1-20-6856/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-6856

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-6856 (20231700698)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi R.L süüdistatuna KarS § järgi 424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Anna-

Maria Rahamägi Süüdistatav

R.L – isikukood XXX, xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks R.L 424 lg 1 vangistus seitse . kuud

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.L ei pane ühe aasta kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22-23.03.2020.a . , s.o 2 päeva

Välja mõista R.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 876 eurot ning 1 p 103,20 eurot riigituludesse. 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

2

Kohustada R.L-i tasuma väljamõistetud sundraha kaits tasu 12 kuu ja ja jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

81,60 eurot.

Menetluskulud kogusummas 979,20 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700042019. Selgitusena võib märkida: „R.L , kriminaalasi 1- 20-6856, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära R.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse R.L jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

R.L-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.03.2020 kella 19.01 ajal Harjumaal Saue vallas Tuula külas Vana Tuula tee 2 mootorsõidukit -Tuula tee 7/2 suunaga Vana- xxx (reg-nr xxx), olles joobeseisundis [alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,40 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (mõõtetulemus 1,28 mg/l)], millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 ja lg 4 p-des 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes

3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – rsõidukijuht, trammijuht ja Alkoholijoobes olevaks loetakse mooto maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; KorS § 36 lg 1 – lkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu Joobeseisund on a joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, § 36 lg 4 p 1 ja 2 – psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.

Seega pani R.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel R.L 28.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § R.L 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 22-23.03.2020 ehk kaks päeva, seega on lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.L ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas. Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 103,20 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. KrMS 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 okkuleppest ka riigi kanda § lg 3 kohaldamise korral nähtuma k jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

4

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik