2-19-4426/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

2. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4426

Tsiviilasi

XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

YY avaldus lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Reimo Mets

Puudutatud isik II (laps): QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Kohalik omavalitsus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Natalia Rahhanskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata YY 28. juuli 2020 ja 6. augusti 2020 taotlused täiendavate

tõendite vastuvõtmiseks.

2. Jätta rahuldamata YY 28. juuli 2020 taotlus korraldada kaebuse läbi vaatamiseks

istung. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

3. Harju Maakohtu 12. juuli 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni punktid 1 ja 2) võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

2 (9)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I)

abielust sündis XX.XX.XXXX QQ (laps, kohtumenetluses puudutatud isik II). Vanemad elasid

koos kuni 2015. aasta kevadeni, abielu lahutati 14. märtsil 2016. Peale eraldi elama asumist jäi

laps ema juurde. Ema abiellus 14. augustil 2018 Mehhiko Ühendriikidesse kodanikuga ja

soovib kolida Mehhikosse. Vanematel on ühine hooldusõigus ja nad ei jõudnud kokkuleppele

lapse elukoha küsimuses.

2. Ema esitas 25. märtsil 2019 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise, ravi- ja haridusküsimustes ning emale

üleandmiseks ja suhtluskorra määramiseks. Ema arvates on tema senine pühendumus lapsele

isast suurem, laps soovib elada koos emaga ja koos emaga elamine on lapse huvides. Ema palus

määrata lapse ja isa suhtlemise kord, mille kohaselt laps veedab isaga ühe õppeaasta sisese

koolivaheaja Mehhikos, konkreetse koolivaheaja valib isa ja teatab sellest emale ette vähemalt

2 kuud ning laps veedab suvevaheajast Eestis vähemalt 2 kuud, millest 5 nädalat on laps isaga

ja isapoolsete sugulastega ning 3 nädalat emapoolsete sugulastega. Lapse toimetab Eestisse ja

tagasi Mehhikosse ema. Lapse lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt.

3. Isa vaidles ema avaldusele vastu. Isa arvates peaks jätkuma vanemate ühine hooldusõigus,

laps jääma Eestisse elama kas koos emaga või isaga, kui ema asub elama Mehhikosse. Lapse

Mehhikosse kolimisega pole ta nõus. Kui laps on isast nii kaugel, kannatab nende vaheline side.

Lisaks on Mehhiko ohtlik suure kuritegevuse ja nakkushaiguste ohuga riik. Isa ei soovi, et tema

laps elaks kõrge ohtlikkusega keskkonnas.

4. Isa esitas 5. mail 2019 avalduse suhtluskorra määramiseks. Suhtluskorra põhilise sisu

kohaselt viibib laps kordamööda kaks nädalat järjest kummagi vanema juures. Alternatiivselt,

kui kaks nädalat on kohtu arvates liiga pikad perioodid, võivad kohtumised olla ka järjest

10- või 12-päevased. Isa on ka nõus, et kohus määrab suhtlemise korra oma äranägemise

kohaselt. Isa ei soovi arutada lapsega suhtlemise korda sellisel kujul, et laps elab Mehhikos.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) toetas ema

avaldust. Küsimustele vastates rääkis laps, et ootab väga Mehhikosse elama asumist. Ta on seal

mitu korda käinud, talle meeldib seal ja ta saab nii ema mehega kui ka mehe seal elavate

sugulastega hästi läbi. Ta on juba mõelnud, mida uude elukohta kaasa võtab. Talle on lubatud,

et kindlasti võetakse kaasa tema koer ja kaks kassi. Isal hakkab ta koolivaheaegadel külas käima

ja isa võib ka talle külla sõita. Ta tahab kindlasti elada koos emaga nagu seni. Ema pakutud

suhtluskord vastab igati lapse huvidele, pakkudes lapsele ja isale nende tulevaste koduriikide

suurest vahemaast tingitud nii logistiliste kui rahaliste probleemidega arvestades siiski

vajalikke suhtlusvõimalusi, säilitades nendevahelist lähedust.

6. Tallinna linna (edaspidi: kohalik omavalitsus) esindaja toetas samuti ema avaldust ning

leidis, et lapsel on kõik eluks vajalikud tingimused Mehhikos olemas. Isa soov, mille kohaselt

elaks laps kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga, ei ole lapse jaoks sobiv. Lapsele on

koormav olukord, kus laps viibib kahe nädala kaupa kord ühe vanema ja siis jälle teise vanema

elukohas. Selline elukorraldus ei tekita lapses kummagi vanema juures kodutunnet. Laps vajab

normaalseks arenguks stabiilset elukohta ja elukorraldust.

3 (9)

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 12. juuli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt

ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ning andis

selles osas ainuhooldusõiguse emale. Ühtlasi määras maakohus kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra alates lapse Mehhikosse kolimisest järgmiselt:

-

laps veedab Mehhikos paaritutel aastatel isaga jõuluvaheaja ja emaga kevadvaheaja,

paarisaastatel vastupidi. Vastava koolivaheaja täpse aja teatab ema isale hiljemalt

koolivaheaegade avaldamisele järgneva nädala jooksul. Isa Tallinn-Mexico City-

Tallinn lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt selliselt, et ema hüvitab isale

poole tema poolt ostetud lennupileti maksumusest seitsme päeva jooksul lennupileti

ostmisest. Isa transpordi Mexico Cityst lapse elukohta Querétarosse ja tagasisõidul

Querétarost Mexico Citysse tagab ja kulud kannab ema. Isa ööbimise ja toitlustuse

lapse kodus tagab ja selle kulud kannab ema;

-

laps saabub Eestisse suvevaheajal igal aastal kolme päeva jooksul ametliku

suvevaheaja algusest ning veedab saabumisel kuus järjestikust nädalat isaga (ja isa

sugulastega) ja sealt edasi kaks järjestikust nädalat emaga (ja ema sugulastega). Lapse

Mexico-City-Tallinn-Mexico City lennupiletite kulud kannavad vanemad võrdselt

selliselt, et lapse isa hüvitab lapse emale poole tema poolt ostetud lapse lennupiletite

maksumusest seitsme päeva jooksul lennupiletite ostmisest;

-

kummalgi vanemal on ajal, mil laps on teise vanemaga, õigus suhelda lapsega iga päev

videokõne (Skype, Messenger) vahendusel kella 20 ja 21 vahel lapse viibimiskoha

kohaliku aja järgi. Kumbki vanem tagab selleks ajaks lapsele nutiseadme ja

internetiühenduse.

Kuni Mehhikosse kolimiseni toimub lapse ja vanemate suhtlemine järgmiselt:

-

esmaspäevast kuni reedeni on laps emaga;

-

iga kuu esimene ja teine nädalavahetus (reedest pärast kooli kuni pühapäeval kella

18-ni) on laps isaga. Iga kuu kolmas nädalavahetus on laps emaga. Kuu neljas

nädalavahetus reedest kuni pühapäeval kella 18-ni on laps isaga;

-

igal kolmapäeval võtab isa lapse koolist pärast koolitunde ja toob ta tagasi koju ema

juurde hiljemalt kell 18;

-

kui laps on ühe vanemaga, siis teine vanem ei tee lapsega ajaveetmise plaane;

-

plaanide muutumise korral vanemad teavitavad teineteist kolm päeva ette telefoni,

SMS-i või e-kirjaga;

-

ühe vanema poolt lapsega reiside korraldamisel on vanem kohustatud teatama sellistest

plaanidest teist vanemat üks kuu ette.

Isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks jättis maakohus rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda, lapse riigi õigusabi kulud

aga riigi kanda.

7.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 137 ja leidis, et emale lapse viibimiskoha

määramise osas ainuhooldusõiguse andmine ja seda ka väljaspool Eesti Vabariiki on kooskõlas

lapse huvidega.

7.1.1. Peale vanemate lahkuminekut 2015. aasta märtsis jäi poeg elama ema juurde, kes on

last põhiliselt kasvatanud ning teinud ka lapse suhtes valdavalt vajalikud otsustused. Lapsel on

lähedussuhe mõlema vanemaga, aga see, et laps soovib kindlameelselt jääda elama koos emaga,

viitab sellele, et lapse lähedussuhe emaga on tugevam. Ka kohaliku omavalitsuse esindaja ja

lapse esindaja leidsid, et lapsel on sügavam emotsionaalne side emaga.

4 (9)

7.1.2. Maakohus suhtles nii lapse kui ka ZZ-ga (edaspidi: ema abikaasa) ning hindas

nendevahelise suhe heaks. Laps rääkis, et saab ema abikaasaga hästi läbi, nad on koos mänginud

ja suhtlevad omavahel. Laps soovib koos ema abikaasaga ühes peres elada.

7.1.3. Querétaro sotsiaaleksperdi arvamusest nähtub, et ema abikaasa majanduslik tase on

kõrge ja ta suudab ülal pidada oma abikaasat ja tema poega, tagades neile kõrge sotsiaal-

majandusliku elatustaseme. Ema abikaasale kuuluvas elumajas on lapsel oma tuba, kuhu laps

on ise mööbli valinud. Elumaja paikneb suletud elurajoonis, mille sissepääsu kontrollitakse

24 tundi. Elamurajooni peetakse väga turvaliseks. Elamurajoonis on oma klubi ning spordi- ja

sotsiaaltaristu. Laps saab seal lõimuda tervislikku, sportlikku, kultuuriliselt ja sotsiaalselt heal

tasemel keskkonda. Esitatud tõendi kohaselt on lapse elutingimused Mehhikos talle sobivad ja

ei ole praegusest halvemad.

7.1.4. Arvamuses märgitakse, et ema abikaasa ja tema perekond on kõrge haridustasemega

ning haridust peetakse oluliseks. Kool, kuhu laps on registreeritud, on tunnustatud. Laps õpib

juba hispaania keelt ning kõneleb selles ema abikaasa ja tolle perega. Sellises vanuses uue keele

omandamine lisaks emakeelele on pikas perspektiivis pigem lapse huvides. Kuna ema oskab

juba mingil määral hispaania keelt, saab ta aidata last õpingutes.

7.1.5. Isa vastuväited lapse Mehhikosse elama asumise kohta on otsitud. Igal maal on omad

tavad ja kombed. See ei tähenda, et võõrad kombed tekitaksid segadust. Inimesed üldjuhul

kohanevad teise maa tavade ja kommetega.

Samuti ei ole lapse tervis Mehhikosse elama asudes rohkem ohus kui Eestis. Eelviidatud

arvamusest nähtub, et viimase viie aasta jooksul ei ole Queretaros registreeritud ühtegi

epideemiat, mis ohustaks lapse tervist. Koroonaviirus, tuberkuloos ja erinevad hepatiidi vormid

levivad nii Mehhikos kui ka Eestis. Mehhikos elavad küll mürkmaod, kuid Eestis levitavad

väga ohtlikke haiguseid puugid, keda Mehhiko keskpaigas ei leidu.

Teadaoleva info põhjal ei ole Queretaro küll sama turvaline kui Eesti, kuid esitatud tõenditest

ei saa järeldada, et see piirkond on eluohtlik eriti valge nahavärviga isikutele.

Põhjendatud ei ole isa oletus, et laps saab viibida Mehhikos vaid 180 päeva kaupa. Kui emal on

olemas ajutine viisa, siis saab ta taotleda ka ajutist viisat lapsele.

Lapse esmane turvavõrgustik Mehhikos on ema ja ema abikaasa, kellega lapsel on head suhted.

Samuti on laps tuttav ema abikaasa vanematega ning on nendega ka suhelnud. Kindlasti hakkab

laps aktiivselt suhtlema ka ema abikaasa teiste sugulastega. Seega ei saa väita, et turvavõrgustik

Mehhikos oleks oluliselt väiksem ja nõrgem kui on Eestis.

Ema kinnitas, et kui temaga peaks midagi juhtuma, siis kavatseb ta koos abikaasaga teha kõik,

et lapse õigused oleks tagatud, sh kohustub ema abikaasa tooma lapse vajadusel Eestisse isa

juurde. Ema ja tema abikaasa senise käitumise põhjal puudub alus arvata, et isal tekib

probleeme hooldusõiguse teostamisel teoreetilises olukorras, kui ema ei saa lapse eest

hoolitseda. Ema abikaasa kinnitas, et ta ei takista isa ja lapse omavahelist suhtlemist.

7.1.6. Laps kinnitas ärakuulamisel, et soovib elada koos emaga ja ootab väga Mehhikosse

kolimist. Ärakuulamisel ei jäänud muljet, nagu poleks laps teadlik võõrale maale elama asumise

tagajärgedest. Laps kujutas ette, kuidas hakkab välja nägema tema õppetöö.

Laps selgitas ka, et Mehhikos on tal pere. Arvestada tuleb lapse sooviga elada tavapärases kahe

vanemaga peres (ema ja tema abikaasa). Arvestades, et ema abikaasal ei ole võimalik asuda

elama Eestisse, jääks lapsel juhul, kui ema avaldust viibimiskoha määramise õiguse osas ei

rahuldata, kogemata võimalus taolises tavapärases peres pikaajaliselt elada (periood, mil laps

kasvas koos isa ja emaga, ei olnud pikk ning lapsel ei saa sellest ajast ka kuigi palju mälestusi

olla). Puudub alus kahelda, et lapse huvid on Mehhikos ema ja tema abikaasaga elades kaitstud

ning talle on tagatud head elutingimused ja turvatunne.

5 (9)

7.1.7. Põhjendatud ei ole isa arvamus, et ema abikaasa võiks kolida Eestisse. Arvamusest

nähtub, et kõik ema abikaasa pereliikmed töötavad või on kaastegevad pereäris. Eluliselt on

usutav, et pere ainsal pojal on moraalne kohustus võtta üle perefirma, eriti kui tema enda

tegevusvaldkond ei ole sootuks teisel alal. Samuti on usutav, et kogu laiendatud perekonna

sissetulek võib sõltuda perefirma edukast toimimisest. Isegi kui ema abikaasa leiaks võimaluse

kasvõi mingiks ajaks lükata edasi oma perekonna firma juhtima asumise või selles olulisel

määral osalemise vajadust, siis ei ole eesti keelt mitte valdaval isikul võimalik kuigi kergelt

leida Eestis mõistliku töötasuga tööd, seda eriti koroonaviiruse piirangute tagajärjel juba

saabunud majanduslanguse ajal. Ülima tõenäosusega mõjutaks see ema ja tema abikaasa

omavahelisi suhteid negatiivselt ning vähendaks seeläbi lapse võimalust elada tavalises,

rahumeelses ja stabiilses peres.

7.2. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduse ja tervise

küsimuses. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on vaidlus lapse tervise

ja hariduse osas. Põhjust ei ole eeldada, et isa asub lapse hariduse omandamisele Mehhikos

vastu töötama, vajalikest nõusolekutest keeldudes. Mingeid vanemate põhimõtteliselt erinevaid

seisukohti hariduse omandamise osas maakohus ei tuvastanud.

Samuti ei ole tõenäoline, et lapsel jääb isa nõusoleku tõttu saamata vajalik ravi. Samuti ei jää

kiireloomuline abi üldjuhul saamata põhjusel, et eksisteerib vaid ühe vanema nõusolek raviks.

Kuna isa hoolib oma lapsest ja soovib talle parimat, ei jätaks ta vajalikku nõusolekut raviks

andmata. Samuti on tänapäeva maailmas ühenduse võtmiseks ja nõusolekute andmiseks

hästiarenenud ja üha edasi arenevad sidekanalid.

7.3. Maakohus kohaldas PKS § 143 ja määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Maakohus

lähtus ema soovitud suhtluskorrast, kuna isa ei pakkunud omapoolset alternatiivset

suhtlemiskorraldust juhuks, kui laps peaks kolima Mehhikosse.

Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu võib lapse tegelik elukohamuutus viibida, on

põhjendatud määrata ka suhtluskord, mis kehtib kuni lapse elukoha muutumiseni. Lahendi

jõustumisel ei kehti enam ajutine suhtluskord ja sel juhul võib tekkida ajaline vahe lahendi

jõustumise ning elukoha muutumise vahel. Kui sel ajal tekib vanematel vaidlus lapsega

suhtlemise osas, siis pole see lapse huvides.

Isa taotletud vahelduv suhtluskord ei vasta lapse huvidele. Laps on harjunud elama koos emaga

ning lapse elukorralduse oluline muutumine ei tooks lapse elus kaasa stabiilsust. Samuti tuleb

arvestada sellega, et lapse enda sooviks on elada põhiliselt ema juures ning külastada isa.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Isa esitas 27. juulil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

uue määrusega jätta ema avaldus rahuldamata ning rahuldada isa avaldus lapsega järgmise

suhtluskorra määramiseks:

-

laps viibib kaks nädalat isa ja kaks nädalat ema juures. Lapse elukoht on Eesti Vabariik;

-

alternatiivselt, kui kaks nädalat on kohtu arvates liialt pikk periood, siis võivad

kohtumised olla ka 10 või 12 päeva järjest;

-

suvevaheaja veedab laps võrdselt jagatud päevade arvu mõlema vanema juures. Lapse

isa juures viibimise täpsema aja kooskõlastavad vanemad e-kirja teel hiljemalt iga aasta

30. aprilliks;

-

vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lapsega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab

osa üritustest lasteaias, spordivõistlustest, riigipühadega seotud üritustest jms. Samuti

on vanemal õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni teel õhtuti kella 18

ja 20 vahel;

6 (9)

-

lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Juures viibiv vanem on

kohustatud tagama selle, et lapsel oleks kokkulepitud ajaks telefon kättesaadav;

-

kui lapsega minnakse reisima, on vanem kohustatud teist vanemat sellest informeerima,

teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt 10 päeva (kui

võimalik) enne lahkumist;

-

kui üks vanem vahetab elukohta on ta kohustatud informeerima teist vanemat vähemalt

üks kuu enne elukoha vahetamist;

-

poolte kokkuleppel saab kohtumisaja asendada, kui sobivat asendusaega ei leita,

toimub järgmine kohtumine suhtluskorra järgsel korral;

-

lapse sünnipäeva veedab laps vanema juures, kelle juurde kohtumine langes – mõlemal

vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva – eelduslikult peetakse see

mõlema vanemaga koos;

-

emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava

järgselt olema peab;

-

isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava järgselt

olema peab;

-

vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on.

Vanemate kokkuleppel võib seda korraldust muuta;

-

paaritul aastal veedab laps jõulupäeva (24. detsember) emaga ning paarisaastal isaga;

-

paaritul aastal veedab laps jõulupühad (25.–26. detsember) isaga ja paarisaastal emaga;

-

lapse sõpruskonda kuuluvate sõprade sünnipäevade tähistamised kooskõlastavad

vanemad omavahel (suguselts ja lasteaia sõbrad jms);

-

vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku

kehtestavalt, kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal

teise vanema juures olema;

-

vanemad otsustavad lapse elukorraldust puudutavad küsimused (sh haridust,

haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms oluliste valikute tegemist eeldavad

küsimused) ühiselt, arvestades võimaluse korral lapse soove ning lähtudes sellest, mis

tagab lapsele tulevikus parema toimetuleku.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus ei andnud hinnangut totaalsele muutusele lapse elus, kui ta kolib emaga

Mehhikosse. Lapsel on Eestis turvaline ja harjumuspärane keskkond, mille

lõhkumiseks vaidlustatud määruses põhjendused puuduvad. Lapse jaoks muutub

senine perekonnamudel, sest laps on harjunud elama kas ema või isaga ning ei oska

ette kujutada uue liikme kaasamist perekonda. Kolimisel Mehhikosse kaotab laps

lähedased suhted isaga, samuti vanavanemate ja teiste lähedaste sugulaste ning

sõpradega. Maakohus ei andnud ka hinnangut lapse majanduslikule toimetulekule

Mehhikos, kus emal puudub esialgu sissetulek ja ema abikaasa poolt puudub igasugune

toetus. Lisaks ei ole Queretaro nii turvaline kohta elamiseks kui Eesti, Mehhiko

kuritegevuse määr on ülimalt kõrge ja tõusuteel;

-

maakohus jättis hindamata, kas lapsel on sama usaldusväärne suhe ka isaga nagu seda

on emaga;

-

maakohus rikkus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna isa ei kutsutud

lapse ärakuulamise juurde;

-

kui laps asub elama välismaale, ei ole vaidlustatud määruse täitmine suhtluskorra osas

kontrollitav, v.a kui vanem seda vabatahtlikult täidab;

7 (9)

-

suhtluskorra määramisel kehtestas maakohus lapsega suhtlemiseks videokõne

vahendusel isa jaoks täiesti ebasobiva aja. Arvestades ajavahet on Mehhikos kell 20

Eesti aja järgi kell 5. Lisaks on määratud suhtluskord liialt kulukas ja koormav,

mõeldav ei ole, et isa või laps käivad kogu aeg Eesti ja Mehhiko vahet, kuna selleks

puuduvad nii rahalised kui ajalised ressursid. Kui ema saab ainuhooldusõiguse lapse

viibimiskoha osas, tuleb emal hüvitada isale igakuiste Mehhiko reiside lennupiletid ja

hotellis viibimine.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis emale, lapse esindajale ja kohaliku

omavalitsuse esindajale tähtaja sellele vastamiseks. Ema, lapse esindaja ja kohaliku

omavalitsuse esindaja vaidlevad kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

26. augustil 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

11. Isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et

määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on menetlus-

osalised vajalikus ulatuses ära kuulanud ja ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku

materjalide põhjal.

12. Isa esitas koos määruskaebuse ja selle täiendusega taotlused uute tõendite (soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku 22. jaanuari 2020 analüüs, Eesti koolikalender

2019/2020, Mehhiko koolikalender 2019/2020, 2018. aasta artikkel “Mehhiko on läbimas oma

ajaloo veriseimat perioodi”, Rootsi uuringud „Viiskümmend elukohavahetust aastas: kas ühise

hooldusõiguse ja lastepsühhosomaatiliste vaevuste vahel on seost?“ ja „Eelkooliealistel lastel,

kes elavad ühise füüsilise hooldusõiguse alusel mõlema vanema juures, esineb vähem

psühholoogilisi sümptomeid kui koolieelikutel, kes elavad peamiselt või ainult ühe vanemaga“

ning nende tõlked) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid

asjassepuutuvad, sest nende põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt

tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu jäävad isa taotlused TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja

§ 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada,

kuid kohus eemaldab nende väljatrükid toimikust.

13. PKS § 137 lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele

vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja

senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

14. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (vt 12. veebruari 2016 määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

8 (9)

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega

menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti,

mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus põhjendas piisavalt

otsustust, miks tuleb lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle

ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises.

Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on

oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul

järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust

omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lapsest ning soovib osaleda tema

elus. Siiski ei anna see kõiki asjaolusid kaaludes alust järeldada, et vanemate ühine

hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramises ei tuleks lõpetada. Ringkonnakohtu

hinnangul nähtub asja materjalidest, et lapse elu- ja viibimiskoha osas hooldusõiguse

üleandmine emale on põhjendatud ja on lapse huvides. Määruskaebuses esiletoodud asjaolud

ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

17.1. Eespool p-s 14 viidatud Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et

lahendades vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asja olukorras, kus vanem soovib

asuda lapsega välisriiki elama, tuleb arvestada ka lapse seotust kummagi vanemaga. Riigikohus

leidis, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et

kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust

tekkivad kahjulikud mõjud.

17.2. Maakohus tõi välja, et lapsel on lähedussuhe mõlema vanemaga. Samas on laps elanud

koos emaga alates vanemate lahkuminekust 2015. aastal. Ema on olnud lapse igapäevane

hooldaja, mille tulemusel on lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvesse tuleb

võtta ka seda, et laps on nii kohtule, enda esindajale kui ka kohaliku omavalitsuse esindajale

avaldanud, et soovib elada koos emaga ning kolida koos temaga Mehhikosse. Seega pole laps

Mehhikosse kolimise vastu ning seda hoolimata sellest, et isa jääb Eestisse. See asjaolu viitab

mh ka sellele, et lapsel on praeguses eluetapis suurem kiindumussuhe emaga. Kui ema koliks

Mehhikosse nii, et lapsel ei ole võimalik temaga kaasa minna, kaotaks laps võimaluse elada

koos vanemaga, kellega ta on senini koos elanud. See ei ole lapse huvides.

17.3. Ema selgitas lapse elutingimusi Mehhikos. Ta esitas andmed oma abikaasa ja tema

perekonna ning elamiskoha ja lapse tulevase kooli kohta. Ringkonnakohtul pole põhjust

kahelda, et lapse huvid on Mehhikos emaga elades kaitstud ning talle tagatakse head elu-

tingimused ja turvatunne. Neis asjaoludes ei kahtle ka lapse ega kohaliku omavalituse esindaja.

17.4. Asja materjalidest nähtub, et ema on kolimise läbi mõelnud ja selline soov on juba

2018. aastast. Kohus ei saa vanematele ette kirjutada reegleid elukaaslaste valimise või

välisriiki kolimise kohta. Oluline on kontrollida, et hooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha

määramises ühele vanemale on lapse huvides. Emale on lapse huvid väga tähtsad ja ta on

veenvalt põhistanud, et suudab lapse huvide eest seista parimal viisil. Lapse praeguses vanuses

(8-aastat) ei ole võõrkeelsesse keskkonda elama asumine arengut ja kasvu takistav. Sellises

vanuses lapse areng, sh keeleline areng on väga kiire. Asja materjalidest nähtuvalt on laps juba

õppinud hispaania keelt ja uue keele omandamine on pikas perspektiivis pigem lapse huvides.

Maakohus on õigesti leidnud, et isa etteheited lapse elutingimuste ja lapse huvide vastasuse

kohta ei leidnud kinnitust ega ole ka eluliselt usutavad.

9 (9)

17.5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et emale ainuhooldusõiguse andmine lapse

elu- ja viibimiskoha määramise osas ei kahjusta lapse huve ning sellega on tagatud ka ema õigus

uuele perekonnaelule. Kui lapse huve ema valikud ei kahjusta, ei saa kohus takistada emal asuda

alaliselt elama uue abikaasa juurde väljaspool Eesti Vabariiki.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka suhtluskorra määramisel. Maakohus on isa ja

lapse suhtluskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

Maakohtu määratud suhtluskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse

määral,

mis

vastab

lapse

huvidele.

Maakohus

on

suhtluskorra

kindlaksmääramisel põhjendatult lähtunud ema ettepanekust, sest isa omapoolset varianti

juhuks, kui laps asub Mehhikosse elama, välja ei pakkunud.

18.1. Arvestades Eesti ja Mehhiko ajavahet ning lapse koolikohustust, on maakohus

igapäevaseks suhtlemiseks määranud sobivaima aja, millal laps eemalviibiva vanemaga saab

videokõne vahendusel suhelda. Kui lapse elukorraldus Mehhikos saab paika, võivad vanemad

kokku leppida mõistlikuma aja lapsega igapäevaseks suhtluseks. Kuivõrd isa tegutseb

vabakutselise fotograafina, ei ole tal raske oma tegemisi sättida nii, et saab lapsele sobival ajal

temaga suhelda.

18.2. Seoses reisikuludega märgib ringkonnakohus, et vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on

vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Võrdsed kohustused tähendavad ka

võrdselt kulude kandmist. Kuna sõidukulud on otseselt seotud isa ja lapse suhtlemisega, ei ole

õiglane, et lapse lennupiletite kulu kannab ainult ema. Seega on põhjendatud maakohtu

seisukoht, et isa kannab poole lapse sõidukuludest. Kuivõrd ema on nõustunud isa lennupileti

maksumusest poole hüvitama ja enda kanda võtma isa transpordi, ööbimise ja toitlustuse kulu

Mehhikos, ei ole alust ka selles osas määrust muuta.

19. Asjakohased ei ole määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad lapse alalise elukoha

tekkimist Mehhikos, Haagi lapseröövi konventsiooni ja kohtulahendi täidetavust, kuna need ei

ole asjaolud, mida kohus peaks arvestama praeguse asja lahendamisel. Vaidlustatud määrusega

paika pandud suhtluskord on kohustuslik ka emale ning kohtul puudub alus arvata, et ema ei

täida kohtu määratud suhtluskorda, kuivõrd see tugineb tema ettepanekutel.

20. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

21. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm