2-18-2969/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-2969

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Amigtex OÜ hagi AS Protex Balti vastu võla

väljamõistmiseks

AS Protex Balti vastuhagi Amigtex OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. detsembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Amigtex OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

82 982,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant): Amigtex OÜ (registrikood 12063684),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Kostja

(vastustaja):

Protex

Balti

AS

(registrikood

10081761), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. detsembri 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Amigtex OÜ kanda.

4. Välja mõista Amigtex OÜ-lt Protex Balti AS kasuks apellatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks 3925 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Amigtex OÜ-l tasuda Protex Balti

AS-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Juhul, kui apellatsioonimenetluse kulude rahalist

suurust ei määratud kindlaks käesoleva otsusega, määrab selle kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Amigtex OÜ esitas 23.02.2018 Harju Maakohtule hagi Protex Balti AS vastu 43 952, 61 euro

väljamõistmiseks, millest tarkvara litsentsitasu on 36 547,20 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 7405,41 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt andis hageja pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale 25.02.2015

üle lihtlitsentsi Optitex tarkvara ja Optitex CutPlan tarkvara kasutamiseks, mille eest pidi kostja

tasuma hagejale kokku 53 865 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esitas kostjale järgmised

arved:

04.02.2015 arve nr 1502011, summa 11 704,50 eurot ja käibemaks, kokku 14 045,40 eurot;

04.03.2015 arve nr 1503006, summa 11 704,50 eurot ja käibemaks, kokku 14 045,40 eurot;

24.03.2015 arve nr 1503032, summa 15 606 eurot ja käibemaks, kokku 18 727,20 eurot;

29.12.2015 arve nr 1512948, summa 14 850 eurot ja käibemaks, kokku 17 820 eurot.

3. Kostja tasus 04.02.2015 ja 04.03.2015 arved, kokku 28 090,80 euro suuruses summas, kuid

jättis tasumata 24.03.2015 ja 29.12.2015 arved kogusummas 36 547,20 eurot. Kostja selgitas,

et ta ei kavatse tarkvara ostuhinda tasuda, kuna see ei vasta tema ootustele ja on tema jaoks

väärtusetu. Samas ei selgitanud kostja, millised tarkvara omadused tema ootustele ei vasta,

milline funktsionaalsus puudub, milles seisneb tarkvara „poolikus“ ja ta ei seostanud oma

väiteid sõlmitud lepinguga.

4. Optitex on rõiva-, mööbli-, tehnilise tekstiili ja muus tööstuses toodete modelleerimisel

rakendatav standardne tarkvara, millel on maailmas üle 29 500 kasutaja. Optitex tarkvara on

kasutajate poolt hästi vastu võetud kvaliteetne töövahend. Kostja teistsugused väited on

paljasõnalised ja väärad. Kostja kasutab tarkvara ka ise tänaseni.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

5. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas 13.10.2018 vastuhagi ja 18.10.2018 selle täpsustuse,

paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 28 090,80 eurot, viivise põhivõlalt alates

21.03.2016 kuni vastuhagi esitamiseni 5768,11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 14.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates sellele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Vastuhagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjale 21.01.2015 esimese pakkumise soetada

tarkvaraprogramm, mis võimaldab parimal viisil organiseerida tootmisprotsessi. Kostja nõustus

tootega lähemalt tutvuma ja seda testima. Hageja esitas 05.02.2015 teise pakkumise, millest

jäeti välja 3D moodul ja lisati CutPlan moodul. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja esitama

kostjale kolm arvet summadega 11 704,50 eurot, 11 704,50 eurot ja 15 606 eurot. Kostja võttis

selle hinnapakkumise vastu. Poolte vahel oli seega ostu-müügileping, mille esemeks oli

tarkvaraprogrammi Optitex müük ja selle kasutusõiguse andmine.

7. Hageja korraldas toote demoversiooni üldise tutvustuse. Kostja soovis toote kohta rohkem

infot ja seda testida ning tasus selleks ettemaksu (arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot).

Hageja viis läbi kaks kahepäevalist koolitust, sh Optitexi mooduli CutPlan koolituse. Koolituse

käigus selgus, et CutPlan tõi kostjale kaasa vaid käsitsi tööd, mitte ei lihtsustanud seda. Hageja

ja kostja jõudsid arusaamisele, et pakutav toode ei ole see, mida hageja oli reklaaminud ja mida

kostja soovis saada. Toode ei olnud terviklik, ei olnud lõplikult kasutamiseks valmis ega

vastanud hageja vajadustele ja ootustele.

8. Hageja väljastas 04.02.2015 teise ettemaksuarve nr 1503006 summas 14 045,40 eurot, mille

kostja tasus, eeldades, et hageja kõrvaldab toote puudused. Märtsis-aprillis 2015 lubas hageja

korduvalt, et toodet täiendatakse. 01.09.2015 pidi arendus olema tehtud. Programmi

ülevaatamiseks korraldatud koolituspäeval selgus, et hageja oli kostja programmile juurdepääsu

võimaldava kasutajakonto väidetava võlgnevuse tõttu sulgenud. Koolitust läbi ei viidud, kuid

koolitaja kinnitas, et hageja lubatud toote funktsioonide täiendused on tegemata. Kostja teatas

hagejale 24.09.2015, et Optitexi vana versiooni ta ei soovi, kuid uut versiooni ei ole võimalik

testida.

9. Kostja ei saanud hageja lubatud valmisolevat ja toimivat terviklahendust. Puudu oli

materjaliarvestuse osa (CutPlan), s.o kõige olulisem osa, millega planeeritakse materjalikulu ja

mis tagab tootmises kokkuhoiu. Ilma CutPlanita ei olnud ülejäänud Optitex moodulite

kasutamine mõeldav. Hageja ettepanek teha osa asju Excelis oleks olnud oluline tagasiminek

kostja töökorralduses. Kostja ei kasutanud hageja toodet kunagi ega saanudki seda kasutada,

kuna hageja oli sellele ligipääsu sulgenud.

10. Hageja ei parandanud ega asendanud asja talle korduvalt antud tähtaegadeks. Hageja lubas

24.09.2015-06.10.2015 kirjavahetuses nädala jooksul teada anda, kas saab CutPlani uue

versiooni testkäiku anda. Pärast seda hageja enam ühendust ei võtnud.

11. Kostja taganes lepingust nii 21.03.2016 kui 11.04.2016 kirjadega, edastades koostöö

lõpetamise teate ja 28 090,80 euro tagastamise nõude. Kuna toode ei vastanud

lepingutingimustele, oli tegemist lepingu olulise rikkumisega. Hageja pakkus teadlikult

müügiks mitteterviklikku toodet. Puudus ilmnes juba 12.-13.02.2015 korraldatud koolitusel ja

kostja teavitas hagejat sellest koolitusele järgneval esimesel tööpäeval.

Vastus vastuhagile

12. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

13. Hageja andis ja kostja võttis 25.02.2015 vastu Optitexi tarkvara kasutamiseks vajalikud

tarkvara võtmed. Koos aktiga allkirjastas kostja tarkvara lõppkasutaja litsentsitingimused

(EULA), mille p 9 kohaselt kostja aktsepteeris, et talle on tarkvara üle antud sellisena, nagu see

on ja kinnitas, et tarkvara kohta ei ole antud mitte ühtegi garantiid või muud lubadust. Seega ei

saa kostja tugineda temal olnud ootustele, soovidele või väidetavatele puudustele.

14. Igal juhul on kostja väited tarkvara puuduste kohta tõendamata. Kostja mainis tarkvara

puudusi hagejale esmakordselt septembris 2015, neid piisavalt täpselt kirjeldamata. Tegelikult

ei esitanud kostja peale raportite kujunduse, mida nad ei soovinud teha Exceli formaadis, muud

pretensiooni.

15. Õige ei ole kostja väide, nagu ei oleks hageja Optitex tarkvara kostjale enne ettemaksu

laekumist sisuliselt tutvustanudki. Tarkvara tutvustused ja konsultatsioonid algasid juba

jaanuarist 2013. Hageja poolt 05.02.2015 edastatud makseplaan ei olnud uus pakkumine.

Hageja ei andnud nõusolekut 3D mooduli pakkumisest väljajätmiseks. See on kostjale üle

antud, koos tarkvaraga installeeritud ja avatud.

16. Arusaamatud on väited arendustööde tegemise kohta. Arendustöödes kokku ei lepitud.

Hageja on Optitex tarkvara ametlik edasimüüja Eestis ja ei tegele arendusega. Tarkvaras

tehakse pidevalt uuendusi Optitexi enda poolt.

17. Õige ei ole kostja väide, nagu ei oleks septembris 2015 koolitust toimunud põhjusel, et

kostjal puudus tarkvarale ligipääs. Kostja lihtsalt ei lasknud hageja koolitajat uksest sisse.

Koolitaja oleks saanud võimaliku veatõrke korral kostjat aidata. Kostja väited veateate ja

ligipääsu puudumise kohta on tõendamata.

18. Hageja ei sulgenud kostja jaoks Optitex tarkvara. Kostjal tuli tarkvara kasutamiseks see

aktiveerida, mida hageja kostja palvel ka tegi. Kostja arvutis tekkinud veateade ei takistanud

programmi avamist ja probleem oli lihtsalt lahendatav. See, kas kostja tarkvara kasutas või

mitte, ei oma litsentsitingimuste kohaselt tähtsust.

19. Kostja 21.03.2016 väidetav lepingust taganemine on toimunud hilinenult. Põhjendused

tarkvara kasutamise võimatuse või mittesobivuse kohta on otsitud. Kostja ei saanud

taganemisel tugineda väidetavatele puudustele, mis olid teada juba enne üleandmise akti ja

tarkvara litsentsitingimuste allkirjastamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 36 543,31 eurot, sh põhivõlg 28 090,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 5768,11 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud

viivis 2684,40 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis

kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja

23 560,48 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et nad allkirjastasid 25.02.2015 akti, mille alusel andis hageja

kostjale üle Optitex tarkvara kasutamist võimaldavad füüsilised võtmed; koos aktiga allkirjastas

kostja litsentsitingimused ja tasus kahe hageja esitatud arve alusel kokku 28 090,80 eurot; kostja

ei ole tasunud 24.03.2015 arve nr 1503032 alusel 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve

nr 1512048 alusel 17 820 eurot.

22. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille esemeks oli arvutiprogrammi füüsilise koopia ja koos

litsentsivõtmega programmi kasutamise litsentsi võõrandamine. Leping sisaldab nii ostu-müügi

kui ka litsentsilepingu tingimusi. Litsentsi sai hageja müüjana võõrandada tarkvara omaniku

loal.

23. Hageja 21.01.2015 tarkvara pakkumise kohaselt pidi tarkvara sisaldama lõigete

kujundamise moodulit PDS, tekstiili markeerimise moodulit, konvertereid ja 3D

tööriistakomplekti. Tarkvara hind oli 36 850 eurot. Lisaks sisaldas pakkumine tarkvara

installeerimise ja konfigureerimise teenust ning täielikku väljaõpet. Tõendamata on lepingu

sõlmimine 3D mooduli osas. 04.02.2015 palus kostja hagejal 3D mooduli ja selle koolituse

pakkumisest välja jätta. 05.02.2015 saatis hageja uue pakkumise, kuhu oli lisatud CutPlan ja

välja jäetud 3D moodul. Pakkumise hind oli 39 015 eurot (lisandub käibemaks). Kostja pidi

tasuma 30% 06.02.2015 ettemaksuna, seejärel 27.02.2015 30% ja 31.03.2015 40%.

Pakkumisest ei nähtu, et kostja oleks pidanud tasuma 31.12.2015 veel 17 820 eurot 3D mooduli

eest. 3D mooduli väljajätmist kinnitas ka tunnistaja XX. Kostja ei pea hagejale 3D mooduli eest

maksma.

24. Leping sõlmiti just hageja ja kostja vahel. Lõppkasutaja litsentsilepingu tingimuste kohaselt

oli hageja kui tarkvara tootja poolt nimetatud isik samuti litsentsilepingu pool ja tal oli õigus

anda kostjale litsents tarkvara kasutamiseks. Hageja on Optitexi edasimüüja ja tal on volitatud

partnerina õigus pakkuda Eestis koolitust ja kasutada selleks Optitex logo. Ekslik on hageja

seisukoht, et ta ei vastuta müügilepingu alusel müüdud toote puuduste eest, kuna ta ei olnud

tarkvara õiguste algne omanik.

25. Pooltevahelisele lepingule lisatud litsentsitingimuste sätted, mis välistavad kostja õiguse

tugineda tarkvara puudustele ning nägid ette välisriigi õiguse kohaldamise ja vajaduse pöörduda

välisriigi kohtusse, on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised tüüptingimused.

Tingimuste p 9a kohaselt pakutakse Optitex tarkvara ja teenuseid nende olemasolevas seisus

ning Optitex ei anna ühtegi garantiid kvaliteedi, toimimise, turustatavuse või konkreetseks

eesmärgiks sobivuse kohta. Samuti ei antud garantiid, et tarkvara on alati kättesaadav ja

juurdepääsetav. Tingimuste p 13 kohaselt kehtivad lepingu suhtes Iisraeli õigusaktid ja kõik

vaidlused on allutatud Iisraeli Tel Avivi kohtute pädevusse. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist

on tüüptingimustega. See, et vastutuse piirang ei ole Eesti õiguse kohaselt kehtiv, tuleneb ka

tingimuste p-st 9d. Väide, et need tüüptingimused on tarkvara litsentside andmisel tavapärased,

on tõendamata. Ka hageja ise ei ole tüüptingimusi pidanud kehtivaks, kui esitas nõude Eesti

kohtusse, tuginedes Eesti õigusele. Litsentsitingimustest ei tulene, et nõudeid lepingu eseme

puuduste osas saaks esitada üksnes tarkvara tootja vastu, nagu väidab hageja. Selline kohustus

oleks ostjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

26. Kostjale müüdud tarkvara ei vastanud hageja poolt enne lepingu sõlmimist antud

lubadustele. Kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist sisuliselt teada saada, kuidas

tarkvara toimib. Kostja teatas tarkvara olulisest puudusest hagejale kohe pärast seda, kui ta

puudustest teada sai. Paljasõnaline on väide, nagu oleks kostjal olnud võimalik juba alates

oktoobrist 2014 tarkvaraga tutvuda ja nagu oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus töötatud

läbi tarkvara erinevad funktsioonid. Kostjal tekkis võimalus tarkvara tegeliku võimekusega

tutvuda pärast ettemaksu tasumist ja tarkvara installeerimist. Kuna kostja töötajad selgitasid

hagejale jaanuaris 2015, milliseid funktsioone peab tarkvara täitma ja millisteks eesmärkideks

seda kasutataks, teadis hageja enne lepingu sõlmimist, milliseks otstarbeks kostja tarkvara

vajab. Veebruaris 2015 pakkus hageja kostjale toimivat lahendust, mida pidas kostja poolt seni

kasutatust arenenumaks, paremaks, soodsamaks ja säästlikumaks. Tunnistajate ütluste kohaselt

teadis hageja, milleks kostja tarkvara vajab ja seda, et tarkvara ei sobi kostja tootmisprotsessis

ning hagejat teavitati CutPlaniga seotud olulistest puudustest kohe, kui need ilmnesid. Kõige

olulisem puudus seisnes selles, et andmebaasi ei olnud ning planeerimisel ja paigutamisel tuli

kõike uuesti alustada. Samuti puudus lademekaart ja infot oleks tulnud käsitsi kirjutada. Hageja

lubas nende küsimustega tegeleda.

27. Hageja nõustus ka ise sellega, et CutPlan moodul oli puudustega ja vajas parandamist, kuna

teatas kostjale uue, täiendatud versiooni tulemisest. Hageja poolt kostjale antud selgitused, et

Optitex on pidevalt arenev tarkvara ja kostjal on võimalik lasta teha selles muudatusi vastavalt

oma soovidele, on vastuolus hageja menetluses esitatud vastuväidetega, mille kohaselt ei tehtud

tarkvara vastavalt iga kasutaja soovile ja kostja pidi tarkvara ostma üksnes sellisena, nagu see

on. Hageja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid vastuseks kostja väitele, et tegemist oli olulise

puudusega, sest Cutplan mooduli kasutamine eelnes teistele toimingutele. Cutplan mooduliga

seotud puudused olid sedavõrd olulised, et kostja ei saanud tarkvara soovitud otstarbel kasutada.

Hageja rikkus oluliselt müügilepingut, sest ta ei kõrvaldanud puudusi lubatud ajaks.

28. Kostjale andis õiguse lepingust taganeda ka tarkvarale juurdepääsu puudumine, mis on

oluline puudus. Asjas ei ole tuvastatav, millal täpselt kostja juurdepääs tarkvarale katkestati.

Tunnistajad kinnitasid, et sügisel 2015 oli juurdepääs suletud. Hagejaga teatas kostjale, et

ligipääs suleti, kuna arved olid maksmata. Tarkvara oli kostja töötajatele suletud juba mais 2015

ja keegi ole saanud seda kasutada. Hageja väited seoses sellega, kes ja millisel põhjusel ning

millal kostjale ligipääsu sulges, on muutunud, vastuolulised ja tõendamata. Optitex tarkvara

käivitamisel ilmub veateade, millest võib järeldada, et litsentside kehtivus on lõppenud.

Ekspertarvamuse kohaselt puudub kostjal tänaseni tegelik ligipääs tarkvarale ja kostja ei ole

tarkvara tegelikult kasutanud. Kui ostja ei saa ostetud eset vallata ega kasutada müüjast

tulenevatel põhjustel, on tegemist müüja lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega. Alusetud

on väited, et hageja ei teadnud juurdepääsu puudumisest või et kostja oleks saanud selle ise

taastada. Isegi kui kostja oleks saanud mõne kasutusjuhise abil juurdepääsu taastada, on

tõendamata, et hageja oleks kostjat sellisest võimalusest teavitanud. Hagejal müüjana oli

kohustus kostjale koos tarkvara installeerimisega üle anda kõik juhised.

29. Kuna hageja ei kõrvaldanud CutPlan moodulis esinenud olulisi puudusi ega teinud pärast

septembrit 2015 midagi selleks, et taastada kostjale ligipääs tarkvarale, on hageja

müügilepingut oluliselt rikkunud. Kostjal oli õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega

andmata. Kostja ei saanud tarkvara, mis oleks olnud terviklik ja tootmisprotsessis kohe

kasutatav. Lisaks puudus kostjal üldse juurdepääs tarkvarale. Alusetu on väide, et kostja pidi

tasu maksma sõltumata sellest, kas ta tarkvara tegelikult kasutada sai või mitte.

30. Kostja saatis hagejale 21.03.2016 ja 11.04.2016 teated, milles teatas, et pakutav toode ei

vastanud tema ootustele ja ta palus ettemaksu tagastada. Avaldus on käsitletav lepingust

taganemise avaldusena. Hageja sai selle kätte ja talle oli kostja tahe arusaadav. Taganemine

vabastas kostja kohustustest lepingut täita ja tal tekkis õigus saada tagasi lepingu alusel makstud

ettemaks - kokku 28 090,80 eurot. Kuna kostja on lepingust taganenud, jääb hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

31. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis tema hagi rahuldamata ja

rahuldas kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Hageja palub

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

32. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei selgitanud

pooltele, milline on kohtu hinnangul pooltevahelise õigussuhte olemus, millised asjaolud on

sellest tulenevalt olulised ja mida peavad pooled tõendama. Kohus tuvastas otsusega poolte

kokkuleppe sisu erinevalt poolte poolt väljendatust. Pooled vaidlesid selle üle, kas 3D moodul

oli kokkuleppe osa, kohus tuvastas aga hageja lubaduse ka NestPro kohta, mida kostja ei

tellinud ja talle üle ei antud. Seda ei ole pooled menetluses ka väitnud. Maakohus asus e-kirjade

alusel ise sisustama pooltevahelise lepingu tingimusi, kuigi lepingu tingimused nähtuvad

litsentsilepingust ja sellest lähtus ka hageja.

33. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt. Kohus nõudis hagejalt võõrkeelsete tõendite täielike

tõlgete esitamist, märkides, et jätab tervikuna tõlkimata tõendid tähelepanuta. Samas tugines

kohus otsuses ka osadele tervikuna tõlkimata tõenditele. Hageja selgitas tõendi esitamisel, mida

ta sellega tõendada soovib ja tõlkis relevantse osa. Kostjal oli võimalik oma seisukoht

kujundada arvestades kohtule esitatud võõrkeelset tervikteksti. Kohus pidi arvestama ka

osaliselt tõlgitud tõenditega.

34. Maakohus jättis ebaõigesti täiendamata tunnistaja XX ülekuulamise protokolli. Protokolli

kandmata jäänud ütlused omavad asjas olulist tähtsust. Need käsitlevad küsimusi, milles pooltel

on oluline eriarvamus (poolte kokkulepped ja puudustest teavitamine).

35. Kuna kohus jättis otsusega läbi vaatamata hageja 15.11.2019 kohtuistungil esitatud

menetlusdokumendi, ei võinud ta asja lahendamisel kohtuotsuse p-des 130 ja 135 sellele

viidata.

36. Maakohus märkis, et tarkvara müük Euroopa Liidu õiguse tähenduses ja litsentsileping

tarkvara kasutamiseks on jagamatu tervik. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks arvestanud kõikide

litsentsilepingu tingimustega, sh poolte viidatud ja Euroopa Kohtu poolt välja toodud

tingimustega (Euroopa Kohtu lahend C-128/11 p 40 ja 44).

37. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja on võtnud omaks, et kostjal on õigus puudustele

tugineda. Vastupidi, hageja on olnud seisukohal, et kostja väited puuduste kohta ei ole

tulenevalt litsentsitingimustest õiguslikult relevantsed.

38. Maakohus jättis kostjale selgitamata, et kostja peab tõendamata, et ta ei ole saanud tarkvara

tootjalt e-kirja teel teavet litsentsilepingu kohta. Samas leidis kohus, et tarkvaraga seonduva

teabe kostjale üleandmine oli vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Maakohus leidis

ebaõigesti, et kostjale ei ole edastatud teavet Optitex tarkvara kohta.

39. Maakohus tuvastas ebaõigesti poolte kokkuleppe sisu. Kohus tõlgendas poolte kirjavahetust

ebaõigesti ja leidis ekslikult, et 3D moodul ei olnud kokkuleppe osa. Hageja tõendas, et kostja

soovis 3D mooduli eest vaid arve hilisemat esitamist. Kostja aktsepteeris 2015.a tarkvara

kogumaksumusena 53 865 eurot, mis sisaldab 3D mooduli hinda. Hageja esitatud tõendid jättis

kohus ebaõigesti tähelepanuta põhjendusega, et need ei olnud tervikuna tõlgitud. Kohus tugines

ebaõigesti tunnistaja XX ütlustele, kes ei viibinud lepingu sõlmimise juures.

40. Optitex tarkvara litsentsitingimused ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Maakohus

tunnistas ebaõigesti litsentsitingimuste p 9a tühiseks. Otsusest ei nähtu, millistele puudustele

kostja tugineda ei saanud ja millised välistused p-s 9a välistavad kostja õiguse puudustele

tugineda. Litsentsitingimustest ei tulene, et ostjal ei oleks õigust tugineda lepingu eseme

puudustele olukorras, kus müüja on lepingut rikkunud. Kohus asus ebaõigesti hindama

litsentsitingimuste vastavust tüüptingimuste regulatsioonile enne, kui tuvastas, kas tingimuse

kasutaja on lepingut rikkunud. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja tõendas, et

vaidlusalused tingimused olid veebruaris 2015 sarnastes lepingutes tavapärased. Maakohus

jättis hageja esitatud väited ja tõendid tähelepanuta.

41. Maakohus asus üllatuslikult ja vastuolus asjas kogutud tõenditega sisustama pooltevahelise

lepingu sisu ja hageja väidetavaid lubadusi tarkvara kohta. Kohus tuletas hageja antud

lubadused jaanuaris 2015 ja 03.02.2015 saadetud kirjavahetusest. Samas ei ole kostja nendele

asjaoludele tuginenud. Kohtu järeldus, et hageja teadis, milliseks otstarbeks kostja tarkvara

vajab, ei ole seostatav väidetavate puudustega CutPlan moodulis. Kohtu järeldus hageja

teadmiste kohta kostja tööprotsessist on ebaloogiline. Kohus jättis arvestamata, mida kostja pidi

kirjavahetuse kohaselt tarkvara kohta teadma. Kostja asus alles hiljem seisukohale, et Optitexi

raportid talle ei sobi ja ta ei soovi oma töös Excelit kasutada. Maakohus sidus ebaõigesti hageja

selgituse, et Optitex on senisest lahendusest arenenum, parem, soodsam ja säästlikum, kõikide

Optitex tarkvara moodulitega. Kostja ei väitnud, et tegemist ei ole parima või parema

lahendusega, et lahendus ei sisalda lubatud rulli haldust või automaatset tellimuse arvestust.

Hageja lubadus seondus tegelikult NestPro mooduliga, mida kostja ei tellinud.

42. Vastuolulised on maakohtu järeldused, et kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist

sisuliselt teada saada, kuidas tarkvara toimib. Kohus tuvastas, et leping sõlmiti 25.02.2015, kuid

kostja teavitas hagejat puudustest juba enne seda, s.o kohe pärast 12.-13.02.2015 toimunud

koolitusi. Kostja ainus tarkvarale esitatud etteheide oli seotud CutPlan moodulis paberraportite

koostamisega, mis ei toiminud kostjale harjumuspärasel viisil. Sellest aga ei tulene, et kostjal

oleks õigus nõuda hagejalt või tootjalt tarkvaras muudatuste tegemist. Kostjale kasutamiseks

antud tarkvara on standardlahendus, mitte eritellimus. Hoolimata sellest sõlmis kostja

litsentsilepingu pärast etteheite tegemist.

33. Maakohus leidis ebaõigesti, et CutPlan moodul oli oluliste puudustega litsentsilepingu

tähenduses. Kostjal ei olnud õigust nõuda tarkvara standardlahenduse muutmist.

34. Maakohus omistas põhjendamatult suure kaalu tunnistaja CC ütlustele, mis ei ole

seostatavad CutPlan mooduliga. Samas jättis maakohus arvestamata hageja tõenditega, mille

kohaselt käsitleb kostja tarkvara puudusena vaid seda, et see ei tööta harjumuspärasel viisil.

Tunnistaja viitas, et CutPlan moodulis ei ole andmebaasi ega lademekaarti, kuid seda ei olegi

kostjale lubatud. Tunnistaja sõnul ei olnud CutPlan mugav. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei

olnud kostja töötajatel endal aega programmiga tutvuda.

35. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja lubas puuduse kõrvaldamist VÕS § 114 tähenduses.

Hageja 18.03.2015 e-kiri tõendab vaid seda, et kostja ainus etteheide seondus raportite

kujundusega. See ei ole tarkvara puudus. Hageja ei ole kinnitanud kohustust pakkuda kostjale

tema soovitud uuendusi ega tegeleda arendustegevusega.

36. Maakohus tuvastas tarkvara olulised puudused abstraktselt, ilma neid otsuses konkreetselt

kirjeldamata ja mainimata. Ka kostja ei ole puudustest teavitanud ega neid kirjeldanud vastavalt

VÕS §-s 220 sätestatule. Õige ei ole maakohtu väide, nagu ei oleks hageja kostja väitele

vastuväiteid esitanud. Seisukoht, et asjas on keskse tähtsusega väide, et CutPlan moodul eelnes

kostja tööprotsessis teistele moodulitele, on üllatuslik. Töökorralduse muutmise vajadus seoses

uue tarkvara kasutuselevõtuga ei ole oluline puudus tarkvaras.

37. Maakohtu järeldus, et tarkvarale juurdepääsu puudumine oli oluline puudus, on vastuolus

eksperdiarvamuse ja litsentsitingimustega. Kohus jättis arvestamata litsentsitingimuse p 6,

mille kohaselt on Optitex tarkvara kättesaadav üksnes tasu maksnud kasutajale. Kostja ei ole

tarkvara eest täielikult tasunud. Kostja ei ole nõudnud hagejalt ka juurdepääsu taastamist.

Hageja ei sulgenud kostja jaoks tarkvara juurdepääsu. Tarkvara tuli kooskõlas litsentsilepingu

p-ga 2f aktiveerida, mida kostja pöördumisel ka tehti. Seejuures tuleb tarkvara riist- või tarkvara

vahetamisel reaktiveerida. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei pidanud teadma tarkvara

aktiveerimise juhiste olemasolust. Viited olid olemas litsentsitingimustes. Samuti ei olnud

hagejal võimalik tõendada, et kostja on tarkvara tootja poolt saadetud e-kirjad kätte saanud.

38. Maakohus leidis ekslikult, et Optitex tarkvara litsentside kehtivus on lõppenud. Seda

järeldust ei saa teha. Kostja ei teavitanud hagejat veateatest enne kohtumenetlust. Veateatel

võib olla mitmeid põhjuseid. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja viitele, et kostja veateate

kohta esitatud videofaili filmimise kuupäeva on muudetud. Litsents on kehtiv ja tarkvara ei

avane kostjast endast tulenevatel põhjustel (riist- või tarkvara vahetus). Maakohtu järeldus, et

pärast 2015.a kostja tarkvara ei kasutanud, on vastuolus eksperdi arvamusega. Maakohus

tugines ebaõigesti kirjalikule eksperdiarvamuse osale, mida ta hiljem istungil muutis ja möönis,

et vale tarkvara versioon ei pruugi käivituda. Asjaolu, kas kostja proovis oma tootmistegevuses

tarkvara ka kasutada, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Tõenditele ei tugine maakohtu

järeldus, nagu ei saaks kostja tarkvara kasutada hagejast tuleneval põhjusel.

39. Kuna maakohtu järeldused Optitex CutPlan mooduli puuduste kohta on ebaõiged, samuti ei

ole maakohus tuvastanud, et kostja oleks hagejat puudustest ja ligipääsu puudumisest

teavitanud ning puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, ei ole täidetud lepingust taganemise

eeldused. Igal juhul ei nähtu 21.03.2016 avaldusest kostja soovi lepingust taganeda. Kostja

märkis, et soovib lõpetada tootega tutvumise ja testimise perioodi, kuid testperiood oli selleks

ajaks juba lõppenud. Kostja ei kirjeldanud oma kirjas mingeid olulisi puudusi. Avaldus on

esitatud ka hilinemisega, s.o 13 kuud pärast lepingu sõlmimist, samas kui kostja enda väitel sai

ta puudusest teada 18.02.2015 (mis on enne lepingu sõlmimist). Arendustegevuse kokkuleppeid

ei ole pooled sõlminud ja kostja ei ole andnud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kuna

kostja ei ole tarkvara kasutamise võimaluse eest tasunud, on taganemine ka lubamatu.

Vastus apellatsioonkaebusele

40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis läbi vaatamata hageja

15.11.2019 nõude mõista kostjalt välja kahjutasu 26 700 eurot saamata jäänud tuluna. Selles

osas on maakohtu otsus jõustunud.

42. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hageja hagi rahuldamata ja rahuldas

kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 alusel

kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

44. Esimesena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele menetlusnormide

rikkumise kohta.

45. Asja materjalist nähtub, et maakohus täitis TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse

ülesandeid nõuetekohaselt, selgitades välja poolte nõuded ja vastaspoolte seisukohad nende

nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid,

mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamise ja tõendite lubatavuse

kohta ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Muu hulgas arutati 21.01.2019 ja (II kd

lk 15-17) ja 29.04.2019 (II kd lk 93-94) küsimust, millise lepingulise suhtega on tegemist, st

kas poolte vahel oli sõlmitud müügileping, litsentsileping või mingi muu leping (töövõtuleping,

teenuse osutamise leping). Samuti selgitas kohus, milliseid asjaolusid tuleb põhistada või

tõendada. TsMS § 351 kohaselt arutas maakohus ka kohtuistungil vaidlusaluseid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1).

Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus eeltoodut ei järginud, ei vasta tõele.

46. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on

sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete

kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Seega on hagimenetluses asjaolude kohtu ette

toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille

põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule

teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Hageja seisukoht, nagu oleks see kohtu ülesanne, ei ole

seadusega kooskõlas.

47. TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus

ei pidanud eelmärgitud küsimustes enne otsuse tegemist seisukohta võtma, nagu hageja leiab.

48. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast

menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna

ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks

rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad apellatsioonkaebuses viidatud rikkumised olla

aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise

tulemust. Kui menetlusosaline leiab, et eelmenetluse nõuete rikkumine võis mõjutada asja

lahendamise tulemust, on tal võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise kõrvaldamiseks

esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (652 lg 3 p 2 ja lg 5). Hageja seda õigust ei

kasutanud. Seega puudub alus järeldada, et hageja oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud

oma nõuet täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada või vastuhagiavalduses esitatu ümber lükata.

49. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus tuvastas otsuses poolte

kokkuleppe sisu erinevalt poolte poolt väljendatust. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid

müügilepingu, mille esemeks oli arvutiprogrammi füüsiline koopia ja selle kasutamise litsents.

Sellele on kogu menetluse kestel tuginenud kostja. Maakohus ei tuvastanud, et lepingu osaks

oleks olnud hageja lubadused NestPro kohta. Hageja sellekohane järeldus on meelevaldne.

50. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus pidi arvestama ka osaliselt tõlgitud

tõenditega, kuid ta ei selgita, milliseid konkreetseid osaliselt tõlgitud tõendeid ta siinjuures

silmas peab ja kuidas nende arvestamine oleks mõjutanud kohtu järeldusi.

51. Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis rahuldamata hageja 13.12.2019 taotluse

TsMS § 53 lg 2 alusel protokolli parandamiseks tunnistaja XX ütluste osas. TsMS § 53 lg 1

kohaselt tehakse tunnistaja ütluste kohta protokollitu kohe istungil teatavaks, välja arvatud

juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil

teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused

asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Asjaomaseks isikuks nimetatud

sätte mõttes on antud juhul tunnistaja XX, kelle ütlused loeti istungil ette ja kes vastuväiteid ei

esitanud (II kd lk 182). TsMS § 53 lg 1 näol on tegemist eriregulatsiooniga TsMS § 53 lg 2

suhtes, mis võimaldab tunnistaja ütlusi parandada üksnes tunnistaja enda vastuväite alusel.

Menetlusosalised võivad TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda protokolli parandamist muus osas kui

tunnistajate ütluste sisu osas (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-113-11, p 74).

52. Maakohus ei viidanud otsuse p-s 135 hageja 15.11.2019 menetlusdokumendile, nagu hageja

apellatsioonkaebuses väida. Otsuse p-s 130 käsitles kohus hageja ajas muutunud seisukohti

küsimuses, millise lepinguga on antud juhul tegemist, märkides muu hulgas, et eelnimetatud

menetlusdokumendis väidetu kohaselt on tegemist tarkvara müügiga. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole tegemist menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise.

Hageja tugines juba varasemalt, s.o 25.02.2019 menetlusdokumendis sellele, et pooltevahelist

õigussuhet on võimalik kvalifitseerida ka müügilepinguna (II kd lk 28 pöördel). Kohtu viide

15.11.2019 menetlusdokumendile ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, sest TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

53. Üldsõnaline on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohtu otsusest ei nähtu seda,

et kohus oleks arvestanud järelduse tegemisel, et tarkvara müük EL õiguse tähenduses ja

litsentsileping tarkvara kasutamiseks on jagamatu tervik, kõikide litsentsilepingu tingimustega.

Milliste konkreetsete tingimustega oleks kohus pidanud arvestama ja kuidas see oleks

mõjutanud asja lahendamist, ei ole kaebuses märgitud.

54. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mis puudutavad hageja

väidetavat omaksvõttu. TsMS § 231 lg 2 esimese lause järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega

tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või

kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2 teine lause). Kohus leidis

otsuse p-s 153, et hageja on nõustunud sellega, et lepingu osas kuulub kohaldamisele Eesti

õigus ja seega ka sellega, et kostjal on Eesti õiguse järgi iseenesest õigus müüdud asja

puudustele tugineda. Tegemist ei ole faktiväite omaksvõtu, vaid nõustumisega selles, millise

riigi õigust kohaldada. Hageja möönis ka apellatsioonkaebuses, et käesolevas asjas kohaldub

Eesti õigus.

55. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks kostja pidanud tõendama asjaolu, et ta ei ole saanud

tarkvara tootjalt e-kirja teel teavet litsentsilepingu kohta. Kostjal ei ole võimalik sellist

negatiivset asjaolu tõendada. Kui hageja väitis, et teave on kostjale saadetud, siis oli selle väite

tõendamise kohustus hagejal.

56. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele otsuse sisu kohta.

57. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 442 lg-s 8

sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka

teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuid kostja vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

58. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

59. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

60. Maakohus tuvastas õigesti, et 3D mooduli müügi kohta pooled lepingut ei sõlminud. Kohus

andis selle tuvastamisel kokkuleppe aluseks olnud teisele hinnapakkumisele (05.02.2015),

poolte e-kirjavahetusele ja tunnistaja XX ütlustele õige hinnangu. Kostja soovil jäeti 3D moodul

pakkumisest välja ja tõendamata on hageja väide, et kostja soovis selle eest vaid hiljem maksta.

61. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga selles, et tüüptingimused, mis välistavad kostja

õiguse tugineda ostetud tarkvara puudustele ning nägid ette välisriigi õiguse kohaldamise ja

vajaduse pöörduda teise riigi kohtusse, on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu

tühised. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tõendamata on hageja väide, nagu oleks kohtus

vaidluse all olnud tüüptingimused tarkvara litsentside andmisel tavapärased. Arvestades seda,

et VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühised kokkulepped, millega välistatakse vastutus kohustuse

tahtliku rikkumise puhul, oleks tüüptingimused, mis välistavad igasuguse kostja õiguse

tugineda tarkvara puudustele, tühised sõltumata sellest, kas sellised tüüptingimused on

litsentside andmisel tavapärased või mitte. Põhjendamatu on hageja väide, et kohus oleks

pidanud enne otsustama, kas lepingut on üldse rikutud (st kas müüdi puudustega toode) ja alles

siis analüüsima tüüptingimuse tühisust. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks eeltoodu

järgimine toonud endaga kaasa teistsuguse lahendi tegemise.

62. Maakohus andis tõendeid kogumis hinnates lepingu sisule õige hinnangu, võttes muu

hulgas arvesse selle, mida kostja soovis ja hageja kostjale lubas. Vaidlus puudus selles, et

Optitexi esimene moodul, mis oli mõeldud konstrueerimiseks, oli kostjale sobiv.

Konstrueerimise järgselt oli järgmiseks mooduliks CutPlan, mis ei vastanud hageja lubatud

tingimustele ja kostja vajadustele. Maakohus leidis põhjendatult, et mooduli CutPlan puudused

olid sedavõrd olulised, et kostja ei saanud nende tõttu tarkvara soovitud otstarbeks kasutada.

Maakohus on puudusi kirjeldanud piisava põhjalikkusega.

63. Iseenesest on õige, et puudused moodulis CutPlan ei andnud kostjale õigust nõuda arenduste

tegemist. Kostja ei ole seda ka nõudnud. Vaidlust ei olnud ka selles, et tegemist ei olnud kostja

eritellimusega, kuid ka standardlahenduse müümisel peab toode vastama müüja poolt lubatud

tootekirjeldustele ja –omadustele. Hageja teadis, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajab,

kostja teavitas hagejat puudustest kohe ja hageja lubas need kõrvaldada, mistõttu leping

sõlmitigi. Eeltoodu tuvastas tõendeid, sh tunnistaja CC ütlusi, hinnates õigesti ka maakohus.

Nii eelnimetatud tunnistaja kui ka XX andsid ütlusi selle kohta, millised puudused moodulis

CutPlan olid.

64. Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja teadnud,

mis oli kostja jaoks tähtis ega seda, et moodul CutPlan eelnes kostja tööprotsessis teistele

moodulitele. Kostja tugines kogu menetluse kestel asjaolule, et kuna moodul CutPlan oli

puudustega, siis Optitexi kasutusele võtta ei saanud (kostja vastus I kd lk 51-53,

vastuhagiavalduse p-d 1.6 ja 1.13 jt). Kostja rõhutas, et materjaliarvestuse toimimine

programmis (CutPlan) on kõige olulisem osa, kuna selle abil on planeeritav materjalikulu, mis

omakorda tagab tootmises kokkuhoiu ja optimaalse kangakasutuse, kangakulu optimeerimine

ja selle läbi õige eelarvestamine on ettevõtte jaoks oluline nii kulu planeerimise, eelarvestamise,

omahinna kalkuleerimise kui ka kasumi planeerimisel. Hageja müüjana omas täielikku

ülevaadet

Optitex

programmist,

selle

moodulitest

ja

moodulite

järjestusest,

so

tarkvaraprogrammist tervikuna ning selle alusel toimuvast tootmisprotsessist.

65. Maakohus leidis tõendeid, sh eksperdiarvamust hinnates õigesti, et teiseks oluliseks

puuduseks, mis samuti andis kostjale õiguse lepingust taganeda, oli juurdepääsu puudumine

tarkvarale. Kohus ei teinud järeldust, et see oli müüdud asja puudus, nagu hageja

apellatsioonkaebuses väidab.

66. Maakohus märkis õigesti, et vastuolulised ja ajas muutuvad olid hageja väited selle kohta,

kes, millal ja mis põhjusel juurdepääsu sulges. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole

tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostja pidi teadma vajadusest tarkvara ise aktiveerida või

ta oleks saanud juurdepääsu ise taastada Optitexi kodulehel olevate juhiste abil. Selliste juhiste

olemasolu hageja ei tõendanud. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks pidi kostja üldse

juurdepääsu uuesti aktiveerima olukorras, kus ta ootas hagejalt lubatud puudusteta moodulit

CutPlan. Maakohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik tarkvara kasutada ja

ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata.

Alusetu on hageja etteheide, et kostja ei teavitanud hagejat veateatest enne kohtumenetlust

olukorras, kus tal juurdepääs tarkvaraprogrammile puudus.

67. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist tähtsust omab asja lahendamisel videofaili filmimise

kuupäev. Hageja esitas kohtule ekraanitõmmise kostja tehtud videost, mida kohus tõendina

hindas, kuid selle alusel ei saanud kohus teha hageja soovitud järeldust selle kohta, et kostja oli

eemaldanud tarkvaravõtme serverist ja põhjustanud sellega uue aktiveerimise vajaduse, st et

tarkvara ei avane kostjast endast tulenevatel põhjustel. Ringkonnakohus ei nõustu ka

apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus on teinud vahet litsentside kehtivusel ja

tarkvaraprogrammi faktilisel kasutamisel.

68. Maakohus

analüüsis

otsuses

põhjalikult

võimalusi

(võimaluse

puudumist)

tarkvaraprogrammi kasutamiseks. Kohtu järeldused tuginevad kirjalikule ekspertarvamusele ja

eksperdi poolt kohtuistungil esitatud täiendavatele suulistele selgitustele. Muu hulgas viitas

maakohus õigesti sellele, et kuigi ekspertarvamuses on viidatud Optitex tarkvara versioonile

12, ei muuda selle sisu alamversiooni numbri puudumine. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mil

viisil lükkab alamversiooni märkimata jätmine hageja arvates ümber eksperdi arvamuse. Kuigi

aastal 2018 arvuti klooniti, kinnitas ekspert, et koopiat ei ole muudetud. Maakohtu järeldus, et

kostja ei saanud tarkvara kasutada hagejast tulenevatel põhjustel, põhineb tõenditel.

69. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja on lepingust kehtivalt

taganenud ja tal on õigus saada hagejale tasutud raha tagasi. Maakohus tuvastas hagejapoolse

olulise lepingu rikkumise ja kontrollis lepingust taganemise eelduste täitmist. Kohus leidis

põhjendatult, et kostja 21.03.2016 avaldust saab pidada lepingust taganemise avalduseks.

70. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et eelnimetatud kuupäevaks oli testimise

periood juba lõppenud, mistõttu ei saanud kostja avaldada hagejale soovi lõpetada tootega

tutvumise ja testimise periood. Arvestades asjaolu, et hageja andis kostjale korduvalt lubadusi

moodulis CutPlan olevad puudused kõrvaldada ja veel 06.10.2015 lubas ta kostjale teada anda,

kas uue versiooni saab kasvõi testkäiku anda (I kd lk 78 pöördel), kuid hageja oma lubadusi ei

täitnud, ei saa teha järeldust, et kostja esitas lepingust taganemise avaldust hilinemisega.

Lepingust taganemise aja hindamisel tuleb arvestada pooltevahelist suhtlust tervikuna ja hageja

korduvaid täitmata lubadusi, mida maakohus õigesti ka tegi. Ekslik on hageja seisukoht, et

kostja lepingust taganemine on lubamatu, kuna ta ei ole tarkvara kasutamise võimaluse eest

tasunud.

71. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid

järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata.

72. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda.

73. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 4754

eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 4750 eurot (käibemaksuta) ja registripäringute

kulust 4 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu istungil osalemise

eest. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele

ja õiguslikule analüüsile 4,5 tundi, vastuse koostamisele 14,25 tundi ja kohtuistungiks

ettevalmistamisele 4 tundi – kokku 23,75 tundi. Kohtuistung kestis 47 minutit. Esindaja

tunnihind on 200 eurot (käibemaksuta). Hageja jättis kostja menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohtu hinnata.

74. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse registripäringute kulu hüvitamiseks.

Nimetatud kulu ei ole apellatsioonimenetlusega seostatav. Ringkonnakohtule ei ole

registridokumente esitatud.

75. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Arvestades asjaolu, et vaidlus oli keskmisest mahukam ja õiguslikult

keerulisem, leiab ringkonnakohus, et esindaja toimingutele kulunud aeg oli kostja õiguste

efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Sarnaselt maakohtuga peab ringkonnakohus

mõistlikuks ja vaidluse keerukusega kooskõlas olevaks esindaja 160 euro suurust tunnihinda.

Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 3925 eurot

(käibemaksuta), millest on enne kohtuistungit tekkinud kulud 3800 eurot (160x23,75) ja

istungil osalemisega seonduv kulu 125 eurot.

76. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav