2-19-15947/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-15947

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX avaldus CC vastu lapse suhtes ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks

CC

vastuavaldus

lapsega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. juuni 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX);

lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova

Puudutatud isik I: DD (isikukood XXXXXXXXXXX);

määratud esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol

Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe

Eestkosteasutus: Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse

kaudu; registrikood 75011470); lepinguline esindaja

Alesja Svetovidova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebemenetluses tõendina esitatud SA Innove koolivälise

nõustamismeeskonna 19.05.2020 otsus nr 4.1-18/1682/20.

2. Jätta Harju Maakohtu 05. juuni 2020 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

5. CC-l puuduvad määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad kulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lapse DD ema XX esitas 14.10.2019 Harju Maakohtule avalduse ja 23.12.2019 selle

täpsustuse, milles palus lõpetada lapse suhtes lapse isa CC-ga ühine hooldusõigus osaliselt,

s.o lapse viibimiskohta, tervist, haridust ja reisimist puudutavates küsimustes ning isikute

määramiseks, kellega laps võib suhelda. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku

II kanda.

2. Avalduse kohaselt elab laps alates 2019.a detsembrikuust koos emaga ja on tema

ülalpidamisel. Lapse isa osaleb lapse kasvatamise ja ülalpidamisega seotud küsimustes

ebaregulaarselt. Lapsega kohtudes käivad nad koos kas isa töökohas, milleks on

autovaruosade kauplus, või lapse vanaema juures.

3. Lapse isal ei ole nõutavat vastutustunnet lapse kasvatamisel ning ta ei osale lapse elus ega

oluliste küsimuste lahendamisel. Vanemate vahelised suhted on raskendatud, mis takistab

lapse suhtes otsuste vastuvõtmist. Operatiivselt on vaja lahendada mitmeid küsimusi, näiteks

kiireloomulised operatsioonid, sest lapsel on probleemid nina piirkonnas ja arstide poolt on

soovitatud operatsioon, kuid isa ei tunne lapse tervise vastu huvi. Lapsel on tekkinud ka

kõnega probleemid, mille tõttu käib ta emaga logopeedi juures. Lapse ema peab lahendama ja

otsustama lapsega seotud küsimusi üksi. Lapse isaga ei ole võimalik neid arutada, sest isa

vastavasisulistele pöördumistele ei vasta. Seega ei ole vanematel lapsesse puutuvates

küsimustes ühist arusaama.

4. Vanemate vahel oli sõlmitud lastekaitse spetsialisti juuresolekul kokkulepe, mille järgi

võtab lapse isa lapse igal esmaspäeval ja neljapäeval kell 16:15 lasteaiast ja viib lapse ema

juurde tagasi kella 19:30-neks. Kokkulepe toimis, kuid korduvalt juhtus, et isa ei läinud

kokkulepitud päeval ja ajal lapsele lasteaeda järele. Seega kokkulepe ei kehti. Viimati ei

läinud isa lapsele lasteaeda järele 07.10.2019. Hiljem sai avaldaja lastekaitse spetsialisti

kaudu teada, et isa soovib nüüd kohtuda lapsega kord nädalas, reedeti. Lapse isa ei teavitanud

avaldajat oma plaanidest kokkulepet muuta. Lastekaitse spetsialist on teadlik perekonna

probleemidest, mida ei ole õnnestunud kohtuväliselt lahendada.

5. Laps on kasvanud sündimisest saadik emaga. Lapse ja ema vahel on tugev hingeline seotus

ja kiindumus. Avaldaja on pühendunud lapse kasvatamisele ja tema eest hoolitsemisele. Kuna

hooldusõiguse osas on vanemate vahel tõsised erimeelsused, ei ole olukorra, kus vanematel

on lapse suhtes võrdne hooldusõigus, jätkumine võimalik.

6. Lapse isa on vägivaldne ja suhtub avaldajasse lugupidamatult, mida tõendavad mitmed isa

suhtes algatatud kriminaalasjad. Isa on hoolimatu, kuna eirab hügieeninõudeid ning toob lapse

avaldaja juurde tagasi pissiste ja kakaste pükstega.

7. Ema on osalenud lastevanemate koolitusprogrammis, kuid isa mitte.

8. Avaldaja nõustub suhtlemise korraga, et reedeti võtab isa lapse lasteaiast kell 16:15 ja toob

ema juurde kella 19:30-ks ning kohtub lapsega ka kord kuus pühapäeviti kella 12:00-st kuni

17:00-ni, käies lapsega sel ajal ka huviringis.

Puudutatud isiku II seisukohad ja vastuavaldus

9. Lapse isa vaidles avaldusele vastu ja esitas vastuavalduse lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks.

10. Avaldaja lähtub avalduses üksnes oma isiklikest huvidest, mis ei haaku lapse huvidega

ega ole kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) põhimõtetega. Lapse isa eemaletõukamine lapse

kasvatamisest ja hooldamisest ei ole lapse huvides.

11. Isa on tasunud lapsele regulaarselt elatist tänase päevani ja kavatseb seda teha ka edaspidi.

Avaldaja väited lapsest mittehoolimise kohta on sisutud ja pahatahtlikud.

12. Pahatahtlikud on väited, et isa ei tegele lapse arendamise ega igapäevaste toimingute ja

kulude kandmisega ning ei tunne lapse vastu huvi. Hoopis avaldaja on see, kes teeb lapse

suhtes otsustusi ilma isaga arutamata (näiteks lapsele kodakondsuse valimine). Avaldaja ei

teavita isa juhtumitest, kui laps on saanud kodus või lasteaias tervisekahjustusi. 06.03.2020

avastas isa lapsele lasteaeda järele minnes, et lapsel on näos mitmed vigastused. Isa pöördus

trauma tekkepõhjuste osas selguse saamiseks telefonitsi avaldaja poole, kuid avaldaja

kinnitas, et midagi hullu ei ole ja seetõttu ta isa ka ei teavitanud. Lapse isa pöördus seoses

nimetatud kehavigastustega 09.03.2020 Maardu eestkosteasutuse poole, et see juhiks avaldaja

tähelepanu lapse kodus valitsevale olukorrale ja tulevikus saaks lapsel kehavigastuste

tekkimist vältida. Kui isa saab reedeti lapse lasteaiast selliste vigastustega, siis tahtmatult

tekib mure, mis on lapsega juhtunud. Samasugune juhtum (näovigastus) oli ka 20.02.2020,

millest avaldaja isa ei teavitanud. Isa kohtus lapse lasteaia töötajatega, kohtumisel osales ka

eestkosteasutuse esindaja. Kohtumisel arutati lapsega seonduvaid küsimusi ja lepiti kokku, et

edaspidi teavitab lasteaed lapsega seonduvatest asjaoludest ka isa. Lasteaia direktori sõnade

kohaselt on varasemalt teavitatud üksnes avaldajat, kuna lasteaed ei ole kohustatud teavitama

mõlemat lapsevanemat.

13. Pahatahtlikud on lapse ema väited, et lapse isa on vägivaldne. Lapse isa ei ole kriminaal-

ega väärteokorras kunagi karistatud.

14. Lapse ema väited lapse püksi pissimiste kohta on pahatahtlikud ja lapse isa

põhjendamatult halvustavad. Seda ei ole kunagi toimunud.

15. Väär ja pahatahtlik on lapse ema etteheide, et lapse isa ei läinud 07.10.2019 lapsele

lasteaeda järele. Lapse isa teavitas eestkosteasutuse töötajat AS, et lapsega suhtlemise graafik

on tema töögraafiku muutumise tõttu muutunud ja ta ei saa minna lapsele 07.10.2019

lasteaeda järele ning ta palus sellest teavitada ka avaldajat. Lapse isa ei helistanud sellel korral

ise avaldajale, kuna varasemalt on avaldaja vastanud telefoni teel sõimuga, kui isal on olnud

objektiivsed takistused lapse lasteaiast äratoomiseks.

16. Avaldaja soovib tegelikult saavutada seda, et tal oleks võimalik lapsega Eestist lahkuda ja

asuda lapsega elama Armeeniasse või mõnda teise riiki. Kuna lapse alaline elu- ja

viibimiskoht on Eestis ning lapse isa soovib oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, siis

puudub igasugune objektiivne põhjus lapse alalise viibimiskoha muutmiseks või selle

otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale.

17. Isa on nõus, et laps jääb elama tema juurde, kui avaldajal on soov Eestist lahkuda. Isa ei

ole kunagi takistanud avaldajal koos lapsega külastada Armeeniat või mõnda teist riiki ning

on hüvitanud ka avaldaja ja lapse reisimise kulud. Ta ei ole kunagi teinud avaldajale

mingisuguseid takistusi koos lapsega reisimisele.

18. Arusaamatud ja põhjendamata on lapse ema väited hooldusõiguse osalise lõpetamise

vajaduse kohta ka hariduse ja tervise küsimustes. Lapse lasteaia osas ei ole lapsevanematel

kunagi mingeid vaidlusi olnud ning lapse isa on aktiivselt lasteaiaga suhelnud ja osalenud

üritustel. Samuti ei ole lapse elukoha üle olnud kunagi vaidlust. Puuduvad igasugused

põhjused lapsevanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

19. Isa käis novembrist 2018 viiel korral perenõustamisel, millel avaldaja aga ei soovinud

osaleda.

20. Avaldaja on takistanud isa ja lapse omavahelist suhtlemist. Isa leiab, et tema ja lapse

suhtlemine on olnud takistatud alates ajast, mil laps on viibinud ema juures. Lapse huvides on,

et ka siis, kui tema vanemad ei ela koos, kujuneks lapsel mõlema vanemaga hea ja lähedane

suhe. Nii lapse kui vanemate huvides on, et lapse suhtlemine vanematega oleks regulaarne,

piisav ja ettenähtav. Arvestades lapse vanust, on tema jaoks oluline, et lahuselava vanemaga

suhtlemine toimub piisava tihedusega. Seetõttu tuleb määrata suhtluskord, mis oleks piisav

selleks, et lapse ja isa vaheline suhe säiliks ning nende vahel kujuneks tugev kiindumussuhe.

Isa ja lapse suhtlemine võiks toimuda järgmiselt:

-

Isal on õigus suhelda lapsega iga päev telefoni teel kella 16-19 vahel.

-

Isal on õigus veeta lapsega aega iga nädal reedel kell 16-19:30.

-

Isa on koos lapsega igal pühapäeval kl 12 – 19:30.

-

Lapse sünnipäevadel on isal õigus kohtuda lapsega sellele eelneval või järgneval

päeval kell 16-19:30.

-

Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva emaga.

-

Isal on õigus veeta suvekuudel lapsega koos suvepuhkust 14.-nel järjestikusel

kalendripäeval.

Ülalkirjeldatud suhtluskord peaks kehtima üks aasta ja pärast seda tuleks see üle vaadata

tulenevalt lapse vanusest.

Puudutatud isiku I seisukoht

21. Puudutatud isiku I määratud esindaja nõustub mõlema vanema avaldusega, kuid avaldaja

taotletud lapse ja kolmandate isikute suhtlemise määramine väljub vanemate omavahelistest

suhetest. Reisimine väljaspool Eestit on põhjendatud määrata sellest isa teavitamise

kohustusega.

22. Vanemad on lahutatud alates 2018. aasta oktoobrist (mitte avalduses märgitud

2019. aastast). Pärast lahutust elas perekond veel koos lapse isa ema korteris asukohaga

XXX. Lapse isa sundis koos oma emaga avaldajat ühisest elukohast lahkuma, andes selleks

kaks kuud aega. Ema asus koos lapsega alates detsembrist 2018 elama linna poolt antud

ühetoalisse sotsiaalkorterisse. Laps käib X lasteaias.

23. Lapse ema on võimeline last kasvatama ja lapse eest hoolitsema ning lapsel on välja

kujunenud harjunud elukorraldus koos oma emaga viimase elukohas. Selleks, et tagada

lapsele püsiv ja stabiilne kodu, pidev arendamine ning võimaldada lapse emal parimal

võimalikul viisil lapse huvide eest seista ning vanemlikke kohustusi täita, on vajalik anda

avalduses soovitud lapse igakordse elu- ja viibimiskoha, tervise ja haridust puudutavate

küsimuste osas ainuotsustusõigus avaldajale, mis võimaldaks lapse emal lapse huve avaldaja

tagaselja toimetamiste ja vaidluste eest kaitsta ning tagada lapse heaolu.

24. Kuna puuduvad etteheited isa ja lapse suhtlemise kohta, isa soovib osaleda lapse

kasvatamisel, tema eest hoolitseda ja luua lapsega lähedast usalduslikku suhet, vastab isa

poolt väljapakutud suhtluskord lapse huvidele.

Eestkosteasutuse seisukoht

25. Mõlema vanema avaldused on osaliselt põhjendatud, arvestades nii asjaolusid kui ka lapse

huve. Osaline ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud avaldajale terviseküsimustes

ainuotsustusõiguse andmise osas ning reisimisel välisriiki peavad mõlemad vanemad teist

vanemat sellest vähemalt kuu aega ette teavitama ja reisimist ei tohi teine vanem takistada.

Suhtlemine on põhjendatud reedeti ja pühapäeviti isa poolt väljapakutud ajal.

Maakohtu määrus ja põhjendused

26. Maakohus jättis avaldaja avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata ning määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra järgnevalt:

1. Laps viibib koos isaga igal reedel kella 16:00-st kuni kella 19:30-ni.

2. Laps viibib koos isaga iga kuu esimesel, kolmandal ja neljandal pühapäeval

ajavahemikul kell 12 kuni 19:30.

3. Laps viibib koos isaga 2020.a suvel viiel korral 3 päeva järjest.

4. Laps viibib koos isaga 2021.a suvel kolmel korral 5 päeva järjest.

5. Laps viibib koos isaga 2022.a suvel kahel korral 7 päeva järjest.

6. Laps viibib koos isaga alates 2023.a suvest suvel 14 päeva järjest.

7. Vanemad kooskõlastavad suvise graafiku alates 2021.a iga aasta 15.-ndaks maiks.

8. Punktides 3-6 nimetamata aegadel viibib laps koos isaga punktides 1-2 nimetatud

aegadel.

9. Emadepäeval ja ema sünnipäeval on laps emaga ning isadepäeval ja isa sünnipäeval

isaga.

10. Kumbki vanem võib viibida koos lapsega lapse sünnipäeval või sellele eelneval või

järgneval kuupäeval kuni kolm tundi.

11. Isa helistab lapsele alates 2022.a iga nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtul. Konkreetse

kellaaja lepivad vanemad kokku.

12. Vanemate kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised. Kokkulepped tehakse

eelnevalt e-kirja või SMS saatmise teel.

13. Vanemad lähevad perelepitusele lapse hooldusõiguse küsimuste arutamiseks

eestkosteasutuse Maardu Linnavalitsuse korraldamisel.

27. Asjas on leidnud tuvastamist, et DD sündis XX.XX.XXXX ning tema vanemad on XX ja

CC. Vanemad elasid koos kuni 2018.a detsembrini ning pärast lahku kolimist jäi laps elama

emaga. Isa on regulaarselt lapsega suhelnud.

28. Arvestades, et lapse vanus on käesoleval ajal 3 aastat ja 7 kuud, on isa lapsega koos

elanud ning vahetult igapäevast hooldusõigust teostanud 2 aastat ja 2 kuud.

29. Ema väited, et isa lapse elus ei osale, ei ole tõendamist leidnud. Isa kohtub lapsega, laps

viibib isa elukohas, isa ja laps veedavad koos aega, isa võtab lapse töö juurde kaasa, isa käib

lapsel lasteaias järel ning tunneb lasteaias lapse tegemiste vastu huvi.

30. Ema väide, et isa ei osale lapse ülalpidamises, ei ole õige. Isa tasub lapsele igakuiselt

elatist.

31. Ema väide, et isa ei tunne huvi lapse tervise vastu, ei ole tõendamist leidnud. Vastupidiselt

ema väitele on isa lapse perearstiga suhelnud ja lapse kõrvaoperatsiooni järel pakkunud oma

abi.

32. Tõendamist ei ole leidnud, et isa on teinud takistusi ema ja lapse Armeeniasse reisimiseks.

Vastupidine on tõendatud kirjavahetustega, millest nähtuvalt on isa Armeenia reisidega nõus

olnud.

33. Ükski ema poolt nimetatud argumentidest – isa juurest tulles on laps külmetanud,

palavikus, mähkmed vahetamata, last ei ole õige ajal lõunaunne pandud – ei ole aluseks ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Isa saab õppida last parimal moel hooldama vaid sel viisil, et

veedab võimalikult palju aega koos lapsega ja hoolitseb lapse eest vahetult. Isa peabki

tegelema igapäevaste toimingutega, näiteks panema last magama ning toime tulema haige

lapsega.

34. Lapse ema ja isa süüdistavad teineteist tulenevalt omavahelistest suhtlusprobleemidest.

Tegelikkuses on laps olnud mõlema vanema juures viibides hooldatud. Nii isa kui ka ema

tulevad lapse hooldamise ja järelevalvega toime.

35. Menetluses ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, miks vanemate ühise hooldusõiguse peaks

lõpetama. Isa on üle poole lapse elust tema eest igapäevaselt hoolitsenud ja pärast kooselu

lõppu on isa lapsega regulaarselt ka suhelnud. Isa soovib lapse hooldusõigust teostada.

36. Samuti ei ole ilmnenud ühtegi olulist vaidlusküsimust, mis oleks olnud takistuseks

vanemate ühise hooldusõiguse teostamisel. Ema on lapse eest igapäevaselt hoolitsenud ja isa

on nõus olnud ema tehtud otsustustega. Isa on olnud nõus ka olulisima lapse hooldusõiguse

küsimusega, et laps elab ema juures.

37. Lapse ema on lapsele pühendunud vanem. Lapse ema selgitusest kohtuistungil ilmneb, et

lapse ema on abitu mõnes lapsega seotud küsimustes. Näiteks on lapse ema pöördunud

politseisse, kui isa viis lapse lasteaiast ära, kartusest, et laps on röövitud. Lapse ema pöördub

sageli lastekaitse töötaja poole küsimustes, mis on vanema vastutada, näiteks vanemate

omavahelised tülid. Pärast vanemate kooselu lõppu eraldati ema taotlusel temale ja lapsele

elamiseks sotsiaalkorter, ema ise ei kindlustanud ennast ja last elamispinnaga. Seega ei ole

lapse ema iseenesest mitte kuidagi toimetulematu, vaid vastupidi, ema on väga püüdlik ja

hoolitsev ning teeb omalt poolt kõik, et lapse elu oleks igati korraldatud. Ema abivajaduse

põhjuseks on see, et tal on raske toime tulla võõras riigis, võõras keelekeskkonnas, kohalikke

olusid tundmata ja ilma tugivõrgustikuta. Ema on enamuse elust elanud Armeenias. Seetõttu

peabki ema paluma abi küsimustes, milles vanemad tavaliselt abi ei palu. Tihe abipalumine on

õigustatud, et tagada kõige paremal viisil lapse huvid. On näha, et ema täies ulatuses ei

mõista, mida tähendab ühise hooldusõiguse teostamine ja lõpetamine ning arvab, et ühine

hooldusõigus tuleb lõpetada juhul, kui vanemate vahel on tülid ja kui ema pole rahul sellega,

kuidas isa lapse eest hoolitseb. Kohtu arvates ei tulene ema sellised seisukohad mitte

pahatahtlikkusest lapse isa vastu, vaid sellest, et ema tõesti ei mõistagi lapse hooldusõiguse

olemust. Tegelikult vajab ema riigi ning kohaliku omavalitsuse abi ja tuge, mitte aga lapse

osas ühise hooldusõiguse lõpetamist.

38. Eeltoodud põhjustel oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine eriliselt lapse huvide vastane

(PKS § 137 lg 3). Lapse isa on terve elu elanud samas keskkonnas, kus laps elab, tunneb

kohalikke olusid ja inimesi, lapse isa päritolupere on kohalik ja isa oskab lapse elukeskkonnas

emast paremini orienteeruda. Laps vajab kindlasti, et isal oleks emaga võrdselt õigus

otsustada lapsega seotud küsimusi. Lapse huvides on, et tal on kaks hooldusõiguslikku

vanemat, st et lapsega seotud asju saaks otsustada kaks lapsele kõige lähemat ja lapse vajadusi

kõige paremini teadvat isikut, mitte üks. Asjaolu, et vanematel on vahel erinevaid seisukohti

hooldusõiguslikes küsimustes, on normaalne.

39. Tulenevalt PKS § 143 lg-st 1 ja arvestades kohtupraktikat, on vanemad siiani hästi toime

tulnud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korraldamisega.

40. Suhtlemise korra määramisel arvestab kohus, et isa töötab laupäeviti ning saab koos

lapsega olla pühapäeval, mistõttu on põhjendatud määrata, et isa on koos lapsega igal reede

õhtul ning kolmel pühapäeval kuus.

41. Arvestades menetluses esitatud seisukohti, ei viibi laps tulenevalt tema vanusest

käesoleval suvel isaga järjest 14 päeva, vaid viis korda 3 päeva. Järgmisel suvel, s.o 2021.a,

kui laps on 4-aastane, viibib laps isaga kolmel korral 5 päeva järjest, ülejärgmisel, s.o 2022.a,

kaks korda 7 päeva ning alates 2023.a 14 päeva järjest.

42. Emale ei saa panna kohustuseks olla isa kõnedele kättesaadav igal tööpäeval kl 16-19, sest

laps on käesoleval ajal 3-aastane ning isiklikult telefonikõnedega tegeleda ei saa. Seega on

põhjendatud määrata, et isa helistab lapsele alates 2022.a, kui laps on 5-aastane, igal nädalal

teisipäeva ja neljapäeva õhtul. Konkreetse aja lepivad vanemad kokku.

43. Lapse suhe mõlema vanemaga on lähedane ning mõlemad vanemad soovivad ja püüavad

lapse eest väga hästi hoolitseda. Vanemate omavaheline suhtlemine lapse hooldusõiguse

küsimustes ei ole mõnikord konstruktiivne, vanemad ei suuda teha koostööd ning kahe

vanema ühine lapse jaoks parim lahendus jääb saavutamata. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud määrata, et vanemad lähevad perelepitusele lapse hooldusõiguse küsimuste

arutamiseks eestkosteasutuse korraldamisel.

44. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 3 kohaselt tuleb lapsele määratud

esindaja kulud jätta riigi kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172

lg 1 kohaselt nende endi kanda

Määruskaebus

45. Avaldaja palub määruskaebuses ja selle täienduses maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega määrata suhtluskord selliselt, et isa võtab lapse igal reedel kell 16:15

lasteaiast ja viib lapse ema juurde tagasi kella 19:30-neks ning isa võtab lapse kord kuus

pühapäeval kell 12:00 ja toob tagasi kella 17:00-ks, käies vahepeal lapsega huviringis.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku II kanda.

46. Maakohtu põhjendused avalduse rahuldamata jätmisel on ebaõiged. Tõendatud on, et isa

ei hooli lapsest, ei paku talle koosolemisel arenemiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi ning ei

saa lapse hooldamisega hakkama.

47. Kohtu poolt määratud suhtluskord on täielikult põhjendamata ja üllatuslik. Määrusest ei

nähtu, kuidas selline suhtluskord vastab lapse huvidele, sest see lõhub täielikult ära lapse

kindlustunnet pakkuva elukorralduse. Vanemaid on koheldud ebavõrdselt ja kohus on tulnud

vastu isa põhjendamatutele soovidele. Kohtu määratud suhtluskord tooks avaldajale kaasa

täiendavaid kulutusi.

Menetlusosaliste seisukohad

48. Puudutatud isikud ja eestkosteasutus paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Määrus on põhjendatud ja arvestab täielikult lapse huvidega.

Vastupidine on jäänud menetluses tõendamata.

Menetluse edasine käik

49. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Avaldaja esitas määruskaebusega uue tõendi - SA Innove 19.05.2020 koolivälise

nõustamismeeskonna otsuse nr 4.1-18/1682/20. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja

juurde, kuna tegemist on asjakohase tõendiga.

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

52. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kõik menetluskulud

puudutatud isiku II kanda (I kd lk 189). Ringkonnakohus kohustas 14.08.2020 määruses

avaldajat täpsustama, millise lahendi tegemist ta kohtult taotleb (II kd lk 21). Avaldaja

täpsustas 23.08.2020 määruskaebuse taotlusi selliselt, et palub maakohtu määruse tühistada ja

määrata suhtluskord selliselt, et isa võtab lapse igal reedel kell 16:15 lasteaiast ja viib lapse

ema juurde tagasi kella 19:30-neks ning isa võtab lapse kord kuus pühapäeval kell 12:00 ja

toob tagasi kella 17:00-ks, käies vahepeal lapsega huviringis. Menetluskulud palub avaldaja

jätta puudutatud isiku II kanda (II kd lk 24).

53. Kuigi avaldaja palub maakohtu määruse tühistada tervikuna, st ka osas, milles maakohus

jättis rahuldamata tema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, ei palu ta

ringkonnakohtul teha maakohtu määruse tühistamisel uut määrust, millega tema avaldus

rahuldada. Samuti puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta,

millest tuleneb avaldaja arvates tema avalduse lahendamise osas õigusrikkumine määruse

tegemisel ning milles rikkumine seisneb, samuti viited tõenditele, millega soovitakse iga

faktilist väidet tõendada (TsMS § 662 lg 1 p 4 ja lg 2). Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul

alust tühistada maakohtu määrust avaldaja avalduse rahuldamata jätmise osas ja see jääb

muutmata.

54. Vanema õiguste määramine, s.h vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine on

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15, p 28).

55. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega

menetlusnorme rikkunud. Maakohtu põhjendused suhtluskorra kindlaksmääramise kohta on

kooskõlas sellekohaste õigusnormide ja Riigikohtu praktikaga. Maakohus on vastanud

menetlusosaliste esitatud väidetele, hinnanud tõendeid kogumis ja on oma järeldusi

nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud lapse ja

mõlema vanema õigustega ning kaalunud kõiki asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut

mõjutada. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud õigesti eeskätt lapse huvidest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus §-ga 659).

56. Maakohtus ei leidnud tõendamist avaldaja väited, et isa ei hooli lapsest, ei paku talle

arenemiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi ning ei saa lapse hooldamisega hakkama.

Maakohus tuvastas, et isa kohtub lapsega pärast vanemate kooselu lõppu regulaarselt, käib

lapsel lasteaias järel ja tunneb lasteaias lapse tegemiste vastu huvi, isa suhtleb lapse

perearstiga, isal ja lapsel on lähedane suhe ning isa tuleb lapse hooldamisega toime.

Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mille alusel saaks ringkonnakohus tuvastada

vastupidist.

57. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohtu määratud

suhtluskord üllatuslik, ei arvesta lapse huvidega, on vaid isa põhjendamatutele soovidele

vastutulek ja rikub ära lapse stabiilse elukorralduse. 26.05.2020 ärakuulamise protokollist

(I kd tl 173-177) nähtub, et vanematega on arutatud, milline võiks olla isa ja lapse suhtlemise

kord nii nädalavahetuseti kui ka suveperioodil. Seega ei saa kohtu määratud suhtluskord olla

avaldajale üllatuslik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada senisest sagedasemaid isa ja

lapse kohtumisi lapsele kindlustunnet pakkuva elukorralduse lõhkumiseks, nagu ema väidab.

Kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord tagab lapsele isaga kohtumiste stabiilse rutiini,

mitte ei lõhu tema elukorraldust. Avaldaja märgib määruskaebuses ka ise, et isa peaks lapsega

suhtlema võimalikult erinevates igapäevastes olukordades. Seega on avaldaja seisukohad

vastuolulised.

58. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui

lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda. Avaldaja peab mõistma, et isa on emaga

võrdväärne lapsevanem ja laps vajab täisväärtuslikuks arenguks oma ellu mõlemat vanemat.

59. Kui laps elab emaga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ebavõrdne võimaldada isal ja lapsel

suhelda 11 tundi nädalas, v.a iga kuu teisel nädalal, kui kohtumine toimub üksnes reedel

kestusega 3,5 tundi, ja lisaks sellele 15 päeva suvel. Lapse ja vanema omavahelist suhtlemist

võib PKS § 143 lg 3 kohaselt piirata üksnes lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks lapse huvides lapse ja isa

suhtlemist piirama (st, et tegemist oleks lapse heaolu kahjustamisega) ning määrama

kohtumiste sageduse ja ajalise kestuse väiksemas ulatuses, kui määras maakohus. Lisaks

sellele tuleb arvestada asjaoluga, et mida vähem isa lapsega koos on, seda vähem on tal

oskusi lapsega tegelemiseks ja tema hooldamiseks. Kuna ema väidab määruskaebuses, et isa

ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama, siis on just võimalikult sagedasem lapsega

suhtlemine aluseks ka sellele, et isal tekivad paremad võimed lapse eest hoolitsemiseks.

Maakohus tegi lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi.

60. SA Innove 19.05.2020 nr 4.1-18/1682/20 koolivälise nõustamismeeskonna otsusest

nähtub, et lapse arengu toetamine vajab mõlema lapsevanema igakülgset panustamist ja

toetamist ning ema etteheited lapse isale lapse hooldamata jätmise kohta ei tulene isa

käitumisest, vaid lapse mõningasest arengu mahajäämisest.

61. Alusetu on etteheide, et maakohus lähtus suhtluskorra määramisel isa põhjendamatutest

soovidest. Riigikohus on leidnud, et vanema ja lapse suhtlemist reguleerides peab kohus

arvestama mh vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need

kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste

täitmise tõttu tegelikult lapsega koos olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei

vanema ega lapse huvidele (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-83-11, p 22). Seega olukorras, kus

vanemal on töö tõttu võimalik lapsega kohtuda nädala sees üksnes reede õhtuti tööpäeva

lõppedes ja lisaks sellele 3-l pühapäeval kuus ning suvepuhkuse ajal, peab kohus seda arvesse

võtma. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on see ka lapse huvides.

62. Asja materjalist nähtub, et kõik menetlusosalised on saanud esitada kohtule oma

seisukohti nii kirjalikult kui ka üle kahe tunni kestnud suulisel ärakuulamisel, mistõttu ei ole

põhjendatud määruskaebuse väide poolte ebavõrdse kohtlemise kohta. Määruskaebuse väited

avaldaja õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised ja välja ei ole toodud konkreetseid

asjaolusid, milles need rikkumised avaldaja hinnangul seisnevad. Samuti ei ole

määruskaebuses põhjendatud, mil viisil toob maakohtu määratud suhtlemiskord avaldajale

kaasa täiendavaid kulutusi ja milles need seisnevad.

63. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud,

mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Puudutatud isik II menetluskulude

hüvitamist ei soovinud, seega puuduvad kulud, mis avaldajal tuleks hüvitada.

64. TsMS § 667 lg 3 alusel vaatas ringkonnakohus määruskaebused läbi kirjalikus

menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin