4-20-3410/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-20-3410

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2020. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-3410 (2302,20,010578) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi H.N ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli

28.07.2020 otsusele nr 2302,20,010578 H.N

karistamises LS § 1 ettenähtud väärteo 223 lg

toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku

ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS

§ 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning

LS § 226 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses,

s.o 300 eurot ning LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju, : Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: H.N , ik: XXX, elukoht xxx : RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

kaebus Politsei-

H.N ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 28.07.2020 otsusele nr 2302,20,010578 karistamises H.N LS § 1 ettenähtud 223 lg väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 300 eurot trahviühiku ulatuses, s.o ning LS §

2 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise tähtaja osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata.

2.

Politseija Piirivalveameti Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 28.07.2020 otsus nr 2302,20,010578 H.N karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks; LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 75 300 eurot trahviühiku ulatuses, s.o ning LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise 15 päevase tähtaja osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.

3.

LS § 223 lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2- -

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuulise tähtaja möödumisel.

4. LS § 226 lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6- -

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

5.

LS § 236 lg 2 alusel määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6- -

kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata rahatrahvi kogusummas 1000 (tuhat) eurot tasumine KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi igakuiste võrdsete osadena vähemalt 83 euro kaupa kuus 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast, s.t rahatrahv

peab täies ulatuses o Vaidlustatud otsusega määratud lema tasutud hiljemalt 02.10.2021.

rahatrahv kogusummas 1000 ( ) eurot tuleb tasuda üks tuhat vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205076573.

8. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

9. Asitõend: CD-plaat videosalvestuste ja fotodega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise

on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 02.10.2020. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 02.11.2020. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.11.2020.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihli 28.07.2020 otsusega nr 2302,20,010578 karistati selles, et tema 20.06.2020 kella 21:13 ajal H.N K. Kärberi tn 18, Lasnamäe

linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis ei olnud piisavalt hoolas ega mootorsõidukit, hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest,

3

vara või keskkonda, ei veendunud juhina tagurdades, et ei ohusta ega takista teist liiklejat, mistõttu sõitis tagurdades otsa pargitud sõidukile reg.märgiga Xxx xxx, mis omakorda paiskus vastu lillepotti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju M Kile, L B ja S Cle (fikseeritud

liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest

teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast

liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 7, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid

ja pani toime LS § , § 226 lg 1 § 2 ettenähtud väärteod 223 lg 1 ja 36 lg 1 .

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Ma palun Tallinna politseil minu otsust näha, sest tabasin autot, jätsin märkuse autos mida ma

tegin avari, parkisin auto seal kõrva, kus õnnetuse tegin, pärast seda lähen baari, mis asub kõrval, politsei tulnud pärast 2 tundi. Palun läbi vaadata politsei otsus, mul on inimesed koos kellega ma tulen ja nad saad rääkida et mina olen kaine avari momentis. Seda inimesed S L ja G K. Tahan et te pole votkete juhiluba ära sest mul on mikrobuss, mul on minu firma ja ma peaks objekti sõida materjal ja instrumentid, ja tegida vaiksem trahvi, sest mul on kaks laps ja praegu situatsion riigis raske k

oos too. Advokat pole vaja, suur täna ootan teie vastu.

Kohtuistungil jäi kaebuse juurde ning märkis, et 20.juunil sõitis ta kaebuse esitaja

S Lga

kaupluse juurest, et viia ta pizzeeriasse. Parkides rääkisid nad omavahel ja tagurdades ei märganud sõidukit. Vigastas ja parkis oma sõiduki kõrvale ja jättis kirja. Kirja auto külge jättis S S S pani kirja ka auto , kes oli ta koos temaga sõidukis. läks baari, võttis paberi ja kirjutas. kojameeste vahele. Ta ise oli kõrval. Ta arvas, e Seejärel t saavad ilma politseita kokkuleppele. läks ta pitsabaari istuma, auto jäi sinna kõrvale pargituna seisma. Ta oleks pidanud vähemalt jätma kirja pärast liiklusõnnetuse põhjustamist, aga kuna sõiduk seisis autoteeninduse ees, kus on olemas ka kaamera või siis helistada politseisse ja teatama. Tema arvas, et sellest kirjast

piisab, kuna sõiduk seisis pargituna kõrval. Pärast autoteenindusest isikud leidsid kirja ja helistasid, siis juba saabus ka politsei. Ilmselt keegi helistas ka politseisse. Juhtimisõiguse sai ta 15 aastat tagasi. Liiklusõnnetuse põhjustamisel peab juht ise helistama politseisse, kui keegi ei helista. Ta jättis kirja ja arvas, et kuna üks kord ka tema sõiduk oli vigastatud, oli ka kiri

jäetud. Idee kohaselt juht ei või lahkuda sünd kui kannatanuid ei ole, sõiduk oli muskohalt, pargitud, kaamerad olid olemas, kiri oli jäetud. Seda enam, et ta teab, kes seal autoteeninduses töötab ja igal juhul oleks ta hommikul läinud ja öelnud, et riivas sõidukit. Liiklusõnnetus toimus kella 19 ajal. Politsei tuli mitu tundi hiljem. Pärast politsei kohalkäimist ja registreerimist võttis sõiduki sealt ära töötab pitsabaaris, ta lõpetas töö ja võttis sõiduki. Pärast õnnetust jõi G. G

umbes 5 pudelit õlut ja võib olla veel paar pitsi viina. Joomine tuli tal närvidest. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist võib alkoholi tarvitada kui juht pärast rooli ei istu ja kui sõiduk on pargitud. Tema auto oli pargitud ja pärast ta rooli ei istunud. Põhimõtteliselt saab aru, mille eest teda on karistatud ja et pidi kohe ise helistama, et asi fikseerida, et riivas sõidukit, aga jättis kirja. Tema viga, et ise kohe ei helistanud kuigi pidi helistama. Ta ei tea, mis sai sõidukist, mida

ta riivas, aga ta on omanikuga telefoni teel ühendust võtnud ja pakkus paberid vormistada. Järgimisel päeval läks teenindusse, kust talle anti telefoni number ja teeninduses öeldi, et nad nägid kirja, võtsid selle, helistasid sõiduki omanikule. Omanik ütles, et politsei käis kohal ja et las politsei tegeleb selle asjaga. Tema tegi omanikule ettepaneku sõiduki remontimiseks. Ta on

ka varem õnnetuse põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud ilma sellest teatamata. Palub juhtimisõiguse alles jätta ja rahatrahvi vähendada, sest rahaga on raske olukord ja juhtimisõigus

on vajalik. Tööalaselt vaja pidevalt sõita, materjali vedada, lapsi viia. Lisaks trahvi vähendamisele, trahv määratakse nagunii, soovib trahvi ajatamist.

Tunnistaja

Xxx Xxx kuulus temale, 20.06.2020 ol M K selgitas, et sõiduk i sõiduk tema oma. Sõiduk sõideti parklas puruks. Sõiduk oli Kärberi 18 autoremonditöökojas, elektroonikplokk

läks rivist välja. Eestist tagavaraosa ei leitud, sõiduki seisis ja telliti Poolast. Seniks lükati sõiduk parklasse. Sõiduk sõideti puruks kella poole kümne paiku õhtul. Purunesid tagatuled,

4

kere deformeerus, tagumine uks enam ei sulgunud. Öeldi, et sõiduk taastamisele ei kuulu. Lapselaps saavutas selle, et kindlustus hüvitas 600 eurot. Pidi sõiduki viima lammutusse, sest parklas tehti trahve. Juhtunust helistati talle politseist, kui kohale jõudis, siis süüdlane oli juba

ära viidud. Järgmine päev süüdlane helistas talle, kuid ta oli siis politseis. Sõiduki registreerimismärk oli xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus on õige. Kaebuse esitajale ette heidetud rikkumised on leidnud kõik tõendamist. Arvestades seda, et ta on toime pannud kolm enamohtlikku rikkumist, tal on kehtiv kriminaalkaristus sõiduki joobes

juhtimise eest, siis on täiesti põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Isik on juba samas

olukorras olnud ja peaks väga täpselt teadma, kuidas peab pärast liiklusõnnetust tegutsema.

Rahatrahvid on määratud täiesti põhjendatud suuruses. Asjas puuduvad alused karistuse

kergendamiseks. Toetab kaebuse esitajat selles osas, et on põhjendatud määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa maksimaalse aja jooksul, s.o 12 kuud.

Maakohtu seisukoh t

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § s 1, § 226 lg s 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. 223 lg- - -s Puutuvalt menetlusalusele isikule

LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega

esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud sätestatud LS § 16 lg 1 kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

5 või keskkonda ja LS § 49 lg 1 sätestatud keelu eiramist. Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Sell

menetlusalune isik te ise käitumisega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikele M K , L B ning lillepoti omanikule S C . ile le

Väärteomaterjalide juures olevalt ja kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt nähtub, et sõiduk xxx xxx 20.06.2020 kell 21:11 Xxx Xxx xx reg. märgiga sõitis parklasse, kus parkis sõiduk reg.märgiga . Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk tegi parklas mitmeid manöövreid, jäi siis xxx tagurpidi seisma parkiva Xxx Xxx taha ning ühtäkki hakkas hoogsalt tagurdama ning tagurdas vastu Xxx Xxx xxx Xxx Xxx reg.märgiga sõidukit. liikus kokkupõrke tagajärjel paigalt ning

paiskus saadud löögist vast Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o u lillepotti. sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Xxx Xxx xxx reg.märgiga xxx kui ka lillepotil. Fikseeritud

Xxx Xxx vigastused eeldanuks lillepoti parandamist. ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ja Samas nähtub kohtuistungil üle kuulatud M Ki selgitustest, et tema sõiduki vigastused osutusid

niivõrd ulatuslikeks, et sõiduk taastamisele ei kuulunud ja tuli viia lammutusse ning

kindlustusandja hüvitas talle sõiduki jääkväärtuse. Seega oli ile tekitatud kahju niivõrd M K

ulatuslik, et sõiduk muutus otsasõidu tagajärjel kasutuskõlbmatuks, s.t sõiduk hävines. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit reg. märgiga Menetlusaluse isiku H.N ütluste kohaselt tahtis ta enda xxx xxx. sõpra eriasse. Parkides sõidukit rääkis ta samal ajal ga ning nii ei märganud S Ld viia pizze S L ta tagurdades enda taga seisvat sõidukit ning sõitis parkivale sõidukile otsa. Liiklusõnnetuse

toimumise üle vaidlust ei ole ning selle toimumist kinnitas kohtuistungil üle kuulatud menetlusalune isik ning xxx juht H.N. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk aga toimetati enne politsei saabumist sündmuskohalt ära ning selle sõiduki vigastusi ei kolmanda isiku poolt ole fikseeritud. Xxx Xxx tekitatud kahjustusi väärteomenetluses Samas, arvestades sõidukile pidi löök olema niivõrd tugev, et põhjustas kahjustusi ka menetlusaluse isiku juhitud sõidukile, mille omanik oli L B.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja

xxx H.N juhtis sõidukit reg. märgiga xxx, millega sõitis otsa Xxx Xxx xxx sõidukile reg.märgiga Liiklusõnnetuse aktist (tl 1 xxx. -3) nähtuvalt kuulus märgiga . Väärteotoimikus Xxx Xxx xx reg. xxx M Kile ning lillepott S Cle leiduvast sõiduki Xxx Xxx xx vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 1-7 on tuvastatav, ) et sõidukil on deformeerunud tagaosa ja vasakpoolne esikülg. Arvestades taolisi vigastusi saab

asuda järeldusele, et vaidlusalune sõiduk i sõnul osutusid niivõrd sai kahjustusi, mis M K

ula .

tuslikeks, et sõiduk taastamisele ei kuulunud Samuti nähtub sündmuskoha

vaatlusprotokollist ning fototabelist (1- Xxx Xxx vastu 7), et kokkupõrke tagajärjel paiskus

lillepotti, mille tulemusel tulid puidust Seega tulnuks ka lauajupid lillepoti küljest lahti. lillepotil asendada kas purunenud detailid või teha üldse uus. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki Xxx omanikule M Kile ning lillepoti omanikule S C ja le sõiduki Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. xxx omanikule L B.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt tagurdas H.N oma juhitud sõidukiga otsa tema sõiduki taga sõidukile parkinud Xxx Xxx xx, kuna ajas väidetavalt juttu autos olnud kaasreisijaga e

. Sellest ga märganud, et tema sõiduki taga pargib teine sõiduk

saab järeldada, et menetlusalune isik ei veendunud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis . Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et otsa seisvale Xxx Xxx xxx-le menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § ja § 49 lg 1 16 lg 1 , s.t tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat ning et liikleja sätestatud kohustust peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

6 Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § 49 lg 1 ja § 16 lg 1 nõu , siis on süütegu toime pandud vähem deid alt kaudse

tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta enne tagurdamist ei veendu selle ohutuses, võib ta sõiduki taga olevat võõrast vara kahjustada või inimese olemasolul sõiduki taga tekitada tervisekahjustuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus LS § 49 lg 1 ja § 16 lg 1 nõudeid

ja pani sellega toime

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut nõuete LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju ikule M Kile ja lillepoti omanikule S C ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki oman le ilmselgelt ka L B. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse

järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste

olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega.

Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune

isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, kaebuse esitaja enda selgituste kohaselt oli temaga ühes sõidukis olnud S L läinud pärast liiklusõnnetust parkla juures olevasse pitsabaari, et küsida sealt paberit ning kirjutanud paberile õnnetuse põhjustaja andmed ning asetanud paberi seejärel kannatada saanud auto kojamehe vahele. Kui see tehtud, suundusid isikud pitsabaari alkoholi tarvitama. Menetlusaluse isiku sõnul ta politseid juhtunust ei teavitanud, sest arvas, et saab sõiduki omanikuga remondi osas kokkuleppele ning, et paberi jätmisest kojamehe vahele piisas, sest kannatanuid ei olnud, tema sõiduk oli pargitud ja kaamerad olid ka olemas.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike

teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted,

milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad

juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel,

kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS §

169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole tea parkivale da. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa tagurdanud sõidukile, oli ta tekitanud asja

7 omanikule varalist kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal

ka sel juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Alles järgmisel

päeval läks menetlusalune isik teenindusse ja üritas omanikuga remondi osas kokkulepet

saavutada. Ka selline käitumine ei ole eelnimetatud sätetega kooskõlas, kuivõrd liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad peavad olema varalise kahju tekitamise vastutuse küsimusel ühel meelel, samuti peavad õnnetuses osalenud isikute andmed olema teada ja kirjalikult vormistatud. Käesoleval juhul oli see vaid ühepoolne – teada oli vaid liiklusõnnetuse ja kahju põhjustaja. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda

ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine ja söögikohta suundumine eesmärgiga tarvitada alkoholi. Ka kirja jätmine kojamehe

vahele ei ole piisav ning see ei muuda ega asenda LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokumenti rikkumist olematuks, kuna kahju kannataja ei olnud teada.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele

jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete

rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu

hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Samuti sõnas menetlusalune kohtuistungil, et ta on ka varem õnnetuse põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud ilma sellest teatamata, mille eest teda on ka karistatud, mis tähendab, et isikule ei saanud selline kohustus tulla kuidagi üllatusena ning ta oli teadlik,

et politsei teavitamine on antud situatsioonis vajalik. andud Seega on süütegu toime p kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS § 226 lg 1 Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka LS § 169 lg 7 nõude rikkumises ja LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Menetlusalune isik on tunnistanud, et pärast õnnetust jõi umbes 5 pudelit õlut ja võib olla veel paar pitsi viina. Joomine tuli tal närvidest. LS § 169 sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud

narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Ülalpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt

tõendamist leidnud, et H.N oli LS § 169 lg 7 märgitud isikuks, s.o liiklusõnnetuses

osalenud juhiks. Väärteoasja materjalide kohaselt toimus liiklusõnnetus 20.06.2020 kell 21:13

ning pärast liiklusõnnetusest teate saamist asus politsei otsima liiklusõnnetuse põhjustanud isikut. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati H.N seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARBK-0032 (taatlustunnistuse nr TTRC-20-00080), 20.06.2020 ajavahemikul 22:35

8

kuni 22:39, s.o ca 1 tunni möödudes liiklusõnnetuse toimumisest. Tõendusliku alkomeetri

lugemi kohaselt tuvastati alkoholijoove 1,29 mg/l ja 1,21 mg/l ning H.N laiendmääramatust arvestades loeti lõplikuks näiduks 1,09 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taoline näit viitab üheselt suhteliselt suures koguses alkoholi tarvitamisele. Algselt

ütles kohtuistungil, et lusõnnetus jõudis H.N liik juhtus kella 19 paiku ning politsei

sündmuskohale mitu tundi hiljem. Kui menetlusalune isik nägi kohtusaalis videosalvestist toimunud sündmuse kohta, millel oli kellaaeg 21:11, siis sõnas menetlusalune isik, et ju ta siis eksis kellaajaga. Samuti on näha, et politsei saabus sündmuskohale 12 minutit hiljem, mitte aga

mitu tundi nagu väitis algselt menetlusalune isik. H.N ütluste Arvestades seda, et kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust pärast liiklusõnnetust ning seda, et tund tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l, siis leiab kohus, et tõendusliku alkomeetri näiduga on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja H.N saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et H.N käitumises on tuvastatud LS § 169 lg 7 keelu rikkumine ja LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et LS § 226 lg 1 sätestatud väärtegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtuv menetlusaluse isiku objektiivne käitumine näitab seda, et menetlusaluse isiku eesmärgiks oli koos sõbraga söögikohta minemine ja seal alkoholi tarvitamine ning autoremonditöökoja

parklas aset leidnud liiklusõnnetus oli asjaoluks, mis tekitas menetlusalusele isikule viivituse, kuid lastes sõbral jätta teise liiklusõnnetuses osalenud ja sisuliselt puruks sõidetud ja lillepottide vahele tõugatud sõiduki tagaklaasile andmed kahju tekitaja kohta, läks ta koos sõbraga edasi

söögikohta alkoholi tarvitama. Seega oli liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku

jaoks häiriv asjaolu, kuid ei takistanud teda oma vaba aega veetmast viisil nagu see oli planeeritud, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 7 nõude rikkumine ja menetlusaluse isiku käitumine on kohtuvälisel menetlusel õigesti kvalifitseeritud LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteona.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et H.N käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärtegu

dena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning (§ 133 p 3). Kuna need on toime pannud menetlusalune isik menetlusalune isik pani toime LS 49 lg 1 ning 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 § 16 lg 1, § , § 169 lg 7 § sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega LS § 223 lg 1, § 226 lg 1

ja LS § 236 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on , 2 täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 1 ettenähtud väärteo

223 lg toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo

9 toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad de ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõtt Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka es. vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast

liiklusõnnetust rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud

sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli

kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

E

elmärgitud kolm sätet võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (LS

§ 226 lg 2 ja § 236 lg 2).

Vaidlustatud otsusest nä LS § 1 ettenähtud väärteo htuvalt karistati menetlusalust isikut 223 lg toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, LS § 226 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, LS § 236 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates H.N süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav

keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

10 varalise kahju tekitamisega. Seejuures tekitati M Kile kuulunud sõidukile niivõrd ulatuslikke kahjustusi, et selle taastamisremont ei olnud otstarbekas. Lillepotile tekitatud kahjustused ei

olnud eriti suured ja , selle taastamine võib heal juhul piirduda mõne lauajupi vahetamisega

halvemas juhul aga lillepoti asendamisega. Puutuvalt menetlusaluse isiku juhitud sõidukile tekitatud kahjustusi ei ole nende ulatust võimalik tuvastada Samas põhjustas menetlusalune . isik varalist kahju kolmele

isikule, mis on süüd suurendavaks asjaoluks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.

LS § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei

jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga.

Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus antud süütegude puhul ei tuvastanud. Kuigi

keskmise süü ja kergendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuspraktika kohaselt mõista

karistus sanktsioonimäära keskmises määras, siis kuna kohus menetlusaluse isiku olukorda

raskendada ei saa, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuste määradega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud

põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta.

Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale

kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüd süü lase suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses ülemmäärast LS § § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude . eest

on kohtuväline menetleja määranud karistuse samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, määrates karistused vaid ¼ ulatuses ülemmäärast kohtuvälise . Kohtu hinnangul tuleb menetleja määratud suhteliselt leebeid karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud

süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd -

kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskenda

karistused muutmata. da ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud

Kuivõrd menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase kuriteo

toimepanemise eest , leiab kohus, et ei , s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis m karistus ega kohaldatud katseaeg õistetud ei ole isikut mõjutanud seadusekuulekalt käituma.

Kohtul jääb üle loota, et kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad

menetlusalust isikut piisavalt kuulekalt. , sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õigus

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele

leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja

tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise

korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud karistuse leebed

11 määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib

olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks

lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik

ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara ja juhil lasuvate kohustuste suhtes. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, ei teavitanud liiklusõnnetuse põhjustamisest politseid ning läks vastavalt varem plaanitule koos sõbraga lähedalasuvasse söögikohta alkoholi tarvitama, mis oligi sündmuskohale saabumise eesmärgiks. Selline käitumine näitab, et lähedal olevas parklas kõrvalise isiku sõiduki purukssõitmine, teisele söögikohale kahju tekitamine ja

emale kuulunud sõiduki kahjustamine ning seejärel tekitatud kahjustuste ülevaatamine oli

menetlusaluse isiku jaoks suhteliselt vähese tähtsusega asjaolu, mis tekitas väikese viivituse söögikohta jõudmisel, kuid ei takistanud tema oma edasiste plaanide kohaselt käitumast.

Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu ja nende rohkuse, samuti tegudesse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuste kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune

isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.

Menetlusaluse isiku esitatud kaebusest tuistungil

ning ütlustest koh nähtub, et isiku arvates on rahatrahvid liiga suured, kuna tal on kaks last ja rahaga on olukord raske. Kohus leiab, et isiku põhjendused on asjakohatud. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses

sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele. Samuti juhib kohus uuesti

tähelepanu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta kehtiva kohtupraktikale, mille le lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr, mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval juhul on aga karistused määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida niigi leebete karistuste kergendamist.

Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, kuna vaja on pidevalt sõita, materjali vedada ja lapsi sõidutada. Samas ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks töötamist töökohal, kus oleks vajalik juhtimisõigus. Kohus leiab, et isegi kindlal kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist

välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul

menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks

juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on

juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud tulla üllatusena ja ootamatult, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks või et tal on

12 lapsed, keda on vaja sõidutada. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta liiklusõnnetuse põhjustas, liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile teatamata jättis kui ka siis

kui ta sündmuskohalt lahkudes söögikohas alkoholi tarvitama asus. Juhtimisõiguse saanud isikuna oli ta teadlik sellest, et sellistele süütegudele järgnevad nii rahatrahv või juhtimisõiguse

äravõtmine kas põhi või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu - korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine

mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja

säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus

seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri ja üldpreventiivsed -

eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohus leiab, et süüte iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud gude tehiolusid ja otsusega lisakaristuste kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse ei näe

kohus alust määratud lisakaristuste kergendamiseks, kuna kõigil kolmel juhul on tegemist keskmise määra

piiridesse jääva lisakaristuse määraga.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta sisuliseks rahuldamata. Puutuvalt kaebuse esitaja taotlusse määrata rahatrahvi tasumine ositi, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute suuruse kohta. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik rahatrahvi ositi tasumist tingivate mõjuvate põhjuste esinemise kohta esitama tõendid. Käesoleval juhul

on menetlusalune isik esitanud vaid paljasõnalisi väiteid, et tal on rahalisi raskusi ja ülalpidamisel kaks last. Vaatamata eelmärgitule leiab kohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja toetas menetlusaluse isiku taotlust ja määratud rahatrahvide kogusumma kohene tasumine võib tekitada raskusi ning muutuda ülejõukäivaks, peab kohus võimalikuks tühistada vaidlustatud

otsuse rahatrahvi tasumise 15 päevase tähtaja osas ning määrata rahatrahvide kogusumma

tasumiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel 12 kuulise tähtaja alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/