2-16-15491/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-15491

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

Asderty OÜ hagi Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu

vastu

30.06.2016

üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Asderty OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Asderty OÜ (endise nimega NICE DAY OÜ,

registrikood 10691175), esindaja vandeadvokaat Ahti

Kuuseväli

Kostja: Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu

(endise nimega Korteriühistu Kopli 18, registrikood

80269176), lepinguline esindaja Margus Saulep,

seaduslik esindaja TK

Kolmas isik hageja poolel: OÜ EsimeneKorrus18

(registrikood

14173885),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Menetluse liik

avalik kohtuistung, 07. septembril 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu menetluskulud

ringkonnakohtus Asderty OÜ kanda. Jätta Asderty OÜ menetluskulud

ringkonnakohtus tema enda kanda. Jätta OÜ EsimeneKorrus18 menetluskulud

ringkonnakohtus tema enda kanda.

4. Tühistada Harju Maakohtu 20.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega keelati Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistul Tallinnas

aadressil Malmi tn 3/2 asuva elamu üldkasutatavate ruumide uste ja hoovivärava

lukkude vahetamine ning olemasolevate lukkude, uste ja väravate rikkumine ning

teisaldamine.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. NICE DAY OÜ (uue ärinimega Asderty OÜ) (hageja) esitas 13.10.2016 Harju

Maakohtule hagi Korteriühistu Kopli 18 (uue nimega Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3

korteriühistu) (kostja) vastu 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil Malmi tn 3/2-18.

Kinnisasjal aadressiga Kopli 18/Malmi 3 asub kokku 4 elamut, millest aadressiga Kopli 18

elamus asub 12 korteriomandit, Malmi 3/1 elamus 5 korteriomandit, Malmi 3/2 elamus 4

korteriomandit ning Malmi 3/3 elamus 12 korteromandit. Kostja ei ole Malmi 3/1, 3/2 ja 3/3

majandamisega

tegelenud.

22.06.2016

edastas

kostja

30.06.2016

üldkoosoleku

kokkukutsumise teate 15 isikule, kellest kaks ei ole korteriomanikud. 28.06.2016 edastas kostja

e-kirjaga teate, et 30.06.2016 üldkoosolek jääb ära. Hiljem samal päeval edastas kostja uue

teate, et üldkoosolek ikka toimub planeeritud ajal 30.06.2016. Seega tuleb arvestada

üldkoosoleku toimumisest teatamist 28.06.2016 seisuga, millest tulenevalt teatati koosolekust

liiga vähe ette.

3.

30.06.2016 toimus üldkoosolek, millest võttis osa 12 korteriomanikku 17 korteriühistu

liikmest. Hageja osa ei võtnud. Hageja hinnangul on kostja 30.06.2016 üldkoosoleku

kokkukutsumisel toime pannud vähemalt neli rikkumist. Üldkoosoleku toimumise teateid ei

pandud üles maja üldkasutatavates ruumides nagu seda näeb ette kostja põhikirja punkt 5.6.

Koosolekust ei teatatud kõigile korteriomanikele ka e-postiga. Kutse on saadetud 13

korteriomanikule, olgugi, et kostja on koosoleku protokollis märkinud, et kostjal on 17 liiget.

Üldkoosoleku teatest ei nähtu, et koosolekul otsustatakse korteriühistu asutamine. Kostja puhul

ei ole tegelikult tegemist korteriühistuga, vaid mittetulundusühinguga, mis oli asutatud üksnes

Kopli 18 asuva elamu majandamiseks. 30.06.2016 soovis kostja põhikirja muudatustega

asutada korteriühistu kogu kinnistu ühiseks majandamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise

korda on rikutud ka seeläbi, et teate saatmise ja koosoleku toimumise vahel teatas kostja, et

üldkoosolekut ei toimu. Hageja sai küll teise kirja kätte, kuid oli selleks hetkeks juba teised

plaanid teinud ning ei saanud koosolekul osaleda.

4. Üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 on tühine või alternatiivselt kehtetuks tunnistatav, kuna

see ei vasta headele kommetele rikkudes hageja omandiõigust. Punktiga 4 otsustati Kopli 18

ja Kopli 20 kinnistu piirile hoovi aia ehitamine, kuid kostja tahab uue aia rajamiseks kasutada

hagejale kuuluva piirdeaia detaile. Punkt nr 6, millega otsustati vahetada ära kostja poolt kõigi

Malmi 3 elamute ühiskasutatavate ruumide lukud ning värava lukud, on kehtetuks tunnistatav,

kuna kostjal puudub pädevus otsustada Malmi 3 elamute majandamise üle.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

6. Kostja majandab aadressil Kopli 18//Malmi tn 3 asuvat kinnisasja, millel asub neli

elamut – Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3. Kinnistusraamatust nähutvalt on

aadressil Kopli 18//Malmi tn 3 kokku 34 korteriomandit. Kostja liikmeteks on kõik Kopli

18//Malmi tn 3 kinnisasja korteriomanikud.

7. Kostja ei nõustu, et 30.06.2016 koosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust ja/või kostja

põhikirja. 30.06.2016 kutses on märgitud koosoleku päevakord, samuti sisaldab kutse

koosoleku aega ja toimumise kohta. Koosoleku kokkukutsumise teade pandi kinnisasjal asuvate

elamute koridoridesse. Koosoleku kutse saadeti ka elektrooniliselt ühistu liikmetele. Hageja oli

koosolekust informeeritud, seega ei rikutud tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda.

Hagejal puudub õigus tugineda sellele, justkui poleks koosoleku kutseid kõigile omanikele

saadetud. 30.06.2016 üldkoosolekul ei tulnud arutamisele ega otsustamisele küsimus

korteriühistu asutamisest. Olemasoleva kinnistu majandamiseks on juba ühistu asutatud.

Liikmete soov oli olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Kostja e-kiri koosoleku

ärajäämise kohta ei riivanud hageja õiguseid. Asjaolu, et hageja ei soovinud või ei saanud

üldkoosolekul osaleda, ei saa kostjale kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Kostja on jäänud esialgse

koosoleku kokkukutsumise teate juurde, seega tuleb etteteatamist arvestada esialgse teate

avaldamisest 22.06.2016. Tegemist ei ole ka sedavõrd olulise rikkumisega, millega peaks

kaasnema otsuste tühisus.

8. Heade kommetega ei saa vastuolus olla üldkoosoleku otsuse punkt 4, kuna see on

suunatud kinnisasjal privaatsuse suurendamisele ja turvalisuse tagamisele. Säästmaks kostja

rahalisi vahendeid aiamaterjalide soetamiseks, otsustati olemasolevad detailid ära kasutada uue

aia rajamisel. Hagejal ei ole kinnisasjal ainuisikuliselt ühtegi piirdeaeda. Otsuse punkt 6 on

samuti õiguspärane. Otsus on vastu võetud kostja ja tema liikmete huvides.

Menetluse vahepealne käik

9. Harju Maakohus jättis 17.04.2017 määrusega rahuldamata OÜ EsimeneKorrus18

taotluse hagejana menetlusse astumiseks ning jättis hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks läbi

vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 määrusega maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata. Riigikohus tühistas 14.03.2018 määrusega ringkonnakohtu ja

maakohtu määrused ning saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks.

10.

06.06.2018 määrusega kaasas maakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna hageja poolel OÜ EsimeneKorrus18. Viimane on omandanud hagejalt Malmi 3/2-18

asuva korteriomandi. Kolmas isik avaldas, et ta toetab hageja positsiooni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohtu 22.04.2019 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning kostja

menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kolmanda isiku menetluskulud jättis kohus nende endi

kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse

jõustumist.

12. Maakohus lahendas asja hagimenetluses, kuna hagiavaldus esitati kohtule 13.10.2016,

mil kehtis korteriühistuseadus (KÜS). Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selle üle, et

korteriomandid asuvad ühel kinnistul. Samuti tuvastas maakohus, et hageja võõrandas

menetluse käigus korteriomandi kolmandale isikule, kes on käesolevasse menetlusse kaasatud.

Korteri võõrandamine ei võta hagejalt hagemisõigust.

13. Maakohus kohaldas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-t 5 ja kostja

põhikirja p 5.6 ning hindas väiteid seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega.

Maakohus leidis, et 06.02.2019 kohtuistungil antud kostja seaduslike esindajate TK ja JA

ütlustega on tõendatud, et üldkoosoleku toimumise teated pandi üles kostja põhikirjas märgitud

üldkasutatavates ruumides avalikult nähtavale kohale. Seega on ühistu liikmeid korrektselt

koosolekust teavitatud. Kostja põhikiri ei näe ette kutse täiendavat edastamist e-kirjaga. Lisaks

nähtub e-kirjast ning kostja seaduslike esindajate ütlustest, et e-kirjaga on kutsed edastatud

kõigile, sh volitatud isikutele ja seaduslikele esindajatele. Kuna hageja on tuginenud sellele, et

teda on informeeritud koosolekust, siis ei ole hageja suhtes koosoleku kokkukutsumise korda

rikutud.

14. Maakohus kohaldas MTÜS § 20 lg-t 6 ja 7, tuvastas, et kostja on registrisse kantud

27.05.2008 ning asus seisukohale, et koosoleku protokollist nähtuvalt ei olnud liikmete soov

uut ühistut asutada, vaid olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt majandab kostja aadressil Kopli 18/Malmi tn 3 asuvat kinnisasja. Otsuse

tegemise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi laienes kostja majandamispädevus kõigile kinnisasjal

asuvatele elamutele sh hageja poolt viidatud elamutele. Samuti ei kinnita hageja poolt viidatud

uue põhikirja punktid kostja soovi uue korteriühistu asutamiseks. Uue põhikirja p 1.1-1.3

muudatustest nähtuvalt on pigem olnud kostja sooviks viia põhikiri kooskõlla seaduses

sätestatuga.

15. Kuigi kostja poolt 30.06.2018 üldkoosoleku ärajäämisest teavitamine 28.06.2016 kell

12.58 ning samal päeval siiski üldkoosoleku toimumise kinnitamine kell 14.50 võis olla

liikmete jaoks segadust tekitav, ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisega ega hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. Kahe erineva teate

edastamise vahe on minimaalne. Hageja ei ole väitnud, et ta pole mõlemat kirja kätte saanud.

Tegemist oli informatiivsete teadetega, mida ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise

teatega. Kostja on jäänud algse koosoleku kokkukutsumise teate juurde. Koosoleku

toimumisest teavitamise järgselt oli korteriühistu liikmetel piisavalt aega otsustamaks, kas nad

saavad ise koosolekul osaleda või volitada selleks kedagi. Asjaolu, et ühistu liige ei saa muude

toimingute tõttu koosolekul osaleda, ei saa kaasa tuua kostjale kahjulikke tagajärgi. Seega

informeeriti kostja liikmeid nõuetekohaselt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Eelnevast

tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue 30.06.2016 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks.

16. Maakohus jõudis järeldusele, et üldkoosoleku otsus nr 4 ei ole heade kommete vastane

ega riku hageja omandiõigust. Otsus on suunatud kinnisasja privaatsuse suurendamisele ja

turvalisuse tagamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et aia teisaldamine

rikuks tema omandiõigust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et korteriomanikud oleksid

sõlminud kasutuskorra kokkuleppeid, mis piiraksid võimalust olemasolevat aeda eemaldada või

et hagejal oleks ainuisikuliselt kinnisasjal piirdeaed. Kaasomandi eseme valitsemist tervikuna

korraldavad korteriomanikud ühiselt. Kohtu hinnangul on ka olemasolevate detailide

ärakasutamine uue aia rajamisel majanduslikult otstarbekas ja seega ühistule kasulik.

17. Maakohus asus seisukohale, et üldkoosoleku otsus nr 6 ei ole vastuolus kostja

põhikirjaga. Maakohus tuvastas, et ruum, milles Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 asuvate majade

kütmiseks ja sooja veega varustamiseks vajalikud gaasikatlad asuvad, on ühiskasutatav ruum,

mis moodustab kaasomandiosa ja kuulub ühiselt kõigile kaasomanikele. Kostjal peab

eksisteerima takistusteta juurdepääs ühiskasutatavatesse ruumidesse (sh tehnilistele ruumidele)

ning ka ühisesse hoovi. Hoovi pääsemine on vajalik mh ka vajadusel päästeameti sõidukite

takistuseta ligipääsuks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja nõue otsuste nr 4 ja 6

kehtetuks tunnistamiseks.

18. Kostjal oli otsuste vastuvõtmise ajal 17 liiget, kellest 30.06.2016 üldkoosolekul oli

esindatud 12 liiget ning seega oli kostja põhikirja p 5.7 kohaselt koosolek otsustusvõimeline.

Otsuse nr 4 ja 6 poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed. Eelnevast tulenevalt oli

maakohus seisukohal, et vaidlustatud otsused on kostja poolt kehtivalt vastu võetud MTÜS §

22 lg 1 kohaselt.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja esitas 12.06.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palub

teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tuvastada 30.06.2016 kostja üldkoosolekul vastu

võetud otsuste tühisus. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust alternatiivnõude – otsuste kehtetuks

tunnistamise - osas.

20. Apellatsioonkaebuse kohaselt on koosoleku teadete üles panemise asjaolude

tuvastamisel kohtuotsus rajatud üksnes kostja seaduslike esindajate vande all antud ütlustele.

Maakohus poleks tohtinud nimetatud ütlustega arvestada, kuna tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 2681 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Seejuures on kohus

õigusliku aluseta keeldunud vastu võtmast hageja 05.02.2019 esitatud tõendeid koosoleku

teadete puudumise kohta. Samuti rikkus maakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui

jättis ütlused vande all võtmata hageja seaduslikult esindajalt.

21. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et koosoleku toimumisest teavitati e-kirjaga kõiki

korteriomanikke. E-kirjast nähtub, et teade saadeti vaid 13 korteriomanikule, kuigi

üldkoosoleku protokollist ilmneb, et ühistul on 17 liiget. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna

kõigil korteriomanikel oli võimalik kasutada kõiki sissepääse, siis piisas koosoleku

nõuetekohaseks kokkukutsumiseks teate üles panemisest vähemalt mõne sissepääsu juurde.

Põhikirja nõue panna koosoleku teade üles maja üldkasutatavates ruumides saab olla täidetud

vaid siis, kui teade on üles pandud kõigi sissepääsude juures. Samuti oleks pärast koosoleku

ärajäämisest teatamist tulnud järgida seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku

kokkukutsumise reegleid, mh teatada koosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Kostja ei

saanud hilisema teatega koosoleku toimumisest võtta tagasi oma varasemat teadet, et koosolek

jääb ära.

22. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et koosoleku kokkukutsumise teates korteriühistu

asutamise kajastamata jätmine ei ole käsitletav kokkukutsumise korra olulise rikkumisena.

Maakohus ei ole analüüsinud põhikirjas tehtavate muudatuste sisu. Varasemalt nägi kostja

põhikiri ette, et kostja liikmeteks on üksnes Kopli 18 asuva elamu korteriomanikud ning

eesmärgiks olid vaid Kopli 18 elamu majandamine. Malmi tn 3 elamuid on tegelikult

majandanud OÜ MALMI KOLM.

Vastustaja seisukoht

23. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

24. Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi

30.06.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud osas

ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

vaidlustatud osas jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei rikkunud üldkoosolekust

etteteatamise korda. Kostja põhikirja p 5.6 sätestas, et üldkoosoleku kokkukutsumisest

informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette teatega, mis pannakse üles maja

üldkasutatavates ruumides ja millel on märgitud päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja

koht. Hageja leiab, et üldkoosoleku toimumise teateid ei pandud üles maja üldkasutatavates

ruumides ja koosolekust ei teatatud kõigile korteriomanikele ka e-kirjaga. Esmalt märgib

ringkonnakohus, et üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud Malmi 3/2-18 korteri omanikuks

hageja, vaid OÜ MALMI KOLM. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud,

et kostja juhatuse liikmete TK ja JA vande all antud seletusega on tõendatud, et 30.06.2016

üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele teadete ülespanemisega seitse päeva enne

üldkoosolekut, s.o 22.06.2016. TK seletusest nähtub, et tema pani teate Kopli 18 asuva maja

esimese korruse seina peale (välisukse kõrvale). JA seletuse kohaselt pani tema teate kahte

trepikotta - Malmi 3/1 maja ja Malmi 3/2 maja trepikotta. JA selgitas, et Malmi 3/3 majja teadet

ei pandud, kuna seal ei ela kedagi ja maja on elamiskõlbmatu. Lisaks nähtub JA seletusest, et

eraldi sissepääsuga on korterid Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18. Korteriühistu liikmete

nimekirjast, üldkoosoleku toimumise seisuga, ilmneb, et nii Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18

korterid kui ka Malmi 3/3 elamus asuvad korterid kuulusid OÜ-le MALMI KOLM (I kd tl 186).

Samast nimekirjast nähtusid, et OÜ-le MALMI KOLM kuulusid veel kaks korterit Malmi 3/1

majas. Kuna Malmi 3/1 maja trepikotta oli üldkoosoleku toimumise teade üles pandud, siis oli

see teatavaks tehtud ka OÜ-le MALMI KOLM, mistõttu ei oma tähtust asjaolu, et korterite

Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18 sissepääsude juurde ning Malmi 3/3 majja eraldi teadet üles ei

pandud. Lisaks oli kostja 22.06.2018 saatnud üldkoosoleku teate korteriühistu liikmetele või

nende esindajatele e-kirjaga (I kd tl 18), kuigi põhikirjas ei ole iseenesest nõutud, et

üldkoosoleku teade tuleks saata täiendavalt ka e-kirjaga. Hageja leidis, et teadet ei ole saadetud

kõigile liikmetele, kuna liikmeid oli 17, kuid e-kiri saadeti 13 isikule. Ringkonnakohus ei

nõustu hagejaga, et teadet ei saadetud kõikidele liikmetele. Võrreldes e-kirja adressaate

korteriühistu liikmete nimekirjaga (I kd tl 186), nähtub, et teade oli saadetud kõigile liikmetele

või nende esindajatele. Nimekirjast nähtub, et mõni isik oli üheaegselt mitme liikme esindajaks.

Lisaks polnud vaja e-kirja edastada TK-le, kuna tema ise oli e-kirja saatja.

27. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei oleks tohtinud kostja juhatuse

liikmeid omal algatusel vande all üle kuulata. Kostja esitas maakohtule taotluse juhatuse

liikmete vande all ülekuulamiseks, millele hageja vaidles vastu. 29.11.2018 määrusega määras

maakohus, et kostja kaks juhatuse liiget kuulatakse vande all ära kohtu algatusel. TsMS § 2681

sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal

algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning

esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja

tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle

kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool

sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul olid TsMS § 2681 tingimused

täidetud ning maakohus ei rikkunud menetlusnorme kui otsustas kostja kaks juhatuse liiget

omal algatusel vande all üle kuulata. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud omal algatusel

üle kuulama ka hageja seadusliku esindaja. Ringkonnakohus märgib, et sellest, et maakohus

kuulas vande all ära kostja juhatuse liikmed, ei tulene, et tal oleks kohustus omal algatusel ära

kuulata ka hageja juhatuse liige. Tsiviilasjast nähtub, et nende asjaolude tõendamiseks, mida

hageja oleks tahtnud juhatuse liikme vande all antud seletusega tõendada, oleks ta saanud

esitada ka muid tõendeid (05.02.2019 esitatud tõendid), kuid hageja esitas need tõendid

hilinenult ning maakohus keeldus põhjendatult nende vastuvõtmisest.

28. Põhjendamatu on hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna

üldkoosolekul otsustati korteriühistu asutamine, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise teates seda

ei märgitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei otsustatud

üldkoosolekul korteriühistu asutamist, vaid uue põhikirja vastuvõtmist. Kopli 18/Malmi 3

asuvad majad on ühel kinnistul. KÜS § 5 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või

mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on õige maakohtu

seisukoht, et olenemata sellest, mitu maja ühel kinnistul asub, sai ühel kinnisasjal asuvate

korteriomandite majandamiseks asutada ühe korteriühistu. Antud juhul oli korteriühistu juba

asutatud ning 27.05.2008 oli korteriühistu kantud registrisse. Ka üldkoosoleku protokollist

ilmneb, et liikmete tahe oli suunatud uue põhikirja vastuvõtmisele.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt 28.06.2016 kell 12.58 e-kirjaga

saadetud teade üldkoosoleku ärajäämise kohta, ei anna alust üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks. Samal päeval kell 14.50 edastas kostja e-kirjaga uue teate, et üldkoosolek siiski

toimub algselt plaanitud päeval. Teadete edastamise vahe oli ca 2 tundi. Hagist nähtuvalt sai

OÜ MALMI KOLM mõlemad teated kätte. Maakohus leidis põhjendatult, et koosolekust

etteteatamist ei saa arvestada 28.06.2016 edastatud teisest e-kirjast. 28.06.2016 edastatud teist

e-kirja ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Kostja avaldas 28.06.2016

teises e-kirjas selgelt, et eelnevalt kokkukutsutud üldkoosolek toimub. Hageja ei ole tõendanud,

et ca 2 tunni jooksul valitsenud ebaselgus oleks põhjustanud mõne korteriühistu liikme

üldkoosolekult eemalejäämise. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et 30.06.2016

üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele ette nõuetekohaselt 7 päeva enne üldkoosoleku

toimumist.

30. Hageja leidis hagiavalduses, et üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 on tühine ka heade

kommetega vastuolu tõttu, kuna see rikub hageja omandiõigust. Nimetatud punktiga otsustati

kinnistu piirile aia ehitamine, kuid kostja tahab uue aia rajamiseks kasutada hagejale kuuluva

piirdeaia detaile. Maakohus leidis, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega

vastuolus. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esitanud põhjendusi, miks on maakohtu otsus

selles osas ebaõige. Ringkonnakohtu 07.09.2020 istungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb

väite juurde, et nimetatud otsus rikub tema omandiõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

leidis põhjendatult, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega vastuolus.

Tõendamata on, et kinnistul seni asunud piirdeaed oli OÜ MALMI KOLM või hageja

ainuomandis. Maakohus leidis õigesti, et kaasomandi eseme valitsemist korraldavad

korteriomanikud ühiselt ning liikmetel on korteriühistu kaudu pädevus otsustada, kuidas

kaasomandiosa tavapäraselt valitseda, ning et senise piirdeaia eemaldamine ei ole küsimus, mis

vajaks korteriomanike kokkulepet.

31.

20.10.2016 määrusega keelas maakohus hagi tagamise abinõuna kostjal aadressil Malmi

3/2 asuva elamu üldkasutatavate ruumide uste ja hoovivärava lukkude vahetamise ning

olemasolevate lukkude, uste ja väravate rikkumise ja teisaldamise. TsMS § 442 lg 5 kohaselt

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Maakohus on jätnud selle tegemata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise

kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine

tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja

menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (TsMS § 167 lg

2). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu