2-19-5518/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-5518

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi XX vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

32 440,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Circle K Eesti Aktsiaselts

(registrikood 10180925), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXX),

lepinguline esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.

3. Rahuldada

Circle

K

Eesti

Aktsiaseltsi

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata XX poolt Circle K Eesti Aktsiaseltsile

hüvitatavateks menetluskuludeks 175 eurot.

4. Mõista XX-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud 175 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb XX-l Circle K Eesti Aktsiaseltsile

tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-19-5518

6. Menetluskulud

tuleb

kanda

Julianus

Inkasso

OÜ

arveldusarvele

nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 710179205.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Cirkle K Eesti Aktsiaselts esitas 08.04.2019 hagi XX vastu, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista 30 000 eurot (mis koosneb põhisummast 26 386,72 eurot, viivistest 974,60

eurot ja leppetrahvist 2 638,68 eurot) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised

329,38 eurot, kokku 30 329,38 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja ja OÜ Ketri Transport (põhivõlgnik) sõlmisid 18.06.2013 kliendikaardilepingu

(edaspidi leping). Lepingu üldkrediidi limiidiks kehtestati 5 000 eurot. Hageja ja põhivõlgnik

sõlmisid 03.07.2015 lepingu muudatuse, mille kohaselt pooled tõstsid üldkrediidi limiiti 30 000

eurole.

3. Hageja esitas põhivõlgnikule lepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt arved, mille

põhivõlgnik on jätnud tähtaegselt kas osaliselt või täielikult tasumata: 31.10.2018 arve nr

800631401 summas 20 016,39 (millest tasumata on 17 000 eurot) ning 30.11.2018 arve nr

800644257 summas 9 386,72 eurot (täies ulatuses tasumata). Kokku on tasumata 26 386,72

eurot. Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja

nõude 02.01.2019 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja edastas

sissenõudmiseks põhisumma 26 386,72 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, sealhulgas

leppetrahvi 10% võlgnetavast summast. Hagejal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue

seega summas 2 638,67 eurot. Hageja on arvestanud viivist arvelt nr 800631401 alates

15.11.2018 kuni 28.01.2019 summas 2 040 eurot ja arvelt nr 800644257 alates 15.12.2018 kuni

28.01.2019 summas 675,84 eurot, kokku 2 715,81 eurot.

4. Julianus Inkasso OÜ väljastas hageja esindajana 02.01.2019 põhivõlgnikule võlateatise.

Põhivõlgnik võlateatisele ei vastanud ja võlga ei tasunud, vaid on esitanud kohtule

pankrotiavalduse, mille alusel on 20.02.2019 välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot.

5. Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2015 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1

käendab kostja põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate põhivõlgniku

kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist. Käenduse vastutuse maksimummääraks on

käenduslepingu punktis 2 kokku lepitud 30 000 eurot. Kostjale väljastati 28.01.2019 teatis

2-19-5518

käenduskohustuse täitmiseks summas 30 000 eurot. Vastavalt käenduslepingu punktile 3 luges

hageja teate kostja poolt kätte saaduks, kuna see on edastatud käenduslepingus käendaja poolt

näidatud e-posti aadressile XXX. Vastavalt käenduslepingu punktile 3 tuli kohustus täita 7

kalendripäeva jooksul, alates hagejapoolse teate saamisest ehk hiljemalt 06.02.2019. Kostja

teatisele ei vastanud ja käenduskohustust ei täitnud.

6. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tõendamata on asjaolu, nagu kostja oleks teenuseid

kasutanud või ostnud. Teenuste ja kaupade saajaks ei olnud kostja vaid põhivõlgnik, kellega

hagejal oli sõlmitud leping. Lepingu alusel on väljastatud põhivõlgnikule krediidil põhinevad

maksekaardid, mis olid kõik varustatud turvanumbritega (st neid on võimalik kasutada vaid

PIN-koodi sisestamisel). Arvetele on lisatud väljavõtted kliendikaardipõhiste toimingute kohta.

Põhivõlgnik ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni esitatud arvetele ja nende alusel

saadud kaupadele/teenustele ega ole ka saadud arveid vaidlustanud.

7. Põhivõlgnik on hageja ja Julianus Inkasso OÜ poole pöördunud maksegraafiku saamiseks.

Seega on kostja nimetatud nõuet tunnistanud. Lisaks ei ole põhivõlgnik vaidlustanud hageja

nõuet pankrotimenetluses ning 12.06.2019 põhivõlgniku võlausaldajate üldkoosolekul on

hageja nõue tunnustatud täies ulatuses.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hageja

nõudeid täies mahus.

9. Puuduvad tõendid, et kostja oleks hagiavalduse lisas toodud nimekirjas märgitud teenuseid

saanud või esemeid ostnud. Kostja vastutuse piirmäär on 30 000 eurot, mistõttu ei saa temalt

nõuda sellest ületavat osa. Hageja oli see, kelle tegevuse tõttu algatati põhivõlgniku pankrot.

Põhivõlgniku tervendamisel oleks hageja saanud oma nõude rahuldatud täies ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

30 000 eurot (mis koosneb põhisummast 26 386,72 eurot, viivistest 974,60 eurot ja

leppetrahvist 2 638,68 eurot) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 329,38

eurot, kokku 30 329,38 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised

põhinõudelt (26 386,72 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning

jättis menetluskulud kostja kanda.

11. Maakohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selle, üle, kas kostja on saanud hageja

nimetatud teenust või hagejalt esemeid ostnud ning kas kostjalt võib võlgnevust nõuda käendaja

vastutuse piirmäärast (30 000 eurot) suuremas summas. Maakohus hindas hageja esitatud

tõendeid (lepingu tingimusi, arveid ja kliendikaardi väljavõtet) ning leidis, et põhivõlgniku

poolt kaupade ja teenuste ostmine on tõendatud. Lisaks märkis maakohus, et kostja oli

põhivõlgniku juhatuse liikmena teadlik põhivõlgniku poolt kaupade ja teenuste ostmisest.

Põhivõlgnik ei ole pankrotimenetluses hageja nõudeid vaidlustanud.

12. Maakohtu hinnangul on hageja leppetrahvi ja viivise nõue samuti põhjendatud. Lisaks

sellele on põhjendatud nõuda kostjalt käenduskohustuse täitmata jätmisest tulenevat viivist.

Maakohus märkis, et käenduskohustuse piirmäär ei piira käendaja vastutust temast endast

sõltuva kohustuse rikkumise eest, kuna käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat

2-19-5518

üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete,

eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu

esitada ka piirsummat ületavas osas.

13. Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust kostja väide, et just hageja on see, kelle tegevuse

tõttu algatati põhivõlgniku pankrot. Maakohtu hinnangul ei välista see käendaja vastutust.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas 02.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

15. Kostja hinnangul ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, mistõttu ei vasta see

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, muuhulgas on

kohus hinnanud tõendeid valesti ning on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ning tõendid,

mis on viinud ebaõigele lahendusele. Maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväitega,

mille kohaselt ei ole hageja tõendanud hagi nõude aluseks olevatel arvetel märgitud kauba

üleandmist kostjale. Maakohus on ebaõigelt asunud seisukohale, et kuna kostja kui

põhivõlgniku käendaja ja seaduslik esindaja ei esitanud vastuväidet nõuete kaitsmisel või kuna

põhivõlgniku pankrotihaldur ei esitanud vastuväidet hageja nõude osas, siis ei saa kostja esitada

vastuväiteid või et hageja vabaneks tõendamise kohustusest. Kostja on käendaja ning käendajal

on õigus esitada vastuväiteid nõudele olenemata sellest, kas neid esitab põhivõlgnik.

16. Leppetrahvi välja mõistmiseks puudub kostja hinnangul alus, sest antud juhul dubleerib

see viivist ning ühe rikkumise eest ei ole võimalik nõuda nii viivist kui ka leppetrahvi.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

ka teinud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

2-19-5518

20. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kaupade ja teenuste

saamist, ei ole asjakohased. Tulenevalt hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust pidi

kaubad ja teenused saama põhivõlgnik, mitte kostja. Käenduskohustuse sisuks on teise isiku

kohustuse täitmise tagamine. Kui kostja pidas aga silmas seda, et põhivõlgnik pole teenuseid

ega kaupu saanud, siis kolleegiumi hinnangul on põhivõlgniku poolt nende saamine tõendatud.

Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid ja teinud nendest

õige järelduse selle kohta, et kaupade ja teenuste saamine põhivõlgniku poolt on tõendatud.

Põhivõlgnikule väljastatud kliendikaarti sai kasutada kindla parooliga ja kaardi kasutamise

väljavõte tõendab selle kaardi kasutamist ulatuses, milles on põhivõlgnikule arved väljastatud.

Kostja pole menetluses väitnud, et kliendikaart oleks selle kasutamise ajal põhivõlgniku

valdusest väljas olnud.

21. Õige on kostja seisukoht, et kostjal kui käendajal on õigus esitada vastuväiteid (välja

arvatud neid, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga) põhivõlgniku vastu esitatud nõudele

olenemata sellest, kas neid vastuväiteid on esitanud põhivõlgnik ise (VÕS § 149 lg 1). Küll aga

ei ole õige kostja järeldus selle kohta, et maakohus on otsuses leidnud vastupidist. Maakohus

märkis otsuse punktis 12 sisuliselt seda, et põhivõlgniku poolt hageja nõudele vastuväidete

esitamata jätmisest saab lisaks hageja poolt esitatud tõenditele (leping ja kliendikaardi

väljavõte) järeldada põhivõlgniku poolt teenuste ja kaupade tegelikku saamist ning kostja kui

põhivõlgniku seadusliku esindaja teadlikkust sellest. Maakohus ei ole asunud seisukohale, et

kostja ei saaks käendajana vastuväiteid esitada. Maakohus on otsusest nähtuvalt kostja

vastuväidetega arvestanud.

22. Kolleegium leiab, et samuti ei ole leppetrahvi väljamõistmise osas alust maakohtu otsust

muuta, maakohus on õigesti leppetrahvi võlgnevuse summas 2 638,68 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõistnud. Lisaks märgib kolleegium, et kostja ei ole maakohtus tuginenud

asjaolule, et leppetrahv dubleerib viivist. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued

faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3

võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes

juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu

ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on

õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige

juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu

11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama

uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise

tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu

23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud

objektiivselt võimalik vastuväiteid selle kohta, et leppetrahv dubleerib viivist, maakohtus

esitada. Samuti pole ta esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu

jäi kostjal vastuväide esitamata. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja väite

leppetrahvi kohta tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

24. Maakohus määras maakohtu menetluskulud kindlaks, mistõttu määrab ringkonnakohus

TsMS § 174 lg 1 aluseks kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud.

2-19-5518

25. Hageja esitas 17.09.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub

hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 275 eurot (käibemaksu

ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud

hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot

(käibemaksuta).

26. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti

põhjendatud ja vajalik.

27. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) ei ole aga

kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud

on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust, vaidluse väikest ulatust ja

asja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 70

eurot tund (käibemaksuta).

28. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 175 eurot (käibemaksu ei lisandu).

29. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav