2-19-108/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse teatavaks tegemise aeg

30. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-108

Tsiviilasi

Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagi OÜ Avesco

vastu põhivõla 16 244,28 euro, kahjuhüvitise 1056 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Avesco apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

26 670,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Antifire Tuleohutuslahendused OÜ

(registrikood

12209202),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Enno Heringson

Kostja (apellant) OÜ Avesco (end ärinimi Aktsiaselts

Avesco, registrikood 10503541), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamine

18. september 2020. a, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-108 muutmata.

2. Jätta OÜ Avesco apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Avesco kanda.

4. Määrata kindlaks Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Avesco välja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ

kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1043 eurot.

Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

2 (6)

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi

OÜ Avesco (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 16 244,28

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3363,64 eurot, kahjuhüvitise 1056 euro ning alates hagi

esitamisest põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt viivise vastavalt 0,1 % päevas ja seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. aprillil 2018 töövõtulepingu nr 510.18-1700682

(leping),

millega

hageja

kohustus

paigaldama

kostja

poolt

tarnitud

masinatele

(buldooserkobestid) tulekustutussüsteemid. Töö teostamise paigaks oli Väljaotsa 1, Saue linn,

Harju maakond. Kostja kohustus tarnima üheksa masinat hiljemalt neli päeva enne graafikus

kokku lepitud üleandmistähtaega ja nii, et hageja saaks töid teostada maksimaalselt kahele

masinale korraga. Hageja teostas töö neljale masinale tähtaegselt. Ülejäänud viie masina tarne

hilines oluliselt. Kostja kohustus algselt tarnima masinad erinevatel aegadel ja nii, et esimene

masin pidi jõudma kostja kliendini juba 20. aprillil 2018. Tegelikkuses kujunes olukord

selliseks, et kostja suutis korduvalt uusi tähtaegu teatades tarnida üheksast masinast viis korraga

alles 7. augustiks 2018 ning mitte kokkulepitud kohta, vaid ca 225 km kaugemale, s.o Narva.

Hageja paigaldas masinatele kustutussüsteemid mõistliku aja jooksul. Hageja edastas kostjale

teostatud tööde akti nr 3 (summas 46 620 eurot), arve nr 1803921 summas 8748 eurot, arve nr

1803922 summas 34 992 eurot ja arve nr 1803923 summas 2880 eurot Narvas tehtud

lisakuludele. 3. detsembril 2018 tasus kostja hagejale 30 375,72 eurot, kuid jättis tasumata

lepingu p-s 14.2 kokku lepitud viivise 1852,92 eurot. Tasumata on põhivõlg 16 244,28 eurot

(sh arve nr 1803923 summas 2880 eurot) ja sellelt arvestatud viivis.

Hageja pidi kohtuväliselt kaasama professionaalse õigusnõustaja ja kandma sellega seonduvalt

kulusid 1056 eurot. Hageja vaidleb kostja 17. septembril 2018 esitatud tasaarvestuse nõudele

vastu, sest hageja ei ole lepingut rikkunud ega vastuta kostjale esitatud leppetrahvinõude eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja on hageja nõuded suures osas tasaarvestanud oma kahjunõudega hageja vastu, mis

tuleneb hagejapoolsest töövõtulepingu mittekohasest täitmisest. Lepingus sätestatud graafiku

järgi pidi hageja viie buldooseri osas töid teostama 12. juunist – 17. juulini 2018. Kostja

möönab, et ei saanud tulenevalt temast mittesõltuvatel põhjustel võimaldada hagejal asuda

kustutussüsteeme paigaldama graafikus ettenähtud kuupäevadel. Hagejat teavitati 7. mail,

14. juunil, 12. juulil ja 20. juulil graafiku muutumisest. Pooled leppisid 23. juulil 2018 kokku

muudetud graafikus ja tööde teostamise lõpptähtajas 20. august 2018. Hageja teostas töid

8. augustist – 5. septembrini 2018. Narvas teostati paigaldustöid 12 päeva, s.o kuni

5. septembrini 2018. Kuna hageja hilines tööde üleandmisega, tekkis kostjal sellest leppetrahvi

13 364,28 euro maksmise kohustus tellija Enefit Kaevandused AS-i ees. Tasaarvestuse

tagajärjel on hageja põhinõue 13 364,28 euro ulatuses lõppenud.

Hageja lisatasu nõue 2880 eurot (arve nr 1803923) on alusetu, samuti sellelt arvestatud viivis

1510,72 eurot. Tööde lõpetamine Narvas oli põhjustatud hageja enda viivitusest tööde

teostamisel lepingujärgses paigalduskohas (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3). Hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue on samuti alusetu, sest põhinõue muutus sissenõutavaks

2. oktoobrist 2018 ja kostja rakendas nimetatud kuupäevast VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õigust

keelduda kohustuse täitmisest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3 (6)

3. Harju Maakohus rahuldas 11. juuni 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 16 244,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

3363,64 eurot ja kahjuhüvitise 1056 eurot ning põhivõlgnevuselt alates 4. jaanuarist 2019 kuni

põhinõude täitmiseni viivise 0,1 % päevas ja kahjuhüvitiselt alates 3. jaanuarist 2019 kuni

kahjuhüvitise

täitmiseni

viivise

seadusjärgses

määras.

Menetluskulud

jäid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 4494,40 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 11. aprillil 2018 töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1

tähenduses. Vaidlust ei ole, et lepingus kokkulepitud töö on teostatud, mida kinnitab

11. septembril 2018 kostjale edastatud teostatud tööde akt nr 3. Etteheiteid teostatud töö kohta

esitatud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda arvete nr

1803921, 1803922 ja 1803923 alusel teostatud tööde eest 16 244,28 eurot. VÕS § 637 lg 3 järgi

muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Tulenevalt kostja tasaarvestuse avaldusest kontrollis maakohus, kas hageja nõue on 13 364,28

euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 197 lg 1, § 198, § 200 lg 4). Lepingu p-st 2.2

tuleneb, et töö teostatakse aadressil Väljaotsa 1, Saue linn, Harju maakond ning p 4.3 järgi on

tööde lõpetamise tähtaeg sätestatud paigaldusgraafikus. Lepingu lisa 2 järgi pidi kostjale

viimase masina üleandmine toimuma 17. juulil 2018. Maakohus hindas pooltevahelist

elektronkirjavahetust ja tunnistajate BB, DD ja YY ütlusi ning tuvastas, et kostja poolt tarnitud

masinad jõudsid Eestisse alles 7. augustil 2018 ning pärast seda asus hageja töid teostama Ida-

Virumaal.

Maakohus nõustus hagejaga, et pooled ei leppinud kokku, et hageja pidi paigaldama

buldooseritele tulekustutusüsteemid hiljemalt 20. augustiks 2018 ning selleks ajaks andma need

ka kostjale üle. Kostja on üksnes hagejat teavitanud 12. juulil 2018, et peab buldooserid tellijale

andma üle hiljemalt 20. augustiks 2018. Maakohus leidis, et hageja ei vastuta selle eest, et tellija

poolt on kostjale esitatud leppetrahvi nõue, kuivõrd buldooserite kohale toimetamise eest

vastutas kostja. Hageja buldooserite tarne hilinemise eest ei vastutanud.

Maakohus tuvastas pooltevahelise elektronkirjavahetuse pinnalt, et pooled leppisid kokku töö

teostamise eest lisatasu maksmises. Kostja teavitas hagejat 17. augustil 2018, et edasi tuleb töid

teostada Narva karjääris või Estonia kaevanduses. Kostja aktsepteeris hageja 2. augusti 2018. a

e-kirjas esitatud pakkumise, et lisatasu on 200 eurot päevas. Hageja arve nr 1803923 summas

2880 eurot on põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt ei ole kostjapoolne tasaarvestusavaldus kehtiv, mistõttu arvete nr 1803921,

1803922 ja 1803923 summas 16 244,28 eurot maksmata jätmine ei ole õigustatud. Hageja

põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisenõue põhinõudelt 30 375,72 eurot

perioodi 3. oktoober – 3. detsember 2018 eest (1852,92 eurot) määras 0,1 % päevas on

põhjendatud (lepingu p 14.2). Vaidlust ei ole, et kostja on arvete nr 1803921, 1803922 ja

1803923 tasumise tähtaega rikkunud. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõuded, mis on

arvestatud põhinõuetelt 13 364,28 eurot (1242,88 eurot) ja 2880 eurot (267,84 eurot) perioodi

3. oktoober 2018 – 3. jaanuar 2019 eest (lepingu p 14.2). Põhinõudelt 16 244,28 eurot tuleb

välja mõista edasiulatuv viivis määras 0,1 % päevas (TsMS § 367). Kuivõrd kostja hageja

kohtueelsete õigusabikulude nõuet vaidlustanud ei ole, on hageja nõue 1056 eurot põhjendatud

ja kuulub kostja poolt hüvitamisele VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel koos seadusjärgse

edasiulatuva viivisega (TsMS § 367).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus kohtuotsuse põhjendamata ja kostja

esitatud tõendid hindamata (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas

4 (6)

kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Leppetrahvinõuet ja

sellel alusel kostjale kahju tekkimist hageja vaidlustanud ei ole. Vaieldakse selle üle, kas hageja

vastutab tähtaja rikkumise eest ning sellega kaasnenud kostjale leppetrahvi näol tekkinud kahju

eest.

Maakohus leidis valesti, et pooled ei ole leppinud kokku uues buldooserite üleandmise

tähtpäevas. Kostja esitas selle kohta tõendid – väljavõtte poolte esindajate DD ja BB

elektronkirjavahetusest. Pooled leppisid buldooserite Eestisse jõudmise kuupäeva lõplikul

selgumisel kokku uues paigaldusgraafikus. Igale mõistlikule isikule on elektronkirjavahetusest

ja tunnistaja DD ütlustest tulenevalt selge, et ehkki buldooserite paigaldusgraafik venis, lepiti

kokku uutes tööde alustamise kuupäevades ja seejuures peeti silmas seda, et tööd peavad igal

juhul olema lõpetatud 20. augustil 2018. Kui maakohus leidis, et kostja tõendid uue tähtaja

kohta ei ole veenvad, tulnuks seda selliselt ka märkida.

Maakohtu otsus on vastuoluline. Olles asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid

tähtaja pikendamise kohta, on maakohus samas lugenud asjakohaseks tõendiks täpselt sama

elektronkirjavahetuse lisatasu kokkuleppes. Selline kokkulepe elektronkirjavahetuse teel

saavutati, kuid hageja nõude välistab VÕS § 101 lg 3, sest tööde teostamine Narvas oli hageja

enda hilinemise tagajärg. Puudub arusaadav põhjus, miks tuleb ühel juhul lugeda

elektronkirjavahetus piisavaks tõendiks kokkuleppe sõlmimise kohta ja teisel juhul mitte.

Sisuliselt leidis maakohus, et olenemata poolte elektronkirjavahetusest ja kostja rõhutustest

20. augusti 2018 tähtaja kohta, muutus töövõtulepingu justkui tähtajatuks. Arvestades

20. augusti 2018 tähtaja mõju kostjale ja seda, et leping oli algusest peale sõlmitud tähtaegsena,

puudub sellisel tõlgendusel igasugune poolte tegelikku tahet ja arusaama ehk VÕS § 29 lg 1

järgi määratav kriteeriumi arvestav sisu.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku uues masinate üleandmise kuupäevas,

mistõttu ei ole hageja töövõtulepingut rikkunud ja kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega

tasaarvestada. Hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kolleegiumi

hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse

norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud

materiaalõigust.

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442

lg-t 8. Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud.

Maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei

nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid.

Kokkuvõtvalt on maakohus leidnud, et poolte elektronkirjavahetuse väljavõtted ja tunnistajate

ütlused ei tõenda, et pooled on kokku leppinud uues masinate üleandmise kuupäevas, s.o

20. august 2018 (vt maakohtu otsuse p 22). Seega ei olnud asjas esitatud ega kogutud tõendeid,

mis kostja väiteid tõendasid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda

ei korda (TsMS § 654 lg 6).

7.2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei tõenda kostja väidetavat asjaolu.

7.3. Lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel (VÕS § 13 lg 1). Kolleegium ei nõustu

kostja seisukohaga, mille kohaselt saab e-kirjades sisalduvaid BB vastuseid „tänan info eest“ ja

„arvestame momendil nende kuupäevadega“ lugeda nõustumuse andmiseks, et töö tuleb

5 (6)

kostjale üle anda hiljemalt 20. augustiks 2018 (vt BB 12. juuli 2018 kell 14.51 e-kiri ja 23. juuli

2018 kell 14.47 e-kiri, tl 76 pöördel – 77 pöördel). Nendest vastustest ei tulene otsest

tahteavaldust TsÜS § 68 lg 2 mõttes.

Kostja leiab, et kuna hageja ei vastanud, et töö teostamine on võimatu ja jätkas lepingu täitmist,

siis oli uues kuupäevas kokku lepitud (vt tunnistaja DD ütlused, tl 128). Kolleegiumi hinnangul

ei ole praegusel juhul võimalik lugeda vaikimist või tegevusetust hageja tahteavalduseks

TsÜS § 68 lg 4 järgi. Samuti ei saa tahteavalduseks lugeda seda, et hageja jätkas lepingu

täitmist (TsÜS § 68 lg 3). Kokkuleppe sõlmimise tuvastamisel ei saa kolleegiumi hinnangul

lähtuda kostja seisukohast, kes endale sobiva tahteavalduse tõlgenduse leidmiseks heidab

hagejale ette seda, et hageja otsustas vaatamata kostjapoolsele lepingu rikkumisele lepingu

täitmist jätkata ja ei öelnud lepingut VÕS § 652 lg 2 alusel üles.

Poolte elektronkirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et pooled ei leppinud

kokku konkreetses töö üleandmise päevas. Hageja pidi töö teostama mõistliku aja jooksul (vt

BB 4. juuli 2018 kell 10.00 e-kiri; tunnistaja BB ütlused, tl 78 pöördel, 127). Ringkonnakohus

nõustub hageja seisukohaga, et ebamõistlik oleks tekkinud olukorda arvestades eeldada, et

hageja võtab endale kohustuse olla seotud kostjale teisest lepingulisest suhtest tuleneva

kuupäevaga (TsÜS § 75 lg 1 teine lause).

7.4. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei lõpetanud tööd varem. Asjas esitatud ja kogutud

tõenditest tulenevalt teostas hageja töö mõistliku aja jooksul. BB rõhutas 4. juuli 2018 kell

10.00 e-kirjas, et hagejale peab jääma realistlik aeg kustutussüsteemide paigaldamiseks (tl 78

pöördel). Tunnistaja BB ütlustega on tõendatud, et hagejale oli teada, et kostja peab buldooserid

üle andma 20. augustil 2018, mistõttu hageja üritas paigaldustöö teostada nii kiiresti kui

võimalik ning viimasel hetkel, s.o 17. augustil, töö teostamise asukoha muutumisega muutus

ka töö tegemise protsess (tl 127 ja pöördel; vt DD 17. augusti 2018 kell 12.30 e-kiri, tl 75

pöördel). Kuna hageja ei olnud seotud 20. augusti kuupäevaga, siis ei saa kostja hagejale ette

heita lepingu rikkumist ja tugineda lisakulude maksmata jätmisel VÕS § 103 lg-le 3.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega, et pooled sõlmisid kokkuleppe tööde

teostamise asukoha muutmises ja seda tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.

7.5. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmise vaidlustamiseks. Nimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud,

ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6).

8. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud menetluskulude rahalist

suurust, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

apellatsiooni korras ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).

Menetluskulud

9. Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ja määrab sellel alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 1,

§ 174 lg 1).

9.1. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

9.2. Apellatsioonimenetluses palub hageja kostjalt välja mõista 1043 euro suuruse lepingulise

esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi ja 50

minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Sellele lisandub ringkonnakohtu istungil

osalemise kulu 37 minuti eest 86,33 eurot.

9.3. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi rahuldada. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja

keerukust ning muid asjaolusid arvestades on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

6 (6)

Samuti nõustub kolleegium hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda lepingulise esindaja kulud käibemaksu

(TsMS § 174 lg 10). Hageja palub kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega

viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4).

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)