõesed.

Kaebajal on toetusvõrgustik Venemaal olemas, tal on Venemaa kodakondsus ning kui ta ei

soovi elada koos oma abikaasa vanematega, siis on tal võimalik Venemaal ümber paikneda.

8. XX, YY ja CC paluvad 06.08.2020 apellatsioonkaebuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kaebaja on piisavalt põhjendanud tagakiusu kartust ja seda, et teda ei saa praegu Venemaale

(Tšetšeeniasse) tagasi saata. Kaebaja on taotlust esitades väljendanud hirmu tagasipöördumise

ees Venemaale, kus teda on politseivõimude poolt piinatud ja raha välja pressitud ning kus ta

on alusetul põhjusel tagaotsitav. Kuivõrd kaebaja suhtles kodumaal homoseksuaalse

naisterahvaga, süüdistatakse ka kaebajat homoseksuaalsuses. Halduskohus on õigesti leidnud,

et kaebaja kuulub sotsiaalsesse ühiskondlikku gruppi, kuigi ta tegelikult ei ole homoseksuaal.

Halduskohus on ka välja toonud, et tapmisest on võimalik pääseda sundabieluga nõustumise

korral. Sellest järeldub, et kohaliku politsei jaoks ei saa olla kaebaja abielu ning lapsed tema

võimalikku homoseksuaalsust välistav asjaolu. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas puutub

asja kaebaja abikaasa kohustus enda perekonda kaitsta. Kaebaja abikaasa elab Norras ega saa

kaitsta enda perekonda Tšetšeenias.

PPA väide, et Tšetšeenia kohalik olustik antud menetlust ei puuduta, on absurdne. Kogu

menetluse keskmes ongi kaebaja hirm enda päritolumaale tagasi pöördumise ees, kuivõrd tema

kohta levitatakse süüstavat informatsiooni, mis on kohaliku olustiku tõttu kaebaja elule ohtlik.

Kaebaja kardab Tšetšeenia piirkonna politseid ega saa usaldada ka enda abikaasa perekonda,

kuna kohalike kommete järgi on naiste aumõrvad perekondades endiselt aktuaalsed.

Homoseksuaali perekonnalt võib aumõrva nõuda ka politsei ise. Asjaolu, et kaebaja on Eestis

PPA-ga vesteldes kuupäevaga eksinud, ei tee kaebajaga juhtunut olematuks. Kaebaja on

esitanud täiendava tõendina PPA-le ka video, kust nähtub Tšetšeenia politsei poolne piinamine.

Mõningased ebakõlad kaebaja ütlustes ei muuda tema väiteid väärateks. Asjaolu, et kaebaja

3-20-398

10(11)

väitis 10 aastat tagasi, et tal on õigusalane kõrgharidus, ei tähenda, et kõik muud kaebaja praegu

esitatud väited oleksid valed.

Kaebajal ei ole Venemaal toetusvõrgustikku – lähemad sugulased on surnud. Kaebaja suhtleb

aeg-ajalt oma kaugemate sugulastega, kuid see ei tähenda, et tal oleks võimalik kahe väikese

lapsega nende juurde elama minna. Kaebaja abikaasa, kes teda toetaks, asub Norras ning

kaebaja soovib sinna minna. Samuti ei ole tal võimalik Venemaal ümber paikneda, kuivõrd

kaebaja tagakiusajaks on riik. Kaebaja on fabritseeritud põhjusel tagaotsitav ning mistahes

Venemaa osast saadetaks ta koheselt tagasi Tšetšeeniasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastuolud XX ütlustes ei ole sellised, millest

saaks automaatselt järeldada isiku ütluste ebausaldusväärsust. Halduskohus ei ole õigustanud

18-aastase inimese kergemeelset valetamist. Tähele tuleb panna konteksti, milles Norras

16.12.2010 ütlused on antud – kaebaja proovis saada elamisluba perekonna ühinemiseks ega

pruukinud mõistagi, et tema taotlust menetletakse kui varjupaiga saamise taotlust. Samuti on

jäetud kaebajalt üle täpsustamata, kas ta tol ajal mõistis üldse vaheteo olulisust Norra ametnike

küsimuses sellest, kas abielu on sõlmitud traditsiooniliselt või ametlikult. Fakt, et kaebaja abielu

oli sõlmitud ametlikult 16.07.2010, nähtub esitatud tõenditest (abielutunnistus – vastus

kaebusele, lisa 8; tempel passis perekonnaseisu kohta – vastus kaebusele, lisa 10). Ka on kaebaja

selgitanud, et suhted mehe ema ja perekonnaga on halvenenud 10 aasta jooksul ning alguses ta

arvas, et temasse suhtutakse hästi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja ütlusi oma

hariduse kohta käsitada üldse valetamisena. Norras 16.12.2010 antud ütlustes väitis kaebaja

oma hariduse kohta: „Üheksa klassi põhiharidust, seejärel hakkasin õppima õiguskolledžis,

käisin seal kolm aastat.“ 04.09.2019 vestlusel Eestis ütles kaebaja: „Mul on keskeriharidus ja

sain kolledžis juriidilise hariduse“. Nendest ütlustest nähtub üheselt, et kaebajal on

keskeriharidus ja ta on omandanud juristi kutse. Kaebaja ei ole kuskil väitnud, et ta oleks 18-

aastasena omandanud kõrghariduse (selle kohta ei ole esitatud täpsustavaid küsimusi ka

14.01.2020 ärakuulamisel) ning asjas ei ole esitatud tõendeid ega väiteid sellest, et Tšetšeenias

ei nimetata keskeriharidust andvaid õppeasutusi kolledžiteks. PPA väide, et kaebaja taotles

viisat 12.04.2019, s.o 7 päeva varem, kui toimus intsident kohvikus (18.04.2019), on

tõendamata, sellele ei ole tuginetud PPA otsuses ega esimese astme kohtumenetluses ja väide

on esitatud esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Isegi kui PPA väidet arvestada, on kaebaja

vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et sellisel juhul on ta ilmselt eksinud intsidendi

kuupäeva märkimisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja eksimust välistada, sest nn

kohviku intsidendist oli vestluse toimumise ajaks (04.09.2019) möödunud ca 5 kuud ning

kaebajal puudus vajadus sündmusi oma elus kuupäevalise täpsusega dokumenteerida.

Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kui arvestada Norras antud ütluste puhul

kaebaja vanust ja seda, et ta oli üksi esimest korda elus täiesti võõras riigis ega tundud kedagi

(isegi oma meest eriti mitte), võimalikku ebaselget konteksti ja tõlgist möödarääkimisi, ei saa

vastuolusid kaebaja ütlustes tõlgendada tema kahjuks ega järeldada neist kaebaja üldist

ebausaldusväärsust.

11. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millele tuginedes PPA väidab, et kuni käesoleva

ajani ei ole kaebaja onu ega kaebaja mehe perekond kaebajat otsinud. Kaebaja on väitnud, et

talle teadaolevalt on isikud üritanud taotleda viisat, et talle järele tulla. Samamoodi on

arusaamatud PPA väited kaebaja abikaasa kohustusest oma naist ja lapsi kaitsta ja oma

3-20-398

11(11)

perekonnale selgitusi jagada. Arusaadavalt ei ole kaebaja abikaasal võimalik oma naist ja lapsi

tõhusalt kaitsta, kui ta ise elab Norras.

12. Ringkonnakohus ei nõustu PPA-ga, et kaebaja tagakiusamise ja tagaotsimiskuulutuse vahel

puudub seos. Kaebaja tagaotsimiskuulutusest nähtuvalt (kuulutus – vastus kaebusele, lisad 25

ja 26) on kaebaja kuulutatud tagaotsitavaks 05.12.2019 seisuga ning halduskohtu 21.05.2020

istungil tuvastati kaebaja telefonist, et vastav teade edastati kaebajale 21.12.2019. Kui lugeda

usaldusväärseks kaebaja ütlused tema tagakiusamisest Tšetšeenia kohaliku politsei poolt seoses

kaebajale omistatava seksuaalse orientatsiooniga, on usutav, et seda süüdistust ei kajastataks

ametlikus tagaotsimiskuulutuses, vaid kuulutuses kajastatud süüdistus on fabritseeritud.

Järelikult ei saa usaldada ka kuulutuses avaldatud infot selle kohta, millal on tagaotsimistoimik

avatud ning millal on toime pandud kaebajale süükspandav tegu.

13. Asjaolu, et kaebajal on võimalik taotleda elamisluba Norras, võimaldamaks pere

taasühinemist, ei välista isikule varjupaiga andmist, kui selleks on alused olemas. Kaebaja

võimatust Venemaal ümber paikneda on halduskohus piisavalt põhjendanud otsuse p-s 44.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). PPA

väide, et kaebajal on toetusvõrgustik Venemaal olemas, ei tugine asjas kogutud materjalidele –

mõni tuttav ja kauge sugulane ei ole toetusvõrgustik.

14. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on kokkuvõtvalt

hinnanud tõendeid õigesti, pidanud kaebaja ütlusi tagakiusukartusest usaldusväärseteks ning

päritolumaa infole tuginedes tuvastanud põhjendatult kaebajal tagakiusukartuse olemasolu.

PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

Kaebajatele menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda

ning menetlusosaliste ülejäänud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)