4-20-2659/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-20-2659

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2659 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Hanna-Liisa Moks Väärteoasi Menetlusaluse isiku Rait Merelaiu kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.05.2020. a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,005002 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Rait Merelaid (isikukood: 36609275232; elukoht: XXXX; e-post: XXXX);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (registrikood 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post: louna@politsei.ee), esindaja Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Katre Mägi. Kohtuistungi toimumise aeg 23. septembril 2020. a

RESOLUTSIOON 1. Jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.05.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,005002 muutmata ja Rait Merelaiu kaebus rahuldamata. 2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 02.11.2020. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga. 3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta väärteotoimiku juurde CD-plaadid politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega ning Kalma-Avinurme tee ristmikust ja Pihla tee ristmikust tehtud videosalvestistega.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 31.05.2020. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Rait Merelaiu suhtes kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,20,005002. Otsuse kohaselt karistati Rait Merelaidu LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot selle eest, et tema juhtis 31.05.2020. a kell 15:21 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 68 km-l Tartu suunas liikudes mootorsõidukit Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) kiirusega 107 km/h (+/- 5 km/h). Rait Merelaid ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (80 km/h) mitte vähem kui 22 km/h. Kirjeldatud teoga rikkus Rait Merelaid LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo (tl 15-16). 10.06.2020. a esitas Rait Merelaid kohtule kaebuse, milles taotleb väärteo ümber kvalifitseerimist LS § 227 lg 1 järgi ning sellest tulenevalt karistuse leevendamist. Pärast kiirmenetluse otsuse koostamist käis ta uuesti Pihla tee ja Jõhvi-Tartu-Valga mnt ristmikul ning veendus, et sellelt teelt välja sõites puuduvad piirkiirust vähendavad liikluskorraldusvahendid. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 10 km/h (tl 2-4). Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 10.06.2020. a kirjaga saadeti Rait Merelaiu kaebus vastavalt teeninduspiirkonnale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 11). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 13). 20.07.2020. a määrusega võttis kohus Rait Merelaiu kaebuse menetlusse ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta (tl 22), mis edastati kohtule tähtaegselt. Kohus arutas väärteoasja 23.09.2020. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid, samuti fotoning videosalvestusi.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 31.05.2020. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Rait Merelaiu kaebus rahuldamata. 2. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Rait Merelaid 31.05.2020. a kell 15:21 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 68 km-l, liikudes Tartu suunas, juhtis mootorsõidukit Honda Civic, registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei ole selleski, et nimetatud kohas juhtis Rait Merelaid mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Seda tõendab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 17), millest nähtub, et 31.05.2020. a kell 15:21 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 68 km-l teostas liikluspolitseinik S.T. riikliku järelevalve käigus Rait Merelaiu poolt juhitud sõiduki Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) liikumiskiiruse mõõtmist seadmega Stalker DSR 2X DP019596 (antennid KC064044 ja KR020063). Mõõtevahendiga oli 31.05.2020. a kell 07.00

3

tehtud testmõõtmine, misjärel hinnati seade töökorras olevaks. Protokolli kohaselt mõõdeti Rait Merelaiu juhitava sõiduki kiiruseks 107 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h, saadi lõplikuks mõõtmistulemuseks 102 km/h. Täiendavalt tõendavad 31.05.2020. a kiiruse ületamist tunnistaja K.T.ütlused ja politseisõiduki pardakaamera salvestis. Tunnistaja K.T.ütluste kohaselt teostas ta koos liikluspolitseinik S.T. Peipsi ääres liiklusjärelevalvet. Kiirust mõõdeti statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadmega Stalker. Mõõtjaks oli liikluspolitseinik S.T.. Mõõtmine leidis aset liikudes ja mõõtmise hetkel tegi menetlusalune isik möödasõitu teel olnud sõidukite kolonnist, millest esimene oli politseisõiduk. Kiirusmõõturi kaamera fikseeris kiiruse. Kui nad rikkuja peatasid, kuvas ta rikkujale näidu, rääkis ära situatsiooni, et kiirust on paljuvõtu, ja küsis millega rikkuja nõus on, kas soovib kiirmenetluse otsust või väärteoprotokolli. Rikkuja valis kiirmenetluse (tl 48 pöördel, 49). Politseisõiduki pardakaamera videosalvestisest (tl 21) nähtub, kuidas 31.05.2020. a kella 15:21 ajal teostab politseisõidukist möödasõitu sõiduauto Honda Civic (registreerimismärgiga XXX). Vahetult enne möödasõitu kuvatakse politseisõiduki armatuuril olevale ekraanile näit 107 km/h. Lisaks on pardakaamera videosalvestiselt liiklusmärkide (juhatusmärkide) ja bussiootepaviljonide järgi kergesti tuvastatav, et ajal, mil Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) möödasõitu teostas ning tema kiirust mõõdeti, liiguti Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l Kalmaküla piirkonnas asulavälisel teel. Ka menetlusalune isik Rait Merelaid ei eita, et ta 31.05.2020. a kell 15:21 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 68 km-l sõitis mootorsõidukiga Honda Civic (registreerimismärgiga XXX) Tartu suunas ja seda tegi Rait Merelaid kiirust ületades. Rait Merelaiu ütluste kohaselt pööras ta maanteele Pihla teelt. Maanteele keerates sõitis ta 90-93 km/h. Kaks aeglast autot olid Rait Merelaiu juhitava sõiduki ees. Kui möödasõidu piirang lõppes, tegi Rait Merelaid möödasõidu. Rait Merelaid oleks peale möödasõitu edasi sõitnud 90-ga. Kuna kiirus fikseeriti aga möödasõidu lõppedes, siis selle tõttu oli ka kiirus natukene suurem (tl 49, 49 pöördel). Kuigi Rait Merelaid ei ole vaidlustanud, et ta kiirust ületas, on ta leidnud, et ta ei teinud seda sellises määras, nagu talle kiirmenetluse otsuses ette heidetakse. Rait Merelaiu hinnangul oli kohas, kus tema kiirust mõõdeti, lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h, mitte 80 km/h. Kohus ei nõustu Rait Merelaiu sellesisulise arvamusega ja leiab, et väärteoasjas on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks just 80 km/h. Seda kinnitavad tunnistaja K.T.ütlused (tl 49), aga ka politseisõiduki pardakaamera videosalvestis ja kohtuvälise menetleja poolt 17.09.2020. a esitatud fotod, kaardiväljavõte ja videosalvestised IMG_0858(3).MOV ja IMG_0859(1).MOV. Nimetatud tõenditest nähtuvalt asetses liiklusmärk 351 („Suurim kiirus”), kirjega „80“, Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l Kalmaküla ümbruse teelõigul. Seega on tõendatud, et kiiruse mõõtmise kohas oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks kehtestatud 80 km/h, mitte aga 90 km/h. Andmata hinnangut, kui tõsiselt võetavad on Rait Merelaiu ütlused selle kohta, et ta pööras Jõhvi-Tartu-Valga mnt-le just Pihla teelt, märgib kohus, et menetlusaluse isiku kohtus esitatud arutluskäik mõjupiirkonna lõppemisest (mõjupiirkond lõppes Pihla teega ära, kuna Pihla teel oli enne Jõhvi-Tartu-Valga mnt-le pööramist „Anna teed“ märk ja Pihla teelt paremale pöörates maanteel kiirust piiravat märki ei olnud) ei ole kooskõlas kehtivate liiklusreeglitega. LS § 6 lg 6 alusel kehtestatud Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 2 kohaselt ulatub märkide 35 mõjupiirkond: 1) asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni,

4

ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni; 2) väljaspool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või märgi juurde pandud tahvliga teatatud kauguseni. Sama määruse § 9 lg 3 kohaselt näitavad märkide 35 mõjupiirkonna lõppu: 1) märkidel 35 märgi all olev tahvel 821 „Mõjupiirkond”; 2) märkidel 35 väljaspool asulat samale teele vahetult enne lõikuvat sõiduteed pandud märk 221 „Anna teed” või märk 222 „Peatu ja anna teed”; 3) märgil 351, mis paikneb enne asulat, märk 571 „Asula”; 4) märgil 351 teine märk 351 või märgid 38, millel on teistsugune suurim sõidukiirus. Seega oleks märkide 351 mõjuala lõpetanud samal, st Jõhvi-Tartu-Valga mnt-l asetsenud märk 221 „Anna teed”, kui see oleks olnud paigaldatud vahetult enne selle maanteega lõikuvat sõiduteed. Pihla teel menetlusaluse isiku poolt viidatud kohas olnud märk 221 „Anna teed“ märgi 351 mõjuala suhtes lõpetavat tähendust ei omanud. Eeltoodust tulenevalt on veenvalt tuvastatud, et Rait Merelaid rikkus 31.05.2020. a kell 15:21 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 68 km-l Tartu suunas sõidukit juhtides LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus leiab, et juba eelkirjeldatud tõenditega on usaldusväärselt tuvastatud, et Rait Merelaid ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, st sõitis kiirusega 107 km/h (+/- 5 km/h), mitte 105 km/h. Seega on Rait Merelaiu tegevuses tuvastatud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. 3. Kohus leiab, et Rait Merelaid pani teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Juhtimisõigust omava isikuna oli Rait Merelaid ilmselgelt teadlik kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid. Kohus on veendunud, et seda Rait Merelaid suurt juhtimiskogemust omanud juhina reaalselt ka tegi. Sellest tulenevalt ei ole kahtlustki selles, et Rait Merelaid oli teadlik suurimat lubatud sõidukiirust piiravatest märkidest (kaks neist asetsesid Pihla teeotsast Jõhvi suunal nägemiskaugusel), mis kehtestasid teelõigul suurimaks lubatud liikumiskiiruseks 80 km/h. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et salvestiselt nähtuvalt asetsevad teelõigul vahetult tee äärtes rohkelt elujm maju ning müügipunkte. Kogenud juht saab sellisest liiklussituatsioonist ilmselgelt aru, et suurimat lubatud sõidukiirust on piiratud. Samuti andsid sellest märku aeglasel kiirusel liikuvad mootorsõidukid. Rait Merelaid, asudes möödasõidule, teadis, et tal tuleb möödasõidu turvaliseks teostamiseks ületada oluliselt suurimat lubatud sõidukiirust. Rait Merelaid seega seadiski eesmärgiks lubatud kiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud kahest eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööduda. 4. Õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Rait Merelaiu puudulik arusaam ja käsitlus märgi 351 mõjuala lõppemise kohta ei ole süüd välistavaks asjaoluks KarS § 39 lg 1 mõttes (eksimus teo keelatuses). Sõidukijuhina oli Rait Merelaiul kohustus end selle regulatsiooni tegeliku sisu ja tähendusega kurssi viia ning järelikult ei olnud see eksimus temale vältimatu. 5. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Rait Merelaiule karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

5

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 22 km/h). Arvestada tuleb ka LS § 227 normitehnilist ülesehitust ja sisu. Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistamise kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Samuti tuleb arvestada, et kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal, seejuures teelõigul, kus oli hulgaliselt teeäärseid elujm maju, samuti müügipunkte, mis tingisidki liikumiskiiruse piiramise. KarS § 57 järgseid karistust kergendavaid ega ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus neid ei tuvastanud. Karistusregistri kohaselt puuduvad Rait Merelaiul kehtivad karistused. Seega on kohtuvälise menetleja otsusega Rait Merelaiule karistuseks määratud rahatrahv proportsionaalne toimepandud teoga ja vastab menetlusaluse isiku süüle ning on kooskõlas ka karistuse mõistmise põhimõtetega.

Asitõendid Väärteoasjas on asitõenditeks kaks CD-plaati, millest ühel on politseisõiduki pardakaamera videosalvestis (tl 21) ning teisel kohtuvälise menetleja poolt 17.09.2020. a edastatud videosalvestised Kalma-Avinurme tee ristmikust ja Pihla tee ristmikust. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtutoimiku juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn Kohtunik