2-19-116916/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-116916

Tsiviilasi

Vaga Tehnika Eesti Osaühingu hagi OÜ Netholder

vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Netholder apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1 093,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Vaga Tehnika Eesti Osaühing (registrikood

10365671), esindaja Helen Reinvart

Kostja OÜ Netholder (registrikood 11355812), esindaja

Maia Ploom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.03.2020 otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Netholder

Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks välja võlgnevus 790,80 eurot ületavas osas,

viivis 964,34 eurot ületavas osas, jaotati menetluskulud ning määrati need kindlaks.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Vaga Tehnika Eesti Osaühingu hagi

OÜ Netholder vastu põhivõlgnevuse 84 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

15,85 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning jaotada menetluskulud.

2. Rahuldada OÜ Netholder apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgimine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista OÜ-lt Netholder välja põhivõlgnevus 790,80 eurot, viivis ajavahemiku

09.10.2018-14.10.2019 eest summas 964,34 eurot ning viivis põhinõudelt

(790,80 eurot) alates 15.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1%

põhinõude tasumata summalt päevas, Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks.

3.3. Jätta maakohtu menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses

kostja kanda.

2-19-116916

2

3.4. Mõista OÜ-lt Netholder Vaga Tehnika Eesti Osaühingu kasuks välja maakohtu

menetluskulud 684 eurot ilma käibemaksuta.

3.5. OÜ-l Netholder tuleb tasuda Vaga Tehnika Eesti Osaühingule viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Vaga Tehnika Eesti Osaühing (hageja) esitas 17.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OÜ Netholder (kostja) vastu 2 158,30 euro saamiseks. Seoses kostja

vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 04.09.2019 hagi, milles

nõudis kostjalt 2 037,50 eurot (1 124,80 eurot põhivõlgnevus ja 912,70 eurot viivis) ning

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse

tasumiseni. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.08.2015 veevarustuse, kanalisatsiooni- ja

sanitaartehnika toodete müügilepingu nr 2015008. Müüja ja ostja leppisid kokku viivises 0,1%

päevas. Kostja tegi tellimuse nr 118743, millega tellis hagejalt 1) sadeveekaevud SK800/630,

2) EVOR sadeveetorusid SN8 ID 600 ja SN8 ID 500 ning 3) EVOR sadeveetihendeid ID 600

ja ID 500 ehitusobjektile Tööstuse, Lagedi. Kostja tellis hagejalt täiendavalt juurde 4 tk EVOR

sadeveetihendeid ID 600 (kauba kood 676242). Pooled leppisid kokku, et tooted antakse

kostjale üle enne tellimuse nr 118743 ettemaksuarve tasumist. Tellitud tooted anti kostjale

pakkelehega nr 118743 üle 07.05.2018. Tellimuse alusel saadud toodete eest esitas hageja

03.09.2018 kostjale arve nr 20182931 13 864,80 eurot maksetähtpäevaga 08.10.2018. Arve

tasumine toimus kostja poolt osade kaupa. Kostja kogu arvet ära ei tasunud. Arve esitamisest

möödus üle aasta ja kostja polnud hagejale pretensioone kauba osas esitanud.

3. Hageja saatis 20.05.2019 kostjale kohustuse täitmise ja viivitusintressi nõude palvega tasuda

arve põhivõlas 1 824,80 eurot ja lepingujärgses viivises alates 09.10.2018 790,68 eurot

hiljemalt 27.05.2019. Kostja võlga tähtpäevaks ei tasunud. Kostja maksis 500 eurot 07.06.2019,

misjärel jäi arve võlasaldoks 1 324,80 eurot. Pärast maksekäsu hagimenetlusse üleandmise

kohtumäärust tasus kostja 15.08.2019 hagejale 200 eurot. Hagi esitamise seisuga oli tasumata

1 124,80 eurot. Pärast hagi vastuse esitamist tasus kostja hagejale veel 250 eurot. Seega võlgnes

2-19-116916

3

kostja seisuga 29.10.2019 hagejale põhivõlana 874,80 eurot ja viivisena 980,19 eurot. Viivise

summa ületas põhivõlga, kuna kostja tasus hagimenetluse kestel võlgnevuse osaliselt.

4. Lepingu punkti 7.2 kohaselt pikenes müügileping aasta kaupa. Juhul, kui üks pool ei

soovinud lepingu pikenemist pidi ta sellest teatama 30 päeva enne lepingu tähtaja saabumist

teisele osapoolele. Kostja polnud müügilepingut üles öelnud ega teatanud soovist lepingut mitte

pikendada. Seega müügileping kehtis. Nimetatud lepingu alusel tehti perioodil 27.08.2015-

03.09.2018 mitmeid tellimusi kostja majandus- ja kutsetegevuse raames. Kui kliendiga

sõlmitav müügileping oli seotud konkreetse ehitusobjektiga, siis selliselt seda lepingus ka

kajastati ja lepingu kehtivus seoti objekti valmimisega. Juhul kui kostjal ei olnud hagejaga

kehtivat müügileping, siis ei oleks müüja võimaldanud ostjale krediiti ega toimetanud

07.05.2018 kauba kostja objektile enne arve väljastamist ja täies ulatuses tasumist. Kostja ei

olnud pärast arve saamist kordagi vastu vaielnud, et arvele märgitud toodete (EVOR sadevee

tihendite ID 600) kogus ei vastanud kokkulepitule või et ta ei saanud täiendavalt märgitud kauba

kätte. Kostja minetas lepingutingimuse mittevastavuse vastuväite esitamise õiguse. Kostja eksis

tellimuse esitamisel EVOR sadevee tihendite ID 600 koguse arvestusega, ostis varasemalt

tellitud 29 tk hageja laost ise juurde 4 tk. Ost lisati koostamisel olevale arvele.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli seisukohal, et

müügileping sõlmiti tähtajaliselt ja lepingu lõppkuupäev oli 31.12.2015. Kostja ei avaldatud

soovi lepingut tähtajatult pikendada, kuna see oli ühe projekti leping ning pikendamise vajadus

puudus. Arvel nr 20182931 ei nähtunud ühtegi viidet väidetavale lepingule. Arve kohaselt oli

maksetähtaeg 35 päeva, lepingu kohaselt aga 28 päeva. Sellest nähtus, et pooled ei pidanud

sõlmitud lepingut enam kehtivaks. Pakkelehel puudus üleandmise kinnitus arve viimase rea

kohta (EVOR sadevee tihend ID 600 4 tk üleandmine). Kostja oli teinud hagejale ettemaksu

40 eurot. Kostja tasus hagejale enne arvel toodud maksetähtaega järgmisi summasid:

3 000 eurot; 1 000 eurot ja 4 000 eurot. Seega maksetähtajaks 08.10.2018 pidi kostja tasuma

5 740,80 eurot (13 864,80 – 40 - 3000 - 1000 - 4000 – üle andmata kaup 84). Kuna arvel ei

märgitud lepingujärgset viivist, siis tuli arvestada seadusest tuleneva viivisega. Isegi kui arvel

oleks toodud viivise suurus, polnud arve allkirjastatud ja seetõttu tuli ikkagi lähtuda seadusest

tulenevast viivisearvestusest. Viivisesumma hagi seisuga pidi olema 193,70 eurot. Kuna hageja

jättis tõendamata ühe kaubakategooria üleandmise ja kostja sellist kaupa ei saanud, siis tuli

lugeda tasumata põhisumma jäägiks 1 040,80 eurot. Pooltevaheline leping lõppes ja osaliselt

tasumata arvel polnud selle lepinguga pistmist. Puuduvate kaupade osas teavitati müüjat ning

müüja oleks pidanud ise kontrollima arvet ja saatelehte.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Kohus rahuldas hagi 09.03.2020 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

874,80 eurot, viivise 980,19 eurot ja edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates 15.10.2019 kuni

põhinõude täitmiseni põhinõudelt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras

hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt (720 eurot, millele lisandus viivis). Maakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt tuvastas kohus järgmist:

 hageja ja kostja sõlmisid 27.08.2015 müügilepingu nr 2015008, mille p 1.1 kohaselt

hageja (müüja) müüb ja kostja (ostja) ostab veevarustuse-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja

sanitaartehnikatooteid vastavalt lepingus sätestatud tingimustel ja korras; lepingu

tingimusi kasutatakse kõigi tarnete puhul;

2-19-116916

4

 tooted antakse üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele;

ostja oli kohustatud tarnitud tooted koheselt üle vaatama; ülevaatuse käigus

avastatavatest

puudustest

toodete

nimetuste,

koguse,

kvaliteedi

ja/või

transpordikahjustuste osas tuli saatelehele viivitamata teha märkused; saatelehele

märkuste mittetegemisega kaotas ostja õiguse tugineda visuaalsel vaatlusel avastavatele

puudustele ning eeldatakse puuduste tekkimist ostja poolt toodete mittekohasest

käitlemisest (lepingu p 4.3);

 kostja kohustus tasuma tarnitud toodete eest 28 päeva jooksul alates arve väljastamisest

hageja poolt (lepingu p 5.2);

 arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega viivitamise eest oli hagejal õigus

nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest (lepingu p 5.4);

 leping jõustus sõlmimise kuupäevast ja kehtis kuni 31.12.2015 (lepingu p 7.1);

 juhul, kui üks pool ei teatanud teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist

kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel

tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa (lepingu p 7.2);

 pooled pidid edastama lepinguga seotud teated kirjalikult taasesitatavas vormis poole

lepingus märgitud või poole poolt lepingu kehtivuse ajal teatatud või äriregistrile

teatatud aadressile või elektronpostiaadressile; kirjalik teade loeti teise poole poolt kätte

saaduks, kui saatmisest möödus 3 kalendripäeva (lepingu p 8.3);

 kumbki pool ei teatanud teineteisele, et ta ei soovinud lepingu pikenemist;

 hageja esitas kostjale 03.09.2018 arve nr 20182931 summas 13 864,80 eurot ja kostja

sai nimetatud arve kätte;

 07.05.2018 pakkelehe nr 118743 kohaselt oli kostja vastu võtnud sadeveekaevu

SK800/630 2 tk, EVOR sadeveetorusid SN8 ID 600 174 m ja SN8 ID 500 72 m ning

sadeveetihendeid ID 600 29 tk ja ID 500 12 tk seoses projektiga Lagedil;

 07.05.2018 pakkelehel nr 118743 ei olnud märgitud arvel nr 20182931 märgitud EVOR

sadeveetihendeid ID 600 kauba koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot

(70€+20%);

 kostja tasus ajavahemikul 02.07.2018 kuni hagi esitamiseni hagejale seoses arvega

nr 20182931 12 740 eurot ning pärast hagi esitamist 250 eurot (kokku 12 990 eurot).

Kostja ei olnud hagejale maksnud 874,80 eurot.

7. Tulenevalt müügilepingu punktidest 7.1 ja 7.2 pikenes leping ühe aasta kaupa ja oli kehtiv

ka 2018, kui kostja esitas ja hageja täitis 07.05.2018 pakkelehel nr 118743 märgitud tellimuse

ja väljastas 03.09.2018 arve nr 20182931. Pole tõendatud, et üks lepingupool esitas teisele

lepingupoolele müügilepingu p 8.3 kokku lepitud vormis ja viisil teate selle kohta, et ta ei

soovinud lepingu pikenemist. Samuti ei leidnud tõendamist, et leping oleks lõpetatud

kokkuleppel või et üks lepingupooltest oleks esitanud lepingu ülesütlemisavalduse. Kohtule

esitatud lepingust ei nähtunud, et leping sõlmiti konkreetselt ühe projekti jaoks. Hageja esitas

kostjale arveid ka 2016-2018. aastate eest koguses, millest sai järeldada, et poolte vahel olid

püsivad lepingulised suhted ja aktiivne majanduslik koostöö. Tõenditest ei nähtunud, et poolte

vahel oli hiljem, peale vaidlusalust lepingut, sõlmitud mõni muu leping, mille alusel väljastati

arveid pärast 2015. aastat. Kuna arve nr 20182931 aluseks oli 27.08.2015 müügileping

nr 2015008, siis ei olnud tähtsust asjaolul, et arvel puudus viide lepingule ja viivise määrale.

Samuti ei viidanud uuele lepingule asjaolu, et hageja märkis arvel maksmise tähtajaks 35 päeva,

mitte 28 päeva nagu oli lepingus kokku lepitud (tähtaeg oli kostjale soodsam).

8. Pooled olid üksmeelel selles, et kostja sai 07.05.2018 kätte pakkelehel nr 118743 märgitud

kauba ja mille eest esitati 03.09.2018 arve nr 20182931. Pooled ei olnud üksmeelel selles, kas

hageja andis kostjale üle arvel nr 20182931 märgitud EVOR sadeveetihendeid ID 600 kauba

2-19-116916

5

koodiga 676242 4 tk kokku summas 84 eurot (70 eurot+20% käibemaks). Ülejäänud arvel

nr 20182931 märgitud kauba sai kostja kätte 07.05.2018 vastavalt pakkelehele nr 118743.

Hageja selgitas, et oli kostja tellimusel müünud kostjale täiendavalt 4 tk EVOR sadeveetihendit

ID 600. Arvestades pooltevahelisi ärisuhteid, so sõlmitud lepingut, aktiivset koostööd, kostja

poolt tehtud ettemakseid ja asjaolu, et hageja andis kostjale kauba üle mitu kuud enne arve

esitamist, oli veenvalt põhistatud, et hageja märkis pärast 07.05.2018 kostjale üle antud kauba

03.09.2018 arvele. Kostjale esitati arve 03.09.2018 ja kostja ei olnud enne kui käesolevas

kohtumenetluses(st aasta pärast arve saamist), arve suurusele vastu vaielnud. Samuti tasus

kostja esitatud arvet osadena alates 12.09.2018. Kohus ei pidanud usutavaks, et kostja jätkaks

arve maksmist ja ei teataks hagejale arvel märgitud kaubast, mida kostja väidetavalt ei saanud.

Kostja ei vaielnud arvele nr 20182931 vastu mõistliku aja jooksul (võlaõigusseaduse (VÕS) §

220 lg 1 ja 3). Seega tuli eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4).

9. Lähtudes eeltoodust oli hageja põhinõue tervikuna põhjendatud ja tõendatud (VÕS § 3 p 1,

§ 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning lg 2, § 103 lg 1, § 208 lg 1).

Hageja viivisenõuded olid VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 ja müügilepingu p 2.6 kohaselt

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osaliselt. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse põhinõude 84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

753,07 eurot osas ning nõustus tasuma viivist seadusjärgses, mitte lepingus kokkulepitud s

määras. Lisaks vaidlustas kostja otsust menetluskulude osas. Kostja taotles uue otsus tegemist,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 790,80 eurot, viivis ajavahemiku

09.10.2018-14.10.2019 eest 227,12 eurot ning viivis põhinõudelt alates 15.10.2019 kuni

põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras põhinõude tasumata summalt päevas. Kostja

taotles menetluskulude jätmist nii maa-kui ringkonnakohtus poolte endi kanda.

11. Kostja tõi kaebuses esile järgmised väited:

 Maakohus rikkus menetlusõigust. Hageja esindaja diplom ei vastanud seaduses

ettenähtud nõuetele.

 Hageja esitas arve kauba kohta, mis saadi 07.05.2018. Kostja ei saanud kätte ega

kinnitanud nelja EVOR sadeveetihendi ID 600 kauba (kood 676242) kättesaamist.

Hageja poolt koostatud pakkelehel puudusid andmed nende kohta. Arvele olid need

märgitud põhjendamatult. Hageja ei tõendanud nende esemete üleandmist. Nende

esemete eest kostja ei tasunud. Seega ei olnud kohtu seisukoht põhjendatud, et need

esemed anti kostjale üle.

 Kostja sai kauba mais ja arve septembris. Kostja ei saanud asja lepingutingimustele

mittevastavusest hagejale teatada mais, kui ta asja nägi. Kaubaga koos saadud

pakkelehel olid saadud kauba andmed õiged. Kostjale ei olnud siis veel teada, et

septembris tuleb juurdekirjutusega arve. Ajal, mil kostja kauba vastu võttis, vastas see

tema tellimusele - asi vastas suulisele lepingutingimusele.

 Raamatupidamise algdokument oli tõend, mille sisu ja vorm pidid vajaduse korral

võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu

toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokument pidi sisaldama majandustehingu

kohta vähemalt majandusliku sisu kirjeldust. Arvel nr 20182931 polnud viidet lepingule

ja viivisemäärale. Arve ei saanud olla seotud pooltevahelise müügilepinguga.

2-19-116916

6

 Hageja viitas viivisenõudes lepingule, kuid ta ei tõendanud poolte vahel sõlmitud

lepingu seost vaidlusaluse arvega. Arvel viivist ei nähtunud. Arvel kajastatavad andmed

ja kohustused, pidid olema üheselt arusaadavad kõigile.

 Kostja väljastas ise enda jaoks tõendi pealkirjaga „kliendi arvežurnaal“. Hageja märkis

dokumendis arve summa taha aadresse, mis ei saanud olla hagejale teadaolevad andmed

kostja majandustegevuse kohta. Dokumendis ei olnud ühtegi viidet müügilepingule.

Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, selle kohta, et leping oleks üles öeldud või lõppenud,

kuid „kliendi arvežurnaalis“ ei olnud alates kostjale vaidlusaluse arve esitamist enam

ühtegi kannet.

 Hageja ei tõendanud ettemaksu arve olemasolu (kostja tegi hagejale ettemakse). Pooled

ei kaubelnud mais 2018 omavahel enam vaidlusaluse müügilepingu alusel. 07.05.2018

saadud kauba tasumisega seotud asjaolud ei ühtinud pooltevahelise lepingu p-ga 5.1.

Lepingus ei olnud juttu ettemaksetest, mida kostja väidetavalt tegi.

Vastustaja seisukoht

12. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib

ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust

põhivõlgnevuse 790,80 euro (vaidlustas 84 eurot) ja viivise 227,12 eurot (vaidlustas

753,07 eurot) väljamõistmise osas. Samuti nõustus kostja tasuma põhinõudelt viivist

seadusjärgses määras. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada, vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud põhivõlgnevuse summat 84 euro

ulatuses, muuta maakohtu otsust väljamõistetud viivise suuruse osas ning jaotada tuleb uuesti

menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad kumbki ise oma

menetluskulud apellatsiooniastmes.

TsMS § 654 lg st 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja lepingulise esindaja haridustase ei vasta TsMS-

is ettenähtud nõuetele. TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse

olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline

võib

nõuda

teiste

menetlusosaliste

esindajate

esindusõiguse

kontrollimist

igas

menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Lepinguline esindaja võib TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti

Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 vastuvõetud määruse nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide

ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus (jõustunud 12.06.2005)

§ 12 lg 1 p 1 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis

omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab vähemalt 4-aastase nominaalkestusega ja enne

01.06.2002 Eesti hariduse infosüsteemi kantud bakalaureuseõppe õppekava läbimisel

2-19-116916

7

väljaantud bakalaureusekraadi tõendav diplom. Hageja seaduslikule esindajale anti 1996. aastal

Tartu Ülikooli poolt baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Hageja lepingulise

esindaja haridus on võrdsustatud magistrikraadiga. Hageja esindajal on TsMS kohaselt õigus

osaleda kohtumenetluses lepingulise esindajana.

16. Hageja esitas kostja vastu lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Maakohus

tuvastas nõuetekohaselt, et poolte vahel oli vaidlusaluse 03.09.2018 arve esitamise ajal kehtiv

müügileping. Müügilepingu p-de 7.1 ja 7.2. kohaselt leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja

kehtib kuni 31.12.2015. Juhul, kui üks pool ei teata teisele poolele 30 päeva enne lepingu tähtaja

möödumist kirjaliku teatega, et ta ei soovi lepingu pikenemist, pikeneb edaspidi leping samadel

tingimustel 1 (ühe) aastaste tähtaegade kaupa. Lepingu p 7.3. kohaselt võisid pooled lepingu

olenemata põhjustest igal ajal ennetähtaegselt üles öelda esitades 30 päeva enne vastaspoolele

kirjaliku ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise toimumist või lõppemist esitatud tõendite

alusel pole tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus

tuvastas nõuetekohaselt lepingulise suhte jätkumise poolte vahel.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt tellitud tooted andis hageja kostjale üle 07.05.2018

pakkelehega, st enne arve esitamist. Arve sisaldas EVO sadeveetihendit ID 600 (4 tk), mida

pakkelehel kirjas polnud. Pooled vaidlevad, kas nimetatud sadeveetihendid anti kostjale üle

ning kas hageja saab nõuda nende eest arvel märgitud tasu. Müügilepingu p 1.2. kohaselt

määratakse müüdavate toodete sortimendid ja kogused vastavate tellimuste ja tellimuste

kinnitustega. Tellimust ja selle kinnitust asendavad nende puudumisel arved ja/või saatelehed.

Asjakohased dokumendid moodustavad lepingu lahutamatu osa. Tellimuste esitamine võis

toimuda nii kirjalikult kui suuliselt vastavalt lepingu p-le 2.1. Lepingu p 4.3. esimese lause

kohaselt antakse tooted üle ja võetakse vastu sortimendi ja koguse järgi vastavalt saatelehele.

Käesoleval juhul esitas hageja tõenditena saatelehe ja arve, mis ei olnud aga omavahel

kooskõlas. Ühtegi muud tõendit (nt tellimuse kinnitust) hageja sadeveetihendite üleandmise

kohta ei esitanud. Hageja pole tõendanud mh ka seda, et kostja tellis talt täiendavalt 4 EVO

sadeveetihendit ID 600. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul

sai lugeda põhjendatuks, arvestades pooltevahelisi ärisuhteid, kauba üleandmist kostjale. TsMS

§ 230 lg 1 kohaselt pidi hageja tõendama vaidlusaluste tihendite üleandmist tõendama. Hageja

ringkonnakohtu hinnangul seda ei teinud ja selles osas jäi hagi tõendamata. Maakohus oleks

pidanud jätma hagi vaidlusaluste toodete osas koguhinnaga 84 eurot rahuldamata (hind 70 eurot

+ 20% käibemaks 14 eurot). Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 220 lg-d 1 ja 3, kuna need

sätted reguleerivad üleantud asjade lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval

juhul vaidlesid pooled selle üle, kas asjade üleandmine üldse toimus. Seetõttu polnud alus

maakohtul alust VÕS § 220 lg 1 ja 3 ning ka § 76 lg 4 kohaldamiseks.

18. Hageja viivisenõude aluseks sai olla seadus või leping, mitte hageja poolt väljastatud arve.

Pooled leppisid lepingu p-s 5.4 kokku, et arve tasumisest alusetu keeldumise või tasumisega

viivitamise eest on müüjal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

Leping on lepingupooltele VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Seetõttu rahuldas

maakohus õigesti hageja viivisenõude. Viivise tasumise kohustus ei tulene üksnes viivisemäära

märkimisest arvel ja ka vastupidi, viivise märkimata jätmine arvel ei vabasta kostjat viivise

tasumise kohustusest, kui selline kohustus on kostjal tulenevalt lepingust või seadusest. Samuti

ei kohusta raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile viivise märkimist. Kostja toodud

väited ei anna ringkonnakohtule alust muuta maakohtu otsust viivise määra osas, sh

edasiulatuva viivise määra osas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigesti viivise

lepingust tuleneva määraga.

2-19-116916

8

19. Kuivõrd

ringkonnakohus

rahuldab

apellatsioonkaebuse

osaliselt

ja

vähendab

põhivõlgnevuse summat, siis tuleb muuta ka maakohtu poolt väljamõistetud viivise summat.

Ringkonnakohus lähtub maakohtu arvutuskäigust (otsuse lk 6 pöördel ja 7), kuna pooled ei

olnud seda vaidlustanud ja muudab arvutuskäigus põhivõlgnevuse summat 84 euro võrra

väiksemaks (põhinõude rahuldamata jäetud ulatus). Viivise arvestus, viivise määr 0,1% päevas

tasumata summalt on kokku 964,34 eurot:

 09.10.2018-17.10.2018, summa 5 740,80 eurot, 9 päeva – 51,67 eurot;

 18.10.2018-11.12.2018, summa 4 740,80 eurot, 55 päeva -260,74 eurot;

 12.12.2018-16.01.2019, summa 3 740,80 eurot, 36 päeva -134,67 eurot;

 17.01.2019-26.02.2019, summa 3 490,80 eurot, 41 päeva -143,12 eurot;

 27.02.2019-05.04.2019, summa 2 490,80 eurot, 38 päeva -94,65 eurot;

 06.04.2019-14.05.2019, summa 1 990,80 eurot, 39 päeva -77,64 eurot;

 15.05.2019-07.06.2019, summa 1 740,80 eurot, 24 päeva – 41,78 eurot;

 08.06.2019-15.08.2019, summa 1 240,80 eurot, 69 päeva -85,62 eurot;

 16.08.2019-14.10.2019, summa 1 040,80 eurot, 60 päeva -74,45 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse,

tingib see maakohtu menetluskulude jaotuse muutmist (TsMS § 173 lg 3). Menetluskulud

maakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja

kanda.

21. Hageja menetluskulud olid maakohtus 745 eurot (riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 495 eurot). Maakohus määras hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt, leides, et hageja

põhjendatud ja vajalikud kulud olid kokku 720 eurot. Maakohtus kostjal puudus lepinguline

esindaja ja kohtutoimiku materjalide kohaselt puudusid kostjal maakohtus menetluskulud.

Seega määrab ringkonnakohus kindlaks, et hageja enda kanda jääb 36 eurot ja kostja kanda

684 eurot hageja kuludest.

22. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kaebuse osalise rahuldamise korral TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Tulenevalt ringkonnakohtu kulude poolte endi kanda

jätmisest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)