2-19-15355/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

2. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15355

Tsiviilasi

YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

lapse suhtes ja ainuhooldusõiguse saamiseks

XX avaldus suhtluskorra määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja, isa): YY (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekov

Puudutatud isik I (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Puudutatud isik II (laps): DD (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Andres Alas

Kohalik omavalitsus Tallinna linn:

- Lasnamäe Linnaosa Valitsus, lepinguline esindaja Diana

Vinogradova

- Kesklinna Valitsus, lepinguline esindaja Kaisa Tiits

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2020 määrus osas, milles maakohus ei

rahuldanud YY avaldust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse

DD suhtes ja ainuhooldusõiguse andmiseks YY-le. Teha tühistatud osas uus määrus

ja anda YY-le täielikult üle DD hooldusõigus.

2. Punktis 1 viidatud määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks XX

suhtluskorra DD-ga.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kantseleil saata jõustunud määrus perekonnaseisu-

asutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. YY (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja XX (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I)

abielust sündis XX.XX.XXXX DD (laps, isik II). Sünnitusmajas tekkis emal psühhoos,

mistõttu toimetati ta psühhiaatrihaiglasse ravile. Laps on sünnist saati elanud koos isaga.

2. Isa esitas 3. oktoobril 2019 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks lapse suhtes ja talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks, sest ema ei ole tervislikust

seisundist tulenevalt võimeline lapse eest hoolitsema ega teda kasvatama. Alternatiivselt palus

isa lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda isale üle igakordne

ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha), hariduse, tervise ja reisimise küsimustes.

3. Ema vaidles isa avaldusele vastu. Ema sattus peale lapse sündi haiglasse diagnoosiga

sünnitusjärgne depressioon. Ema ei ole lapsele ohtlik ja haiglasse paigutamine oli tingitud isa

käitumisest ema suhtes raseduse ajal ja peale lapse sündi.

4. Ema esitas 12. novembril 2019 avalduse suhtluskorra määramiseks. Ema soovis, et lapse

viibimiskoht jääks tema juurde ning määrataks kindlaks lapse ja isa suhtluskord järgmiselt:

-

vanemad ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse

juuresolekul ning nad kohustuvad omavahelistes suhetes ja suhetes lapsega käituma

viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

-

kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kohtub isa lapsega laupäeviti kell 16-19 ja

pühapäeviti kell 16–19 üle nädala, arvestades lapse päevarežiimiga;

-

kui isal pole võimalik temast tingitud põhjustel määratud ajal kokku saada või kui lapse

tervislik seisund ei võimalda isaga kokku saada, siis ära jäänud kohtumist ei asendata;

-

meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 t jooksul hädaolukorra tekkimisest

kokkulepitud sidevahendite teel;

-

emal on õigus teada lapse asukohta isaga kokkusaamisel;

-

kõik lapsega suhtlemist puudutavad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel;

-

kolme aasta pärast tuleb sõlmida uus lapse ja isa suhtlemiskord. Kui vanemad

kokkulepet ei saavuta, võib isa pöörduda lapsega uue suhtluse korra määramiseks kohtu

poole.

Ema täpsustas ärakuulamisel oma avaldust ja palus kindlaks määrata suhtluskord, mille järgi

laps on neli päeva ema juures ja neli päeva isa juures, arvestades ema töögraafikut.

3 (5)

5. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Isa soovib, et lapse elukoht oleks tema juures ning ema

ja lapse kohtumised toimuksid isa või usaldusisikute järelevalve all. Isa on nõus lapse ja ema

kohtumistega, mis arvestavad lapse päevarežiimi ja ema tervislikku seisundit.

6. Nii Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kui ka Kesklinna Valitsuse (edaspidi: kohalik

omavalitsuse asutused) esindaja toetasid isa avaldust, kuna lapse suhtes ainuhooldusõiguse

andmise isale vastab lapse huvidele ja vajadustele. Kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad ei

toetanud ema avaldust, kuid leidsid, et emal peab jääma võimalus lapsega suhtlemiseks ja

kohtumiseks, arvestades lapse huve.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) toetas samuti isa

avaldust ja ei toetanud ema avaldust. Lapse huvides on isa avalduse rahuldamine vähemalt ühise

hooldusõiguse lõpetamises ning ainuotsustusõiguse andmises isale lapse elukoha, igakordse

viibimiskoha, reisimise, hariduse ja tervishoiu küsimustes. Ema ei ole lapse vastu pärast

sünnitust huvi tundnud ja on seda väljendanud ka kohtumistel kohaliku omavalitsuse

esindajatega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus rahuldas 3. juuli 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse osaliselt ja

lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse igakordse viibimiskoha osas ning andis selles osas

ainuhooldusõiguse isale. Ühtlasi määras maakohus kindlaks ema ja lapse suhtluskorra, mille

kohaselt on emal õigus kohtuda lapsega vanemate vahel kokku lepitud ajal ja kohas isa või tema

poolt määratud usaldusisiku juuresolekul. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus

nende endi kanda, riigi õigusabi kulud riigi kanda.

8.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg-d 1 ja 2 ning § 123 lg 1. Kohus

põhjendas, et lähtub asja lahendamisel eelkõige lapse huvidest ja heaolust.

Alates sünnist on laps elanud koos isaga, kes on taganud lapsele kasvamiseks ja arenguks sobiva

keskkonna. Ema lapsega tema esimese eluaasta jooksul praktiliselt koos elanud ei ole. Ema ei

ole lapse vastu praktiliselt huvi tundnud, etteheited isa sugulaste käitumise kohta ei ole

usutavaks põhjenduseks, miks ema lapse elus osalenud ei ole. Isa on korduvalt avaldanud, et ta

ei ole vastu lapse ja ema kohtumistele. Ema käitumisest ei nähtu sisulist ja tõelist soovi lapsega

kohtuda või lapse kasvatamisega tegeleda. Ema soov kohtuda lapsega ainult ema määratud

tingimustel jalutuskäigu ajal, ei tõenda, et emal oleks sisuline soov lapsega kohtuda. Kui isa

oleks takistanud ema ja lapse kohtumisi, oleks emal olnud võimalik varasemalt kohtusse

pöörduda enda ja lapse õiguste kaitseks. Ema esitas avalduse kohtusse aga peale seda, kui isa

esitas ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse.

Ema saadetud videod ja arusaamatud sõnumid isale ei jäta emast muljet kui vastustundlikust

lapsevanemast. Videod alkoholijoobes emast surnuaial ja ema tehtud videod endast, kus ta teeb

peegli ees koledaid hääli ja grimasse, üksnes kinnitavad, et selle isiku hoole all ei ole lapsel

turvaline olla. Arusaamatu on ka ema käitumine, kui ta helistab isale kell 3 öösel eesmärgiga

lapsega rääkida. Üldteada asjaolu on, et nii väikesed lapsed veel ei räägi. Taoline tegevus viitab

kas joovastavate ainete kuritarvitamisele või psüühikahäirele.

Isa on siiani käitunud vastutustundliku lapsevanemana, mida on kinnitanud kohaliku

omavalitsuse asutuste esindajad. Isa on lasknud lapse vaktsineerida ning pannud ta lasteaia

järjekorda. Ema selliseid lapse tulevikku suunatud tegevusi siiani teinud ei ole. Ema elab

2-toalises korteris koos oma emaga. Seega ei ole ema elukohas tingimusi, mis vastaksid lapse

huvidele. Seevastu isa elukoht vastab lapse huvidele ning isa soosib lapse ja ema kohtumisi.

Arvestades ema senist ebastabiilset käitumist, on lapse huvidega kooskõlas vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine lapse igakordse viibimiskoha osas ning ainuhooldusõiguse andmine

lõpetatud osas isale.

4 (5)

8.2. Maakohus kohaldas PKS § 143 ja määras kindlaks ema ja lapse suhtluskorra. Kohus

leidis, et ema soovitud suhtluskord ei ole lapse huvides. Laps vajab stabiilset elukeskkonda ja

päevarežiimi, kuid ei ole kindel, et ema on suuteline sellist elukorraldust lapsele pakkuma.

Samuti arvestab ema pakutud suhtluskord üksnes tema, mitte isa huve, kes peab samuti töötama.

Isa on pakkunud emale võimalusi lapsega kohtumiseks, aga ema on sellest keeldunud.

Arvestades ema senist ebastabiilset käitumist, on põhjendatud lubada lapse ja ema kohtumisi

üksnes isa või tema poolt määratud usaldusisiku juuresolekul. Maakohus ei tuvastanud, et

suhtluskord vajaks detailset reguleerimist päevade, kordade arvu, kellaaja vms suhtes.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Isa esitas 16. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

milles tema avaldust ei rahuldatud.

Maakohus hindas vääralt asjaolusid. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ja

ainuhooldusõiguse üleandmine isale on põhjendatud, sest ta teostab lapse suhtes hooldusõigust

täies ulatuses ja ema ei soovi lapse eest hoolitseda. Ema psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta

last kasvatada ega ole sellest ka huvitatud. Arvestada oleks tulnud lapse esindaja ning kohaliku

omavalitsuse asutuste esindajate arvamustega, kes toetasid isa avaldust.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohaliku

omavalitsuse asutuste esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Ema vaidleb kaebusele vastu,

lapse esindaja ja kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad kaebust. Maakohus määruskaebust

ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus 31. augustil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus ei

lõpetanud vanemate ühist hooldusõigust last puudutavates küsimustes. Selles osas saab teha

ringkonnakohus ise uue määruse, millega annab lapse hooldusõiguse isale täielikult üle.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

12. Määruskaebuses vaidlustab isa maakohtu määrust osas, milles maakohus tema avaldust ei

rahuldanud. Suhtluskorra määramise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega on selles

osas maakohtu määrus jõustunud ja ringkonnakohus seda ei kontrolli.

13. PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

14. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

15. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kaalutlusotsustuse tegemisel diskretsiooni-

piire, sest on jättis sisuliselt põhjendamata, miks pole alust lapse hooldusõigust anda isale

täielikult üle. Maakohus põhjendas määruses vaid isale ainuhooldusõiguse andmist lapse

viibimiskoha osas, kuid muudes küsimustes hooldusõiguse analüüsi määrusest ei nähtu.

5 (5)

16. Eespool viidatud Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate

lahuselu korral tuleb üldjuhul vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta

seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult

teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate

lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last

faktiliselt kasvatavale vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest –

millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised edaspidi lapse suhtes hooldusõigust teostama,

nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid.

17. PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõiguse teostamine

mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises.

Sõltuvalt asjaoludest (sh vanemate suhetest), võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja

seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja

koostöövõimetuna või on ta hooldusõiguse teostamisel täielikult passiivne.

Asja materjalide kohaselt ei osale ema tegelikult hooldusõiguse teostamises ja puuduvad viited,

et ta sooviks ja kavatseks ettenähtavas tulevikus seda teha. Nähtuvalt Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse esindaja arvamusest vestles lastekaitsespetsialist 21. augustil 2020 emaga, kes oli

nõus, et lapse hooldusõigus antakse isale täielikult üle, kuna ta on haige ja tema tervislik seisund

ei võimalda lapse hooldusõigust teostada. Ema soovib suhelda lapsega nädalavahetusel ning isa

ei tee takistusi lapsega suhtlemisel. Sellest lähtuvalt ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine lapse

huvides, kuna ema tervislikust seisundist tulenevalt võib tema seisukoha teadasaamine lapsega

seotud küsimustes osutuda aeganõudvaks või keerukaks ning seega kahjustada lapse huve.

Ema ei vaidlustanud isa seniseid otsustusi lapse hooldamise peamistes küsimustes. Samas on

ilmne väljavaate puudumise selleks, et vanemad asuks ühiselt lapsega seotud küsimusi arutama

ja otsustama. Kui ühise hooldusõiguse teostamine ei ole sisuliselt kunagi toiminud, siis puudub

alus arvata, et isale ainuhooldusõiguse andmine oleks lapse huve kahjustav.

Arvestades lapse senist elukorraldust ja huve, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud viia

lapse hooldusõiguse teostamise õiguslik raamistik vastavusse tegeliku olukorraga. See

võimaldab isal edaspidi korraldada lapse igapäevaeluga seotud peamisi küsimusi sujuvamalt ja

tõrgeteta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on kõiki asjaolusid

kogumis arvestades lapse huvidega kõige paremini kooskõlas lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus isale. Emal säilib lapsega suhtlemise õigus.

18. Ainuhooldusõiguse üleandmisel isale arvestab ringkonnakohus üksnes kohtulahendi

tegemise aja seisuga teadaolevate asjaoludega. TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul

asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta.

19. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

20. TsMS § 563¹ sätestab, et vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku

perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest

arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks

rahvastikuregistris.

21. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm