1-10-5761/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2010.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-10-5761 (09240105879)

Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi H.T süüdistus KarS § 169 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

H.T, isikukood xxxx, elukoht: xxxx, töökoht

xxxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 15.11.1988 Hiiumaa Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1,3

järgi 2 a vabadusekaotusega, kohtuotsuse täitmine edasi lükatud 1 a, 2) 29.10.1991 Hiiu Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3, 203 lg 1 järgi 2 a vabadusekaotusega, ENSV KrK §

41 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 a 1 k

vabadusekaotust, 3) 17.09.1992 Hiiu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega, 4) 21.04.1995

Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 2 a vabadusekaotusega, 5) 09.10.1997 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 a 1 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 6) 05.02.1999 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg

2 p 1,2,3 järgi 6 k vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel

mõisteti lõplikuks karistuseks 1 a 2 k vabadusekaotust, 7)

16.03.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 121, 120 järgi

rahalise karistusega 5000 krooni, 8) 21.11.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi rahalise karistusega 3360 krooni, 9) 20.04.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 169 järgi rahalise karistusega 2340 krooni, rahaline karistus loetud

kantuks eelvangistuses viibitud ajaga 08.-20.04.2009, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

2 2

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada H.T KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr

221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui

rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld H.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.T-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 450

(nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud H.T-lt mõisteti 09.04.2007.a. Viru Maakohtu määrustega nr 2-06-35688 ja 2-06-35686 välja elatis laste K R (sündinud xxxx.a.) ja R R (sündinud xxxx.a.) ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. kummalegi lapsele 1500 krooni kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni või laste

vajaduse muutumiseni, elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2006.a. kuni 30.03.2007.a. eest mõisteti kokku summas 7500 krooni kummagi lapse kohta. H.T lastele elatist tasuma

ei hakanud, mistõttu karistati teda 20.04.2009.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 169 alusel

rahalise karistusega 2340 krooni, mis loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. 2009.a. aprillis kandis H.T abistav xxxx esindaja kummagi lapse elatise võlgnevuse katteks 5000 krooni kohtutäituri kontole, mis 28.04.2009.a. summas 10 000 krooni kanti sissenõudja R R kontole. See on ka ainus summa, mis on pärast elatise maksmise kohustuse tekkimist elatise katteks laekunud. Kuna H.T peale laste ülalpidamiskohustuse rikkumise eest karistada saamist ei asunud elatist tasuma ega kogunenud elatise võlga vähendama, alustati R R 07.12.2009.a. avalduse alusel kriminaalmenetlus nr 09240105879 KarS § 169 tunnustel.

3 3

Kahtlustatav H.T tunnistab end lastele K ja R R kohtu poolt väljamõistetud

elatusraha maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidumises süüdi ning möönab, et tegi seda

tahtlikult, kuna pidas elatise väljamõistmise pärast R R peale viha. Hiljem 2009.a. teisel

poolaastal, kui tekkisid vaidlused tööandjaga seoses töötasu mittetäieliku maksmisega, mis

päädis H.T vallandamisega, ei olnud tal enda sõnul võimalik elatist tasuda. Siiski

avaldab H.T, et tal oli sel ajal kindel sissetulek 2000 SEK-i, s.o. ümberarvestatult kursiga 1,5 3000 krooni ning tema elukoha üüri kattis sel ajal tööandja. 23.12.2009.a. asus H.T xxxx tööle xxxx ning oma esimesest palgast tasus ta 3000 krooni laste K ja R 2010.a. jaanuarikuu elatise katteks. Töölepingu järgi on H.T töötasu ühes tunnis 140 SEK-i.

Viru Maakohtu 09.04.2007.a. kohtumääruste nr 2-06-35688 ja 2-06-35686 ning kohtutäituri

täiteasja andmete kohaselt on H.T elatise koguvõlg seisuga 07.12.2009.a. 101 700 krooni, s.o. kohustus kummalegi lapsele perioodil 01.11.2006.a. – 30.03.2007.a. summas

7500 krooni, perioodil 01.04.2007.a. – 31.12.2007.a. summas 13 500 krooni, perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. summas 18 000 krooni, perioodil 01.01.2009.a. – 30.11.2009.a. summas 16 500 krooni ja perioodil 01.12.2009.a. – 05.12.2009.a. summas 350 krooni, millest

on maha arvatud elatise katteks tasutud 10 000 krooni 28.04.2009.a. Sellest võlgnevus perioodil 01.05.2009.a. kuni 07.12.2009.a. on ajaliselt 7 kuud ja 7 päeva, summaliselt kahe lapse kohta kokku 21 700 krooni.

II Süüdistuse sisu

H.T süüdistatakse selles, et tema on alates 01.05.2009.a. hoidunud kuritahtlikult

kõrvale igakuise elatise maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste K R (sündinud xxxx.a.) ja R R (sündinud xxxxx.a.) ülalpidamiseks, mis on temalt 09.04.2007.a. välja mõistetud Viru Maakohtu poolt alates 01.11.2006.a. kahele lapsele kokku summas 3000 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või laste vajaduse muutumiseni R R kasuks. Seega H.T, hoidudes kuritahtlikult kõrvale temalt kohtu poolt väljamõistetud igakuise

elatisraha maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste ülalpidamiseks, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb H.T süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 169 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. 2000 krooni.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus H.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

4 4 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.T käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.T puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 450

krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik /allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 05.juunil 2010.a.

№oremreferent

Merle Kaegas