1-07-14838/24 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-14838 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Kohtuasi

Viru

Vangla

materjalid

Vladislav S.J-i

elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.J

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 05.06.2007 ja lõpp 04.12.2012 RESOLUTSIOON

Jätta S.J elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

S.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.02.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §183 lg.1 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat 6 kuud alates 05.06.2007.

2

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5

distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas viibimise ajal on kinnipeetav osalenud

sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Kinnipeetaval puudub kodakondsus, tema elamisluba kehtib kuni 13.12.2010. Kinnipeetav on läbimõtlematu käitumisega, võib

lahendada konflikti vägivaldsel moel, rahumeelseid lahendusi otsimata. Kinnipeetav

kaldub tegutsema impulsiivselt, arvestamata oma tegude tagajärgi. Kinnipeetav on oma tulevikuplaanide edu saavutamise suhtes liiga enesekindel, ta ei saa alati aru teiste inimeste motiividest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangis viibib teist korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 13%.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vaatamata

sellele, et kinnipeetaval on olemas vajalikud tingimused elektroonilise valve

kohaldamiseks, leiab kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav ei sobi

kriminaalhooldusele elektroonilise valve rakendamisega. Kahe relvastatud röövi

toimepanemine viitab kinnipeetava ohtlikkusele, samuti on teda distsiplinaarkorras karistatud vangistuse ajal. Kinnipeetava varasem töökoht, lähedaste toetus ja abi ei

ole andnud tulemusi seaduskuuleka eluviisi kujunemisel, kuna kinnipeetav jätkas

samalaadsete kuritegude sooritamist. Korduvad kuriteod ja distsipliinirikkumised

vanglas näitavad, et kinnipeetaval on raske alluda reeglitele. Ennetähtaegse

vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma vanaemale kuuluvasse korterisse. Kodukülastuse käigus selgus, et korter on 2-toaline, kõigi mugavustega,

korralikult sisustatud, ilma võlgadeta ja seal elab üksi kinnipeetava elukaaslane.

Elukaaslane ja vanaema on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks andnud, selleks on korteris olemas ka kõik vajalikud tingimused.

Elukaaslane töötab ametlikult ja on nõus kinnipeetavat vabanemise korral

materiaalselt ja moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib

kinnipeetav asuda tööle xxx. Vestlusest tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma kinnipeetava tööle kuupalgaga 5000 krooni. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, uue

kuriteo sooritas katseajal. Vanglas on kinnipeetavat külastanud tuttavad, kellel on

olnud probleeme seaduskuuleka eluviisiga, seega on oht, et vabaduses võib

kinnipeetav edaspidi hakata suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, kui kinnipeetav hakkab tarvitama alkoholi.

Maakohtu istung

Kinnipeetav S.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist

vangistusest, kinnitas, et enam kuritegusid toime ei pane ja soovib asuda elama elukaaslase juurde.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil esitatud taotlust.

3 Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust relvastatud röövi ja narkokuriteo eest. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud samuti relvastatud röövi eest. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat vangistuses karistatud 5 korda, karistused ei ole kehtivad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav karistusest ära kandnud 2 aastat 11 kuud ja kandmata on veel 2 aastat 7 kuud.

KarS § 76 lg.3 näeb ette, et esimesena tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja seejärel süüdimõistetu isikut.

Arvestades seda, et kinnipeetavat on juba kahel korral karistatud relvastatud röövi

eest ja seda, et varasemalt ei ole ta käitumiskontrolli nõudeid täitnud, pannes katseajal toime uue kuriteo (relvastatud röövimise), leiab maakohus, et käesoleval ajal on tema vabastamine ennatlik. Maakohus leiab, et kinnipeetav on ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav

suudab seekord niivõrd pika katseaja jooksul käitumiskontrolli nõudeid täita ja katseaja läbida nõuetekohaselt.

Elu- ja töökoha ning elukaaslase toetuse loeb maakohus küll antud asjas positiivseteks, kuid nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, elab ta elukaaslasega koos vanaema korteris juba alates 2005-ndast aastast. Samuti on ta

varasemalt töötanud xxx. Seega ei ole need asjaolud varasemalt hoidnud kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ainult nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal põhjendatud.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus taotluse rahuldamata ja kinnipeetava vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik