1-19-3322/49 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tartu Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-19-3322 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Kert J C . vangistusest enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav

Kert . . J C Isikukood ; viibib XXX karistuse kandmisel xxxxxxxxxxxxxx kandmise xxxxxxxxxxx Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov (kirjalik seisukoht)

Kohtuistungi vorm ja toimumise aeg kaugkohtuistung, 28. september 2020

RESOLUTSIOON

Jätta Kert J. vabastamata temale Tartu Maakohtu 27. mai 2019. a otsusega C kriminaalasjas nr 1-19-3322 mõistetud ja Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetl

use käik

1. Tartu Maakohtu 27. mai 2019. a otsusega tunnistati Kert . s - J C üüdi KarS § 199 lg 2 p de 4, 7 ja - 8 ja § 215 lg 2 p de 1 ja 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS 4. detsember § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3. – 2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti J. kandmisele kuuluvaks karistuseks C 7 kuud ja 28 - isele päeva vangistust. KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitm pööramata, kui J. ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p C - des 1 -des 2 ja 2 –6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustusi. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. maist 2019. a.

2

2. Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 27. mai 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 28 päeva vangistust, sest J.C rikkus registreerimiskohustust ja narkootikumide tarvitamise keeldu. .

J C kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma peale määruse jõustumist kohtu teatatud ajal. J.C karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates . saabumisest vanglasse J C karistust kandma.

3. J C . karistuse kandmise aeg algas 30. aprillil 2020 ja see lõpeb 28. detsembril 2020.

4. 28. augustil 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid J.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta J C . ennetähtaegset vabastamist.

5. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus narkootiliste ainete levitamises ja tarvitamises ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Oht on tõenäolisem, kui kinnipeetav suhtleb kriminaalase taustaga isikutega, kellega ta suhtles enne vangistust. Ohtlikkust võib suurendada kinnipeetava halb majanduslik olukord ja kuritegelik eluviis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 84%. J C . osaleb alates 8. juunist 2020 vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

6. Kinnipeetava ohtlikkus ja risk seisneb eluasemes, hariduses, töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, narkootikumides, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. J C . -l puudub vabanemisel kindel elukoht. . soovib vabanemisel elama asuda J C vanaemale kuuluvasse majja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Praegu elavad selles majas J. ema ja isa, kes pole nõus sellega, et J. asub ma C C jja elama. .J C väitel on vanemad nõus tema elama asumisega majja, kuid nad pole sellest rääkinud. Kinnipeetaval puudub põhiharidus. Ta lõpetas vanglas 8. klassi, kuid ei läinud 9. klassi, sest ta vabanes enne, kui oleks jõudnud 9. klassi lõpetada. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. Ta ei lähe vabanemisel ametlikult tööle, sest kohtutäiturid võtavad kõik ära. Kinnipeetava väitel pole võimalik kohtutäituritega kokkuleppeid sõlmida. Samas loodab kinnipeetav vabanemisel teha maksegraafikud ja võlgnevused ära tasuda. Talle oli varem määratud töövõimetus, kuid ta ei pikendanud seda. xxxxxxxxxxxxx on tal 25. augusti 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 3310 euro ulatuses.

7. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad ema, isa ja kaks poolõde. V

anemad on karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest suures koguse ja kinnipeetav on kuritegusid toime pannud koos vanematega. Praegu vanemad narkootikume ei tarvita. Suhted vanematega on head. Kinnipeetav pani toime kuriteo elukaaslase vastu Kinnipeetaval –ärandas tema auto. on tütar, kelle elu kaaslaste poolt mõjutatav ja olust pole ta huvitatud. on Ta on enamiku kuritegusid toime pannud grupis. kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle. Enda väitel ta

3

8. Kinnipeetav pole kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ja viimati tarvitas ta alkoholi 2010. aastal. Kinnipeetav on pikaajaliselt ja süstemaatiliselt tarvitanud amfetamiini. Kuna vanemad tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega, oli tal lapsepõlves ligipääs narkootikumidele. Kriminaalhoolduse ajal tuvastati tal süljetestiga narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav arvab, et tal pole narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäireid, ja ta on kindel, et suudab tarvitamisest loobuda. .

J C on suhtlemisel napisõnaline, ei oska põhjendada oma vastuseid ja leiab kuritegudele õigustust. Teda pole karistatud vägivallakuritegude eest. Samas on ta vestluses tunnistanud, et ta on aegajalt pidanud konfliktide lahendamiseks kasutama vägivalda. eetav tegutseb sageli mõtlemata Kinnip tagajärgedele ning ta ei tea, miks ta paneb rikkumisi toime. Ta pidas kriminaalhooldusel olles kohal käimist mõttetuks. Ta ei leia, et ta oleks viimase kuriteo puhul midagi valesti teinud. Kinnipeetav soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja asuda tööle. Samas ei jäta ta vestluses siirast ja ausat muljet.

9. Kriminaalhooldusametnik leidis, et J. le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral C- määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks alates vanglast vabanemisest. Tal tuleb keelata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ja teda tuleb kohustada otsima endale töökoha 14 päeva jooksul peale vabanemist või võtma end arvele Töötukassas.

10. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. J. suhtes on Tartu Maakohtu Võru C kohtumaja Põlva maja menetluses uus kriminaalasi nr 20261000071 KarS § 121 lg 1 järgi.

11. J. selgitas kohtuistungil, et ta soovib ennetäh C taegselt vangistusest vabaneda, ta saab minna tööle. Asjaolud ei ole üldse nii, nagu neid on vanglast saadetud dokumentides kirjeldatud. Elukoht on tegelikult olemas, sest kriminaalhooldusametnik mõistis vanemaid valesti.

Kohtumääruse põhjendused 10. n karistusajast Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks o teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS 313 lg § 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos

süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära

kan kuud. Praeguseks dnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli ajaks on J. temale mõistetud 7 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud C

poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on KarS - § 76 lg 1 p s 2 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

4

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5

järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt puudub . -l vabanemisel kindel elukoht. Ta tahab J C vabanemisel elama asuda vanaemale kuuluvasse majja, kus ta on ka varem elanud. Praegu elavad majas ka . vanemad, kes kriminaalhooldajale edastatud teabe kohaselt pole J C J C . sinna ama asumisega

el nõus.

13. J.C ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka seetõttu, et uue kuriteo toimepanemise oht on suur.

14. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul tähendab KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike.

15. Uute kuritegude toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pa t korduva varguse eest, mis on ndud kuritegude põhjal. J. kannab praegu vangistus C toime pandud grupis ja sissetungimisega, ja võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest grupis. Ka varem on teda karistatud varguse eest. Seega varasemad karistused pole mõju avaldanud ja puudub alus eeldada, et seekordse karistuse mõju oleks varasemast erinev. Kohus kontrollis asja menetlemisel karistusregistri väljavõtet. Kehtivad kriminaalkaristusi on kaks, kuid väärteokaristuse suur hulk näitab madalat üldist õiguskuulekust ja narkootiliste ainete tarvitamist.

16. Üks märk sellest, et karistus võiks olla täitnud oma eesmärgi, on enesekriitika tekkimine. J C . puhul on üsna märkimisväärne, kuidas kõik teised isikud peale tema on teinud midagi valesti. Kriminaalhooldaja mõistab valesti tema vanemaid, karistus pöörati täitmisele sellepärast, et laboratoorne analüüs tuli niivõrd segane ja seal olid imelikud põhjused, kuritegu oli halbade juhuste kokkulangevus, vangla iseloomustuses on kontaktisik midagi väga valesti tõlgendanud. J. ei adu põhjuslikke seoseid tema enda tegevuste ja saabunud C

negatiivsete tagajärgede vahel.

17. Kohus kontrollis E-EMTA vahendusel väiteid ametlikult töötamise kohta. 2019. aastal on talle tehtud väljamakseid kahest erinevast äriühingust. Vaatamata nii ametlikule kui ka mitteametlikule töötamisele, on rahalised nõuded täitmata.

5

18. Probleemiks on ka . J C ükskõikne suhtumine kriminaalhooldusesse, mida näitab asjaolu, et ta rikkus viimasel katseajal korduvalt registreerimiskohutust, kuna pidas kriminaalhooldusel käimist mõttetuks. Arvestades asjaolusid, et viimasel korral pöörati J. le C- mõistetud karistus täitmisele registreerimiskohustuse ja kohustuse hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest rikkumise tõttu ja suhtub ükskõikselt kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse, on tõenäoline, et ta käitumiskontrolli nõudeid järgida ei suuda.

19. Seega tuleb jätta J. vabastamata talle Tartu Maakohtu 27. mai 2019. a otsusega C mõistetud ja Tartu Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrusega täitmisele pööratud vangistusest tingimisi enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik