2-20-6136/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

2. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6136

Tsiviilasi

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ

avaldus Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski vastu

juhatuse kohustamiseks avaldajal dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks. Menetluskulude jaotuse

vaidlustamine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 11. augusti 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Kyoko

Ryoko Travel and business services OÜ, seaduslik

esindaja juhatuse liige MM

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Korteriühistu

Rotermanni Rukkiveski, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Aleksei Ratnikov ja Kaupo Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. augusti 2020 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda ja määruskaebusega

seonduvad menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus määrata määruskaebusega seonduva hüvitatava

menetluskulu rahaliseks suuruseks 113,22 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 4) võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

AVALDAJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 27. aprillil 2020 Harju

Maakohtule avalduse Korteriühistu Rotermanni Rukkiveski (puudutatud isik, korteriühistu)

vastu juhatuse kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

1.1. Avaldaja 8. mai 2020 täpsustuse kohaselt soovis ta tutvuda järgmiste dokumentidega:

(1) korteriühistu pangakonto väljavõte ajavahemikus 1. oktoober 2017 – 31. märts 2020;

(2) korteriühistule vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest AS Tallinna Vesi poolt esitatud

arved ajavahemikus 1. oktoober – 31. november 2017, 1. – 17. jaanuar 2018, 1. mai –

1. august 2018 ja 1. september 2019 – 31. märts 2020;

(3) korteriühistule soojusenergia eest AS Utlitas Tallinn poolt esitatud arved ajavahemikus

1. oktoober – 31. detsember 2017, 1. – 31. jaanuar 2019, 1. mai 2019 – 31. märts 2020;

(4) Eesti Energia AS või mõne muu elektrimüüja, Elektrilevi OÜ poolt korteriühistule

esitatud arved, millel on näidatud tarbitud elektrienergia kogused (kW/h) kõikide

kaasomandi osa esemeks olevate seadmete poolt ja korteriomandi nr 37 poolt, ajavahe-

mikus 1. oktoober 2017 – 31. märts 2020.

1.2. Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud:

-

avaldaja on korteriomandi nr 37 omanik;

-

avaldaja esitas 17. aprillil 2020 korteriühistule taotluse dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks, sest soovis kontrollida talle esitatud majanduskulude arveid. Avaldaja

taotles võimalust tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõtte ning vee-, kütte- ja

elektriteenuse ostuarvetega teataval ajavahemikel;

-

korteriühistu vastas 20. aprillil 2020 sisuliselt keeldumisega, sest ei pakkunud

dokumentidega tutvumise võimalust. Vastuses märgiti, et korteriühistu on nõus esitama

ajavahemiku kohta alates märtsist 2019 kuni märtsini 2020 ostuarved, mis

võimaldavad kontrollida arvete kujunemist. Samas puudus ettepanek, kus ja kuidas

tutvumine toimub. Korteriühistu ei nõustunud esitama pangakonto väljavõtet. Seega on

puudutatud isik keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest.

1.3. Avaldaja esitas 14. juunil 2020 seisukoha, milles märkis, et 9. juunil 2020 esitas korteri-

ühistu talle osa nõutud dokumentidest. Avaldaja leidis, et sellega täitis korteriühistu tema algse

taotluse üksnes osaliselt, sest esitatud dokumentidest ei saa kõiki neid andmeid, mis võimaldaks

kontrollida avaldajale esitatud arvete õigsust.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Samade menetlusosaliste vahel on vaidlus

tsiviilasjas nr 2-19-7316 (edaspidi: teine tsiviilasi), milles vaieldakse korteriühistu rahalise

nõude põhjendatuse üle. Teises tsiviilasjas esitati kõik ostuarved, millega tutvumist avaldaja

nõuab. Avaldaja saab nendega tutvuda teises tsiviilasjas. Korteriühistu ei pea korteriomanikule

tutvustama andmeid ebamõistlikus ulatuses. Samas ei soovi puudutatud isik käesolevat vaidlust

jätkata, mistõttu esitas olemasolevad dokumendid vastavalt nõudepunktidele (1)–(4).

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis avalduse 11. augusti 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, mistõttu polnud vaja neid

rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus

saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mh pöörduda kohtusse. Neil alustel on avalduse

rahuldamine õiguslikult võimalik.

3 (4)

3.2. Avaldus tuleb siiski jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

-

korteriühistu esitas osa nõutud dokumentidest teises tsiviilasjas;

-

osaliselt esitati nõutud dokumendid käesoleva menetluse raames;

-

teises tsiviilasjas tegi maakohus lahendi, milles pidas puudutatud isiku esitatud arveid

põhjendatuks ja arvutusi õigeks;

-

korteriühistu praegustel juhatuse liikmetel puuduvad ülejäänud andmed sellisel kujul

nagu seda nõuab avaldaja, osaliselt pärinevad need ka ajast enne korteriühistu kohta

registrikande tegemist.

3.3. Menetluskulude jaotamisel võttis maakohus arvesse, et osaliselt esitas puudutatud isik

avaldaja nõutud dokumendid vabatahtlikult, sh täiendavalt ka 12. mai 2020 päringu osas. Seega

ei olnud avaldus algselt tervikuna põhjendamatu. Seejärel jäi avaldaja aga oma 14. ja

28. juuni 2020 menetlusdokumentides jäigalt nende nõuete juurde, mis kohtu hinnangul ei

olnud põhjendatud. Vastasel korral oleks kohus saanud menetluse lõpetada sisulist lahendit

tegemata. Neil kaalutlustel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel on

õiglane, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas 26. augustil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

menetluskulude jaotuse osas tühistada ning panna kõik kulud avaldaja kanda.

Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja põhjendas, miks pöördus avaldaja kohtusse alusetult.

Sellises olukorras tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtuvaidluse põhjustas avaldaja

ja käesolev menetlus on alustatud avaldaja avalduse alusel, mis jäeti rahuldamata. TsMS § 172

lg 7 teise lause alusel tuleb järelikult jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. septembril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muut-

mata. Kaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isik kannab sellega seonduvad menetluskulud.

7. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas,

milles korteriühistu kulud jäid tema enda kanda. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466

lg 3 esimese lause koostoimes on sama määrus ülejäänud osas jõustunud.

8. Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega

sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks

kandma menetluskulud. Seetõttu annabki TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise

osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kas jätta

menetluskulud menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kui menetluse

võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

TsMS § 172 lg 7 teine lause järgi siiski avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti

(Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 17 teine lõik).

9. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

seega lähtudes õiglusest (Riigikohtu 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29 teine

lõik). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema

astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu

13. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 12 esimene lõik).

4 (4)

10. Riigikohus on pidanud võimalikuks ka avalduse läbi vaatamata jätmise korral jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (14. juuni 2017

määrus tsiviilasjades nr 3-2-1-66-17, p 16, samuti nr 3-2-1-52-17, p 16). Sarnaselt on jäänud

kaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda olukorras, kus kaebus jäi rahuldamata

(14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 18).

11. Ringkonnakohus leiab, et ka TsMS § 172 lg 7 teises lauses käsitletud juhul saab maakohus

kohaldada TsMS § 172 lg 1 teise lauset. Kummagi normi sõnastusest ei nähtu, et ainult avalduse

alusel algatatavas menetluses TsMS § 172 lg 1 teine lause ei kohalduks. Eelkõige viitab selle

lause lõpuosa (kui seadusest ei tulene teisiti) selgelt võimalusele, et kohalduvad ka muud

menetluskulude jaotust reguleerivad normid. Seega võis maakohus käesolevas asjas TsMS

§ 172 lg 7 teise lause asemel kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset.

12. Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire, samuti on maakohtu

otsustus asjakohaselt ja piisavalt põhjendatud. Õige ja tsiviilasja toimikuga on kooskõlas

maakohtu arusaam, et osaliselt rahuldas puudutatud isik avalaja taotluse menetluse ajal. Kuigi

avalduse sisulisel lahendamisel maakohus juba rahuldatud taotluse osaga eraldi ei arvestanud,

siis ei piira see sama asjaolu mõju menetluskulude jaotusele. Vähemalt osaliselt on tegemist

TsMS § 168 lg-s 4 kirjeldatud olukorraga, mis õigustaks menetluse kestel esitatud dokumentide

osas kulude jätmist puudutatud isiku kanda. Seega kokkuvõtvalt ongi õiglane, et kumbki

menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

korteriühistu ja korteriomaniku vahelises vaidluses KrtS § 45 alusel võib üldjuhul eeldada, et

vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Ka see õigustab käesolevas asjas menetluskulude osaliste

endi kanda jätmist.

13. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel puudutatud isiku

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse.

14. Avaldaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata talle

hüvitatava menetluskulu suuruseks 113,22 eurot õigusnõustamise kuluna. Ringkonnakohus

jätab taotluse rahuldamata, sest hüvitatav menetluskulu peab vaidluse vastaspoolele olema

eelnevalt ettenähtav, aga käesoleval juhul see nii ei ole (vt pikemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu

13. jaanuari 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-6276, p 25 jj koos seal viidatud Riigikohtu

praktikaga). Avaldajat esindas menetluses seaduslik esindaja ja menetluskulude nimekirjast ega

selle lisast ei nähtu, et taotletav kulu oleks tulnud kanda seadusliku esindaja toimingu eest.

15. Maakohtu kulujaotuse põhjal otsustas maakohus õigesti, et avalduse lahendamise kulusid

pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Kokkuvõttes puudub kulude kindlaksmääramise vajadus.

16. TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel saab käesoleva

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 2 järgi ei saa vaidlustada

otsustust jätta 113,22 eurot menetluskuluna hüvitamata, sest see summa on väiksem viidatud

sättes märgitud 200 euro suurusest piirmäärast.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm