3-20-589/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn

Haldusasja number 3-20-589

Haldusasi

XX

kaebus

soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisnõudes

Menetlusosalised Kaebaja – XX, volitatud esindajad Jelena

Karzetskaja ja Danil Lipatov

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Istung 31.08.2020

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.10.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

3-20-589

2(7)

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX töötas tööraamatu kohaselt alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001 xxxxxxxx OÜ-s.

2. XX esitas 31.10.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata talle pension

soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel ning Vabariigi

Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnistamise kohta“ (edaspidi määrus

nr 206) kinnitatud loetelu nr 2, osa XI (kergetööstus), punkti 6

(keemiasaaduste ja neist toodete tootmine kergetööstusele), erialakoodi nr 17531 alapunkti b

(töölised, kes töötavad liimide ja kummisegude valmistamisel jalatsitööstuses) alusel ning osa

XX (ühiskutsed), erialakoodi nr 13399 (plastivalaja) alusel.

3. SKA 11.02.2020 otsusega nr 08376 peatati XX poolt esitatud pensioniavalduse

menetlemine seoses pensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni

kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse

kättesaamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei arvata XX soodusstaaži hulka töötamist

Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001, kuna tööraamatust ei selgu millisel

kutsealal või ametikohal XX töötas, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva.

4. XX

esitas

31.03.2020

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisnõudes. Kaebuses taotleb XX tuvastada, et

kaebaja töötas 18.09.1995-21.05.2001 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2, osa XI

(kergetööstus), punkti 6 (keemiasaaduste ja neist toodete tootmine kergetööstusele) erialakoodi

nr 17531 alapunktis b (töölised, kes töötavad liimide ja kummisegude valmistamisel

jalatsitööstuses) märgitud ametikohal.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebajal on täidetud seadusest tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on

pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Soodusstaaži on tõendatud 10 aastat ja 10 kuud,

kuid kaebaja soodusstaaži hulka ei arvatud töötamist Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995

kuni 21.05.2001, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva.

6. Kaebaja töötas Xxxxxxxx OÜ-s jalanõude valmistamise tsehhis 18.09.1995-18.10.1999

(talla liimiga määrijana) ning 19.10.1999-21.05.2001 (jalanõude pakkijana). Kaebaja töökohaks

oli jalanõude valmistamise tsehh, kus töötasid määrijad, monteerijad, viimistlejad ja pakkijad.

Kaebaja määrijana tööülesanneteks olid TR-kummi halogeenimine TR-pohjustega, mille

kuivamisaeg oli alates 60 minutit; pärast kuivamist talla polüritaanliimiga Novaflex 7400

määrimine,

kuumaktiveerimine

ja

kokkusurumine.

Töötingimused

olid

kõikidele

ametikohtadele samad – tervistkahjustavad. Tsehhis oli väga tugev uimastav liimi lõhn ning

inimesed töötasid selles lõhnas terve päeva. Kaebaja töötas endises sõjaväe kasarmuhoones

Paavli tänaval. Ruumis puudus ventilatsioon või oli see väga puudulik. Töötamine

halogeenimiseks mõeldud keemiliste ainetega, mille tagajärjel voolas ninast verevadak. Puudus

3-20-589

3(7)

töökaitseriietus ja –vahendid. Töötati paljaste kätega. Töövahenditeks olid halogeenimiseks

mõeldud keemilised ained ja liim, liimipintsel ning tangud riidetampooniga. Tööajaks oli 8

tundi päevas.

7. Kaebajal on olemas kaks tunnistajat, kes töötasid samal perioodil Xxxxxxxx OÜ-s samas

jalanõude valmistamise tsehhis.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

9. Vastustaja nõustub kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et isikul on õigus

soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise

kohta on säilinud, kuid need ei kajasta tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis

on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada soodustingimustel vanaduspensioni.

10. XX leiab, et täitis Xxxxxxxx OÜ-s tööülesandeid, mis annavad õiguse soodustingimustel

vanaduspensionile koodi nr 17531 alusel ning palus SKA-l peatada tema pensioniavalduse

menetlemine,

kuna

soovis

pöörduda

soodusstaaži

tuvastamiseks

kohtusse.

Haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt töötas kaebaja vaidlusalusel perioodil

Xxxxxxxx OÜ-s, kuid ei nähtu, kellena kaebaja töötas ja milliseid tööülesandeid ta täitis.

Xxxxxxxx OÜ dokumentide asukoht on teadmata. XX selgitas 30.12.2019, et töötas

Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 18.10.1999 jalatsitööstuses jalatsi talla

halogeneerimisel ja määrimisel liimiga. Liimimisel kasutati polüuretaanliime, näiteks

Novaflex 7400. Peale liimimist ja kuivamist pandi jalatsite tallad kuumaktiveerimise

meetodil surudes kokku. 11. Vastustaja palus 31.08.2020 kohtuistungil peale tunnistajate

ülekuulamist jätta kaebus rahuldamata, kuivõrd pole tõendatud kaebaja töötamine sellisel

ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile (31.08.2020

kohtuistungi protokoll 11:10:09). Kergetööstuse peatüki all eraldi jalatsitööstuses

nimetatud ametikohti välja toodud ei ole. Jalatsitööstust puudutavad sellised asjaolud, nagu

liimide ja kummisegude valmistamine. Samuti jalatsikoostaja, kes koostab jalatseid ja

valmistab nende detaile kuumvulkaniseerimise ja plastivalu meetodil. Kaebaja on paraku

tegelenud üksnes liimimise ja viimistlemisega. Viimistlemine on loetelus nr 2 toodud

üksnes puittoodete all. Kui amet ei ole loetelus, siis määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3

on öeldud, millistel tingimustel saab täiendada seda loetelu. Senine kohtupraktika on

asunud seisukohale, et kohtul ja SKA-l puudub õigus laiendada määrusega nr 206

kinnitatud loetelus nr 2 toodud nimekirju (vt kohtulahend nr 3-10601). Töötamine

tervistkahjustavates

töötingimustes

üksnes

ei

anna

õigust

soodustingimustel

vanaduspensionile (vt kohtulahend nr 3-10-601). Riigikohus on oma 27.02.2019 otsuses nr

317-1108 asunud seisukohale, et õiguse soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2

alusel annab loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

3-20-589

4(7)

13. Vastavalt SVPS § 1 punktile 2 on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul,

kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi

ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on

töötatud nendel töödel. Seega peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema

täidetud nii üldine tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue (Riigikohtu halduskolleegiumi

21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 9).

14. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži

nõue. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas perioodil 01.03.2008-13.06.2009 ja

15.04.2010-31.10.2019 xxxxxx AS-s plastivalajana ning nimetatud perioodid arvatakse tema

soodusstaaži hulka (kokku 10 aastat ja 10 kuud). Vaidlusaluseks küsimuseks on aga, kas

kaebaja töötas Xxxxxxxx OÜ-s perioodil 18.09.1995-21.05.2001 ametikohal, mis on kantud

loetellu nr 2. Juhul, kui see leiab kohtumenetluses kinnitust, siis saab kaebajal täidetud ka SVPS

§ 1 punktist 2 tulenev soodusstaaži nõue.

15. Kaebaja on taotlenud SKA-lt määrata talle soodustingimustel vanaduspension, kuivõrd

töötas mh loetelu nr 2, osa XI (kergetööstus), punkti 6 (keemiasaaduste ja neist toodete tootmine

kergetööstusele) erialakoodi nr 17531 alapunktis b (töölised, kes töötavad liimide ja

kummisegude valmistamisel jalatsitööstuses) märgitud ametikohal. Vastustaja on 11.02.2020

otsuses nr 08376 leidnud, et XX soodusstaaži hulka ei arvata töötamist Xxxxxxxx OÜ-s alates

18.09.1995 kuni 21.05.2001, kuna tööraamatust ei selgu millisel kutsealal või ametikohal XX

töötas, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva (kaebuse lisa 3, lk 3).

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas tööraamatu kohaselt alates 18.09.1995 kuni

21.05.2001 Xxxxxxxx OÜ-s. Tööraamatus on järgmised kanded: tööle asunud Xxxxxxxx AS-

s alates 18.09.1995 (13. kanne); 2) tööleping lõpetatud alates 21.05.2001 (14. kanne; vastustaja

08.05.2020 menetlusdokumendi lisa XX 46005150310 tööraamat, lk 5). Seejuures ei nähtu

tööraamatust, millisel ametikohal või kellena on kaebaja tööle asunud Xxxxxxxx AS-s

18.09.1995. Selliseid dokumentaalseid tõendeid, millest selguksid kaebaja ametinimetus või

tööülesanded töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s, kaebaja vastustajale esitanud ei ole. Asja materjalist

nähtub, et SKA on teinud arhiivipäringu ning võtnud ühendust Xxxxxxxx OÜ endiste juhatuse

liikmetega, kuid siiski pole õnnestunud leida andmeid kaebaja töö sisu kohta, kui ta töötas

Xxxxxxxx OÜ-s (vt vastustaja 08.05.2020 vastuse lisad XX 46005150310 arhiivipäring, XX

XXXXXXXXXX arhiiv neg vastus 29.11.2019 (2), protokoll_V._K., protokoll_F._P.).

17. Kohtuistungil 31.08.2020 on kaebaja esitanud YY ja Xxxxxxxx AS-i vahel 08.12.1994

sõlmitud töölepingu, mille kohaselt asus YY tööle viimistlejana (töölepingu punkt 2) ning

töötaja ülesandeks on jalanõude viimistlemine (tööleping nr 049, 28.10.1999, punkt 2.5).

Kaebuse kohaselt ei töötanud kaebaja jalanõude viimistlejana, vaid jalatsite talla liimiga

määrijana ja jalanõude pakkijana. Seega ei selgu nimetatud töölepingust kaebaja tööülesanded

töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s, mistõttu ka kohtumenetluses ei ole esitatud dokumentaalseid

tõendeid kaebaja töö sisu kohta töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s.

18. SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse

soodustingimustel

vanaduspensione

riikliku

pensionikindlustuse

seadusega

(RPKS)

vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Vastavalt

3-20-589

5(7)

RPKS § 27 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr 6

„Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele

ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ §-le 29 on pensionitaotlejal õigus pöörduda

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seega on kaebajal õigus pöörduda

tuvastamiskaebusega halduskohtusse.

19. Xxxxxxxx OÜ majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala oli perioodidel

01.01.1997 kuni 31.12.2001 jalatsitootmine (vastustaja 08.05.2020 menetlusdokumendi lisa

Osaühing Xxxxxxxx (10283654), lk-d 1-2). Järelikult on tõendatud, et kaebaja töötas

jalatsitööstuses. 20. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja OÜ-s Xxxxxxxx jalanõude valmistamise

tsehhis 18.09.1995 kuni 18.10.1999 talla liimiga määrijana ning 19.10.1999 kuni 21.05.2001

jalanõude pakkijana. Seejuures on kaebaja kirjeldanud talla liimiga määrija tööülesandeid

järgmiselt: TRkummi halogeenimine TR-pohjustega, mille kuivamisaeg oli alates 60 minutit;

pärast kuivamist talla polüritaanliimiga Novaflex 7400 määrimine, kuumaktiveerimine ja

kokkusurumine.

21. Tunnistaja YY on 31.08.2020 toimunud kohtuistungil selgitanud vastuseks kaebaja

esindaja J. Karzetskaja küsimusele millega tegeles või kellena töötas firmas Xxxxxxxx XX,

järgmist: „X töötas jalatsitaldade liimijana, valmistas taldu liimimiseks ette. Jalatsilaos oli

suur hulk taldu, mis toodi meile. X komplekteeris taldu. Konveierile asetatakse tallad

suuruse järgi ja enne monteerimist tuleb nad liimitada. Siis kui ta komplekteeris, siis enne

liimitamist määris ta taldu halogeeniga. Halogeen on enne liimiga katmist ja see on väga

mürgine, sisaldab formaldehüüde. Siis kui see formaldehüüd ära kuivas, määriti tald

liimiga. Kui esimene kiht kuivas ära, määriti teine liimikiht. Siis edasi liimiti pealis talla

külge.“ (31.08.2020 kohtuistungi protokoll 10:23:58). Kaebaja esindaja J. Karzetskaja

küsimusele, kas X võttis liimi kuskilt valmiskujul või valmistas liimi iseseisvalt, vastas

tunnistaja YY, et liim osteti sisse suurte kanistritega, kaebaja võttis kanistrist liimi ja kallas

endale taarasse (31.08.2020 kohtuistungi protokoll 10:31:14). Vastuseks vastustaja

esindaja küsimusele, kas kaebaja ei kasutanud oma töös mingeid masinaid, ta ei

kuumutanud midagi, ei pressinud midagi, vastas tunnistaja YY, et jah, ta ainult määris

taldu, tõi kohale, komplekteeris, tõstis, kallas liimi (31.08.2020 istungi protokoll 10:43:47).

Vastuseks vastustaja esindaja küsimusele, et kas kaebaja ei pressinud ega kuumutanud

midagi, kinnitas tunnistaja YY, et ei (31.08.2020 istungi protokoll 10:45:06). Vastustaja

esindaja küsimusele, kas kaebaja tõi valmisliimi laost ise, kas ta sellega tegi midagi, vastas

tunnistaja YY, et kaebaja käis loas liimi kallamas, kanister oli suur ja raske; kaebaja ise ei

saanud seda tuua, mõnikord mõni meesterahvas tõi (31.08.2020 istungi protokoll

10:45:22). Vastustaja esindaja täpsustavale küsimusele, kas see liim oli kohe

kasutamisvalmis ja seda ei olnud vaja kuumutada ega millegagi täiendada, kinnitas

tunnistaja YY, et osteti valmisliimi kanistrid (31.08.2020 istungi protokoll 10:46:30).

22. Tunnistaja QQ 31.08.2020 istungil antud ütlused seoses kaebaja tööülesannetega langevad

kokku tunnistaja YY ütlustega. Nimelt on tunnistaja QQ selgitanud, et töö algas talla

sorteerimisega numbrite kaupa vastavalt tellimusele, edasi töödeldi talda halogeeniga, mis

sisalda formaldehüüdi ja asetati kuivamiseks enda ümber, pärast kuivamist toimus

liimitamine polüuretaanliimiga Novaflex 7400; see kuivas veel mitu tundi samasuguses

asendis ümberringi, siis toimus veel teine liimitamine Novaflexi liimiga kinnistamiseks ja

jälle samal moel kuivatamine; siis toimus nende taldade üleandmine tallapressile

liimimiseks (31.08.2020 istungi protokoll 10:53:40). Samuti on tunnistaja

3-20-589

6(7)

QQ kinnitanud, et kaebaja kasutas oma töös valmisliimi (31.08.2020 istungi protokoll

11:04:25).

23. Eeltoodust nähtub, et tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et tema

töö sisuks töötades Xxxxxxxx OÜ-s, oli mh liimide valmistamine. Mõlemad tunnistajad on

31.08.2020 istungil kinnitanud, et kaebaja kasutas valmis liimi ning seda ei olnud vaja

kuumutada ega millegagi täiendada. Kuigi nii kaebaja kui ka tunnistajad on selgitanud, et

lisaks liimile kasutas kaebaja tööprotsessis ka halogeeni, mis on väga mürgine, siiski ei

väära see fakti, et liime ja kummisegusid kaebaja ei valmistanud. Nimelt ei ole loetelu nr 2

osa XI punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunktis b nimetatud töötamist jalatsitööstuses

halogeenidega, vaid üksnes liimide ja kummisegude valmistamisel.

24. Tallinna Halduskohus on oma 20.10.2017 otsuses nr 3-17-1108 märkinud, et töötamine

määrusega nr 206 kinnitatud loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel annab õiguse

soodustingimustel vanaduspensionile; loetelu kehtestamine on seadusest tulenevalt

Vabariigi

Valitsuse pädevuses ning SKA-l ega kohtul ei ole õigust seda loetelu täiendada ega võrdsustada

mõnda nendes loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või

ametikohaga ainult seetõttu, et isik töötas tervistkahjustavates tingimustes ja puutus töö käigus

kokku ohuteguritega; töö iseloomu või töötingimuste tõttu tervisekahjustuse saanud töötajal on

küll õigus nõuda sellega seotud kahju hüvitamist, ent igasugune tervistkahjustavates

tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Halduskohtu

seisukohaga on nõustunud ka Riigikohus oma 27.02.2019 otsuses nr 3-17-1108.

25. Ka käesoleval juhul ei anna kaebajale õigust soodustingimustel vanaduspensionile

töötamine OÜ-s Xxxxxxxx, kus tema tööülesannete hulka kuulus mh halogeeniga

jalatsitaldade töötlemine. Riigikohus on selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni

eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta

vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodil

töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega (Riigikohtu

halduskolleegiumi

21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 11). See tähendab täistööajaga töötamist SVPS §-s 1

nimetatud töödel.

26. On usutav, et halogeen võis tekitada kaebajale tervisekahjustusi. Samuti ei sea kohus

kahtluse alla tunnistajate väiteid, et kaebaja töötas tervistkahjustavates tingimustes. Samas

ainuüksi terviskahjustavates tingimustes töötamine või halogeenimise tagajärjel kaebajale

tekkinud tervisekahjustused, ei ole praegusel juhul piisavad soodustingimustel

vanaduspensionile õiguse tekkimiseks. Kohtupraktikas on selgelt asutud seisukohale, et

halduskohtul puudub õiguslik alus loetelu nr 2 laiendavaks tõlgendamiseks, sealhulgas ka

osa IX punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunktis b nimetatud ametikoha osas. Kui

seadusandja oleks soovinud hõlmata loetelusse nr 2 jalatsitööstuses töötamine

halogeenidega, siis oleks see pidanud selgesõnaliselt kajastuma määrusega nr 206

kinnitatud loetelus nr 2. Nii näiteks on määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 osa III

(keemiatööstus), punkti A. (keemia- ja naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajad, kes

töötavad täistööpäeva), alapunkti 1. (tehnoloogiaprotsessis), alapunktis 1) (järgmiste

keemiasaaduste

tootmisel)

märgitud

epoksüetaan,

selle

saadused;

etüleeni

halogeenderivaadid, nende polümeerid ja kopolümeerid, etüülvedelik. Lisaks on

kohtupraktikas olnud järjepidev seisukoht, et ainuüksi tervistkahjustavates tingimustes

3-20-589

7(7)

töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile, kui ei ole täidetud SVPS §

1 punktis 2 sätestatud eeldused.

27. Järelikult sõltumata sellest, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja töötas

Xxxxxxxx OÜ-s perioodil 18.09.1995 kuni 18.10.1999 talla liimiga määrijana, täistööajaga

ning tegemist on töötamisega jalatsitootmises, ei ole siiski täidetud kõik eeldused, mis

annaksid kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 punkti 2 alusel.

Nimelt ei ole tõendatud kaebaja töötamine Xxxxxxxx OÜ-s liimide ja kummisegude

valmistamisel loetelu nr 2 osa IX punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunkti b mõistes.

28. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik