1-20-3476/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3476 (20284000112) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi J.Q süüdistuses KarS § 424 järgi

lg 2

kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav J.Q (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx ; karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS) lg 2 j

J.Q süüdi karistusseadustiku § 424 ärgi ja mõista talle karistuse

ks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 26.02.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.- karistusaja hulka ja lugeda J.Q-l ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus

74 lg 1, 2 est kuulub koheselt ärakandmisele 14 (neliteist) päeva vangistust. Ülejäänud 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust jääb tingimisi kohaldamat äärata J.Q-le a. M

katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.Q ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s i

d: 1) xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, -

töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata J.Q-le katseajaks KarS §

2 p 8 alusel käitumiskontrolli

75 lg ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata J.Q-le lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.Q-lt karistusena ära mootorsõiduki lisa juhtimis

3 (kolmeks) kuuks. e õigus

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab J.Q-le jõustumisel kohus kohtuotsuse teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Konfiskeerimisele kuuluv vara:

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina J.Q-le kuuluv sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXX ( Tomuski tee 2, Viljandi linn, Viljandi maakond sõiduk hoiul ).

3. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.Q-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha

876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu (üheksakümmend seitse) äärata kriminaalmenetluse kulud eurot 20 senti riigi kasuks. M

973 ( ) eurot 20 eurot tasumisele ositi aasta jooksul üheksasada seitsekümmend kolm järgmiselt: 1) alates 2020.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 81 (kaheksakümmend üks tasumine, kuni menetluskulude täieliku ) eurot 10 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) 25. tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri , otsus nr 1-20-3476, 99920700042776 ning selgituse “J.Q menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja . K - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.Q mootorsõiduki toime pannud kuriteona korduva juhtimise joobeseisundis lg 2 seisnes selles, et tema 24.02.2020 kella 16:14 KarS § 424 järgi, mis paiku Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia 19km-l juhtis mootorsõidukit Audi registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,83 mg/l kohta. Samuti süüdistatakse J.Q-d selles, et tema, olles varasemalt (24.02.2020) toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis tahtlikult uuesti 11.04.2020 kella 20.40 paiku Viljandi maakonnas Põh Sakala vallas Võhma linnas Väike tn 22 juures mootorsõidukit ja- Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,88 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud J.Q liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. Tulenevalt

424 lg 2

KarS § 68 lg st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka J.Q poolt eelvangistuses - viibitud

3 päeva (24.02.2020.a – 26.02.2020.a) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

määrata 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 14 päeva vangistust. Ülejäänud 9 kuud ja

13 päeva vangistust jätta J.Q suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui J.Q ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J.Q-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis d, vastavuses õiguslik eseme asjaolud selge u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 äesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: kohaselt k

1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb iigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( Vabar Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.Q kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või § 189 lg 2). kohtuotsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s 973,20 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 eurot ja 97,20 riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus J.Q on kahtlustatavana kinni peetud 24.-26.02.2020, seega on

J.Q viibinud eelvangistuses

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja

3 päeva. KarS § 68 hulka, kus vangistusp juures ühele eel äevale vastab üks vangistuspäev. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise vahendina J.Q-le kuuluv sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX VIN-koodiga (asukoht Tomuski tee 2, xxxxxxxxxxxxxx Viljandi nn) tuleb li KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Vastavalt KarS § 83 lg le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja - süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik