2-18-9424/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-9424

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Kostja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Menetluse liik

07. september 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. augusti 2019 otsus.

2. Teha tsiviilasjas vaheotsus, millega tuvastada, et Tallinnas RRR asuv korteriomand

(registriosa nr RRRRRR) ja Rae vallas Lagedi alevikus XXX asuv kinnistu

(registriosa nr XXXXXXXX) on XX ja YY ühisvara.

3. Saata tsiviilasi nr 2-18-9424 Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 18.06.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hageja palus kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega jäetakse korteriomand

aadressiga RRR, Tallinn hageja ainuomandisse. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma

tahteavaldus, millega kinnistu aadressiga Harjumaa, Rae Vald, Lagedi alevik, XXX jääb kostja

ainuomandisse. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hagejale kinnistu omandiõiguse

kaotamise eest hüvitist 11 330 eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa korteriomandi ja

kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes

osades.

2. Hagi ja selle täienduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13.03.1992, abielu lahutati

25.09.2017. Poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ega valitud varasuhte liiki, seega

tuleb kohaldada ühisvara sätteid. Korteriomand erastati 17.04.1996 ehk abielu ajal. Kostja kanti

13.07.2000 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Korteri turuväärtus on 200 421,30

eurot. Rae vallas XXX kinnistul asuvad ehitised on kostja pärandvarana saanud 27.06.2005

ning maa erastati poolte abielu ajal. Kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.

Kinnistu turuväärtus on 223 082,20 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Koos hagi

vastusega esitas kostja vastuhagi. Vastuhagis ja selle täpsustuses palus kostja ühisvara

jagamisel kalduda kõrvale osade võrdsusest ning jätta kinnistu ja korteriomand kostja

ainuomandisse.

4. Korteriomand oli kostja ja tema vanaema õiguslikus valduses alates 17.01.1973, kostja

vanaema oli üürnik ning kostja üürnikuga koos elanud täisealine perekonnaliige. Korteriomandi

erastas 1996. aastal kostja ning hageja ei osalenud korteriomandi erastamises. Korteriomandi

väärtus on 153 000 eurot.

5. Vaidlusalusel kinnistul asuvad ehitised olid vallasasjadena kostja vanaema omandis

alates 11.07.1977. Kostja vanaema 17.12.1997 avalduse alusel alustati maa ostueesõigusega

erastamist, kuid kostja vanaema suri 31.01.2005, mil maa erastamise protsess oli juba

lõpustaadiumis. Vastavalt pärimisõiguse tunnistusele läksid kostja vanaema testamendi alusel

kinnistul asuvad ehitised pärandvarana üle kostjale. Harju Maavanem otsustas 10.03.2005

korraldusega erastada kostja vanaemale maa 13 700 krooni eest. Kostja vanaema oli Harju

Maavanema korralduse tegemise ajaks surnud. 16.02.2006 tehtud uue korraldusega erastati maa

kostjale 13 700 krooni eest. Erastamiseks vajaliku raha tasus kostja 02.03.2006, kuid seda

vanaema poolt kostjale eelnevalt antud raha arvelt. 22.03.2006 sõlmiti ostu-müügileping,

millega müüdi Rae vallas XXX asuv maa kostjale. Maa erastamine viidi täies ulatuses läbi

kostja vanaema raha eest. Kinnistu väärtus on liialdatud, kõrval asuva pindalalt suurema

hoonestatud kinnistu müügihind on 126 000 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

6. Kostja vaidles vastuhagile vastu. Kostja vanaemal ei olnud mingeid rahalisi sääste ega

ka sissetulekuid, mille arvelt koguda raha maa ostueesõigusega erastamiseks. Rae vallas XXX

asuva maa erastamiseks andis hageja vanaema ja vanaisa 01.03.2006 hagejale 14 000 krooni,

millest 13 700 krooni tasuti erastamiseks ja 100 krooni asjaajamiseks. Maa omandamiseks

antud raha on hageja lahusvara, mis kuulub arvestamisele hageja lahusvara panusena

ühisvarasse. Korteriomandi omandamiseks andis EVP-sid nii hageja perekond kui ka kostja

vanaema. Kostja ei ole viidanud alusele, mis lubaks korteri kasutusõiguse olemasolu lugeda

abikaasa lahusvaraks. Korteriomand oli nii vallas- kui ka kinnisasjana omandatud abielu ajal.

Rae vallas asuva kinnistu koosseisu kuuluvad ehitised on kostja lahusvara, kuid nende mõju

kinnistu väärtusele on marginaalne. Kinnistu omandati abielu ajal ning on seega ühisvaraks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 22.08.2019 otsusega (vaheotsus lõppotsusena) tuvastas maakohus, et

korteriomand ja kinnistu on kostja lahusvara. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

8. Maakohus oli seisukohal, et kuna vara omandati enne 01.01.2010 kehtinud PKS-i, siis

tuleb kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne

01.01.2010 kehtinud PKS-ist. Maakohus tugines PKS (1995) §-dele 14 lg 1 ja 15 lg 1 ning asjas

esitatud tõenditele ja leidis, et korteriomand, mis erastati küll poolte abielu ajal, ei olnud poolte

abielu ajal soetatud ühisvara. Vallasasjast eluruumi omanik sai eluruumide erastamise seaduse

(EES) § 211 kohaselt sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi

omanikuks ning selle eelduseks oli üksnes see, et ta oli enne eluruumi erastamist nimetatud

korteri üürnik või üürniku täisealine perekonnaliige.

9. Maakohus asus seisukohale, et poolte ühisvaraks ei olnud ka kinnistu, sest kohtule

esitatud tõendite kohaselt päris kinnistul olevad hooned kõigepealt kostja vanaema, misjärel

jagati majavaldus kaheks iseseisvaks majavalduseks ning hooneregistrisse kanti vallasasja

omanikuna kostja vanaema. Rae Vallavalitsus tegi 25.11.2003 kostja vanaemale korralduse nr

1299 maa ostueesõiguse erastamise kohta, määrates maa maksumuse hinnaks 27 200 krooni,

mis muudeti 28.12.2004 korraldusega 27 400 krooniks. Kostja vanaema suri 31.01.2005.

Kuivõrd kostja vanaema oli 21.04.1993 teinud notariaalse testamendi, siis päras kostja ehitised,

kuna selleks ajaks ei olnud veel lõppenud maa erastamisprotsess. 16.03.2005 tehti korraldus

maa ostueesõigusega erastamise kohta kostja vanaemale 13 700 krooni eest. 06.09.2005

korraldusega asendati 16.03.2005 korralduses kostja vanaema andmed kostja andmetega.

Kostja tasus maa erastamise kulude katteks 100 krooni ja müügihinna 13 700 EVP-d, mida

tõendab Harju Maavalitsuse maaosakonna tõend. 22.03.2006 sõlmisid Eesti Vabariik ja kostja

ostu-müügilepingu, millega viimane ostis vaidlusaluse maaüksuse.

10. Eelnevast tulenevalt sai maakohtu hinnangul kostja nimetatud kinnistu omanikuks

omandireformi käigus, pärides oma vanaemalt hooned, mille juurde maa ostueesõiguse

erastamine oli juba lõpule jõudmas, millest tulenevalt erastati maa pärast vanaema surma

kostjale. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, kes andis raha maa erastamiseks. Ühe abikaasa

lahusvarale tehtud kulutusteks ei saa pidada kulutusi, mis on tehtud küll abielu ajal, kuid enne

seda, kui see abikaasa kinnistusraamatusse kanti ehk kui ta kinnisasja lahusvarana omandas.

Käesoleval juhul ei kohaldu ka PKS § 34 lg 2, sest hageja ei ole kasutanud oma lahusvara

ühisvara huvides, sest kinnistu ei olnud kunagi poolte ühisvara.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas 23.09.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

tervikuna ja teha uus otsus vaheotsus, milles tuvastada, et korteriomand ja kinnistu kuuluvad

hageja ja kostja ühisomandisse. Hageja palub saata tsiviilasi edasiseks menetlemiseks Harju

Maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12. EES § 4 kohaselt võis eluruumi erastamise õigustatud subjektiks olla nii eluruumi

üürnik kui ka temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed, kuid tingimuseks oli

notariaalse kokkuleppe olemasolu üürniku ja tema perekonnaliikmete, aga ka endiste täisealiste

perekonnaliikmete vahel. EES ei sätestanud, et tulevase erastatava vara omandiõiguse kuuluvus

on kitsalt isikupõhine nagu seda väidab maakohus. PKS (1995) ei sätestanud, et abielu ajal

vallasasjana eluruumide erastamise seaduse alusel omandatav eluruum on abikaasa lahusvara.

Erastamine toimus abikaasade ühisomandisse, mida kinnitab ka Riigikohtu 07.04.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-09 (p 13).

13. Hageja ei vaidle selle üle, et Rae vallas XXX kinnistul asuvad hooned sai kostja

pärandina oma lahusvarasse. Kinnistu moodustamisel muutus vallasasjast ehitis kinnistu

oluliseks osaks ning seega abikaasade ühisomandiks, sest kinnistu omandamine toimus poolte

abielu ajal. Kostjat käsitleti erastamisprotsessis iseseisva õigussubjektina, st ehitise uue

omanikuna, kes omas iseseisvat õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ning see õigus ei ole

seotud varasema maa ostueesõigusega erastamise protsessiga. Seejuures on kostjal õigus PKS

§ 34 lg 2 alusel nõuda vanaemalt päritud hoonete eest hüvitist ühisvarast.

Vastustaja seisukoht

14. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Maakohus otsustas teha vaheotsuse küsimuses, kas vaidlusalune korteriomand ja

kinnistu kuuluvad poolte ühisvarasse. Maakohus tegi lõppotsuse ja tuvastas, et korteriomand ja

kinnistu kuuluvad kostja lahusvarasse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning teha vaheotsus, millega

tuvastada, et korteriomand ja kinnistu kuuluvad poolte ühisvarasse. Tsiviilasi tuleb saata

maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 449 lg 2). Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele.

16. Vaidlus puudub, et poolte abielu sõlmiti 13.03.1992 ja lahutati 25.09.2017. Kehtiva

PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust,

kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb poolte ühisvara koosseisu

kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010

kehtinud perekonnaseadusest. 01.01.1995 jõustunud PKS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel

abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa

lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või

pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete

lõppemist.

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Tallinnas RRR asuv korteriomand on kostja

lahusvara. Kostja ostis (erastas) korteri vallasasjana 17.04.1996 ning kanti korteriomandi

omanikuna kinnistusraamatusse 06.03.2000. Kostja on tuginenud Riigikohtu 11.04.2006

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 (p 8) esitatud seisukohale, et kui korter vallasasjana kuulub

abikaasa lahusvara hulka, siis jääb korter abikaasa lahusvaraks ka pärast kinnistamist.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Antud juhul ei

kuulunud korter vallasasjana üksnes kostjale. Kuna korter vallasasjana osteti abielu ajal, siis

omandati korter ühisvarasse. Ka kinnistamine toimus abielu ajal. Seega on tegemist poolte

ühisvaraga. Abikaasade ühisvara tekkimise küsimuse seisukohalt ei ole oluline, kelle valduses

korter enne erastamist oli või kelle rahalisi vahendeid korteri ostmisel kasutati.

18. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et Rae Vallas Lagedi alevikus

XXX asuv kinnistu on kostja lahusvara. Harju Maavalitsuse Harjumaa Hooneregistritalituse

11.08.1998 tõendi kohaselt kuulusid Rae vallas XXX asuv elamu ja kaev vallasasjadena QQ-le

(kostja vanaema). 17.12.1997 esitas kostja vanaema avalduse Rae vallas XXX asuva maa

ostueesõigusega erastamiseks. Kostja vanaema suri 31.01.2005. 27.06.2005 testamendijärgse

pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärandas kostja vanaema Rae vallas XXX asuvad ehitised

kostjale. Harju Maavanema 10.03.2005 korraldusega otsustati Rae vallas XXX asuv maa

erastada kostja vanaemale. Nimetatud korraldus tunnistati kehtetuks Harju Maavanema

28.07.2005 korraldusega. Harju Maavanema 10.02.2006 korraldusega otsustati Rae vallas

XXX asuv maa erastada kostjale. Kostja ostis vaidlusaluse maa 22.03.2006 sõlmitud

müügilepinguga. Kostja kanti kinnistusraamatusse Rae vallas XXX asuva kinnistu omanikuna

15.06.2006.

19. Hageja ei vaidlusta, et Rae vallas XXX asuvad ehitused olid enne maa kinnistamist

kostja lahusvaraks. Riigikohus on asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega

erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui

hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Riigikohus selgitas,

et lahusvaraks olnud ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutub elamu maatüki

oluliseks osaks ja lakkab vallasasjana, s.o iseseisva õiguskäibe objektina olemast (vt Riigikohtu

03.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 11). Kuna ehitiste juurde eraldatud maa osteti ja

kinnistati käesoleval juhul abielu ajal, siis on ka Rae vallas XXX asuva kinnistu puhul tegemist

ühisvaraga. Sealjuures ei ole ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel oluline, kas maa erastati

kostja lahusvara arvel või mitte (vt Riigikohtu 22.05.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16114, p

24).

20. Küsimus, kas ja millises ulatuses tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade

osade võrdsusest, kuulub lahendamisele ühisvara jagamisel.

21. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada ning teha asjas vaheotsus, millega

tuvastada, et korteriomand ja kinnistu on poolte ühisvara. Tsiviilasi tuleb saata samale

maakohtule ühisvara jagamise menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Tulenevalt TsMS § 173 lg 5 ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui

kohus jätkab asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.

Eeltoodust tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu