1-20-6535/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6535 (20278000523) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi Peeter Rikk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Abiprokurör Evelin Merilaine Kaitsja Otto Preem – riigi õigusabi korras

Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe lõpus kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

PEETER RIKK isikukood 35802162710, XXX elukoht XXX emakeel XXX, XXX, XXX XXX, XXX mootorsõiduki juhtimisõigus puudub kriminaalkorras karistamata, tõkendita 27.-29.03.2020 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Peeter Rikk KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 27.-29.03.2020 viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 kuud 27 päeva vangistust Peeter Rikki suhtes täielikult täitmisele, kui Peeter Rikk ei pane 10 (kümne) kuu katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 10-kuune katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 01.10.2020.a. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Peeter Rikkilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1171€ (üks tuhat ükssada seitsekümmend üks eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  14€ joobe tuvastamise kulu (lk 11; KrMS § 175 lg 1 p 3),  95€ ekspertiisikulu (lk 20; KrMS § 175 lg 1 p 3);  186€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 34- 37, KrMS § 175 lg 1 p 4),  876€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Peeter Rikkile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1171€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 6 (kuue) kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 195.17€ (ükssada üheksakümmend viis eurot seitseteist senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 6.-ndal kuul tuleb tasuda 195.15€ (ükssada üheksakümmend viis eurot viisteist senti), sest 1171€ ei jagu 12-ga täpselt. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 6 kuu vältel tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu menetluskulu sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 1171€ tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700040587 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004,  SWEDBANK EE502200221014193355,  LUMINOR BANK EE401700017002872300, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-6535, menetluskulu 01.10.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Ümbrik tunnistaja andmetega jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada:  süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse kohaldamiseks,  pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD

3

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Peeter Rikki süüdistatakse selles, et tema 27.03.2020 kella 17.56 paiku Tartu linnas Arukase tänaval juhtis mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholijoobes, kuna tema vere etanooli kontsentratsioon oli 1,54-1,85 mg/g vahemikus. Eeltooduga rikkus Peeter Rikk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Peeter Rikk toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tegemist ohudeliktiga. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: ei ole esitatud. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Peeter Rikile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Peeter Riki eelvangistuses viibitud aeg 27.- 29.03.2020, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Peeter Rikk 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4

Kriminaalmenetluse kulud: 1171 eurot, millest 1. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil Peeter Riki joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot (uuringuakt nr XXX) ja 95 eurot (ekspertiisiakt nr XXX s.o kokku 109 eurot; 2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Otto Preemi tasu kohtueelses menetluses 186 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on XXX eurot, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi kuue kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Peeter Rikilt menetluskuluna välja joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 109 eurot, sundraha summas 876 eurot ja kaitsjatasu summas 186 eurot, s.o kokku 1171 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1171 eurot tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Koopia kokkuleppest anda süüdistatavale ja kaitsjale. Kokkuleppe sõlmimisest tõlk osa ei võtnud. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/