4-20-2827/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2020 Tallinnas Väärteoasja number 4-20-2827 (2302,20,006162) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Villu Hurt kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi Jaak Paju 15.06.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,006162 Kaebaja Villu Hurt isikukood: 36309030351; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: x; e-posti aadress: xxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Raul Annuka Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133- 134, § 135 lg 1, 5, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi Jaak Paju 15.06.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,006162

2. Lõpetada väärteomenetlus Villu Hurt väärteoasjas LS § 223 lg 1 järgi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud:

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse poolt 21.05.2020 koostatud väärteoprotokolli AB1605314 (2302,20,006162) kohaselt juhtis Villu Hurt 24.04.2020 kella 23:06 ajal Harju maakonnas, Rannamõisa tee 6 juures, mootorsõidukit Ford Transit x selliselt, et ta ei olnud piisavalt hoolas ja tähelenaelik, ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara ja olles ähmi täis, et ta on eksinud sõitis vastu posti, põhjustades oma tegevusega varalise kahju x OÜ-le (fikseeritud fototabelis). Villu Hurt rikkus oma tegevusega LS § 16 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifiseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.06.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,20,006162 määrati Villu Hurdile LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 400,00 eurot.

Kaebaja seisukoht ja taotlus Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kaebuse kohaselt leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud tema tervislikku seisundit, mis tuli talle endalegi ootamatult. Kaebaja selgitas, et perearst määras talle kolesterooli alandamiseks ravimi (Rosuvastatin), mida ta varem tarvitanud ei olnud. Ta sõitis pika maa maha, käis Pärnamäel ema haual. Koju sõites ei keeranud ta Tammsaare teelt (enne Mustamäe Keskust) paremale vaid sõitis otse ning jõudis Rannamõisa tee 6 juurde, kus enne peatumist riivas posti. Tal käis pea ringi, süda oli paha, tekkis lihasnõrkus ja ta ei saanud aru, kus ta on. Peale intsidenti lõpetas ta ravimi manustamise ning arst määras talle uue ravimi. Enam sellist olukorda juhtunud ei ole. Tal on sügavalt kahju, et selline asi juhtus. Kuivõrd ta on raske puudega invaliid, kes saab pensioni 400 eurot kuus, siis palub kaebaja leebemat karistust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole isiku kaebus põhjendatud. Lühidalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus on õiglane, sest kaebaja on pannud toime väga ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka kaasliiklejate elu ja tervise. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Menetleja hinnangul on otsuse tegija õigesti leidnud, et rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus suudab mõjutada Villu Hurti edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemises hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv ja mugav kanda. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee ka vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekaltliigelda. Rahatrahv 400 vastab isiku süü suurusele, on põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid. Eeltoodust lähtudes on menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole otsuse tühistamine ega muutmine põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtu seisukoht VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

Esmalt märgib kohus, et antud asjas puudub vaidlus teo objektiivse koosseisu osas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite, isikusamasuse tuvastamise protokolli ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on üheselt tõendatud, et Villu Hurt oli see, kes 24.04.2020 kella 23.06 ajal sõitis mootorsõidukiga Ford Transit, r/n xX Rannamõisa tee 6 juures vastu posti, põhjustades sellega varalise kahju x OÜ-le.

Kohtu hinnangul puudub aga asjas teo subjektiivne koososeis. KarS § 15 lg 3 järgi on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Menetlusalune isik on selgitanud, et oli esmakordselt tarvitanud kolesterooliravimit - rosuvastatin, mida perearst talle välja kirjutas. Alkoholi, narkootikume, rahusteid ega ka muid ärevushäirete ravimeid ta ei tarvitanud.

Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et Villu Hurdil esines värinat sõrmedes, ebatäpseid liigutusi, sõrm-nina katse ebatäpsust, liigutuste ebatäpsust ning tema pupillide reaktsioon valgusele oli ebatäpne.

Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ei tuvastatud 25.04.2020 Villu Hurdi uriinist ekspertiisi käigus narkootilisi ega ka psühhotroopseid ained.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T on andnud hinnangu, millest nähtub, et ekspert, lähtudes 25.04.2020 kell 00.25 narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervisesiundi kirjeldamise protokollis nr 234/54 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust (pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: aeglaselt; tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel-ebastabiilne; sõrme-nina katseebatäpne; täpsemad liigutused-ebatäpsed; värin sõrmedes) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 603T fikseeritud uriinist leitud ainetest (nark./psühhotr.aineid ei leitud), jõudis järeldusele, et Villu Hurdil esinesid väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised ja psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mis võisid olla tingitud narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (alkoholist, ravimitest) tarvitamisest või tervisehäirest/haigusest.

Kuivõrd Rosuvastatin ravimi tarvitamise tulemusel võib esineda kõrvaltoimeid, sh pearinglust, lihasvalu, nõrkust, mäukaotust (vt https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1384859.pdf), mida esines ka menetlusalusel isikul ning arvestades asjaolu, et nimetatud ravimit kasutas isik esimest korda, siis ei saa jõuda järeldusele, et Villu Hurt on teo toimepannud tahtlikult või vähemalt ettevaatamatusest, so kergemeelsusest ja hooletusest. Kaebaja on järjepidevalt selgitanud, et ta oli eelnevalt tarvitanud uut ravimit ning avalikust allikast kättesaadav ravimi info kinnitab, et ravimiga võivad kaasneda kõrvaltoimed. Kaebaja uriinist narkootilisi või psühhotroopseid aineid ei leitud, eksperdi arvates võisid Villu Hurdal avaldnunud väliselt tajutavad häired olla tingitud ravimite tarvitamisest. Ravimiinfo järgi enamikul ravimit tarvitaval inimestel probleeme sõiduki juhtimisega ei teki ja seega ei olnud kaebajal alust automaatselt eeldada, et temal võivad kõrvalnähud tekkida. Kohus nendib, et sellisel juhul ei ole ravimite kõrvaltoimeid võimalik inimesel erinevalt nt kangetrest rahustitest või uinutitest ette näha. Käesolevas asjas ei ole ekspert välistanud haigushoo teket ja järelikult ei ole tõendatud teo subjektiivne koosseis.

Kohus märgib, et kuna antud väärteoasjas ei ole menetlusasluse isiku Villu Hurdi süü LS § 223 lg 1 järgi tõendamist leidnud, siis tuleb väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 3 sättest.

(allkirjastatud digitaalselt)