2-19-9625/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9625

Kohtuasi

Reveron Baltic OÜ hagi OLa (L) ja JNi (N) vastu

võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Reveron Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6 014,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Reveron Baltic OÜ (registrikood 11527271),

esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits

Kostjad OL (isikukood xxxxxxxx) ja JN (isikukood

xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus jätta muutmata.

2. Jätta rahuldamata kostja OLa taotlus täiendava dokumentaalse tõendi

juurdevõtmiseks.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja

kanda. Kostjatel apellatsioonimenetluse kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-19-9625

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Reveron Baltic OÜ (hageja) esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule hagi OLa (kostja I) ja JNi

(kostja II /koos kostjad) vastu võlgnevuse 3 000 euro, intressi 14,40 euro ja viivise 3 000 euro

väljamõistmiseks (kokku 6 014,40 eurot).

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.11.2018 laenulepingu. Lepingu p 1.1. kohaselt

andis hageja kui laenuandja kostjatele laenu summas 3 000 eurot. Laenulepingu p 1.3. kohaselt

kohustusid kostjad laenu tagastama 29.11.2018 või lepingu p-s 3.3. sätestatud tingimuste

täitumisel konverteerima laenu ümber. Kostjad hagi esitamiseni laenu ei tagastanud.

Laenulepingu p 1.5. kohaselt kohustusid kostjad tasuma laenult intressi 15% aastas ja

lepingujärgsete maksete tasumise viivitamisega hageja nõudmisel viivist 1% päevas viivituses

olevalt summalt. Hageja viivisenõue moodustas 6 240 eurot, mida hageja vähendas põhivõla

suuruseni. Laenulepingu p 1.2. nägi ette, et laenusumma üleandmine laenusaajatele toimub

ülekandega LHV Panka kostjate poolt juhitud OÜ Xxxxxxxx arvele. Hageja kandis

laenusumma kokkulepitult OÜ Xxxxxxxx arveldusarvele. Lepingu p 1.3. kohaselt pidid kostjad

laenu tagastatama hiljemalt 29.11.2018. Laenulepingu p 3.3. kohaselt oli võimalik laen ilma

intressi tasumata ümberkonverteerida töövõtulepingus kokkulepitud makseks, siis kui

töövõtulepingus sätestatud tööde III etapp tähtaegselt ehk 26.11.2018 teostatakse. Töid

kokkulepitud ajaks ei teostatud. Sellest tulenevalt ei saanud toimuda laenulepingu p-s 3.3.

sätestatud laenu ümberkonverteerimist. Hageja esitas kostjatele 26.04.2019 kirjaliku

pretensiooni laenusumma, intressi ja viivise tasumise nõudes. Kostjad laenu ei tagastanud ja

rikkusid sellega laenulepingut. Kostjad vastutasid võlgnevuse eest solidaarselt.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei

vaidlustanud laenulepingu sõlmimist. Töövõtulepingut nr EE17002 ei sõlmitud hageja ja

Xxxxxxxx OÜ vahel vaid VVi ja Xxxxxxxx OÜ vahel. Tsiviilasjas välja toodud III etapp ei

eksisteerinud. Xxxxxxxx OÜ ei toonud välja töövõtulepingutes konkreetseid etappe tellijale.

Ainukesed etapilisused, mida töövõtulepingus välja toodi, esitati “Töövõtuleping nr EE17002

eritingimused” p-s 2 “Lepingu ese ja tähtajad” lepingu vahetähtaegade all ning “Töövõtuleping

nr EE17002 lisas nr 3 – tarne- ja maksegraafik” “Tarnegraafik” punkti all. Vahetähtajaks loeti

Xxxxxxxx-90 majamudeli püstitamise algust, millega alustati enne 18.11.2018 sõlmitud

laenulepingut. Sellest lähtuvalt oli hageja poolt mainitud laenulepingu tingimus, kus hiljemalt

26.11.2018 pluss/miinus kolm päeva pidi olema väidetav III etapp töövõtulepingu alusel

täidetud, oli täidetud vastavalt töövõtuleping nr EE17002 põhimõtetele.

4. Laenulepingu p 2.5. alusel loeti väidetav III etapp lõppenuks kui vastavalt alampunktidele

2.5.1. paigaldatakse nõuetekohaselt välisseina paneelid, katus, aknad ja uksed. Vastavalt

kokkulepitule Xxxxxxxx OÜ paigaldas välisseina paneelid, katuse, aknad ja uksed. Teostatud

tööde nõuetekohaseks kinnitamiseks, et kokkulepitud tööd teostati vastavalt laenulepingu p-le

2.5.2., pidi omanikujärelevalvet teostav MM andma positiivse hinnangu teostatud töödele. Seda

ta ka tegi. Sellega kinnitas ta omapoolse digiallkirjaga teostatud tööde akti. Laenulepingu p-de

2-19-9625

2.5.3. ja 2.5.4. alusel pidid laekuma pildid teostatud töödest hageja juhatajale VVile, e-posti

aadressile verner.fogel@gmail.com hiljemalt 26.11.2018, pluss/miinus kolm päeva

(maksimaalselt 29.11.2018). Pildid saadeti õigeks tähtajaks.

5. Vastavalt laenulepingu p-le 3.3. konverteeritakse ilma intressi maksmata antud laen ümber

töövõtulepingu makseks, kui täidetakse laenulepingu p-d 3.3.1., 3.3.2., 3.3.3. Laenuleping

p 3.4. kohaselt, kui täidetakse lepingu p 3.3. kriteeriumid, siis väljastab Xxxxxxxx OÜ arve

laenuks saadud summale ja märgib selle makstuks vastavalt hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahelisele

töövõtulepingule. Xxxxxxxx OÜ väljastas mainitud arve vastavalt VVi soovile, mille VV

hageja nimel vastu võttis ning oma ettevõttes võttis ka arvele, kinnitades sellega, et

laenulepingu tingimused said täidetud laenu ümberkonverteerimiseks arveks ning laenu sisse

ei nõuta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad

menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule ei esitanud.

7. Kohus tuvastas, et 18.11.2018 sõlmisid hageja ja kostjad võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1

mõttes laenulepingu nr 18112018, mille p 1.1. järgi laenuandja andis laenusaajatele laenu

3 000 eurot tähtajaga kuni 29.11.2018 ning p 1.2. järgi laenusumma üleandmine toimus

ülekandega OÜ Xxxxxxxx arveldusarvele. 19.11.2018 maksis hageja 3 000 eurot Xxxxxxxx

OÜ arveldusarvele.

8. Kostjatel puudus täitmata kohustus hageja ees. Pooled leppisid laenulepingu p-s 3.3. kokku

laenu ja intressi ümberkonverteerimise võimaluse juhul kui hageja ja Xxxxxxxx OÜ poolt

sõlmitud töövõtuleping täidetakse selliselt, et tööd teostatakse vastavalt lubatud graafikule.

Kokkuleppe kohaselt pidi III etapp olema valmis 26.11.2018 pluss/miinus kolm päeva

(maksimaalne tähtaeg 29.11.2018). Hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel töövõtulepingut ei sõlmitud

- tegelikkuses sõlmisid selle VV ja Xxxxxxxx OÜ. Kuivõrd vaidlusaluses töövõtulepingus

puudus viide III etapile, sai lähtuda üksnes laenulepingu p-s 2.5.1. märgitud tööde nimetustest,

s.o. paigaldatud pidid olema välisseina paneelid, katus, aknad ja uksed. Lepinu p 2.4. kohaselt

kohustusid laenusaajad kasutama saadud laenu töövõtulepingu III etapi lõpetamiseks. Hagejal

puudusid kostjate vastu nõuded, mis võiksid tuleneda 18.11.2018 laenulepingust või

töövõtulepingust. Laenu tagastamine võis toimuda muul viisil kui raha maksmine, kuid

laenulepingu puhul toimus laenu tagastamine samas ulatuses (lisanduda võivad

kõrvalkohustused) kui toimus laenusumma väljamaksmine (VÕS § 396 lg 1). Seega sai

laenulepingu alusel kostjate kohustus olla proportsionaalne saadud laenusummaga, mitte ei

hõlmanud kõiki töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi. Kostja I 16.11.2018 e-kirjas

VVile küsis kostja I 2 000 eurot avatäidete jaoks ning 1 000 eurot lisamaterjalide tarvis. Elamu

avatäideteks sai lugeda aknaid ja uksi. Laenulepingu p 2.5.1 pidid mh olema nõuetekohaselt

paigaldatud aknad ja uksed. Kohtule esitatud fotode kohaselt olid 28.11.2018 seisuga elamul

aknad ja uksed.

9. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus asus 28.06.1998 lahendis nr 3-2-1-83-98

seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on

seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi

esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise

2-19-9625

aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse

mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse

viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või

teistele puudustele). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1

esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on

talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine

oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö

vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab

tõendama tellija.

10. Hageja hinnangul olid laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, kuivõrd oli täitmata

laenu ümberkonverteerimise eeldused. Nimelt olid katuse harjaplekid tähtaegselt paigaldamata

ning hageja ei saanud tööde valmimise kohta protokolli ja hinnangut. 28.11.2018 edastas

kostja I VVile fotod vastavalt laenulepingu p-le 2.5.4., teostatud tööde akti ning arve summale

3 000 eurot. VV kinnitas e-kirja ja selle lisade kättesaamist 28.11.2018 ning lubas ühtlasi panka

paberid ära saata. Pretensioone VV kostjale I ei esitanud. Laenulepingu p 3.4. järgi, kui

täidetakse lepingu p-i 3.3 kriteeriumid, siis väljastab Xxxxxxxx OÜ arve laenuks saadud

summale ja märgib selle makstuks vastavalt hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel sõlmitud

töövõtulepingule. Kuivõrd Xxxxxxxx OÜ väljastas hagejale arve nr 30112018-1 ning märkis

selle ka makstuks, arve osas pretensioone ei esitatud, asus maakohus seisukohale, et

laenulepingust tulenevad kostjate kohustused hageja ees loeti 30.11.2018 seisuga täidetuks.

Hageja nõue oli õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuli jätta rahuldamata. Kuivõrd

hagejal puudus sissenõutavaks muutunud nõue kostjate vastu, siis puudus ka õiguslik alus

viivise ja intressi väljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada

maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning välja mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 3 000 eurot, intress 14,40 eurot, viivis

3 000 eurot ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

12. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt

menetlusnorme. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostjatel oli õigus laenusumma

vastavalt laenulepingu tingimustele selle tagastamise asemel ümber konverteerida

töövõtulepingu järgseks tasumakseks. Laenu ümberkonverteerimise eeldused olid seejuures

eraldi kokku lepitud hageja ja kostjate vahelises laenulepingus. Hagi esemeks ei olnud

töövõtulepingu rikkumisel põhinev nõue. Maakohus rajas otsust tehes oma järeldused

ebaõigesti töövõtulepingu sätetele. Haginõude lahendamisel pidanuks maakohus jätma

vastavad töövõtulepingu sätted kõrvale ja juhinduma esmajoones laenulepingus kokkulepitud

tingimustest. Kohus oleks pidanud hindama, kas täidetud olid laenulepingu tingimused, mis

andnuks kostjatele õiguse konverteerida laen selle tagastamise asemel ümber töövõtulepingu

tasumakseks. Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 76 lg-t 4. Nõuetekohase täitmise

eeldus kuulus kohaldamisele ainult siis, kui võlausaldaja ei suuda vastupidise tõendamisega

seda eeldust ümber lükata. Laenulepingu punktis 2.5.1 loetletud ehitustööd ei olnud õigeaegselt

valminud ja seega puudus maakohtul alus eeldada tööde nõuetekohast teostamist.

2-19-9625

13. Maakohus jättis ilma põhjendusteta hindamata hageja väited ja tõendid, mis kinnitasid, et

eramu katus polnud laenulepingus kokkulepitud ajaks (hiljemalt 29.11.2018) nõuetekohaselt

valmis saanud, seetõttu tuvastas maakohus ebaõigesti, et laenulepingus määratletud tööd olid

nõuetekohaselt valminud. Maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata. Katuse servaplekid

ja harjaplekid jäid paigaldamata. Ka kohtuistungil möönsid kostjad ise, et servaplekid ja

harjaplekid olid 29.11.2019 seisuga paigaldamata. Maakohus pidanuks möönma, et eramu

katus oli nõuetekohaselt paigaldatud (valminud) alles siis, kui olid teostatud kõik katusetööd.

Maakohus seejuures ei hinnanud katuseplekkide ja servaplekkide paigaldamata jätmist

tõendavaid tõendeid (sh eksperthinnangut). Maakohus ei selgitanud otsuses, miks ta otsustas

selles osas tõendid jätta tähelepanuta. Kohus hindas ebaõigesti teostatud tööde akti nimetust

kandvat dokumenti ja luges seda ekslikult piisavaks tõendiks. Kohus jättis seejuures täielikult

vastamata hageja vastuväidetele. Dokumendi alusel ei olnud võimalik tuvastada, millised tööd

ja millises mahus olid väidetavalt teostatud – dokumendi puhul oli tegemist pigem maksete

arvestusega, mitte aga ehitustööde aktiga, mis tõendas konkreetse töölõigu (antud juhul katuse)

nõuetekohast valmimist (dokumendi pealkiri ei määra selle sisu). Laenulepingus toodud tööd

jäid nõuetekohaselt lõpuni viimata, mistõttu oli välistatud laenu ümberkonverteerimine

töövõtulepingu järgseks makseks. Seetõttu puudus kostjatel alus keelduda hagejale laenu

tagastamisest ja haginõuded olid igal juhul põhjendatud. Maakohus jättis põhjendamatult

tähelepanuta hageja väite, et puudus nii omanikujärelevalve protokoll kui ka positiivne hinnang

teostatud töödele. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjatelt laenuraha tagastamist.

Vastustajate seisukohad

14. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja I

taotles menetluskulude jätmist hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus

kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Maakohus tuvastas, et laenuleping oli sõlmitud hageja ja kostjate vahel ning töövõtuleping

oli sõlmitud VVi (hageja seaduslik esindaja) ja Xxxxxxxx OÜ (seaduslikud esindajad kostjad)

vahel, mitte hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel (t.lk 24-25). Hageja ja kostjad leppisid laenulepingus

p-s 3.3. kokku, et hageja poolt antud laenu on võimalik ilma intressi maksmata konverteerida

ümber hageja ja Xxxxxxxx OÜ poolt sõlmitud lepingu EE17002 makseks ainult järgmistel

tingimustel:

3.3.1. omanikujärelevalve on teostatud töödele andnud positiivse hinnangu;

3.3.2. tööd on teostatud vastavalt lubatud graafikule. III etapp valmis 26.11.2018 pluss/ miinus

kolme päeva (maksimaalne tähtaeg 29.11.2018);

3.3.3. omanikujärelevalve peab tööde ülevaatamise teostama hiljemalt 1 kalendripäev pärast

omanikujärelevalve teavitamist Xxxxxxxx OÜ poolt.

2-19-9625

17. Laenulepingu p 2.5 näeb ette, et hageja kodukontori ehitamise III etapp loetakse lõppenuks,

kui:

2.5.1. on paigaldatud nõuetekohaselt välisseina paneelid, katus, aknad ja ukse;

2.5.2. omanikujärelevalvet teostav MM OÜ rrrrrrrrrrist, on andnud positiivse hinnangu

teostatud töödele;

2.5.3. on Reveron Baltic OÜ juhatajale laekunud pildid teostatud töödest ning saanud

omanikujärelevalvet teostavalt MMlt protokolli ja hinnangu teostatud tööde kohta;

2.5.4. on p-s 2.5.3 kirjeldatud dokumendid saadetud emailile xxxxxxx@gmail.com

26.11.2018 pluss/ miinus kolm päeva ( maksimaalne tähtaeg kuni 29.11.2018).

18. Laenulepingu p-s 3.4. leppisid pooled kokku, et kui on täidetud lepingu p 3.3 kriteeriumid,

siis väljastab Xxxxxxxx OÜ arve laenuks saadud summale ja märgib selle makstuks vastavalt

hageja ja Xxxxxxxx OÜ vahel sõlmitud lepingu EE17002 järgi.

19. Hageja oli seisukohal, et maja katus ei vastanud kokkulepitule, kuna paigaldamata olid

katuse servaplekid ja harjaplekid. Maakohus leidis, et kuivõrd vaidlusaluses töövõtulepingus

puudus viide III etapi töödele, sai lähtuda üksnes laenulepingu p-s 2.5.1. märgitud tööde

nimetustest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht oli õige - kuivõrd laenu

konverteerimine toimus laenulepingu kohaselt, kokkulepitu kohaselt pidid tööd vastama

laenulepingus ettenähtud tingimustele, mitte töövõtulepingu nõuetele (töövõtuleping ei

sisaldanud viidet laenulepingule ja III etapi töödele) ning töövõtuleping oli sõlmitud VVi ja

Xxxxxxxx OÜ vahel (laenuleping oli sõlmitud aga hageja ja kostjate vahel), siis ei saanud

töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid laenu konverteerimisel kohaldada.

Lähtuda tuli laenulepingu nõuetest teostatud töödele. Maakohus hindaski hageja nõuet

tulenevalt laenulepingu regulatsioonist. Laenulepingu p 2.5.1. kohaselt pidi olema paigaldatud

katus. Pooled menetluses ei vaielnud, et katus oli paigaldamata. Maakohus jättis õigesti hageja

poolt kaebuses viidatud tõendid tähelepanuta (polnud asja lahendamisel tähtsust).

20. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 637 lg 4, § 638, § 644 lg 1 ja § 76 lg 4 sätteid. Maakohus

leidis eeltoodud sätetele tuginedes, et võlausaldaja oli talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud ja sellest tulenevalt sai eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav

ja kohustus täideti kohaselt. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et 28.11.2018 edastas kostja I

hageja seaduslikule esindajale teostatud tööde akti, mis oli allkirjastatud MM poolt ning arve

summas 3 000 eurot. Hageja seaduslik esindaja kinnitas e-kirja ja selle lisade (pildid)

kättesaamist 28.11.2018 ning lubas ühtlasi panka paberid ära saata. Pretensioone hageja

seaduslik esindaja kostjale I ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja tööde vastuvõtmisega

aktsepteeris MM poolt koostatud akti sellisel kujul nagu see oli koostatud. Xxxxxxxx OÜ

väljastas 30.11.2018 hagejale arve nr 30112018-1 ning märkis selle ka makstuks, arve osas

pretensioone ei esitatud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et laenulepingust tulenevad

kostjate kohustused hageja ees loeti 30.11.2018 seisuga täidetuks. Maakohus viitas õigesti, et

tellijal oli kohustus tehtud tööd üle vaadata tööde vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest

tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele

töös (vt ka VÕS § 643 ja § 644).

21. Seega oli laen nõuetekohaselt konverteeritud lepingu EE17002 makseks ja hagejal puudus

kostjate vastu nõue laenu tagastamiseks sh õigus nõuda kõrvalnõuetena intressi ja viivist.

22. Kostja I esitas koos 22.04.2020 apellatsioonkaebuse vastusega uue tõendi - 17.12.2018

koostatud ja tellija VVi poolt 18.12.2018, omanikujärelevalve teostaja MM ja kostja I poolt

19.12.2018 allkirjastatud teostatud tööde akti, mille kohaselt hageja esindaja ja

2-19-9625

omanikujärelevalve teostaja aktsepteerisid ka järgnevalt teostatud tööde akti (t.lk 103-104).

Hageja tõendi vastuvõtmisega ei nõustunud. Ringkonnakohus jätab uue tõendi tähelepanuta ja

asja materjalide juurde võtmata, kuna kostja I ei põhjendanud, miks tõendit ei saanud esitada

esimese astme kohtule (TsMS § 652 lg 4).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude

jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjatel apellatsioonimenetluse kulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing