2-20-6551/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT U OT S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

01. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6551

Tsiviilasi

Crowdestate

Collateral

Agent

OÜ

hagi

Kimbutaja

Inkassoteenused OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag

(pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood

12952326, asukoht Müürivahe 17-2, 10140 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo

FORT OÜ, e-post: andreas.veeret@fortlegal.com)

Kostja: Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood 11536979,

asukoht

Pirni

12,

10617

Tallinn,

e-post:

kimbutajainkasso@gmail.com),

seaduslik

esindaja

J

Ž

(isikukood: xxx)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ hagi kostja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ

vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Tunnustada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot OÜ

Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kanda.

4. Välja mõista kostjalt Kimbutaja Inkassoteenused OÜ hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ

kasuks hageja menetluskulud summas 2 991 eurot (õigusabikulud 2 691 eurot ja riigilõiv 300 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Kimbutaja Inkassoteenused OÜ tasuda

hagejale Crowdestate Collateral Agent OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ palub tunnustada OÜ Pessaraag (pankrotis)

pankrotimenetluses Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot esimeses

rahuldamisjärgus. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et Crowdestate Collateral Agent OÜ

nõue ei ole käsitatav pandiga tagatud nõudena, tunnustada Crowdestate Collateral Agent OÜ

nõuet summas 853 462,84 eurot teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 13.11.2019 kohtumäärusega välja võlgniku OÜ

Pessaraag (võlgnik) pankroti. Hageja esitas 01.12.2019 võlgniku pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma pandiga tagatud nõuet summas 853 462,84 eurot.

08.04.2020

toimunud

nõuete

kaitsmise

koosolekul

esitas

võlausaldaja

Kimbutaja

Inkassoteenused OÜ hageja nõudele täies ulatuses vastuväite. Seetõttu jäi hageja nõue nõuete

kaitsmise koosolekul tunnustamata.

3. Võlgnik OÜ Pessaraag (pankrotis) pöördus 2018. a sügisel Crowdestate Holding OÜ poole

sooviga kaasata käibekapitali finantseerimiseks vajalik laenuraha Crowdestate Holding OÜ-le

kuuluva ja viimase poolt hallatava ühisinvesteeringute internetiplatvormi www.crowdestate.eu

kaudu. Crowdestate Holding OÜ ja võlgnik sõlmisid 2018.a oktoobris ühisinvesteeringute

internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu, mille alusel osutas Crowdestate Holding OÜ

võlgnikule rahastuse kaasamiseks vajalikke teenuseid ning võlgnik kohustus maksma

Crowdestate Holding OÜ-le teenuste osutamise ja portaali kasutamise eest tasu. Portaali

investorid, hageja ning võlgnik sõlmisid kolmepoolsed laenulepingud, mille alusel andsid

investorid võlgnikule portaali vahendusel laenu kogusummas 700 000 eurot intressimääraga

13,5% aastas. Võlgnik kohustus intressi tasuma igakuiste osamaksetega ning tagastama

laenusumma hiljemalt 30.09.2019. Hageja ning võlgnik sõlmisid laenu- ja koostöölepingust

tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati võlgnikule kuulunud

tootmiskinnistule hageja kasuks hüpoteek summas 600 000 eurot ja kommertspandi seadmise

lepingu, mille alusel koormati võlgniku vallasvara hageja kasuks kommertspandiga summas 550

000 eurot. Portaali investoritelt laenulepingute alusel kogutud laenusumma 700 000 eurot kanti

võlgnikule üle 11.10.2018.

4. Võlgnik kohustus laenulepingute lisa 1 järgi tegema alates 2018. a oktoobrist iga kuu viimaseks

päevaks intressimakse summas 7 875 eurot. Võlgnik rikkus nimetatud kohustust oluliselt,

mistõttu esitas hageja võlgnikule korduvalt nõudekirju. Muu hulgas hoiatas hageja 19.03.2019

nõudekirjas, et rikkumiste jätkumisel võidakse laenulepingud erakorraliselt üles öelda. Võlgnik

tegi 19.03.2019 ülesütlemishoiatuse saamise järel küll kaks ebakorrapärast makset, millest aga ei

piisanud tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Alates 01.08.2019 ei teinud võlgnik laenulepingute

alusel enam ühtegi makset. Samuti jättis võlgnik tasumata koostöölepingu alusel esitatud arved.

Kuna võlgniku rikkumised jätkusid, ütles laenuandja I I OÜ 17.09.2019 avaldusega erakorraliselt

üles tema ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud alates 25.09.2019. Laenulepingute p 8.5 järgi

tingis I I OÜ laenulepingute ülesütlemine automaatselt ka kõigi ülejäänud investoritega sõlmitud

laenulepingute samaaegse lõppemise. Seega lõppesid alates 25.09.2019 kõik investoritega

sõlmitud laenulepingud. Võlgnik kohustus vastavalt laenulepingute p-le 8.2 tagastama kõik

laenulepingute alusel võlgnetavad summad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul laenulepingute

lõppemisest ehk 08.10.2019. Võlgnik ei ole mis tahes summas makseid teinud.

5. Kostja tegelikuks eesmärgiks on torpedeerida võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist. Vahetult

pärast seda, kui võlgnik sai laenulepingute alusel laenuraha kätte, asus võlgniku juhataja ning

lõplik kasusaaja R S võlgniku vara kõrvaldama. Taolise õigusvastase tegevuse põhjuseks oli

asjaolu, et võlgnikul olid tekkinud püsiva iseloomuga majanduslikud raskused ning võlgnik teadis

juba laenulepingute sõlmimise ajal, et ta ei ole tegelikult suuteline laenu tagasi maksma.

6. Hageja nõue, mille tunnustamist ta pankrotimenetluses taotleb, koosneb järgnevast. Hagejal on

laenulepingute alusel võlgniku vastu nõudeid summas 821 861,04 eurot, millest laenu põhiosa

võlgnevus on 700 000 eurot, intressivõlgnevus 55 973,54 eurot, leppetrahvivõlgnevus 21 000

eurot ja viivisevõlgnevus 44 887,50 eurot. Hagejal on koostöölepingu alusel võlgniku vastu

nõudeid summas 31 601,80 eurot, millest põhitasu võlgnevus on 2 700 eurot, viivisevõlgnevus

tasumata arvetelt 901,80 eurot ja leppetrahvivõlgnevus 28 000 eurot.

7. Hageja nõuded on tagatud pandiga. Vastavalt hüpoteegilepingu p-le 3.2 ja kommertspandilepingu

p-le 2.2 on laenulepingutest ning koostöölepingust tulenevad hageja nõuded tagatud kinnistule

seatud hüpoteegiga summas 600 000 eurot ja võlgniku vallasvarale seatud kommertspandiga

summas 550 000 eurot. Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse ning kommertspant

kommertspandiregistrisse. Arvestades, et pandisumma kokku on 1 150 000 eurot, on hageja

nõuded summas 853 462,84 eurot tagatud pandiga.

8. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas

853 462,84 eurot pandiga tagatud nõudena. Alternatiivselt, kui kohus peaks siiski asuma mis tahes

põhjusel seisukohale, et hageja nõue ei ole käsitatav pandiga tagatud nõudena, palub hageja nõuet

tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena.

9. Tulenevalt kostja väitest, et talle jääb arusaamatuks, kes on laenuandja, selgitab hageja, et ta ei

lisanud menetlusökonoomia kaalutlusel hagile kõigi laenuandjatega sõlmitud laenulepinguid, sest

lepingud sõlmiti identsetel üldtingimustel, lepingute maht kokku on mitu tuhat lehekülge ning

laenusumma 700 000 eurot nähtub laenusumma võlgnikule üle kandmist kinnitavalt

maksekorralduselt. Samas, tulenevalt kostja vastuväitest, esitab hageja kohtule kokkuvõtliku

Exceli tabeli, millest mh nähtuvad võlgnikule portaali www.crowdestate.eu vahendusel laenu

andnud laenuandjate nimed, laenuandjatega sõlmitud laenulepingute numbrid ja laenusummad

ning kõik laenuandjate, võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud.

10. Hageja hinnangul on asjakohatu kostja väide, et laenusumma võlgnikule üle kandmine

Crowdestate Holding OÜ kontolt muudab laenulepingutest tulenevad nõuded justkui ebaselgeks.

Võlgnik tegi laenulepingute sõlmimiseks portaali investoritele pakkumuse sõlmida laenulepingud

võlgniku pakutud põhitingimustel, s.o soovitav laenusumma (700 000 eurot), intress (13,5%

aastas), laenuperiood (12 kuud), finantseeritav projekt (käibekapitali finantseerimine) ja tagatised

(hüpoteek ja kommertspant). Pakkumuse tegemiseks allkirjastas võlgnik 03.10.2018

Crowdestate’i laenulepingu tüüpvormi. Crowdestate edastas seejärel võlgniku pakkumuse

portaali investoritele. Võlgniku pakkumuse aktsepteerinud investorite, hageja ning võlgniku

vahel sõlmiti laenulepingud ühise laenu sihtotstarbe ja ühise tagatisega. Laenulepingud sõlmiti

Crowdestate’i tüüpvormil identsetel üldtingimustel. Ainsaks erisuseks laenulepingutes on

konkreetse laenuandja andmed ning laenusumma, millises ulatuses vastav laenuandja võlgnikule

laenu andis. Vastuseks kostja väitele allkirjade puudumise kohta viitab hageja, et laenulepingule

ei tulene seadusest kohustuslikku vorminõuet ning laenulepingu võib seega sõlmida ka kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Pealegi on võlgnik allkirjastanud digitaalselt pakkumuse5,

aktsepteerides sellega Crowdestate’i laenulepingu tüüpvormist tulenevad tingimused. Samuti

pole vaidlust selles, et võlgnik on saanud kätte laenusumma 700 000 eurot.

Laenusumma 700 000 eurot kanti võlgnikule üle Crowdestate Holding OÜ kontolt, kuna viimane

kogus portaali investoritelt kokku võlgnikule laenatud laenusummad. Vastasel juhul oleks iga

üksik investor pidanud tegema võlgnikule eraldi ülekande. Praktikas muudaks see aga kogu

protsessi ülimalt koormavaks ja kulukaks, sest teha tuleks tuhandeid ülekandeid. Crowdestate

Holding OÜ poolt võlgnikule laenusumma faktiline ülekandmine ei mõjuta aga mingil moel

tõsiasja, et võlgnikule andsid laenulepingute alusel laenu portaali investorid; samuti et investorid

laenuandjatena ja hageja tagatisagendina on laenulepingutest tulenevate võlgniku rahaliste

kohustuste osas solidaarvõlausaldajad. Seega on võlgnikul laenulepingutest tulenevad

lepingulised kohustused laenuandjate ning hageja ees.

11. Hageja vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt ei ole hageja võlgniku suhtes laenulepingutest

tulenevate nõuete osas solidaarvõlausaldaja. Esiteks on laenulepingute p-s 9.2 sätestatud, et

laenuandjad ja tagatisagent (hageja) on laenulepingutest tulenevate laenusaaja (võlgniku)

rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad. Sama tuleneb võlgniku poolt 03.10.2018

allkirjastatud laenupakkumuse p-st 9.2. Teiseks on võlgnik ka muudes avaldustes ja lepingutes

hageja kui solidaarvõlausaldaja nõudeõigust korduvalt tunnistanud.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

13. Kostjale jääb arusaamatuks, kes on võlausaldaja ehk laenuandja. Hagiavaldusele on lisatud

allkirjastatud digikonteineris dokumendid pealkirjaga „Laenuleping“ ja „Koostööleping“.

Laenulepingust ei tulene, kes on laenuandja - puudu on laenuandja nimi, isiku- ja registrikood

ning esindaja andmed. Ühtegi teist laenulepingut ei ole lisatud. On ebaselge, mis tingimustel

väidetav raha võlgnikule üle on antud. Hagile lisatud dokumentidest tuleneb, et raha on

võlgnikule üle kandnud hoopis Crowdestate OÜ (praeguse ärinimega Crowdestate Holding OÜ),

kes ei ole hagimenetluse pool. Lisatud nõude loovutamise lepingust ei tulene nõude loovutus

laenulepingu alusel, vaid koostöölepingu alusel. Koostöölepingust ei tulene võlausaldaja

kohustus tasuda võlgnikule 700 000 eurot. Seega ei ole võlausaldaja tõendanud oma nõude

olemasolu laenulepingu alusel ning võlausaldaja nõue, selle sisu ning alus on tõendamata.

14. Hagi lisas 8 ei ole lisatud allkirjastatud laenulepingut, mis tõendaks hageja nõude olemasolu.

Võlausaldaja väidab üksnes paljasõnaliselt, et laenuandja on I I OÜ, kuid kust see tuleneb ei ole

selge. Sama ka muude väidetavate laenulepingute puhul. Sellest tulenevalt jääb kostjale

arusaamatuks, kellelt ning kuidas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad omandasid väidetava

nõude ning millistel asjaoludel. Võlausaldajad on esitanud küll väite, et vastavalt Laenulepingute

p-dele 9.1-9.3 „on Tagatisagent ja laenuandjad Laenulepingutest tulenevate Võlgniku rahaliste

kohustuste osas solidaarvõlausaldajad võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 1 mõttes. Tagatisagent

võib solidaarvõlausaldajana nõuda Võlgnikult Laenulepingute alusel paralleelkohustuse täitmist

iseseisvalt enda nimel ja vastava kohustuse peab Võlgnik täitma Tagatisagendile. Kuid

avaldusele ei ole lisatud nõuetekohaselt kolmepoolselt allkirjastatud laenulepingut, et lugeda

vastav tingimus kehtivaks.

Kohtu põhjendused

15. Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

17. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur,

on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3

kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist

võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud

tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja

sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud

tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 08.04.2020. Hagi on

kohtule esitatud 05.05.2020, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusega on

tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul.

18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2

kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

19. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas:

a) Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku OÜ Pessaraag

pankrot;

b) Võlausaldajate 08.04.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele

hageja nõue summas 853 462,84 eurot (tl 52-56);

c) Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja täies ulatuses vastuväite ja hageja

nõue jäi tunnustamata (tl 57-58).

20. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt põhineb hageja nõue laenulepingutel ja koostöölepingul ning

pandiõigus tuleneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist ja kommertspandiregistrisse seatud

kommertspandist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tal on laenulepingute alusel võlgniku

vastu nõudeid summas 821 861,04 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 700 000 eurot,

intressivõlgnevus 55 973,54 eurot, leppetrahvivõlgnevus 21 000 eurot ja viivisevõlgnevus 44

887,50 eurot. Lisaks on hagejal koostöölepingu alusel võlgniku vastu nõudeid summas 31 601,80

eurot, millest põhitasu võlgnevus on 2 700 eurot, viivisevõlgnevus tasumata arvetelt 901,80 eurot

ja leppetrahvivõlgnevus 28 000 eurot. Kokku on hageja nõude suurus 853 462,84 eurot.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et

isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 kohaselt peab hüpoteegi seadmiseks

sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg

1 sätestab, et Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale

kommertspandiregistrisse

kantud

käesolevas

seaduses

sätestatud

ulatusega

pandi

(kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. KomPS § 4 lg 2 kohaselt peab

kommertspandileping olema notariaalselt tõestatud. Hageja ja võlgnik sõlmisid 11.10.2018

laenu- ja koostöölepingust tulenevate nõuete tagamiseks notariaalselt hüpoteegi seadmise

lepingu, mille alusel seati võlgnikule kuulunud tootmiskinnistule hageja kasuks hüpoteek

summas 600 000 eurot (tl 15-19) ning kommertspandi seadmise lepingu, mille alusel koormati

võlgniku vallasvara hageja kasuks kommertspandiga summas 550 000 eurot (tl 20-24). Kohtu

hinnangul on hageja nõude summa ja pandiõiguse olemasolu tõendatud.

21. Kostja väitel jääb talle arusaamatuks, kes on võlausaldaja ehk laenuandja ning mis tingimustel on

väidetav raha võlgnikule üle antud. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks, kellelt ning kuidas

pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad omandasid väidetava nõude ning millistel asjaoludel.

Tulenevalt kostja vastuväitest võlausaldajate ebaselguse osas esitas hageja oma 02.09.2020

menetlusdokumendi lisana kokkuvõtliku Exceli tabeli (nähtav avalikust e-toimikust), millest

nähtuvad võlgnikule portaali vahendusel laenu andnud laenuandjate nimed, laenulepingute

numbrid ja laenusummad ning kõik laenuandjate, võlgniku ja hageja vahel sõlmitud

laenulepingud. Lisaks on hageja nii hagiavalduses kui 02.09.2020 menetlusdokumendis

kirjeldanud laenulepingute sõlmimise protsessi. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine

kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite

usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid,

samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtu hinnangul on hageja eeltooduga oma väiteid põhistanud ja kostja ebaselguse kõrvaldanud.

Samuti ei ole kostja hageja poolt välja toodud asjaolusid ja väiteid ümber lükanud ega neile vastu

vaielnud.

22. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hageja ei ole võlgniku suhtes laenulepingutest

tulenevate nõuete osas solidaarvõlausaldaja. Laenulepingute punktis 9.2 on sätestatud, et

laenuandja ja tagatisagent on lepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste osas

solidaarvõlausaldajad (tl 29). Kohus selgitab, et poolte õigused ja kohustused tulenevad poolte

vahel sõlmitud lepingust. Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt ei tule laenulepingule

seadusest kohustuslikku vorminõuet ning selle võib sõlmida ka kirjalikku taasesitamist

võimaldavad vormis. Samuti on oluline märkida, et võlgnik on allkirjastanud digitaalselt

laenupakkumise, aktsepteerides sellega laenulepingu tüüpvormist tulenevad tingimused. VÕS §

73 lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt

täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need

isikud solidaarvõlausaldajad.

23. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja Crowdestate Collateral Agent

OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esimese

rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulud

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2

691 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot, kokku 2 991 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude

nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud summas 2 991 eurot

põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

27. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul on hageja

vastava taotluse esitanud.

28. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik