2-20-10939/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-10939

Tsiviilasi

N. G. kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

19.05.2020 otsusele täiteasjas xxx

Menetlustoiming

kaebuse lahendamine

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N. G. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx)

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (asukoht

Kaupmehe

14-40,

10114

Tallinn;

e-post

mati.kadak@taitur.just.ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada N. G. kaebus.

2. Kohustada kohtutäitur Mati Kadakut sisuliselt läbi vaatama N. G. 12.07.2020 kaebus,

milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse.

3. Jätta N. G. menetluskulud, mis on seotud 19.05.2020 otsuse vaidlustamisega, Mati

Kadaku kanda ja kohtutäituri kulud tema enda kanda. Jätta N. G. menetluskulud, mis

on seotud kohtutäituri taandamise avaldusega N. G. kanda.

4. Mõista kohtutäitur Mati Kadakult N. G. kasuks välja menetluskulu riigilõiv 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Avaldaja esitas 29.07.2020 Harju Maakohtule kaebuse ja 31.08.2020 kaebuse täienduse.

Harju Maakohus võttis 04.09.2020 määrusega menetlusse N. G. kaebuse Tallinna

kohtutäituri Mati Kadaku 19.05.2020 otsusele täiteasjas xxx. Sama määrusega keeldus

maakohus käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmast avaldaja poolt esitatud avaldust osas,

mis puudutab kohtutäituri taandamise avaldust ja jättis tähelepanuta sellega seotud tõendid

(sh 13.08.2020 kohtutäituri otsus). Menetlusse võtmise kohtumäärus jõustus 22.09.2020.

2. Avaldusest ja selle täpsustusest nähtub, et avaldaja sai 19.05.2020 kohtutäituri tasu otsuse

kätte 03.07.2020. Avaldaja esitas 12.07.2020 kohtutäiturile kaebuse 19.05.2020 otsuse

peale. 28.07.2020 sai kaebaja e-posti aadressile xxx teate, et kaebus tagastatakse. Avaldaja

kinnitab, et ei ole täiteasjas xxx kohtutäituri 19.05.2020 otsuse peale varasemalt kaebust

esitanud.

3. Kohtutäitur toob esile, et kohtutäituri seaduse § 32 lõige 3 (1) kohaselt on avaliku

enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, kohtutäituri

põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad

kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Kaebaja

on valesti aru saanud, et kohtutäituri tasu 278.00 eurot + käibemaks 55.60 eurot, kokku

333.60 eurot, tuleb tal üksi tasuda. Vastav märge on tehtud ka 19.05.2020 a kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsuses. Kohtutäituri arvates on N. G. kaebus põhjendamatu ning leiab,

et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi

vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise

kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust,

mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning

käesolevas avalduses esitatud nõudest.

5. 04.09.2020 kohtumääruses võttis kohus menetlusse ainult kaebuse 19.05.2020 otsusele

täiteasjas xxx. Nimetatud otsus on tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Otsusest

nähtub, et võlgnikuks on N. G., täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna

Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus 2-13-39908 ja sissenõudjaks T. B. (tlk 19). Riigikohtu

lahendi 3-2-1-77-15 p-s 38 on märgitud, et täituritasu vaidlustamisel on menetlusosaliseks

avaldaja ja kohtutäitur, mitte sissenõudja. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist on ka

maakohus

menetlusosaliseks

märkinud

avaldaja

ja

kohtutäituri

ning

teinud

menetlusdokumendid nähtavaks ainult menetlusosalistele. Kohtutäitur on edastanud

14.09.2020 e-toimiku kaudu sissenõudja seisukoha tsiviilasjas 2-20-10939. Kohus jätab

sissenõudja seisukoha tähelepanuta (tlk 71-72), kuna sissenõudja ei ole menetlusosaliseks

ning kohus ei ole sissenõudjalt seisukohta ka küsinud. Samuti jätab kohus tähelepanuta

kohtutäituri 14.09.2020 menetlusdokumendis toodud seisukohad, mis puudutavad

13.08.2020 otsust, kuna kohus on keeldunud antud avalduse menetlemisest ja kohtumäärus

on jõustunud.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse

osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kohtutäitur ei ole vastuväiteid kaebuse tähtaegsusele esitanud.

Arvestades, et avaldaja sai 19.05.2020 kohtutäituri tasu otsuse kätte 03.07.2020, siis on

kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt.

7. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib

menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Riigikohtu

lahendi 3-2-1-122-15 p-s 14 toob kolleegium esile, et kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust,

tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et

täitur ettenähtud otsust ei tee. Avaldaja on otsuse mittetegemisest teada saanud 28.07.2020

ja esitanud 29.07.2020 kaebuse kohtule. Kaebus on esitatud tähtaegselt.

8. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab

selle menetlusosalistele kätte. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 24.07.2020 täiteasjas xxx on

kohtutäitur avaldaja 12.07.2020 kaebuse tagastanud, kuna täitetoimikute xxx, xxx ja xxx

puhul on tegemist omavahel solidaarsete nõuetega ning ta on lahendanud avaldaja kaebuse

täiteasjas xxx. Kohus on seisukohal, et kaebuse tagastamisel ei ole kohtutäitur võlgniku

kaebust sisuliselt lahendanud ega oma otsust motiveerinud. Piisavaks ei saa lugeda

täiteasjas xxx avalduse tagastamisel toodud põhjendust, et lahendatud on sama avaldaja

kaebus täiteasjas xxx, kuivõrd tegemist on iseseisvate täitemenetlustega, mille üheks

täiteasjaks liitmist ei saa asja materjalidest järeldada. Avaldaja väitel ei ole ta täiteasjas xxx

tehtud kohtutäituri tasu otsusele varasemalt kaebust esitanud, kohtutäitur ei ole nimetatud

väidet ka ümber lükanud.

9. Kuna kohtutäitur ei ole antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses

sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses

sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud

kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (TMS § 217 lg 5), ei anna

kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning tuleb

rahuldada. Kohtutäiturile 12.07.2020 esitatud kaebus tuleb saata tagasi kohtutäiturile

sisuliseks läbivaatamiseks.

10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab,

et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse

kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks

lahend tehti.

11. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 10 jätab kohus avaldaja menetluskulud, mis on seotud

19.05.2020 otsuse vaidlustamisega, Mati Kadaku kanda, kuna kohus rahuldab selles osas

avaldaja kaebuse. N. G. menetluskulud, mis on seotud kohtutäituri taandamise avaldusega

jäävad N. G. kanda, kuna kohus keeldus selles osas asja menetlusse võtmast. Menetlusse

võtmise määruses kohustas kohus menetlusosalisi esitama ka menetluskulude nimekirjad ja

kuludokumendid. Avaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kohtutäitur teatas,

et menetluskulusid ei ole tekkinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja

menetluskuluks riigilõiv 15 eurot, mille kohus mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/