3-20-1657/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1657

Haldusasi

Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja Margus Ots

Haldusorgan, kelle haldusakti suhtes taotletakse esialgse

õiguskaitse kohaldamist – Keskkonnaamet, esindaja

Signe Lehtme

Puudutatud

isik

–

OÜ

Hiiu

Turvas,

esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.09.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Hiiu Turvas määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kaasata määruskaebuse menetlusse OÜ Hiiu Turvas.

2. Võtta OÜ Hiiu Turvas 22.09.2020 määruskaebuse lisad 1–2 haldusasja materjalide

juurde.

3. Rahuldada OÜ Hiiu Turvas määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

08.09.2020 määrus.

4. Teha uus määrus, millega rahuldada Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse

taotlus selliselt, et keelata Keskkonnaameti 23.07.2020 korralduse nr DM-109085-5 ja

selle alusel väljastatud keskkonnaloa nr KL-508016 alusel Elbu V turbatootmisalal teha

mis tahes töid, mis muudavad faktilist olukorda looduses, kuni vaide esemeks oleva nõude

osas halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei

esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise

või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes

esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (HKMS § 21 lg 3, § 235 lg 1 ja § 252

lg 7).

3-20-1657

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Hiiu Turvas (varem AS Hiiu Turvas) esitas 04.09.2015 keskkonnaloa taotluse Elbu V

turbatootmisalal maavara kaevandamiseks (korrigeeritud taotlus esitatud 15.02.2017).

2. Keskkonnaamet (KeA) andis 23.07.2020 korraldusega nr DM-109085-5 OÜ-le Hiiu

Turvas keskkonnaloa nr KL-508016 turba kaevandamiseks Elbu V turbatootmisalal

kehtivusajaga 30 aastat.

3. Eesti Ornitoloogiaühing esitas KeA-le 26.08.2020 vaide 23.07.2020 korralduse kehtetuks

tunnistamiseks.

4. Eesti Ornitoloogiaühing esitas vaidemenetluse ajal Tallinna Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse peatada 23.07.2020 korralduse kehtivus või rakendada muud asjakohast

abinõu, mis aitab vältida koosluste kahjustamist vaidemenetluse ajal.

Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Turbatootmise keskkonnaluba on väljastatud soole,

mille kaevandamisel, sh kaevandamise ettevalmistamisel, hävivad mitmed loodusväärtused:

1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) I lisa esmatähtis elupaik looduslikus seisundis rabad

(7110*) praktiliselt kogu kaevandamisala ulatuses;

2) loodusdirektiivi I lisa elupaik looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud (3160);

3) III kaitsekategooriasse kuuluva ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) I lisas nimetatud liigi rüüda (Pluvialis

apricaria) elupaik, kellel on 2011. a inventuuri järgi 20 pesitsusterritooriumi;

4) III kaitsekategooriasse kuuluva väikekoovitaja (Numenius phaeopus) elupaik, kellel 2011. a

inventuuri järgi on üks pesitsusterritoorium;

5) III kaitsekategooriasse kuuluva ja linnudirektiivi I lisas nimetatud mudatildri (Tringa

glareola) elupaik kogu kaevandusala ulatuses, kellel on 2014. a inventuuri järgi üks

pesitsusterritoorium.

Kaevandamisega kahjustatakse ka naabruses asuva I kaitsekategooria liigi Elbu niidurüdi

(Calidris alpina schinzii) püsielupaigas pesitsevate II ja III kaitsekategooria liikide elupaiku

(mustsaba vigle, rüüt, väikekoovitaja, teder, sookurg, mudatilder, punajalg-tilder) ning Elbu V

alaga piirneval kavandataval Elbu VI turbatootmisalal pesitsetavate kaitstavate liikide elupaiku.

Keskkonnaloa KL-508016 p 3.2.9 kohaselt tuleb turbatootmisala ettevalmistustööd teha

ajavahemikul 01.09–14.03, arvestades alal esinevate lindude peamist rände- ja pesitsusaega.

Ettevalmistustööd hõlmavad kuivenduskraavide rajamist, metsa ja võsa raadamist, sugekihi

eemaldamist, kändude juurimist ja turbatootmisala teenindamiseks vajalike teede rajamist.

Sellega muutub veerežiim ja hävivad kaitstavad loodusväärtused. Keskkonnaloaga antud

õiguste kasutamisel ei oleks vaide eesmärgi saavutamine võimalik.

Eesti Ornitoloogiaühing on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 30 lg 2 mõistes. Tema põhikirjaline eesmärk on uurida Eesti linnustikku, seda kaitsta

ja tutvustada. Muu hulgas tähendab see lindude esmatähtsate elupaikade kaitsmist ja linnustiku

mitmekesisuse säilitamist.

Vaie on perspektiivikas. KMH-s ega kaevandamisloas ei ole arvestatud eksperthinnanguga,

mille kohaselt degradeerub Elbu V ja VI turbatootmisalal kaevandamisel niidurüdi püsielupaik.

Arvestatud ei ole ka looduslikus seisundis raba (7110*) kui esmatähtsa elupaigatüübi

hävimisega kaasnevat mõju. Kaevandamine on vastuolus linnudirektiivi I lisa nõudega võtta

linnuliikide esinduslikumad alad kaitse alla linnuhoiualana, säilitades nende seisundi ka vastava

kohustuse täitmise teel, samuti maapõue seaduse (MaapS) § 45 lg-ga 3. Samuti esines KeÜS §

52 lg 1 p-s 6 sätestatud alus keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Loa andmisel on

3-20-1657

3(7)

puudulikult käsitletud keskkonnaohtu, samuti on selgitamata, milles seisneb ülekaalukas avalik

huvi; ei nähtu, et kaalutud oleks alternatiive. Hinnatud ei ole ka kumulatiivset mõju Lavassaare

soostikule. Arvestatud ei ole Pärnu maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku kaitse

vajadusega.

Kaevandamine oleks ka vastuolus KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõttega. Keskkonnaloa kõrvaltingimust rajada vee liikumise takistamiseks veetõke, ei ole

niidurüdi püsielupaiga kaitsmiseks tõhus leevendusmeede, sest meetme tõhusus ei ole veel

kinnitust leidnud. KeA ei arvestanud taotleja ettepanekut võtta ala kaitse alla, samuti jäeti

korraldamata avalik arutelu.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides.

5. Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtu otsustada.

Olemasolev info ei kinnita, et õiguste kaitse oleks kohtuotsusega raskendatud või võimatu.

Kooskõlas MaaPS § 56 lg 1 p-ga 9 on 23.07.2020 korralduses kehtestatud täiendavad

tingimused kaevandamise keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks (p-d 2.3 ja 3.2).

Tulenevalt veeseaduse (VeeS) § 187 p-st 9 tuleb enne kuivenduskraavide rajamist ja maavara

kaevandamisel eemaldatava vee suublasse juhtimist taotleda veeluba. Vastav menetlus kestab

vähemalt 90 päeva. OÜ Hiiu Turvas ei ole seni veeloa taotlust esitanud. Tegelikkuses kulub

seega 1–2 aastat enne, kui kaevandamisluba kasutama hakatakse. Enne kaevandamisega

alustamist tuleb sõlmida ka rendileping Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), mis võib

võtta mõned kuud. Ettevalmistustööd ja kuivendusvõrgu rajamine toimub kaevandamisprojekti

alusel, mida KeA-le ei esitata. Ettevalmistustööde käigus raadatakse puistu, eemaldatakse

taimestik ning juuritakse kännud. Seda peab tegema ajavahemikul 01.09–14.03, arvestades alal

elutsevate lindude peamist rände- ja pesitsusaega. Kui töid tehtaks ajal, mil linnud on

pesitsemist alustanud, ohustataks kaitsealuseid liike.

Vaideotsus tehakse hiljemalt 07.10.2020, mistõttu ei saa väita, et vaie oleks ilmselgelt

perspektiivitu.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.09.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning

peatas KeA 23.07.2020 korralduse nr DM-109085-5 ja selle alusel väljastatud keskkonnaloa nr

KL-508016 kehtivuse vaide esemeks oleva nõude osas halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja

lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse

tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui

vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi enne turba tootmist tuleb sõlmida rendileping

maa-ala kasutamiseks ning saada veeluba, on pärast maa-ala kasutamise lepingu sõlmimist

võimalik teha ettevalmistustöid, mis muudavad faktilist olukorda looduses, nagu metsa raadata,

taimestikku eemaldada, juurida kände, rajada teid. Selliste ettevalmistustööde tegemisel

hävivad loodusväärtused, mille kaitsmiseks on taotleja vaide esitanud. Arvestades, et

ettevalmistustööde ajakava pole kohtule ega KeA-le teada, tuleb esialgse õiguskaitse vajadust

jaatada. Seda kinnitab ka ettevalmistustöödeks antud ajavahemik 01.09–14.03. KeA-gi on

möönnud, et ettevalmistavaid tegevusi võib alustada juba kaevandamisprojekti alusel.

Puudub põhjus pidada vaiet ja hilisemat kaebust perspektiivituks. Taotleja on selgitanud,

missuguseid huve ta kaitseb. Samuti on ta välja toonud põhjused, miks ta peab kaevandamisloa

väljastamist õigusvastaseks ning need vajavad edaspidi põhjalikku uurimist. Esialgse hinnangu

põhjal on vaidel ja hilisemal kaebusel edulootused olemas. Kavandataval turbatootmisalal asub

I kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi pesapaik, mille kaitse ei ole tagatud. Samuti on välja

toomata avalik huvi selle kahjustamiseks ning ebapiisavalt selgitatud alternatiivsete

kaevandamisvõimaluste küsimust. Taotlejat võib pidada keskkonnaorganisatsiooniks: tema

3-20-1657

4(7)

põhikirjaliseks eesmärgiks on linnustiku uurimine, kaitse ja tutvustamine ning linnustiku

mitmekesisuse säilitamine. KeÜS § 30 lg 3 kohaselt tuleb eeldada tema õiguste rikkumist ja

huvi põhjendatust.

Lähtudes ettevaatusprintsiibist on avalikes huvides loodusväärtuste kaitsmine ja olukorra

säilitamine vaidluse ajaks. Seda eriti siis, kui pole selge I kaitsekategooria liikide heaolu.

Taotleja huvi saada selgus kaevandamisloa õiguspärasuses kaalub üles puudutatud isiku huvi

asuda kaevandamisluba ellu viima. Halduskohus ei kuulanud taotluse lahendamiseks ära

puudutatud isikut, sest taotlus oli kiireloomuline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ Hiiu Turvas esitas Tallinna Ringkonnakohtule 22.09.2020 määruskaebuse, milles

palub Tallinna Halduskohtu 08.09.2020 määrus tühistada.

Kohaldatud abinõu on ebaproportsionaalne. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset, et

vältida faktilise olukorra muutumist looduses. Proportsionaalsem oleks olnud keelata looduses

ettevalmistustööde teostamine. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine takistab põhjendamatult

kaevandamiseks vajalike toimingute tegemist, sh toiminguid, mis ei eelda olukorra muutumist

looduses, kuid mis võtavad palju aega, s.o taotleda veeluba ning sõlmida rendileping maa-ala

kasutamiseks. Loa kehtivuse peatamisel puudub RMK-l alus katastriüksuste jagamiseks ja

üleandmiseks Maa-ametile. Kuna eraldi veeluba ei väljastata, vaid taotleda tuleb keskkonnaloa

muutmist, ei ole keskkonnaloa kehtivuse peatamisel menetlusega võimalik jätkata. Selliste

toimingute tegemine on puudutatud isiku risk ning tal ei teki õiguspärast ootust, et luba jääb

kehtima. Haldusakti andmisele eelnes 10 aasta pikkune menetlus, kus hinnati põhjalikult

keskkonnamõjusid. Kaebus ei ole küll perspektiivitu, kuid sellel pole ka suuri edulootusi.

Seepärast soovib puudutatud isik jätkata kaevandamiseks vajalikke menetlusi, mis ei muuda

olukorda looduses. Sellega säästaks vähemalt aasta. Halduskohus ei kuulanud puudutatud isikut

ära.

8. Keskkonnaamet leiab 25.09.2020 vastuses, et põhjendatud on esialgset õiguskaitset

kohaldada selliselt, et keelatakse toiminguid, mis muudavad faktilist olukorda looduses.

Puudutatud isik on selgitanud, et kaevandamisloa vaidlustamise tõttu on kulutuste tegemine

tema enda risk ning tal puudub ootus, et kaevandamisluba jääb kehtima.

9. Eesti Ornitoloogiaühing leiab 25.09.2020 vastuses, et kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõu on proportsionaalne.

Kaevandamisluba ja veeluba on lahutamatult seotud, sh ei korraldata uut keskkonnamõju

hindamist. Vaides aga kaheldakse KMH järelduste õigsuses ning selle alusel antud

kaalutlusotsuse õiguspärasuses. Veeloa menetluses tuginetaks seega ebaõigetele järeldustele.

Menetluse jätkamine tähendaks arendajale, riigile, vaidlustajale ja kohtule põhjendamatuid

kulusid. Keskkonnaloa tühistamisel tuleks uuesti läbi viia kaevandamis- ja veeloa menetlused,

sh hinnata keskkonnamõjusid, teha maakatastri toimingud, vaidlustamisel viia läbi

vaidemenetlus. Taotleja peaks keskkonnaloa muutmisel seda vaidlustama ning kohtutel tuleks

lahendada esialgse õiguskaitse taotlust.

Kaevandamisloa kehtivuse peatamisel on veeloa menetluse viivitus lühiajaline ja sedagi juhul,

kui vaie ja kaebus jäetakse rahuldamata. Liiati on veeloa andmine võimalik ka lühema aja

jooksul kui 90 päeva. Viivitus veeloa menetluses pole ka nii suure kaaluga, kui kaevandamisloa

täitmine. Pärast maarendilepingu sõlmimist ja enne vee erikasutusõiguse saamist ei takista

puudutatud isikul miski teha ettevalmistustöid, mis võivad pöördumatult ala loodusväärtusi

kahjustada.

3-20-1657

5(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

11. Määruskaebuse on esitanud OÜ Hiiu Turvas, keda ei ole menetlusosalisena menetlusse

kaasatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb OÜ Hiiu Turvas HKMS § 21 lg 1 ja § 249 lg 3

koosmõjus määruskaebuse menetlusse kaasata. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisele kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, tuleb menetlusosaliste ringi määramisel

lähtuda HKMS üldsätetest, arvestades 24. peatükis sätestatud erisusi. Vaidemenetluse ajal

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlusosaliste ringi moodustavad taotleja, haldusorgan,

kelle haldusakti või toimingu peale on vaie esitatud, ning puudutatud isik. Sarnaselt kolmanda

isiku kaasamisega omandatakse puudutatud isiku staatus kaasamise määruse tegemisest. OÜ

Hiiu Turvas on 23.07.2020 korralduse ja selle alusel väljastatud keskkonnaloa adressaat,

mistõttu puudub kahtlus, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine puudutab tema õigusi.

12. Määruskaebusele on lisatud Maa-ameti 17.09.2020 vastus ja KeA 21.09.2020 vastus.

Ringkonnakohus järeldab, et määruskaebuse esitaja soovib lisatud dokumentide asja

materjalide juurde võtmist selleks, et tõendada oma seisukohtade õigsust. Ringkonnakohus

võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

13. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse

eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. See

tähendab, et kohaldatav abinõu peab teenima põhivaidlusega sama eesmärki. Abinõu sobivust

hinnates tuleb aga valida abinõu, mis kõige paremini tasakaalustab erinevaid huvisid. Vajadusel

võib rakendada korraga mitut abinõu, samuti võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik

(HKMS § 251 lg-d 2 ja 3) Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal

(HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

15. Puudutatud isik ei ole rahul sellega, et halduskohus ei kuulanud teda taotluse lahendamisel

ära. HKMS § 252 lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud

määrusega viivitamatult. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab

vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Esialgse õiguskaitse taotlus laekus

halduskohtule 04.09.2020 ning samal päeval küsis halduskohus taotlusele KeA seisukohta, mis

tuli esitada hiljemalt 07.09.2020. Asjaolu, et puudutatud isikult seisukohta ei küsitud, ei

tähenda, et halduskohtu määrus tuleks seetõttu tühistada. Halduskohus kaalus määruse

tegemisel puudutatud isiku huvi asuda kaevandamisluba realiseerima, kuid pidas taotlusega

kaitstavaid huvisid siiski kaalukamaks. Lisaks on puudutatud isikul võimalus olnud esitada oma

seisukohad määruskaebuses.

16. Määruskaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu hinnangule esialgse õiguskaitse

vajadusele ega kaebuse põhjendatusele. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus siiski märgib, et taotleja ei ole väitnud ning seda ei nähtu ka asja materjalidest,

et I kaitsekategooriasse kuuluva Elbu niidurüdi (Calidris alpina schinzii) püsielupaik jääks

kavandatavale turbatootmisalale. Vaidlustatud korralduse kohaselt on Elbu niidurüdi

püsielupaik 290 m kaugusel põhja suunas. Ka taotluses on märgitud, et turbatootmisalal

kaevandamine kahjustaks naabruses asuva Elbu niidurüdi püsielupaigas pesitsevate kaitstavate

liikide elupaiku. Kuskilt ei nähtu, et Elbu niidurüdi elupaik asuks turbatootmisalal.

3-20-1657

6(7)

17. Küll peab määruskaebuse esitaja valitud abinõu ebaproportsionaalseks, sest ta ei saa teha

ka toiminguid, mis faktilist olukorda looduses ei muuda, nt taotleda veeluba ja sõlmida maa

rendilepingut. Tema arvates oleks vähemkoormavam abinõu keelata tegevused, mis muudavad

faktilist olukorda looduses. Sellega säästaks puudutatud isik enda sõnul vähemalt aasta. Ka

KeA leiab, et esialgset õiguskaitset tuleks kohaldada selliselt, et keelatakse toimingud, mis

muudavad faktilist olukorda looduses. Taotleja seevastu leiab, et kohaldatud abinõu on

proportsionaalne. Taotleja on kahelnud KMH järelduste õigsuses, millest lähtutaks ka veeloa

andmisel. Täiendava haldusakti vaidlustamine tooks kaasa asjatud kulud ning võimalik viivitus

ei ole nii pikaajaline, et kaaluks üles kaevandamisloa täitmist.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel piisavalt arvestanud

esialgse

õiguskaitse

ettenähtavaid

tagajärgi,

mistõttu

on

kohaldatud

abinõu

ebaproportsionaalne.

Taotluse eesmärk on vältida keskkonnaloa kasutamisest tulenevaid tagajärgi looduses, sh

ettevalmistustööde tegemisest lähtuvaid tagajärgi. Samal ajal tähendab 23.07.2020 korralduse

ja selle alusel väljastatud keskkonnaloa kehtivuse peatamine, et puudutatud isikul ei ole

võimalik teha mis tahes toiminguid, mis on keskkonnaloa realiseerimiseks vajalikud, s.o

taotleda keskkonnaloa muutmist, et juhtida suublasse turba kaevandamisel eemaldatavat vett,

ja sõlmida maarendilepingut (määruskaebuse lisad 1–2). Need on toimingud, mis ei mõjuta

iseenesest turbatootmisala looduslikku seisundit, kuid võtavad märkimisväärselt aega. Viivitus

toimingute tegemisel lükkaks omakorda edasi ettevalmistustööde tegemise, milleks on ette

nähtud piiratud ajavahemik 01.09–14.03, arvestades alal esinevate lindude peamist rände- ja

pesitsusaega. Arvestades ka võimalikele vaidlustamismenetlustele kuluvat aega (vaide- ja

kohtumenetlused), võib viivitus loa andmise ja selle realiseerimise vahel osutuda puudutatud

isikule pikaks ja koormavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta HKMS § 251 lg 1 p-s 1

sätestatud abinõu valikut vajadus vältida tulevikus tekkivaid kulusid. Keskkonnaloa

õiguspärasuse üle peetavas vaidluses vastatakse suurele osale taotleja väidetest, mistõttu võib

puududa vajadus vaidlustada hiljem keskkonnaloa muutmist vee erikasutusõiguse andmise

osas. Kuna praeguses menetlusfaasis ei saa väita, et kaebus kuulub rahuldamisele või et sellel

edulootused selgelt puuduks, tuleb püüda erinevaid huvisid tasakaalustada. Ringkonnakohtu

hinnangul on võimalik tagada avaliku huvi kaitse, mille kaitseks taotleja on ka kohtusse

pöördunud, kui keelata 23.07.2020 korralduse ja selle alusel väljastatud keskkonnaloa alusel

HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul teha Elbu V turbatootmisalal mis tahes töid, mis

muudavad faktilist olukorda looduses (HKMS § 251 lg 1 p 5). Esialgse õiguskaitse abinõu

võimaldab puudutatud isikul taotleda seega keskkonnaloa muutmist vee erikasutusõiguse

saamiseks ja sõlmida maarendileping, ent ei luba teha töid, mis muudavad olukorda looduses,

nagu rajada turbatootmisalale kuivenduskraave, raadata metsa ja võsa, eemaldada sugekiht,

juurida kände, rajada turbatootmisala teenindamiseks vajalikke teid vms. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine sellisel viisil ei anna puudutatud isikule garantiid, et 23.07.2020 korraldust ja selle

alusel väljastatud keskkonnaluba ei tunnistata kehtetuks ega tühistata. Määruskaebuse esitaja

on ka märkinud, et mõistab selliselt kohaldatava esialgse õiguskaitse tagajärgi.

19. Eelnevat arvestades tuleb OÜ Hiiu Turvas määruskaebus rahuldada ning Tallinna

Halduskohtu 08.09.2020 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega

rahuldab Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et keelab

Keskkonnaameti 23.07.2020 korralduse nr DM-109085-5 ja selle alusel väljastatud

keskkonnaloa nr KL-508016 alusel Elbu V turbatootmisalal teha mis tahes töid, mis muudavad

faktilist olukorda looduses kuni vaide esemeks oleva nõude osas halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kohtuotsuse

jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

3-20-1657

7(7)

määruse jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule

kaebus.

(allkirjastatud digitaalselt)