2-20-13853/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-20-13853

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13853 Tsiviilasi, hageja nõue AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus G.

A. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine /riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314 Harju maakond Avaldaja lepinguline esindaja: A. L. e-post k xxx Puudutatud isik: G. A. ik xxx elukoht xxx RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-13853 menetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus G. A. vastu kahju hüvitamise nõudes, kuna avaldaja on avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud G. A. kanda.

3. Tagastada avaldajale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool so 25 eurot, mis kanda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr EE821010220091351017.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel kohtumääruse tegemisest arvates.

Asjaolud

Viru Maakohus võttis 23.09.2020 määrusega menetlusse AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus G. A. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avaldaja esitas 30.09.2020 kohtule avaldusest loobumise avalduse, kuna puudutatud isik tasus 29.09.2020 avaldajale võlgnevuse 4515,26 eurot sh põhinõue 4130,26 €, pool riigilõivust 25,00 € ja avaldaja menetluskulu 360,00 €. Avaldaja palub tagastada pool tasutud riigilõivust so 25 eurot, mis kanda avaldaja arveldusarvele nr EExxx.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-20-13853

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 428 lg 1 p 3). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 429 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).

Avaldaja esitas 30.09.2020 kohtule avaldusest loobumise avalduse, kuna puudutatud isik tasus 29.09.2020 võla, pool riigilõivu ja esindaja menetluskulu. Kohus leiab, et avaldaja taotlust tuleb käsitleda kui avaldust hagist loobumiseks, kuna avaldaja edasist menetlust ei soovi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Menetluskulude jaotis

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS §

174 lg 2). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on menetluskulud avaldajale tasunud.

Riigilõivu tagastamine

Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4).

Avaldaja esindaja taotles avalduses poole riigilõivu so 25 euro tagastamist. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab avaldajale avalduse esitamise eest tasutud riigilõivust pool so 25 eurot, mis kanda avaldaja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik