3-19-1515/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1515

Haldusasi

Starbunker OÜ tühistamisnõue 06.08.2019 otsuse nr 10.3-

5/013381-7 osas, milles tunnistati kehtetuks kaebajale antud

üldtagatise

luba

numbriga

EECGUEE1000EE-2019-

GAG47906; tühistamisnõue MTA 04.12.2019 otsuse nr 10.3-

5/025370-2 osas; kohustamisnõue MTA kohustamiseks asja

uuesti otsustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

Starbunker

OÜ,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Helmut Pikmets

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamise vorm

28.05.2020 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.11.2020, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) pikendas 02.11.2017 otsusega 10.3-5/013381-5 Starbunker OÜ

seestöötlemise loa numbriga EEIPOEE1000EE-2019-TNY36504 ning üldtagatise loa numbriga

EECGUEE1000EE-2019-GAG47906 kehtivusega kuni 04.11.2019.

3-19-1515

2(18)

2. MTA väljastas 06.08.2019 kaebajale otsuse nr. 10.3-5/013381-7, millega tunnistas kehtetuks

kaebajale väljastatud seestöötlemise loa numbriga EEIPOEE1000EE-2019-TNY36504 ja

üldtagatise loa numbriga EECGUEE1000EE-2019-GAG47906.

3. Kaebaja vaidlustas eelnimetatud otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-19-1515).

Halduskohus peatas 13.08.2019 määrusega esialgse õiguskaitse korras MTA 06.08.2019 otsuse

nr 10.3-5/013381-7 kehtivuse tagasiulatuvalt otsuse tegemise päevast 06.08.2019 kuni asjas

kohtulahendi jõustumiseni. See võimaldas kaebajal jätkata majandustegevust kuni 04.11.2019,

mil seestöötlemise luba kaotas kehtivuse.

4. Majandustegevuse jätkamiseks peale seestöötlemise loa kehtivuse tähtaja saabumist

(04.11.2019) esitas kaebaja MTA-le 12.09.2019 taotluse seestöötlemise loa väljastamiseks

järgmiseks perioodiks.

5. MTA väljastas 01.11.2019 kaebajale seestöötlemise loa andmisest keeldumise otsuse nr 10.3-

5/025370-1 projekti, millele kaebaja omakorda esitas 12.11.2019 seisukoha koos tõenditega.

Kaebaja esitas 29.11.2019 MTA-le täiendava seisukoha.

6. MTA keeldus 04.12.2019 otsusega nr 10.3-5/025370-2 seestöötlemise loa andmisest kaebajale

(04.12.2019 otsus).

7. Kaebaja esitas 02.01.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles MTA 04.12.2019

otsuse nr 10.3-5/025370-2 tühistamist ning MTA kohustamist asja uuesti otsustamiseks, esialgset

õiguskaitset ning kaebuse menetluse liitmist haldusasja nr 3-19-1515 menetlusega.

8. Kohus palus 02.01.2020 kohtunõudega esitada MTA-l hiljemalt 10.01.2020 seisukoht kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse ning menetluste liitmise taotluse osas. MTA vastas kohtunõudele

10.01.2020. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotlusega seoses oma täiendavad seisukohad

13.01.2020 ja 14.01.2020.

9. Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja liitis haldusasja nr

3-20-4 haldusasjaga nr 3-19-1515. Ühtlasi otsustas kohus jätta Starbunker OÜ esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

10. Kaebaja esitas 07.02.2020 vastuseks kohtunõudele võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kaebaja

selgitas, et loobub kaebuse nõudest tunnistada kehtetuks seestöötlemise luba nr

EEIPOEE1000EE-2019-TNY36504 seoses loa kehtivusaja (04.11.2019) lõppemisega.

11. Kaebaja esitas 17.02.2020 uue esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus otsustas 04.30.2020

määrusega jätta kaebaja õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Kohus võttis 05.03.2020 määrusega vastu kaebusest loobumise MTA 06.08.2019 otsuse nr.

10.3-5/013381-7 tühistamise nõudes, osas, millega MTA tunnistas kehtetuks kaebajale antud

seestöötlemise loa nr EEIPOEE1000EE-2019-TNY36504 ja lõpetas selles osas menetluse.

13. Kaebaja esitas 04.05.2020 täiendavad seisukohad.

14. Kohtuistung asjas toimus 02.06.2020, kus kohus otsustas asjaga jätkata kirjalikus menetluses.

15. Pooled esitasid oma kirjalikud kohtukõne teesid 29.06.2020. Pooled vastasid täiendavalt

teineteise seisukohtadele 15.07.2020.

16. MTA esitas täiendava tõendi asja juurde 24.08.2020. Kaebaja esitas lõpliku seisukoha koos

menetluskuludega 31.08.2020.

3-19-1515

3(18)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

06.08.2019 otsus (08.08.2019 kaebus)

17. Kaebaja leiab, et vaidlustatud 06.08.2019 otsus on nii õigusliku kui ka faktilise aluse

puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. See on ebaproportsionaalne ja rikub kaebaja

põhiseaduslikke õigusi. Kaebaja ei ole Liidu Tolliseadustiku (s.o Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (konsolideeritud versioon)

(LTS) artikli 39 punkt a mõistes toime pannud tõsise ja korduva tollialaste õigusaktide ja

maksueeskirjade rikkumist.

17.1. Kuigi kaebaja tõesti ei vaidlustanud maksuotsust, vaid täitis selle, tasudes riigieelarvesse

määratud maksusumma, ei nõustunud kaebaja siis ega nõustu ka täna sellega, et ta on pannud

vastustaja poolt kirjeldatud rikkumise toime ning et maksuotsus oleks oma sisult õige. Nagu

kaebaja ka märkis, siis jättis ta otsuse vaidlustama nö kodurahu huvides, sooviga hoida

korrektseid suhteid maksuhalduriga.

17.2. Kaebaja ei nõustu väitega, et kaebaja poolt väljastatud kütuse kogused ei vasta

tegelikkusele. Aluseks tulnuks võtta kohapeal teostatud mõõtmised, lao seis, esitatud tellimused,

väljastatud arved ja laekumised kauba eest.

17.3. Vaidlustatud otsuses ei ole arvestatud kõiki olemasolevaid dokumente ega ole võetud ütlusi

kõikidel asjaosalistel (eelkõige kaebaja töötajad ja lepingupartnerite töötajad, kes

punkerdamisega vahetult tegelesid), vaid on üksnes lähtutud kaebajale kahjulikest seisukohtadest.

Arvesse ei ole võetud maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et punkerdatud kütuse eest tasus

Vene Föderatsiooni kaubalaeva STK-1007 omanik kaebajale vastavalt varude teatel deklareeritud

kogustele.

17.4. Mis puudutab vastustaja statistilist käsitlust kaebaja väidatava rikkumise osas, siis isegi kui

rikkumised oleks tuvastatud, ei ole ka see loogika kohane. Kaebaja kümne aastase tegevuse

valguses ei ole õige esitada sellist statistikat ühe kuu piires.

17.5. Lisaks eeltoodule peab kaebaja vajalikuks esile tuua kaebaja poolt välja pakutavate

meetmete temaatika olukorra lahendamiseks. Kaebaja käitumine seoses maksuotsuses kirjeldatud

olukorra lahendamisega ja sellele järgnev tegevus taoliste olukordade tekkimise vältimiseks

osutab ettevõtja heausksele käitumisele tollialaste eeskirjade täitmise osas.

20.12.2019us (02.01.2020 kaebus, 29.06.2020 kohtukõne teesid, 15.07.2020)

18. 20. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on nii õigusliku, kui ka faktilise aluse puudumise tõttu

õigusvastane ja tuleb tühistada. Vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne.

18.1. MTA on hilinemisi andmete sisestamise õigeaegsusega LAAK-süsteemi kajastanud

ebakorrektselt, seejuures olid sisestatud õiged andmed ja seestöötlemise protseduuri teostamise

nõuetekohasus tagatud, mis on tegelikult kogu süsteemi peamine eesmärk. Kui esines pikaajaline

hilinemine andmete sisestamisel, siis tegemist oli e-maksuameti süsteemi täieliku seiskumise

põhjustanud asjaoluga.

18.2. Seoses mitteeksisteerivate koodide sisestamisega LAAK-i selgitab kaebaja seda, et segadus

koodide sisestamisega tekkis sellepärast, et erinevates tollisüsteemides tuleb kaubakood erinevalt

sisse viia, kuid erinevates süsteemides kasutatavad sama kauba koodid ei ühti. Ka selle probleemi

ilmnemisel suutis kaebaja sisse viia vajalikud parandused, et LAAKI oleks sisestatud 10-kohaline

kood. Õige ei ole vastustaja väide, et kaup tänu 8-kohalise koodi sisestamisele ei olnud

identifitseeritav. Kaup oli identifitseeritav nii A-saatelehe alusel kui ka SADHES süsteemis. Kui

juba Complex’is esitatakse varude teadetel 8-kohaline kaubakood, mille järgi on võimalik kauba

3-19-1515

4(18)

identifitseerimine, siis ei oleks pidanud sellega tekkima probleemi ka LAAK-i puhul. Vastustaja

sisuliselt nõustus sellega vaidlustatud otsuses (vt. lk. 2 neljas lõik).

18.3. Seoses üksikute LAAK kannete tegemata jätmisega viitab kaebaja inimlikule veale ja

selgitab, et tegemist ei ole süstemaatilise ja massilise ükskõikse suhtumisega aruandekohustuse

täitmisesse, mis on maksuhalduri järelduse eeldus.

18.4. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus seoses kütuse laadimisega (60 tonni kerget kütteõli

punkrilaevalt

VIIMSI

punkrilaevale

IKLA) tollideklaratsiooni

19EE1210EE92370828

07.08.2019 alusel, mis esitamisel sai staatuse „kontrollimisel“. Tegemist on asjaolude

kokkulangevusega, sest MTA väljastas kaebaja üllatuseks (ja vastupidiselt kaebaja ja

maksuhalduri esindajate 24.07.2019 kohtumisel saavutatud kokkuleppele) 06.08.2019 otsuse

seestöötlemise loa kehtetuks tunnistamise kohta, ootamata ära taotleja seisukohad ja ettepanekuid

toimingute tõhustamise osas. Kaebaja deklarant, olles teadlik sellest, et kaebaja esindaja on

kohtunud MTA esindajatega ning, et kohtumisel lepiti kokku, et enne kaebaja esindaja puhkuselt

naasmist (so 24.07.2019) ei tee MTA kaebaja tegevuse piiramiseks toiminguid, ei olnud

muutunud olukorrast teadlik. Kaebaja praktikas ei oleks deklaratsioon tohtinud sattuda staatusse

„kontrollimisel“, ja nagu selgus suhtlemisel maksuhalduriga, oli selle staatuse ainukeseks

põhjuseks just MTA 06.08.2019 otsus, mille kehtivus peatati tagasiulatuvalt halduskohtu poolt,

misjärel maksuhaldur vabastas tollideklaratsiooni „kontrollimisel“ staatusest ja võimaldas

lõpetada tolliprotseduuri.

18.5. Sellised asjaolud, arvestades maksuhalduri kokkulepetele mittevastavat käitumist

06.08.2019 otsuse tegemise menetluses, ei iseloomusta kaebaja suhtumist oma kohustustesse ega

moodusta süsteemsust taotleja käitumises. Tegemist on pigem erakordsete juhtumitega, millised

võivad juhtuda iga loaomanikuga.

18.6. Kaebaja leiab, et vastustaja järeldus, et kaebaja kütuse mõõtetulemuste jälgitavus ei ole

tõendatud, on oletuslik. Vastustaja ei ole loamenetluses kontrollinud kauba mõõtmise asjaolusid,

tuginedes üksnes väitele, et mõõtmisi ei teinud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud

mõõtja.

18.7. Seoses kaubakoodide erinevuse ja analüüside erinevusega leiab kaebaja, et vaidlustatud

otsuses esitatud väited kütuse näitajate mittevastavuse kohta kvaliteedisertifikaadile (kaubakoodi

erinevus) ei arvesta rakendatavate meetodite erinevusega, millega põhjendamatult seatakse

kahtluse alla vastavussertifikaatide süsteem tervikuna. Samuti ei arvesta vastustaja järeldused

laborite vaheliste analüüside lubatud veaga aromaatsete süsivesinike mõõtmisel.

18.8. Ruhnule transporditava kütuse puhul ei olnud tegemist seestöötlemise kohas hoiustatava või

töödeldava kütusega. Veelgi enam, kütuse transpordiga, millega kaasneb mahutite akteeritud

tühjendamine ja puhastamine ja mille protsessiga on toll olnud aastaid kursis, ei saanud kaebaja

kuidagi kahjustada tollijärelevalvet.

18.9. Laevade STK-1007 ja STK-1008 punkerdamise asjaolude osas leiab kaebaja, et need ei saa

olla lauseks loa andmisest keeldumisele. STK-1007 juhtumi kohta on kaebajale väljastatud

maksuotsus, mille kaebaja täitis. STK-1008 juhtumi kohta on maksukontroll pooleli.

19. Kokkuvõtvalt rõhutab kaebaja, et MTA pädevuses on hinnata Liidu Tolliseadustiku (LTS)

artikli 39 punkti a tingimustele vastavust vastavalt proportsionaalsuse kriteeriumitele, arvestades

eelkirjeldatud asjaoludega. LTS artikli 40 kohaselt võtab Komisjon rakendusaktidega vastu

artiklis 39 osutatud kriteeriumite rakendamise korra. Selle alusel kehtestatud rakendusmääruse

(EL) 2015/2447 (rakendusmäärus) artikli 24 lõike 2 kohaselt võib LTS artikli 39 punktis a

sätestatud kriteeriumi täidetuks lugeda ka siis, kui MTA peab rikkumist võrreldes tehingute arvu

ja mahuga vähetähtsaks ning tal ei ole põhjust taotleja heas usus tegutsemises kahelda. Ka

Euroopa Kohus on osundanud oma 21.06.2017 määruses asjas nr T-289/16 liikmesriigi

tolliasutuse kaalutlusõiguse teostamise ja proportsionaalse abivahendi rakendamise vajadusele

3-19-1515

5(18)

seonduvalt LTS artikkel 39 punkti a kriteeriumite täitmisega rikkumise vähetähtsuse ja ettevõtja

heausksuse hindamise valguses. Kaebaja käitumine seoses vaidlustatud otsuses kirjeldatud

juhtumite lahendamisega ja sellele järgnev tegevus taoliste olukordade tekkimise vältimiseks

osutab ettevõtja heausksele käitumisele tollialaste eeskirjade täitmise osas. Vaidlustatud otsuses

kirjeldatud juhtumite puhul on tegemist igapäevase tööga alati kaasnevate tööküsimustega,

millised oma üldises massis ei annagi rikkumise mõõtu välja.

20. Vastustaja 04.12.2019 otsuses ei nähtu põhjendusi kaalutlusõiguse teostamise kohta.

Vastustaja oleks pidanud lähtuma menetluses majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest

(MSÜS) ja MSÜS § 2 lg 6 kaudu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 ja § 54 regulatsioonist,

teostades kaalutlusõigust õiguspäraselt. 04.12.2019 otsuse põhjendused piirduvad vaid mai-

september 2018 ja juuli-september 2019 perioodide osas tuvastatud üksikute rikkumiste

väljatoomisega, seostamata neid kaebaja tegevuse mahtudega kolmeaastase perioodi jooksul.

LTS art 211 lg 3 p b) ja lg 4 p a) kriteeriume pole kaalutud.

21. Kaebaja taotleb kaebuse (osalise) rahuldamise korral peatada MTA 04.12.2019 otsuse nr

10.3-5/025370-2 kehtivus ja kohustada MTA-t teostama loamenetluse toimingud, pikendamaks

Starbunker OÜ seestöötlemise loa kehtivus kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas

asjas.

Vastustaja seisukohad

06.08.2019 otsus (02.10.2019 vastus kaebusele)

22. MTA leiab, et kaebaja seestöötlemise- ja üldtagatise lubade1 kehtetuks tunnistamine on kõiki

asjaolusid arvestades proportsionaalne. Kaebaja on toime pannud rikkumisi, mis kvalifitseeruvad

tõsisteks ja korduvateks tolli- ja maksuõigusaktide rikkumiseks LTS2 art 39 punkt a mõistes.

Rikkumised, mida MTA peab tõsiseks ja korduvaks on tuvastatud MTA 12.04.2019

maksuotsusega nr 12.2-3/045787-3 3 , millele MTA viitas 04.06.2019 otsuse projektis nr 10.3-

5/013381-6. Seetõttu ei vasta kaebaja enam volitatud ettevõtja staatuse andmise aluseks olevatele

kriteeriumitele.

22.1. MTA algatas 13.05.2019 korraldusega Starbunker OÜ 05.05.2018, 07.07.2018, 18.07.2018,

03.08.2018, 24.08.2018, 07.09.2018 ja 28.09.2018 varude teadetel kajastatud kütuse käitlemise

ning varude teatel deklareerimise ja tollivormistuse õigsuse kontrolli. Kontrolli tulemusena on

selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on varude teadetel

deklareerinud laevavarudena suuremad kütuse kogused kui Venemaa Föderatsiooni kaubalaev

STK-1008 tegelikult vastu võttis ja reeksportis. Maksuhalduril on alust arvata, et Starbunker OÜ

vormistas ühe ja sama numbriga punkri saatelehed (Bunker Delivery Note (BDN)), millel on

erinevad andmed punkerdatud kütuse koguse, kütuse näitajate ja punkerdamise kellaaegade

kohta. Sellise teguviisi eesmärgiks oli kütuse aktsiisi ja käibemaksu tasumisest kõrvalehoidmine.

MTA viitab Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2019 määrusele haldusasjas 3-19-1070 (p 9), kus oli

vaidluse all MTA taotlus Starbunker OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks. MTA taotles luba hüpoteekide seadmiseks kaebajale kuuluvatele laevadele IKLA,

IMO ja TEBRA.

22.2. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA edastas kaebajale eriarvamuse

avaldamiseks otsuse projekti 04.06.2019. Kaebaja esitas selle kohta eriarvamuse 04.07.2019.

Maksuhaldur vastas otsuses kaebaja eriarvamusele tuues muu hulgas välja otsuse andmise

ajahetkeks selgunud täiendavad asjaolud, mis täiendavalt sisustavad ja kinnitavad MTA

seisukohta. Tegemist on 12.04.2019 maksuotsusega tuvastatuga samasisuliste rikkumistega.

04.12.2020 otsus (20.02.2020 vastus kaebusele, 29.06.2020 kohtukõne teesid, 15.07.2020

seisukohad)

3-19-1515

6(18)

23. Seestöötlemisloa väljastamisest keeldumise õiguslik alus on LTS art 211 lg 3 punkt b) ja lg 4

punkt a). LTS art 211 lg 1 kohaselt on tolli luba nõutav seestöötlemisprotseduuri kasutamiseks.

LTS artikkel 211 lg 3 kohaselt antakse seestöötlemisluba ainult isikutele, kes vastavad kõigile

samas artiklis sätestatud tingimustele. Menetluse käigus jõudis MTA järeldusele, et kaebaja ei

vasta eelnimetatud sätetes toodud nõuetele. MTA hinnangul MsÜS käesoleval juhtumil ei

kohaldu ning MTA ei ole kõnesolevast seadusest menetluses lähtunud.

23.1. MTA analüüsis kaebaja tegevustLAAK-i süsteemi kannete esitamisel. Sellest võib teha

järeldused, et koondatakse erinevatel päevadel tehtud toimingud ja tehakse seejärel kanded

infosüsteemis LAAK või parandatakse varude teateid infosüsteemis Complex. MTA selgitab, et

LAAK-is tuleb kaup kanda arvestusse viivitamatult. Määruse nr 56 § 7 lg 2 kohaselt tuleb pidada

arvestust jooksvalt, mis tähendab, et kaup kantakse arvestusse kohe, kui see on vastu võetud,

suunatud töötlemisele või punkerdatud ning kõik vajalikud dokumendid kande tegemiseks on

olemas. MTA on praktikas aktsepteerinud, et LAAK-kanded esitatakse järgmisel tööpäeval, kui

kõik kaubaga seonduv info on olemas. Peale punkerdamist peaks kaebajal MTA veendumusel

olema kütuse kogus ja andmed teada, mille alusel LAAK kandeid esitada. Sellele vaatamata on

LAAK-is aktsiislaost lähetatud kütuse sissetuleku kanded esitatud hilinemisega. MTA arvestas

praktikas väljaminekute puhul tolliseaduse § 48 lg 1 alusel kehtestatud rahandusministri

19.06.2017 määruse nr 38 „Varude tolliformaalsused“ § 6 lg-st 6 tulenevat kolme tööpäevast

varude teate korrigeerimise tähtaega. Seda põhjusel, et MTA-l puuduvad andmed, millisel

ajahetkel täpselt saab kaebaja pärast punkerdamist laevalt LAAK kannete aluseks oleva BDN7

dokumendi (koostatakse paberkandjal, ei ole elektrooniline). Sellest lähtuvalt on MTA võtnud

LAAK kannete tegemise arvestuse aluseks Complexi süsteemis korrigeeritud deklaratsiooni

kuupäeva, mis on kaebajale soodsam lähenemine, sest LAAK kanne tuleb teha koheselt ehk

viivitamata ja eelnimetatud määrusest tulenevalt kolme tööpäevalist tähtaega arvestama ei peaks.

Kauba liikumisel aktsiisilaost punkrilaevale IKLA ehk sissetuleku kannete tegemisel LAAK-i

võttis MTA aluseks kauba vastuvõtmise kuupäeva. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATKEAS) § 45 lg 14 alusel kehtestatud rahandusministri 01.07.2014 määruse nr 22

„Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide menetlemise kord“ § 8 lg 1 kohaselt tuleb kauba

vastuvõtmise teade aktsepteerida süsteemis viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval

sihtkohta jõudmise päevast arvates. Siinkohal ei arvesta MTA kannete kontrollimisel, et kandeid

võiks teha kauba vastuvõtmisest viie päeva jooksul, sest kande tegemiseks vajalik alusdokument

on elektrooniline ja kogu info peab kande tegemise eest vastutaval isikul olemas olema juba kauba

vastuvõtmise kuupäevast alates. MTA lähtub praktikas põhimõttest, et kanne LAAK-is tuleb teha

hiljemalt järgmisel tööpäeval. Seega võib varude teateid korrigeerida kolme tööpäeva jooksul,

mis on MTA hinnangul piisav aeg, et korrigeerimised tähtaegselt esitada. Kaebaja ei ole paljudel

kordadel isegi nendest tähtaegadest kinni pidanud.

23.2. MTA hinnangul asjaolu, et mõni maksuhalduri infosüsteem ei toimi teatud ajaperioodil, ei

tähenda, et see on koheselt seotud kõikide süsteemide (sh LAAK) mittetoimimisega nagu väidab

kaebaja. MTA hinnangul on kaebaja seisukoht eksitav.

23.3. MTA on analüüsinud isiku LAAK kannete esitamisi 3 kuu jooksul. Analüüsi aluseks ei ole

võetud LAAK algusperioodi veebruar 2019, vaid on lähtutud perioodist, mil LAAK on olnud

kasutusel juba 5 kuud ning arusaam kannete esitamisest peaks olema kõikide valdkonnas

tegutsevate isikute jaoks arusaadav. Kaebaja pidi olema teadlik, et kanded LAAK-i tuleb esitada

viivitamatult, kuid ei rakendanud meetmeid, et ennetada ja vältida olukordi, kus kanded ei ole

esitatud tähtaegselt. Kannete esitamisel ei ole tegemist üksikute ühekordsete hilinemistega, vaid

need on identset laadi korduvad rikkumised. MTA on võrrelnud kaebaja rikkumiste arvu kannete

koguarvuga ning tulemus näitab, et rikkumised on peaaegu pooleks tähtaegselt esitatutega. MTA

on vaadanud, kas kannete hilinemise põhjuseks võiks olla mingi konkreetne periood, mil kannete

tähtaegseid tegemisi võis põhjustada mingi takistav kaebajast sõltumatu asjaolu, kuid analüüs

seda ei tuvastanud. Kannete tegemise hilinemised on järjepidevad 3-kuulise ajaperioodi jooksul.

3-19-1515

7(18)

MTA loeb sedalaadi rikkumist ilmseks hooletuseks, mis oma olemuselt klassifitseerub raskeks

rikkumiseks. Kui kandeid tehakse LAAK süsteemi pidevalt hilinemisega, ei ole võimalik

inventuuri tulemusi võrrelda arvestuses oleva kauba kogusega ning efektiivne tollijärelevalve ei

ole tagatud.

23.4. Kaebaja kasutab punkrisegude valmistamiseks kolme erinevat kütusekomponenti, mis tuleb

klassifitseerida kolme erineva kaubakoodi alla. Kahe kaubakoodi osas esitab kaebaja LAAK-i

arvestuses mitteeksisteerivaid kaubakoode, mis teeb 66,66%. Kui vaadata LAAK-is esitatud

sissetuleku kandeid kogu süsteemi LAAK tööperioodi jooksul, siis kandeid on tehtud 146, millest

69 on mitteeksisteeriva kaubakoodiga ehk 47,26%.

23.5. MTA hinnangul käesoleval juhul mitteeksisteeriva kaubakoodi kasutamine kaebaja poolt ei

ole vabandatav. Asjaolud viitavad kaebaja teadlikule tegevusele, mida kaebaja tunnistab, öeldes,

et kuna sissetuleku kandel on vaja kaubakood märkida 10-kohalisena, siis märkis üheksanda ja

kümnenda kohana suvalised numbrid. Omades pikaajalist tollialast kogemust, peab kaebaja

teadma, et kaubakoodid on leitavad ETT-s (tollitariifistik), kus kauba kirjelduse järgi toimub

kaubale kaubakoodi määramine. MTA on juhtinud kaebaja tähelepanu mitteeksisteerivate

kaubakoodide kasutamisele, kuid kaebaja ei võtnud antud märkust arvesse ja jätkas oma tegevust

endisel moel. Tollivõla tekkimisel ei oleks MTA-l andmeid, et see sisse nõuda. Kauba olemuse

jälgitavus ja efektiivne tollijärelevalve ei ole sellises olukorras tagatud.

23.6. Kaubakoodi määramiseks ehk kauba olemuse tuvastamiseks saab kütuste puhul olla

eelkõige analüüsiakt või tootesertifikaat. Kütuse analüüsi tulemuste alusel peab saama määrata

kaubakoodi, võttes arvesse klassifitseerimise aluseks olevaid üldreegleid ja märkusi. Kaupade

klassifitseerimise aluseks on Euroopa Nõukogu määruse nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud

nomenklatuur (KN). 2019. aastal kehtiv KN on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL)

nr 2018/1602. Kaupade impordil kolmandatest maadest ELi territooriumile tuleb kaup lisaks KN-

le klassifitseerida ka vastavalt ELi integreeritud tollitariifistikule (TARIC). TARIC alamrubriik

on 10-kohaline kaubakood, mille 8 esimest kohta on KN-kood ning 9. ja 10. koht on seotud

ühenduse meetme integreerimisega tollitariifistikus. Kaupade klassifitseerimisel lähtutakse KN

klassifitseerimise üldreeglitest (ÜR) 1-6. Kaupade klassifitseerimise õigsuse ja ühtluse

tagamiseks on lisaks ÜR-ile kasutusel harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused. Kaupade

ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja

gruppide märkustest ning üldreeglite sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei sätesta

muud (ÜR nr 1). Kaupade ametlik klassifitseerimine iga rubriigi alamrubriikidesse toimub nende

alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades eespool

toodud reegleid vajalike muudatustega ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama

taseme alamrubriigid (ÜR nr 6). Tollideklaratsiooni esitamisel vastustab isik teabe õigsuse eest

(LTS art 15). Käesoleva juhtumi puhul oli kauba klassifitseerimise aluseks analüüsiakt, mis ei

võimaldanud oma näitajate poolest kaupa klassifitseerida. Lisaks juhtis MTA kaebaja tähelepanu

kauba liikumisel ja eelnevalt erinevate isikute mahutites ladustatud kütuse olemuse tuvastamise

vajadusele, kus algselt tootele tehtud analüüsiakt või tootesertifikaat ei pruugi oma

analüüsinäitajate

osas

klassifitseeruda

enam

sama

kaubakoodi

alla.

Erinevate

kütusekomponentide kokku segamisel punkerseguks ei analüüsinud kaebajal kunagi kütust,

millest tulenevalt ei saa kaebaja olla veendunud kaupade õiges klassifitseerimises.

23.7. MTA tuvastas 07.-08.08.2018 ja 06.05.2019 läbiviidud kontrolli käigus punkerlaeval IKLA

ja Vene Föderatsiooni kaubalaevade STK-1007 ja STK-1008 laevadokumentide võrdlemisel

punkerdamiste koguste erinevused kuuel korral, kokku koguses 175 tonni. 07.-08.08.2019

kontrolli osas koostas MTA maksuotsuse 12.2- 3/045787-3 maksusummas 59981.34 eurot.

06.05.2019 kontrolli osas oli otsuse koostamise ajal maksumenetlus pooleli, kuid 09.01.2020

koostas MTA maksuotsuse 12.2-3/049152-17 summas 139 696.35€. Antud juhul on tegemist

tõsiste ja korduvate rikkumistega.

3-19-1515

8(18)

23.7.1. Kaebaja

deklareeris

kütuse

seestöötlemise

protseduurile

deklaratsiooniga

19EE1210EE92370828 07.08.2019 ning alustas toiminguid kaubaga, milleks toll ei olnud luba

andnud. Seestöötlemise protseduurile esitatud kauba tollideklaratsioon oli olekus kontrollimisel,

kuid kütus laaditi punkrilaevale enne, kui toll selleks loa andis.

23.8. Kaebaja ei kasutanud kütuse mõõtmisel akrediteeritud mõõtjat, millest tulenevalt on

rikkunud seestöötlemise loaga kehtestatud tingimust kütuse mõõtmisele ning kajastatud kogused

arvestuses ja tollideklaratsioonil ei ole usaldusväärsed.

23.9. Kaebaja väide seoses veoga Ringsu sadamasse, et IKLA tegi ainult diislikütuse vedu, olles

veovahend, ei vasta tõele. Kaebaja ei küsinud eelnevat tolli luba kauba käitlemiseks, millest

tulenevalt rikkus seestöötlemise loa tingimusi.

23.10. Komisjoni volitatud ettevõtja suuniste1 tabelis on esitatud kokkuvõte volitatud ettevõtjaga

seotud tingimustest ja kriteeriumidest. Muu hulgas sisaldab tabel viidet LTS art 39 punkt a

kriteeriumite kontrollimisele. Eeltoodu tõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on

jätnud oma 04.12.2019 otsuses välja toomata viite LTS art 39 punktile a.

23.11. Kaebaja puhul ei ole täidetud LTS artikkel 211 lõige 3 punkt b) nõue, milleks on tagada

vajalikul määral toimingute nõuetekohane läbiviimine. Täidetud ei ole LTS art 211 lõige 4 punkt

a) nõue, mille kohaselt peab toll saama teostada tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada

asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes ebaproportsionaalseid haldusmeetmeid.

Rikkumiste arv ja maht ei ole tehingute arvuga võrreldes vähetähtis Rakendusmääruse art 24 lg 2

mõistes. Peale rikkumiste avastamist kõnealuste laevadega koostöö lõpetamine ja koheselt

maksuotsuste täitmine ei mängi rolli rikkumiste toimumises.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning alused

nende tühistamiseks puuduvad. HKMS § 165 lg 2 alusel nõustun vaidlustatud otsustes toodud

põhjendustega (v.a 06.08.2019 otsuses poolelioleva maksumenetluse osas, mille kohta vt

käesoleva otsuse p-id 29.1. ja 29.2) ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebaja

seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.

25. Menetluses on kaebaja lõplikud nõuded järgmised:

1) tühistamisnõue 06.08.2019 otsuse nr. 10.3-5/013381-7 osas, milles MTA tunnistas kehtetuks

kaebajale antud üldtagatise loa numbriga EECGUEE1000EE-2019-GAG47906;

2) tühistamisnõue MTA 04.12.2019 otsuse nr 10.3-5/025370-2 osas (seestöötlemise loa

andmisest keeldumine); kohustamisnõue MTA kohustamiseks asja uuesti otsustamiseks.

26. Kuigi otsuste põhjendused on osaliselt kattuvad, hindan parema jälgitavuse huvides

alljägnevalt eraldiseisvalt kummagi otsuse õiguspärasust.

06.08.2019 otsus nr 10.3-5/013381-7 (ültagatise loa kehtetuks tunnistamine)

27. Puutuvalt ültagatise loa kehtetuks tunnistamisesse on poolte vahel vaidlus selles, kas

üldtagatise loa kehtetuks tunnistamise eeldused on täidetud ja kas MTA on selles osas haldusakti

nõutavalt põhjendanud. MTA on vaidlusaluses otsuses märkinud, et kuna MTA on menetluse

käigus tuvastanud, et lubade väljastamise tingimused ei ole enam täidetud, tunnistab MTA load

kehtetuks. Õigusliku alusena on välja toodud LTS art 211 lg 3 punkt b; art 211 lg 4 p a; art 95 lg

https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/customs/policy_issues/customs_sec

urity/aeo_guidelines_et.pdf

3-19-1515

9(18)

1 p b. MTA loeb antud tegevust LTS artikli 39 p a mõistes tõsiseks ja korduvaks tollialaste

õigusaktide ja maksueeskirjade rikkumiseks.

28. Vaidluse lahendamisel on asjakohased järgmised LTS sätted:

LTS art 39 p a – volitatud ettevõtja staatuse andmise aluseks on järgmised kriteeriumid: tolli- ja

maksuõigusaktide mis tahes tõsiste rikkumiste ja korduvate rikkumiste puudumine, sealhulgas

taotleja majandustegevusega seotud raskete kuritegude puudumine.

LTS art 95 lg 1 p b kohaselt artikli 89 lõikes 5 osutatud luba antakse ainult neile isikutele, kes

vastavad kõigile järgmistele tingimustele: nad vastavad artikli 39 esimese lõigu punktis a

sätestatud kriteeriumidele.

LTS art 211 lg 3 p b kohaselt kui ei ole sätestatud teisiti, antakse lõikes 1 osutatud luba ainult

isikutele, kes vastavad kõigile järgmistele tingimustele: nad tagavad vajalikul määral toimingute

nõuetekohase läbiviimise; tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja loetakse selle nõude

täitnuks, kui asjaomase eriprotseduuriga seotud tegevust võeti artikli 38 lõike 2 punktis a osutatud

loa andmisel arvesse

LTS art 211 lg 4 p a kohaselt kui ei ole sätestatud teisiti, võib lõikes 1 osutatud loa anda lisaks

lõikes 3 sätestatud tingimustele ainult kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral: ui toll saab

teostada tollijärelevalvet, ilma et oleks vaja rakendada asjaomaste majanduslike vajadustega

võrreldes ebaproportsionaalseid haldusmeetmeid.

LTS art 23 käsitleb taotluse alusel tehtavate otsuste haldamist. LTS art 23 lg 1 kohaselt täidab

otsuse saaja otsusest tulenevaid kohustusi. LTS art 23 lg 5 kohaselt toll teostab järelevalvet

tingimuste ja kriteeriumide üle, mida otsuse saaja peab täitma. Samuti teostab toll järelevalvet

sellest otsusest tulenevate kohustuste täitmise üle.

LTS art 28 käsitleb soodsate otsuste kehtetuks tunnistamist ja muutmist. LTS art 28 lg 1 p 2

kohaselt tulenevalt tunnistatakse kehtetuks tolli soodne otsus, kui üks või mitu sellise otsuse

tegemiseks vajalikku tingimust olid täitmata või ei ole enam täidetud.

29. Eelnevale tuginevalt tuleb vastata, küsimusele, kas MTA on otsuses kohaselt tuginenud

rikkumistele, mis on käsitatavad tollialaste ja maksueeskirjade rikkumisena ning mille saab

seejuures lugeda korduvaks ja tõsiseks. Esiteks tugineb MTA punkerdatud koguste erinevusele

kahel korral, kus STK-1007 laevadokumentides kajastatud kogus erineb kaebaja poolt

deklareeritud kogusest 50 tonni ja 25 tonni, kokku 75 tonni (06.08.2019 otsus lk 2). Otsusest

nähtuvalt on MTA juba antud olukorra lugenud LTS artikli 39 punkti a mõistes tõsiseks ja

korduvaks tollialaste õigusaktide ja maksueeskirjade rikkumiseks. Rikkumine on tuvastatud

12.04.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/045787-3 (MTA 02.10.2019 vastus kaebuse lisa nr 5)

Teiseks tugineb MTA pooleliolevale maksumenetlusele (06.08.2019 otsus lk 2).

29.1. Otsuse tegemise ajal pooleli oleva maksumenetluse osas MTA asja juurde tõendeid esitanud

ei ole. Kaebajale esitatud 01.11.2019 otsuse projektis nr 10.3-5/013381- 6 (MTA 02.10.2019

vastus kaebusele lisa nr 9) toodud seisukohad võib kokku võtta nii, et MTA loeb maksuotsusega

tuvastatud rikkumise tõsiseks ja korduvaks, mis ei ole käsitatavad hooletusest tulenevate

rikkumistena ning mida ei saa heastada ettevõtte poolt töö ümberkorraldamisega. Pooleliolevale

maksumenetlusele selle otsuse projektis viidatud ei ole. MTA selgitab, et edastas kaebajale

eriarvamuse avaldamiseks otsuse projekti 04.06.2019. Kaebaja esitas selle kohta eriarvamuse

04.07.2019. Maksuhaldur vastas otsuses kaebaja eriarvamusele tuues muu hulgas välja otsuse

andmise ajahetkeks selgunud täiendavad asjaolud, mis täiendavalt sisustavad ja kinnitavad MTA

seisukohta. Tegemist on 12.04.2019 maksuotsusega tuvastatuga samasisuliste rikkumistega

(MTA 02.10.2019 vastus kaebusele p 10, lk 3).

29.2. Nõustun kaebajaga, et kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus pooleli olevat

maksumenetlust puudutavas osas (kaebus nr 11 lk 5). Selgitan, et ärakuulamisõigus ei teeni mitte

3-19-1515

10(18)

üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob

eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas

haldusaktis. Isik saab oma õigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla

informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema

võimalik tutvuda just akti projektiga. (RKHKo 3-3-1-51-13, p 34). Vaidlusaluses asjas oli

ärakuulamise puhul oluline just see, et kaebaja teaks, millistele argumentidele tuginevalt lubade

kehtetuks tunnistamist kaalutakse. On oluline vahe, kas rikkumise tuvastamise aluseks on

konkreetne jõustunud maksuotsus või ka pooleliolev maksumenetlus, mille järeldustega kaebaja

nõustuda ei pruugi. Oluline on seejuures ka kaebajalt eeldatavate vastuväidete iseloom. Kui

jõustunud maksuotsuse puhul on peamiseks küsimuseks rikkumise raskus, siis poolelioleva

maksumenetluse puhul on küsimuse all rikkumise tuvastamine. Ärakuulamisõiguse olulisust on

rõhutatud ka LTS põhjenduspunktis nr 27, mille kohaselt vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste

hartale peab igal isikul lisaks iga tolli otsuse edasikaebamise õigusele olema õigus

ärakuulamisele, enne kui teda kahjustada võiv otsus vastu võetakse. Kokkuvõtvalt leian, et

pooleliolevas maksumenetluses uurimise all olevatele rikkumistele MTA oma otsuses tugineda ei

oleks saanud. Tegemist on seega asjakohatu kaalutlusega, kuna kaebajale ei võimaldatud

menetluse käigus selles osas ärakuulamisõigust.

29.3. MTA selgitas 28.05.2020 kohtuistungil, et ka juba jõustunud maksuotsusega tuvastatud

rikkumine on piisav loa kehtetuks tunnistamiseks (02.06.2020 istungi salvestis 11:34:00 jj,

11:39:10 jj ja 11:47:30 vastustaja seisukohad). Seega taandub küsimus sellele, kas maksuotsusega

tuvastatud rikkumised vastavad kogumis korduva ja tõsise rikkumise nõudele. Üksnes sellisel

juhul ei saanud ärakuulamisõiguse rikkumine mõjutada lõppastmes otsuse õiguspärasust.

30. Maksuotsuse aluseks olevaid asjaolusid kaebaja ei vaidlusta (02.06.2020 istungi salvestis

11:16:50 jj kaebaja seisukohad), vaid küsimuse all on üksnes see, millist kaalu omab see

rikkumise raskuse tuvastamisel ja kas otsus on lõppastmes proportsionaalne.

30.1. Leian, et antud asjas on oluline see, et maksuotsus ei ole tehtud üksnes ühe rikkumise

pinnalt, vaid viitab kahele samalaadse rikkumise episoodile. Kuna rikkumisi on mitu, on

korduvuse kriteerium täidetud. Seega tuleb hinnata, kas tegemist on tõsise rikkumisega. Selleks

tuleb hinnata rikkumise iseloomu ja rikutud sätete eesmärki, ühes sellega, millise õigushüve

kaitseks see on kehtestatud. Kuna tegemist on otsekohalduva määrusega, ei saa tõsise rikkumise

hindamisel lähtuda siseriiklikust õigusest, vaid tegemist on Euroopa Liidu õigus autonoomse

mõistega. Lähtuda tuleb tõhususe põhimõttest ning tagada määruse eesmärgipärane täitmine

maksimaalses ulatuses. LTS preambuli p-des 22, 37, 38 toodut silmas pidades tuleb pettuseohtu

korral võtta tarvitusele asjakohased meetmed ja arvestada ka isiku heausksusega. Ka Komisjoni

volitatud ettevõtja suuniste2 II osa esimese jao sätted (lk 33 ja 36) suunavad samade asjaolude

arvesse võtmisele.

30.2. Maksuotsusega tuvastatud rikkumisi saab kogumis pidada piisavalt tõsiseks ning kaebaja ei

ole olnud üksnes heauskne. Starbunker OÜ ei ole varude teatega CO V nr 18EE1210EE72061459

19.07.2018 deklareeritud kogusest tolli rahuldavalt tõendanud 50 tonni kerge kütteõli laeva STK-

1007 pardale toimetamist. Varude teatega CO V nr 18EE1210EE720842459 22.07.2018

deklareeritud kogusest ei ole Starbunker OÜ tolli rahuldavalt tõendanud 25 tonni kerge kütteõli

laeva STK-1007 pardale toimetamist. Kõrvutades neid etteheiteid kaebaja poolt lubade kehtetuks

tunnistamise projektile esitatud eriarvamusega (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele lisa nr 11)

nähtub, et kaebaja on asunud esitama sisulisi vastuväited maksuotsusele, mis selleks hetkeks oli

juba jõustunud. Kaebaja toob samuti välja selle, et maksuotsus on täidetud ja tollivõlg

kõrvaldatud. Kaebuse peamised vastuargumendid rikkumise tõsiduse osas kattuvad eriarvamuses

https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/resources/documents/customs/policy_issues/customs_sec

urity/aeo_guidelines_et.pdf

3-19-1515

11(18)

tooduga. Tõsise rikkumise puhul aga ei ole oluline see, et tollivõlg on tasumise läbi kõrvaldatud,

vaid rikkumise iseloom, sest vastasel korral oleks võimalik tollivõla tasumisega alati vältida

rikkumise tõsiseks lugemist. Oluline on, et tegemist on samalaadiliste rikkumistega, kus kaebaja

on jätnud tollile nõutavalt tõendamata kauba pardale toimetamise. Tegemist oli

tõendamiskoormisega, mis jäi kaebaja enda mõjusfääri. LTS art 82 lg 3 kohaselt on võlgnikuks

isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, samuti isik, kes teadis või oleks pidanud mõistlikult

käitudes teadma, et tollialaste õigusaktide kohane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku

eest, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, või kes osales tegevuses, mille tulemuseks oli

kohustuse mittetäitmine. Seestöötlemise loa omanik Starbunker OÜ pidi seega tagama varude

teadetel deklareeritud koguses kütuse kaubalaevale STK-1007 toimetamise.

30.3. Selline korduv tegevus ei saa olla pelgalt hooletusest tingitud olukorras, kus kaebaja on

vastavas valdkonnas tegutsenud aastaid. Tõsi, kaebajale ei ole varem selliste rikkumiste osas

etteheiteid tehtud ja lubasid on korduvalt pikendatud (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele lisa nr

11, 04.07.2019 eriarvamus lk 3). Seda saaks arvestada kaebaja heausksuse argumendina juhul,

kui kaebaja oleks oma 04.07.2019 eriarvamuses välja toonud konkreetsed meetmed nende

rikkumiste edaspidiseks ärahoidmiseks, kuid kaebaja on eriarvamuses asunud hoopis rikkumise

olemasolu eitama. Sellises olukorras saab jaatada pettuseohtu, mis kinnitab rikkumise tõsidust.

30.4. Kaebaja väited tema heausksusest ei haaku sellega, et STK-1007 kapteni ja

vanemmehaaniku seletused ei ühti kaebaja selgitustega (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele, lisa

nr 4, kontrollakt p 1.1.2.3, lk 6-10). MTA on veenvalt selgitanud, miks tuleb esimeste seletusi

pidada usutavaks (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele, lisa nr 4, kontrollakt p 1.1.2.3, lk 6-10).

Kaebaja enda selgituste kohaselt teguviisi põhjuseks soov klienti säilitada (MTA 02.10.2019

vastus kaebusele, lisa nr 4, kontrollakt p c, lk 5). Viimati nimetatud põhjendus ei haaku omakorda

kaebaja selgitusega, et tegemist ei olnud lepingulise kliendiga ja tegu oli „spot tehinguga“

selgitustega (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele, lisa nr 4, kontrollakt p 1.1.2.2, lk 6-7). Neid

kahte asjaolu kõrvutades nähtub, et kaebaja seletused tehingu osas on läbivalt vastuolulised, mis

viitab, et tegevus seoses laevalt STK-1007 punkerdatud kütusega ei saanud olla juhuslik, vaid oli

teadlik tegevus. Nõustuda võib kontrollaktis toodud seisukohaga, et arusaamatuks jääb, mis huvi

oli kaubalaeval STK-1007 punkerdatava kütuse kogust väiksemana näidata, samas oli Starbunker

OÜ dokumentidel väljaviidava kütuse koguse suuremana näitamisega huvi kõrvale hoida

maksude maksmisest (MTA 02.10.2019 vastus kaebusele, lisa nr 4, kontrollakt p 1.1.2.2, lk 6-7).

30.5. Kütuse koguste nõuetekohane märkimine on oluline, tagamaks tehingute kontrollitavuse

kõrge finants- ja maksuriskiga valdkonnas. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud eluliselt

usutavaid põhjendusi, mis õigustaks saatedokumentidele märgitud kütuse koguste erisust, kaebaja

seletused on vasturääkivad, tegemist ei ole ainsa juhtumiga, rikkumised on samalaadsed, saab

jaatada rikkumise tõsidust määral, mis õigustaks lubade kehtetuks tunnistamist. Seda silmas

pidades ei saa otsuse proportsionaalsusele mõju avaldada ka asjaolu, et kaebaja on hiljem välja

pakkunud omapoolse tegevuskava. Komisjoni suuniste järgi saab rikkumist raskeks pidada, kui

tegemist on tahtluse või ilmse hooletusega (vt p 2.I.4 lk 35). Vaidlusaluses otsuses tuginebki MTA

sellele, et asjaolud kogumis kinnitavad teadlikkust (otsuse lk 4).

30.6. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et 06.08.2019 otsus nr 10.3-5/013381-7 (ültagatise loa

kehtetuks tunnistamine) on oma järelduses õiguspärane ja alused selle kehtetuks tunnistamiseks

puuduvad.

MTA 04.12.2019 otsus nr 10.3-5/025370-2 (seestöötlemise loa andmisest keeldumine)

31. Seestöötlemise loa andmisest keeldumisesga seoses, on poolte vahel vaidlus selles, kas

keelduva otsuse eeldused on täidetud ja kas MTA on selles osas haldusakti nõutavalt põhjendanud.

32. MTA 04.12.2019 otsuse pinnalt võib MTA seisukoha kokku võtta nii, et kuna kaebaja

õigusaktidest tulenevatele nõuetele ei vasta, puudub MTA-l õigus loa väljastamiseks.

3-19-1515

12(18)

Seestöötlemise loa väljastamine on võimalik üksnes siis, kui täidetud on kõik LTS art 211 lg-tes

3 ja 4 loetletud tingimused. Seega tuleb lahendada küsimus, kas MTA etteheidetavad rikkumised

on tõendatud ja aset leidnud ning kas need kogumis saavad olla aluseks seestöötlemise loa

andmisest keeldumisele.

33. 04.12.2019 keelduva otsuse põhjendused võib tinglikult jagada nelja rikkumiste episoodi:

eksimused LAAK kannetes (1); mõõtmiste ja mõõtmisprotokollidega seotud etteheited (2); vedu

Ruhnule (3) ja laevade STK-1007 ja STK 1008 punkerdamised (4).

34. Seoses LAAK kannetega on poolte vahel vaidlus esiteks selles, kas kaebaja on esitanud

andmeid hilinemisega, teiseks selles, kas mitteeksisteerivate kaubakoodide sisestamine on

käsitatav rikkumisena ja kolmandaks selles, kas kannete tegemata jätmine on käsitatav olulise

rikkumisena.

34.1. LAAK kannetega seoses tuleb arvestada järgmiste regulatsioonidega:

LTS art 214 kohaselt peavad loaomanikud, tolliprotseduuri pidajad ja kõik kauba ladustamise,

valmistamise või töötlemisega või vabatsoonis kauba müügi või ostmisega seotud isikud

asjakohast arvestust tolli poolt heakskiidetud vormis. Arvestuse pidamine hõlmab teavet ja

andmeid, mis võimaldab tollil asjaomast protseduuri kontrollida, pidades eelkõige silmas

kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, tollistaatust ja liikumist.

VKS § 6¹ lg 1 kohaselt on kütuse hoiuteenuse osutaja kohustatud pidama kütuse ladustamise või

töötlemisega seoses laoarvestust ning kajastama seda MKS § 25⁹ alusel laoarvestuse ja -

aruandluse andmekogus (LAAK). Määruse nr 56 “ § 7 lg 2 kohaselt arvestust kütuse üle alkoholi-

, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 19 lõike 1 tähenduses (v.a tahkekütused ja maagaas)

ja kauba üle, mida kasutatakse kütusega tavaliste käitlemistoimingute tegemisel, kajastatakse või

peetakse jooksvalt MKS § 25⁹ lg-s 1 nimetatud andmekogus tolli määratud vormingus.

Määruse nr 56 § 7 lg 2 kohaselt tuleb pidada arvestust jooksvalt, mis tähendab, et kaup kantakse

arvestusse kohe, kui see on vastu võetud, suunatud töötlemisele või punkerdatud ning kõik

vajalikud dokumendid kande tegemiseks on olemas.

Tolliseaduse § 48 lg 1 alusel kehtestatud rahandusministri 19.06.2017 määruse nr 38 „Varude

tolliformaalsused“ § 6 lg-st 6 tuleneb kolme tööpäevane varude teate korrigeerimise tähtaeg.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) § 45 lg 14 alusel kehtestatud

rahandusministri 01.07.2014 määruse nr 22 „Siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide

menetlemise kord“ § 8 lg 1 kohaselt tuleb kauba vastuvõtmise teade aktsepteerida süsteemis

viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval sihtkohta jõudmise päevast arvates.

34.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja on kannete esitamisel hilinenud. MTA on vastuses

kaebusele asjakohaselt viidanud, et määruse nr 56 § 7 lg 2 alusel tuleb kaup arvestusse kanda

viivitamata. Siiski on mõistlik ja eesmärgipärane lähenemine, et määruse nr 38 § 6 lg 6 alusel ei

loeta hilinemiseks kande esitamist, kui see ei ole üle 3 tööpäeva, kuna leida tuleb tasakaal andmete

õiguse ja ajakohasuse vahel. Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja eriarvamuses toodud väited, mis

on esitatud kalendripäeva arvestusega (MTA 04.03.2020 vastus kaebusele lisa nr 17, 12.11.2019

kaebaja seisukoht MTA-le, lk 2). Nõustun siinkohal MTA-ga, et kaebaja viide määrusele nr 22

(kaebaja 15.07.2020 seisukohad p 4 lk 2), ei ole asjakohane (MTA 15.07.2020 seisukohad p 9 lk

6-7).

34.3. MTA on selgitanud, et perioodil 01.07.2091-30.09.2019, mida MTA analüüsis 04.12.2019

otsuses, on kaebaja esitanud kokku 114 kannet (sissetuleku ja väljamineku kanded infosüsteemis

LAAK). Nendest kannetest on hilinemisega esitatud 47 kannet ehk 41,2%. Seega saab lugeda

kaebaja poolt kannetega hilinemise eeltoodud osas tõendatuks (MTA 04.03.2020 vastus kaebusele

lisa nr 17, 12.11.2019 kaebaja seisukoht MTA-le, lk 2). Kuna kaebaja ei ole neid väiteid

tõenditega ümber lükanud, ei pea paika ka kaebaja eriarvamuses toodud väide, et tegemist on

3-19-1515

13(18)

pelgalt üksikutes kannetes tehtud eksimustega. Kaebaja väited sellest, et osa hilinemisi on seotud

katkestusega e-maksuametis (MTA 04.03.2020 vastus kaebusele lisa nr 17, 12.11.2019 kaebaja

seisukoht MTA-le, lk 3; 02.01.2020 kaebus lk 4 ja lk 6) ja seoses MTA süsteemi katkestustega ei

ole tõendatud. Usutav on MTA otsuses toodu, et MTA tegi 22.10.2019 päringu süsteemide

katkestuste kohta ning sai vastuseks, et 30.08.2019-31.08.2019 oli sel perioodil ainuke katkestus,

mida võib lugeda tööd takistavaks ajaperioodiks (04.12.2019 otsus lk 2). Nõustun MTA

seisukohaga, et kaebuses toodud viited MTA süsteemi katkestustele on eksitavad, kuna ei puuduta

otseselt LAAK süsteemi või on seotud teise ajaperioodiga, ja ei tõenda kuidagi, et LAAK süsteem

ei olnud töökorras.

34.4. Juhin tähelepanu, et kaebaja väited vastuses MTA otsuse projektile ja kaebuses on pigem

üldsõnalised seostamata konkreetseid hilinemisi konkreetsete põhjendustega. Olukorras, kus

hilinemine on ettetulnud vaid üksikutes episoodides ja on tingitud välistest teguritest, nagu väidab

kaebaja, võib eeldada konkreetsust, sest need vead pidid sel juhul ka kaebajale endale kohe

nähtavad olema. Usutavaks ei saa pidada olukorda, kus kaebaja on sunnitud korduvalt kannete

osas hilinema süsteemi eksimuste tõttu, kuid ei ole selles osas ise varasemalt kordagi MTA poole

pöördunud. Ühtlasi ei haaku kaebaja väited hilinemise välistest põhjustest sellega, et kaebaja on

asunud palkama täiendavat tööjõudu andmete sisestamisega seotud riski vältimiseks (02.01.2020

kaebus lk 5). Kui kaebaja hinnangul on eksimused kannetes valdavalt süsteemi enda veast

tingitud, puuduks kaebajal vajadus täiendava tööjõu järele.

34.5. Alusetu on kaebaja poolt tehtud etteheide MTA-le, et viimane jättis välja selgitamata

põhjused, miks üksikud kanded olid tehtud hilinemisega (kaebaja 29.06.2020 kohtukõne teesid p

14.1 lk 5-6). Olukorras, kus kaebajale esitati otsuse projekt, kus kirjeldati rikkumisi piisava

täpsusastmega, lasus kaebajal kohustus selgitada kannetega seotud asjaolusid võimalikult täpselt.

34.6. Kaebaja on ka seisukohal, et MTA etteheited tuvastatud perioodi osas ei ole asjakohased

(29.06.2020 kohtukõne teesid p 11 ja p 14.1; 02.06.2020 istungi salvestis 12:40:00 jj kaebaja

seisukohad). Märgin, et seadused ega LTS ei anna ette võrreldavat perioodi, mille osas kaebaja

aruandluskohustust kontrollida. Leian siiski, et MTA poolt valitud vahemik kannete esitamise

osas on asjakohane. Kuna MTA eesmärgiks on kontrollida kaebaja vastavust LTS nõuetele

võimalikult ajakohaselt, ei saagi võrreldavaid andmeid võtta kogu kaebaja tegevusperioodi lõikes.

See annaks asjaoludest väära pildi. Viimase kolme kuu analüüsi ei saa pidada asjakohatuks, vaid

piisavaalt ülevaatlikuks, mis annab kaebaja aruandluskorrektsusest võrreldava pildi.

Rakendusmääruse art 24 lg-t 2 silmas pidades oleks küll ülevaatlikum ja kohasem rikkumise

tuvastamisel tuua võrdlusena lisaks rikkumiste koguarvule kindlas vahemikus välja ka rikkumiste

suhtarv, arvestades 3 aastast perioodi, kuid tegemist on motiveerimisveaga, mis otsuse

õiguspärasust lõppastmes ei mõjuta, kuna juba 3 kuu perioodi lõikes on rikkumiste koguarv

selline, mis võimaldab järeldada rikkumiste korduvust ja tõsidust.

34.7. Eraldi tuleb anda hinnang sellele, kas hilinemised võisid olla tekkinud hooletusest, mis

võimaldaks järeldada, et neid ei peaks arvesse võtma asjaoluna tõsise rikkumise tuvastamisel.

Rikkumiste kogumahtu ja kaebaja põhjendusi nendele kõrvutades, ei saa asuda seisukohale, et

tegemist oli üksnes hooletusega üksikute kannete puhul. Leian, et tegemist on vähemalt raske

hooletusega, kuna kaebaja ei ole esitanud rikkumiste osas konkreetseid põhjendusi, mis

võimaldaks kaebajal endal astuda samme nende hilisemaks vältimiseks. Kuna tegemist on

kaebaja mõjusfääri jääva kohustusega, mille osas on rikkumine korduv, on see käsitatav käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisega (võlaõigusseadus § 104 lg 4). Komisjoni

volitatud ettevõtja suuniseid arvestades saab seda pidada ilmseks hooletuseks (vt p 2.I.4 lk 35).

34.8. Seoses kaubakoodidega on MTA kohaselt selgitanud, et õigete kaubakoodide sisse

kandmise vajadus on oluline, et laoarvestuse kaudu oleks kaup identifitseeritav (04.12.2019 otsus

lk 2; MTA 29.06.2020 seisukoht p-d 5-6 lk 3). Kaebaja leiab, et kahe mitteeksisteeriva kaubakoodi

sisse kandmist ei saa pidada tõsiseks rikkumiseks kuna varude teate ja aktsiisisaatelehe alusel on

3-19-1515

14(18)

hiljem võimalik kaup identifitseerida (MTA 04.03.2020 vastus kaebusele lisa nr 17, 12.11.2019

kaebaja seisukoht MTA-le, lk 3-4; 02.01.2020 kaebus lk 7). Nõustun MTA-ga, te tegemist ei ole

pelgalt tehnilise iseloomuga küsimusega, vaid rikkumine iseloomustab kaebaja suhtumist oma

kohutuste täitmisesse (LTS art 256 lg 2). Asjaolu, et rikkumise tagajärjed on hilisema kontrolliga

kõrvaldatavad, ei muuda asjaolu, et mitteeksisteerivate kaubakoodide sisestamine takistab kauba

identifitseerimist süsteemis, mis lõppastmes mõjutab järelevalve efektiivsust ja kiirust. Ka LTS

preambuli punkt 28 rõhutab elektrooniliste süsteemi olulisust riskijuhtimisel.

34.9. Seoses varude teadetega, mille osas kaebajal olid kanded tegemata, nõustun MTA poolt

otsuses välja toodud analüüsiga sellest, miks kaebaja väited inimlikust eksimusest ei muuda

rikkumist vabandatavaks ja ebaoluliseks ning rikkumine on pigem teadlik tegutsemine

(04.12.2019 otsus lk 3).

34.10. Kui vaadelda kaubakoodidega seotud rikkumisi kõrvuti LAAK kannete hilinenud sisse

kandmisega ja kannete tegematajätmisega, siis joonistub välja muster, kus kaebaja rikub

järjepidevalt aruandluskohustusega seotud nõuded. LTS preambuli punktis 28 on rõhutatud

järelevalves elektroonilistele süsteemidele tuginemise olulisust. Sellise süsteemi kasutamine

järelevalves on tõhus üksnes juhul, kui isikud kannavad sinna andmeid nõutaval ja õigesti. On

ilme, et hilinenud ja valede andmete pinnalt tehtavad järeldused ei võimalda elektroonilist

järelevalvesüsteemi eesmärgipäraselt kasutada. Kaebaja püüdlused oma rikkumiste tähtsust

pisendada ei ole veenvad. Inimliku eksimusega ja süsteemi veaga saaks äärmisel juhul õigustada

mõnede üksikute kannete hilinenud sisse kandmist, mitte aga 3 kuu jooksul 41,2% osas.

35. MTA etteheide kaebajale seisneb ka selles, et kaebaja ei kasutanud kütuse mõõtmisel

akrediteeritud mõõtjat, millest tulenevalt on rikkunud seestöötlemise loaga kehtestatud tingimust

kütuse mõõtmisele ning kajastatud kogused arvestuses ja tollideklaratsioonil ei ole

usaldusväärsed (01.11.2019 otsuse projekt lk 4-6; 04.12.2019 otsus lk 3, 4).

35.1. Asjakohased sätted mõõtmisega seotud rikkumiste tuvastamisel on:

LTS art 15 kohaselt vastutab tollideklaratsiooni esitamisel isik teabe õigsuse eest. LTS art 210

alusel võib kaupa suunata seestöötlemise protseduurile, LTS art 211 kohaselt on vajalik tolli luba.

Määruse nr 56 § 6 lg 2 kohustab ettevõtet üle mõõtma kütuseaktsiisiga maksustatavad

pakendamata vedelikud nii vastuvõtmisel kui väljastamisel. Määruse § 6 lg 3 kohaselt

põhjendatud juhul võib määrata loas lõikest 2 erineva korra, kui see ei takista tollijärelevalve

teostamist.

TS § 32 lg 1 kohaselt tollialaste õigusaktide alusel tehtud mõõtmiste korral peab mõõtetulemuste

jälgitavus olema tõendatud mõõteseaduse alusel.

(Mõõteseaduse) MõõteS § 5 lg 1 p 1 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat

või § 5 lg 1 p 2 kohaselt mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele.

35.2. Nõustun MTA seisukohaga, et seestöötlemise loa alusel kütuse töötlemisel tuleb veenduda

kauba olemuses. Ainult vastavussertifikaadist lähtumist ei saa pidada piisavaks. Mõõtmiste

läbiviimise erikorda kaebajale väljastatud seestöötlemise loas määratud ei ole ning seega viitab

MTA õigesti, et MõõteS § 5 lg 1 p 2 ei kohaldu. MõõteS või muus seaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktiga ei ole kehtestatud muid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele seestöötlemise loa omanikele ja punkerdajatele. Eelnevast tulenevalt

on õige hinnang, et mõõtmisi peab teostama akrediteeritud mõõtja. MTA märgib juba otsuse

projektis kohaselt, et kui isik ei tee kütusele analüüse ja ta tugineb kauba vastuvõtmisel kliendi

3-19-1515

15(18)

poolt kütuse vastavussertifikaadil olevatele näitajatele, siis ta ei võta arvesse, et tema poolt

vastuvõetud kütus võib olla eelnevalt olnud ladustatud mitmetes erinevates mahutites ning kütuse

näitajad võivad olla muutunud ja ei ühti vastavussertifikaadil olevate andmetega (MTA

01.10.2019 vastus kaebusele, lisa nr 8, 01.11.2019 otsuse projekt lk 5-6).

35.3. Kaebaja leiab, et tal on õigus tugineda MõõteS § 5 lg 1 p 2 alternatiivile ja vastustaja

järeldus, et kaebaja kütuse mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud, on oletuslik. Vastustaja ei

ole loamenetluses kontrollinud kauba mõõtmise asjaolusid, tuginedes üksnes väitele, et mõõtmisi

ei teinud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud mõõtja (kaebaja 02.01.2020 kaebus lk

9). Leian, et kaebaja saaks MõõteS § 5 lg 1 p-le 2 tugineda üksnes juhul kui ta tõendaks, et selle

sätte eeldused on täidetud. Vaidlusalusel juhul nähtub aga kaebaja seletustest (MTA 04.03.2020

vastus kaebusele lisad nr 9-16, 03.10.2019, 23.10.2019 lisateabe päringud ja nende vastused;

02.06.20202 istungi salvestis 12:32:25 jj kaebaja seletused), et ta on tuginenud valdavalt

vastavussertifikaatidele, mida ei saa eeltoodud kaalutlustel pidada piisavaks või lasknud

mõõtmised teha B.E.I Survei OÜ-l, kes on akrediteerimata. Pean oluliseks välja tuua, et nii nagu

LAAK kannete puhul, on ka siin tõendamiskoormis selles osas kaebajal ja kaebaja viited MTA

poolsele uurimiskohustuse rikkumisele on ainetud. Olukorras, kus otsuse projektis on kaebaja

tehtavad etteheited selgesti välja toodud, oli kaebajal igati võimalus omapoolse seisukoha

esitamiseks. Veelgi enam, MTA pöördus korduvalt mõõtmisega seotud küsimustega kaebaja

poole (MTA 04.03.2020 vastus kaebusele lisad nr 9-16, 03.10.2019, 23.10.2019 lisateabe

päringud ja nende vastused), millisel juhul oli kaebajal võimalik tõendada MõõteS nõuetekohast

järgimist.

35.4. Ühtlasi on kaebaja seoses erisustega kaubakoodides seisukohal, et otsuses nimetatud

juhtumis oli kaubakood 2710 19 47 määratud akrediteeritud labori poolt õigesti ja vastavalt

kehtivale aktsepteeritud metoodikale. Poolte vahel on sisuliselt vaidlus katse lubatud eksimuse

üle, milleks on 10% (kaebaja 02.01.2020 kaebus lk 9). Märgin, et selgisetuks jääb, miks viitab

kaebaja jätkuvalt akrediteeritud laborile olukorras, kus MTA on otsuses sõnaselgelt viidanud et

B.E.I Survei OÜ ei ole akrediteeritud mõõtja. Muus osas nõustun MTA otsuses (lk 3-4) toodud

põhjendustega seoses kaubakoodi märkimise täpsuse olulisusega ega pea vajalikuks neid korrata.

35.5. Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole kasutanud kütuse mõõtmisel akrediteeritud mõõtjat

ega tõendanud Mõõtes § 5 lg 1 p 2 tuginemise eelduseid, millest tulenevalt on rikkunud

seestöötlemise loaga kehtestatud tingimust kütuse mõõtmisele ning kajastatud kogused arvestuses

ja tollideklaratsioonil ei ole usaldusväärsed.

36. MTA tugineb otsuses sellele, et kaebaja on 06.09.2019 teostanud diislikütuse veo Ringsu

sadamasse ilma tollilt nõusolekut küsimata (MTA 04.12.2019 otsus lk 4). Kaebaja seevastu leiab,

et see ei ole rikkumine, kuna diislikütuse vedamisel Ringsu sadamasse oli kaebaja punkerlaev

veovahendi staatuses (kaebaja 02.01.2020 kaebus lk 11-12; kaebaja 29.06.2020 seisukohad p 14.9

lk 9-10). Kaebaja viitab ühtlasi sellele, et kaebaja on varasemalt mitmel aastal küsinud tollilt luba

kütuse veoks Ruhnule punkerlaeva tankides, kuni ühele sellisele loapäringule vastas toll, et

selleks tegevuseks luba küsima ei pea, kuna viidatud määruse § 5 lg 2 tähenduses ei täideta veoga

muu kauba seestöötlemist ega hoiustamist, vaid toimub üksnes vedu. Tegemist on tolli enda

seisukohaga, millest kaebaja on viimasel paaril aastal juhindunud (kaebaja 02.01.2020 kaebus lk

11-12; 02.06.2020 istungi salvestis 12:18:05 jj kaebaja seisukohad).

36.1. Määruse nr 56 § 5 lg-te 1 ja 2 alusel tehakse töötlemistoiminguid tolli aktsepteeritud kohas

(edaspidi töötlemise koht). Majandusliku vajaduse korral ja tollijärelevalvet kahjustamata võib

toll lubada töötlemise kohas hoida ja töödelda ka muud kaupa. Lisaks on MTA LAAK kannete

pinnalt ära tõendanud, et 03.09.2019 on kaebaja esitanud 6 sissetuleku kannet ning diislikütuse

veol Ringsu sadamasse oli IKLA mahutites seestöötlemise arvestuses olev kütus ja seda kaebaja

ei ole vaidlustanud. Punkrilaev IKLA seega on seestöötlemise koht ja kaebaja vastupidised väited

jäävad paljasõnalisteks.

3-19-1515

16(18)

36.2. Eelnevast tulenevalt taandub küsimus sellele, kas väidetav MTA poolne varasema praktika

aktsepteerimine on tõendatud ja, kas see saab välistada kaebaja poolse rikkumise. MTA sellist

praktika lubamist ei kinnita (04.12.2019 otsus lk 4; 02.06.2020 istungi salvestis 12:27:00 jj).

Kaebaja sellekohaseid tõendeid menetluse käigus esitanud ei ole. MTA oma 04.12.2019 otsuses

ega selle eelnenud otsuse projektis ei ole selget seisukohta esitanud, kas seda silmas pidades on

tegemist teadliku või vähemalt ilmse hooletusega, mis annaks juba ainuüksi selle rikkumise

lugeda tõsiseks. Leian, et esiteks ei saa asjaolu, et MTA ei ole sellele rikkumisele ise varasemalt

reageerinud, olla rikkumist õigustavaks aluseks. Õigusvastane halduspraktika ei saa pelgalt

järjepidevuse tõttu muutuda õiguspäraseks. Küll võimaldab kaebaja varasem õiguspärane

käitumine aastate vältel ja asjaolu, et puuduvad otsesed ja kaudset tõendid tahtluse osas, järeldada,

et tegemist oli ilmse hooletusega oma kohustuste täitmisel.

37. Laevadega SKT-1007 ja SKT-1008 seonduv etteheide taandub punkedramiste erisustele, mis

juba iseseisvalt on MTA hinnangul käsitatavad korduvate ja tõsiste rikkumistena LTS mõistes

(04.12.2019 otsus lk 5).

37.1. Seoses SKT-1007 laeva punkerdamise ja maksuotsusega nr 12.2-3/045787-3 jään käesoleva

otsuse punktis 30 toodud põhjenduste juurde, miks rikkumine on käsitatav tõsise ja korduvana.

37.2. Seoses SKT-1008 laeva punkerdamisega oli kaebajale vaidlusaluse otsuse tegemise aja

seisuga koostatud 01.11.2019 kontrollakt nr 12.2-3/04951-1. Käesoleva otsuse tegemise hetke

seisuga on selles osas ka tehtud maksuotsus, mille osas on kaebajal vaidlus pooleli haldusasjas

3-20-259. Kuna haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga, tuleb hinnata,

kas kontrollaktis tuvastatu kinnitab kaebajapoolseid rikkumisi.

37.3. Keelduva otsuse projektist nähtuvalt tugineb MTA seoses laevaga SKT-1008 asjaolule, et 4

varude teadet, ehk punkerdamist, mille kogused 175 000 kilogrammi osas erinevad kaubalaeva

õliraamatus märgitud andmetest (02.10.2020 projekt lk 1-2). Kõrvutades seda ka otsustes toodud

asjaoludega saab asuda seisuhale, et uue menetluse algatamine kinnitab veelgi kahtlust, et kaebaja

rikkumist muster on järjepidev. Kuna maksuotsus ei ole nende rikkumiste osas veel lõplikult

jõustunud, et saa eelnev olla rikkumiste tõsiduse hindamisel peamine argument, kuid

loamenetluses saab seda siiski kasutada kahtlusi kinnitava kaudse tõendina juhul, kuid kaebaja ei

ole esitanud tõendeid ja konkreetseid põhjendusi, mis viitaksid, et maksuhalduri seisukoht on

ilmselgelt väär. Kaebaja seda teinud ei ole ja tugineb oma 29.06.2020 seisukohtadest nähtuvalt

sellele, et rikkumised kogumis on vähetähtsad, mitte aga sellele, et need rikkumised üldse aset ei

leidnud. Erinevus ültagatise loa kehtetuks tunnistamisest seisneb siin selles, et kaebajal oli

võimalus juba menetluse käigus vaidlusaluses otsuses toodud argumentidele vastu vaielda, mis

võimaldab neid asjaolusid kaalutlusotsuse tegemisel pidada asjakohasteks.

38. Eeltoodud tuvastatud rikkumisi arvesse võttes tuleb viimasena hinnata seda, kas need

kogumis on käsitletavad tõsiste rikkumistena, mis on loa väljastamisest keeldumise eeldused

(LTS art 211 lg 1, lg 3 p b, lg 4 p a) ja kas need kaalutlused kajastuvad vaidlusaluses otsuses.

Minu hinnangul on vastus nendele küsimustele jaatav.

38.1. Kaebaja leiab, et vastustaja 04.12.2019 otsuses ei nähtu põhjendusi kaalutlusõiguse

teostamise kohta. Vastustaja oleks pidanud lähtuma menetluses MSÜS-st ja MSÜS § 2 lg 6 kaudu

HMS § 4 ja § 54 regulatsioonist, teostades kaalutlusõigust õiguspäraselt (kaebaja 29.06.2020

kohtukõne teesid p 3 lk 2-4).

38.2. Ma ei nõustu MTA-ga, et antud asjas MSÜS-i täiendavalt kohaldada vajadust ei olnud.

MSÜS-s puudub välistus üldtagatise- ja seestöötlemise lubade menetluse osas erinevalt nt tollilao

pidaja, vabatsooni valdaja ja tolliagentuuri tegevusest (MSÜS § 2 lg 5 p 4), kuigi ka neid tegevusi

reguleerivad LTS sätted. MSÜS-le viitamata jätmine on siiski haldusakti põhjenduste vormiviga,

mis otsuste sisulist õiguspärasust ei mõjuta. Liiatigi eeldab LTS kohaldamine kaalutlusõiguse

teostamist rikkumise raskuse tuvastamisel.

3-19-1515

17(18)

38.3. Kaebaja väited sellest, et kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu, on otsitud. Asjaolust, et

kaebaja MTA käsitlusega rikkumiste olemasolust ja kaalukusest ei nõustu, ei järeldu kaalutluste

puudumist. MTA on otsuse 01.11.2019 projektis ja 04.12.2019 otsuses põhjalikult selgitanud,

millised rikkumised kogumis loeb ta keeldumise aluseks ning millisel põhjusel ei saa lugeda

rikkumisi kergeks, hooletusest või inimlikust eksimusest tingituks. Asjaolu, et MTA ei ole

vaidlusaluses otsuses viidanud rakendusmääruse nr 2015/2447 24 lõikele 2, mille kohaselt võib

LTS artikli 39 punktis a sätestatud kriteeriumi täidetuks lugeda ka siis, kui MTA peab rikkumist

võrreldes tehingute arvu ja mahuga vähetähtsaks ning tal ei ole põhjust taotleja heas usus

tegutsemises kahelda, et muuda otsust kuidagi õigusvastaseks ega kaalutlusreegleid

mittejärgivaks, kuna otsuse põhjendustest on üheselt äratuntav, et MTA ei pea rikkumisi

vähetähtsaks.

38.4. Ühtlasi on ekslik ja arusaamatu kaebaja viide sellele, et rakendusmääruse art 24 lg-st 1

tuleneb nõue, et LTS art 39 kriteeriume tuleb alati hinnata 3 aasta jooksul ning selle põhimõtte

arvestama jätmine tingib vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse (kaebaja 29.06.2020 kohtukõne

teesid p 8 lk 3-4). Vaidlusalusel juhul mahuvad rikkumised kolme aasta sisse ja asjaolu, et kaebaja

neid rikkumisi piisavalt oluliseks ei pea, ei muuda vaidlusalust otsust rakendusmäärusega

vastuolus olevaks. Sätte eesmärgiks on pigem tagada olukord, kus otsuse tegemisel ei tuginetaks

ajas tagasi vaadatuna liiga vanadele rikkumistele, mitte välistada hiljutised, kuid korduvad ja

tõsised rikkumised.

38.5. MTA viitab muuhulgas oma 05.07.2020 seisukohtades kohaselt Komisjoni volitatud

ettevõtja suunistele ja ma ei pea vajalikuks neid viiteid korrata (MTA 05.07.2020 seisukoht p 3

lk 2-4). Tegemist ei ole küll siduva dokumendiga, kuid see annab suunised, kuidas konkreetseid

LTS sätteid mõista võiks. Asjaolu, et need viited vaidlustatud otsuses ei kajastu, ei ole määrav,

kuna otsuse sisulised põhjendused võimaldavad kogumis jõuda järeldusele tõsisest ja korduvast

rikkumisest, mis on keelduva otsuse aluseks.

39. Kokkuvõtvalt leian, et MTA 04.12.2019 otsus, millega keelduti kaebajale seestöötlemise loa

andmisest, on õiguspärane ning alused selle tühistamiseks puuduvad.

Esialgse õiguskaitse taotlus

40. Asjas on 18.08.2020 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset seoses üldtagatise loa

kehtetuks tunnistamise otsusega ja MTA 06.08.2019 otsuse nr. 10.3-5/013381-7 kehtivus on

peatatud tagasiulatuvalt otsuse tegemise päevast 06.08.2019 kuni asjas kohtulahendi

jõustumiseni. Seeestöötlemise loaga ja 04.12.2019 otsusega seonduvalt on kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlused jäetud rahuldamata 15.01.2020 ja 04.30.2020 määrustega.

41. Kaebaja esitas oma 15.07.2020 lõplikes seisukohtades ka tingimusliku esialgse õiguskaitse

taotluse – peatada kaebuse (osalise) rahuldamise korral MTA 04.12.2019 otsuse nr 10.3-

5/025370-2 kehtivus ja kohustada MTA-t teostama loamenetluse toimingud pikendamaks

Starbunker OÜ seestöötlemise loa kehtivus kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni käesolevas

asjas.

42. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata puudub alus ka täiendava õiguskaitse andmiseks

kohtumenetluse kestel. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et

kaebaja olukord võrreldes viimati kohtule esitatud õiguskaitse taotlusega on muutunud sedavõrd,

et õiguskaitse kohaldamine oleks möödapääsmatu. Kaebaja viitab sarnaselt varasematele

taotlustele sellele, et majandustegevuse lõppemine on seotud konkurentsiolukorra võimaliku

3-19-1515

18(18)

muutmisega. Asjaolu, et seoses eriolukorraga on majanduslangus tõenäoline, ei saa olla

õiguskaitse aluseks, sest sellel puudub vahetu seos vaidlusaluse haldusaktiga.

43. Eeltoodu alusel jätan kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

44. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi kaebus täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda .

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma