2-19-9940/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9940

Kohtuasi

Renovum OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala

Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462), lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX 21.09.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

2. Jätta XX 24.07.2020 taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

4. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

5. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-9940

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ, hageja) esitas 28.06.2019 Harju

Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla nõudes.

1.1. Ühisraha OÜ (laenuandja) ja kostja sõlmisid 25.07.2018 laenulepingu Y180723063, mille

alusel sai kostja laenu 1000 eurot aastase intressimääraga 30%. Kostja pidi laenu tagastama 15

kuu jooksul igakuiste maksetena. Kostja sattus maksetega viivitusse ja laenuandja ütles lepingu

16.11.2018 üles. Laenuandja loovutas nõude hagejale.

1.2. Kostja tasus laenuandjale 167 eurot, mille laenuandja arvestas sissenõudmiskulu

(35 eurot), põhiosa (104,49 eurot), intressi (25,01 eurot) ja hooldustasu (2,50 eurot) katteks. Nii

kujunes lõplikuks nõudeks 946,30 eurot, millest 895,51 eurot on põhivõlgnevus, 45,79 eurot

intress ja 7,50 eurot hooldustasu. Hageja taotles lisaks pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks

muutunud viivise hüvitamist summas 164,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

välja mõistmist määraga 30% aastas.

Maakohus andis 02.12.2019 määrusega kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud juhul, kui lahend tehakse kostja kahjuks.

Kostja esitas 13.01.2020 vastuse hagile, milles märkis, et hageja pole tõendanud poolte vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingu ülesütlemist. Kostjale jäi ebaselgeks nõude kujunemine.

Laenuandja ei täitnud kostjale laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 18.06.2020 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt, tehes järgmised

otsustused:

 mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 895,51 eurot, intressi 45,79 eurot,

hooldustasu 5 eurot ja seisuga 28.06.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 43,97 eurot

– kokku 990,27 eurot;

 märkis, et kostja kohustub tasuma eelmises punktis nimetatud võlgnevuse alates otsuse

jõustumisest igakuiste osamaksetena 50 eurot 19 kuu vältel selliselt, et 20. osamaksena

tasub kostja hagejale 40,27 eurot;

 märkis, et kui kostja viivitab eelmises punktis nimetatud osamakse(te) tasumisega, on

hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

 jättis hagi rahuldamata 28.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 120,90

euro osas (s.o 43,97 eurot ületav osa);

 jättis menetluskulud 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda ning määras

hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks summas 534,80 eurot;

 märkis, et kostja kohustub tasuma eelmises punktis nimetatud menetluskulude hüvitise

alates otsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena 28 eurot 18 kuu vältel selliselt, et 19.

osamaksena tasub kostja hagejale 30,80 eurot;

2-19-9940

 märkis, et kui kostja viivitab eelmises punktis nimetatud osamaksete tasumisega, on

hagejal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

 jättis kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda.

4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 444 kohaselt tegi maakohus

otsuse lihtsustatud kujul. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu

hinnangul

oli

poolte

kokkulepitud

viivisemäär

tarbijat

ebamõistlikult

kahjustava

tüüptingimusena tühine, mistõttu sai hageja kostjalt viivist nõuda üksnes võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis seetõttu viivisenõude osaliselt

rahuldamata ja rahuldas ka TsMS § 367 järgse edasiulatuva viivisenõude üksnes viidatud

seaduses sätestatud määras.

4.2. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega, märkides hagi rahuldamise ulatuseks 93%. Kostja menetluskulude osas kohus

seisukohta ei võtnud, kuid hageja menetluskulud luges põhjendatuks 534,80 euro ulatuses ja

mõistis need kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele märkis maakohus,

et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

4.3. Võttes arvesse asjaolu, et kostja puhul on tegemist vähekindlustatud isikuga, pidas

maakohus tema halba majanduslikku olukorda arvestades võimalikuks kostjalt välja mõistetud

summad TsMS § 445 lg 1 esimene lause alusel ajatada ja määras kindlaks maksegraafiku.

4.4. Kuna kohus rahuldas hagi kostja vastu osaliselt, pidas maakohus põhjendatuks kostja riigi

õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustusest vabastada ja jätta nimetatud kulu riigi kanda.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas 24.07.2020 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada. Kostja

hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa seaduses sätestatud nõuetele. Ühtlasi taotles

kostja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Ringkonnakohus jättis 09.09.2020 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras

apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh kaebuse läbivaatamiseks vajaliku riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse sisustamiseks (majandusliku seisundi teatise esitamiseks).

Apellant teatas 21.09.2020 kohtule, et menetlusabi taotluse täitmine käib talle üle jõu. Samal

päeval esitas apellandi esindaja taotluse menetlusabiga seotud puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamiseks kuni 31.12.2020. Apellatsioonkaebuse täpsustuse kohaselt palub apellant

maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Esmalt lahendab ringkonnakohus apellandi 21.09.2020 taotluse ringkonnakohtu 09.09.2020

määrusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.12.2020.

8.1. TsMS § 64 lg 1 alusel võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse

alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kolleegiumi hinnangul ei esine

käesoleval juhul alust tähtaja pikendamiseks. Kostja ei ole taotluses põhistanud sellise mõjuva

põhjuse olemasolu, mis oleks takistanud esitada kohtule menetlusabi saamiseks vajalikke

andmeid ja nende õigsust kinnitada. Taotluses toodud põhjendused kostja invaliidsuse kohta ei

2-19-9940

välistanud kohtu määratud tähtaja järgimist, sest kostjat esindab vandeadvokaadist esindaja

ning kostja on terve menetluse kestel olnud suuteline olema kohtuga pidevas e-kirjavahetuses.

Ka kostja 21.09.2020 e-kirjast nähtuvalt ei ole menetlusabi taotlusega seotud tähtaja järgimata

jätmine põhjustatud mitte kostja liikumispuudest, vaid soovimatusest kohtu nõuet täita. Kostja

ei ole kohtule veenvalt põhistanud selliste asjaolude esinemist, mille alusel saaks kohus jõuda

veendumusele, et esinevad tähtaja pikendamist tingivad alused. Eeltoodud kaalutlustel jääb

apellandi 21.09.2020 taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

Järgnevalt lahendab ringkonnakohus apellandi 24.07.2020 taotluse menetlusabi saamiseks.

9.1. TsMS § 186 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete

põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist. Järelepärimisele tuleb vastata

kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud taotlus menetlusabi

saamiseks koosnes ühest lausest ega võimaldanud kohtul menetlusabi eelduseid kohaselt

hinnata, jättis ringkonnakohus apellandi menetlusabi taotluse TsMS § 186 lg 5 ja § 340¹ lg 1

alusel käiguta.

9.2. TsMS § 186 lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul

esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud

küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida

ei ole põhistatud. Ühtlasi on ringkonnakohtul tsiviilasja materjalide ja kaebusega tutvumise

tulemusel põhjendatud alus kahelda selles, et apellatsioonimenetlus kujuneks kostjale

edukaks. Kaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei kuuluks kaebus ilmselt rahuldamisele.

Eeltoodud kaalutlustel jääb apellandi taotlus menetlusabi saamiseks TsMS § 186 lg 6 ja § 181

lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda,

kuna apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

Lisaks ei saaks kaebust menetleda ka sisuliselt. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 637 lg 2¹ ja § 637 lg 1 p 6 alusel ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi

selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud ja kaebusel puudub ka

edulootus.

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelmises lauses viidatud väidetena käsitleda üksnes neid,

millega saab apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. TsMS § 652 lg 1 p 2 alusel võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste

esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Seega tuleb

ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja kaebuses sisaldub selliseid väiteid, mida saab

apellatsioonimenetluses arvestada ja mille õigsust eeldades saaks kaebuse rahuldada.

2-19-9940

Arvestades tsiviilasja materjale ja 24.07.2020 apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega

rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

14.1. Põhimõtteliselt on õige kaebuse väide, et maakohus on lihtmenetluses tehtud otsuse

põhjendavat osa liigselt lihtsustanud. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks

ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS

§ 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta

tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud.

14.2. Siiski ei nähtu kaebusest, et rikkumine oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kuigi

maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei anna see alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebuses esitatud üldised etteheited

kaebuse rahuldamist. Asja uuel läbivaatamise maakohtus oleks tulemus sama, st hagi tuleks

rahuldada. Seejuures toob kohtumenetluse pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes

kohtuotsuse resolutsioon ning otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna poolte õigusi ja

kohustusi ei mõjuta. Hagi osalist rahuldamata jätmist on maakohus põhjendanud ja kuna

maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud, on see hagi osalise rahuldamata jätmise osas

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

14.3. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited laenulepingu ülesütlemise teatise esmakordse

kättesaamise kohta maakohtu menetluses on paljasõnalised ega võimalda jõuda maakohtust

teistsugusele järeldusele. Hageja on kostjale saadetud teadete edastamist ja nende kostja poolt

kättesaamist maakohtu menetluses tõendanud. Kuna maakohus on esitatud tõendeid arvestanud,

on ta pidanud hageja väiteid tõendatuks. Kostja ei ole hageja 13.02.2020 menetlusdokumendis

esitatud väidetele ja tõenditele maakohtus vastuväiteid esitanud. Kostja avaldas vastuses hagile,

et sõlmis hageja õiguseellasega tarbijakrediidilepingu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

kostja oleks maakohtus laenulepingu sõlmimist või nõude loovutamist vaidlustanud. Kui

faktiline väide on omaksvõetud, peab maakohus sellest lähtuma ega pea kontrollima, kas väide

on tõendatud. TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole

avaldatud asjaolu omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätaks ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel asja lahendamisel kostja sellised väited tähelepanuta

ega arvestaks nendega. Asjaolu, et maakohus tegi otsuse suuremas ulatuses kostja kahjuks, ei

tähenda, et hageja nõue ei oleks õiguslikult põhjendatud. Tsiviilasja materjalid kostja

vastuväiteid ei toeta.

14.4. Vaidlustatud otsusega otsustas maakohus kohtulahendi täitmise kostja kasuks ligi kaheks

aastaks ajatada. Lahendi peale esitatud kaebuse edu eelduseks on, et seda vaidlustaval

menetlusosalisel oleks õiguskaitsevajadus. Kui kostja ei soovi temalt väljamõistetud summasid

tasuda osamaksetena, võib kohtulahendi pärast selle jõustumist täita ka tavapärases korras,

tasudes väljamõistetud summad ühekorraga. Ka kohtulahendi täitmise ajatamise vaidlustamine

ei tingiks seega maakohtu lahendi tühistamist.

14.5. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Kuigi maakohus võib olla menetluskulude jaotuse otsustamisel kostja kasuks eksinud, ei saa

ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust lahendades muuta menetluskulude jaotust

apellandile ebasoodsamaks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamiseks

kaebus väiteid ei sisalda. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, et temalt

välja mõistetud menetluskulu suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Kui kaebuse sisulised

2-19-9940

väiteid puudutavad üksnes osa lahendist, saab kohus kontrollida üksnes lahendi selle osa

õigsust.

14.6. Kokkuvõttes puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Menetlusse

võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel,

sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada

vastaspoole menetluskulusid.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav