4-20-3620/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-3620

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3620 (2317,20,007791) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

L

201 lg 2

iiklusseaduse § , § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik I.N; ik: XXX xxx elukoht: ; töökoht: ; xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja

S. K., Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. I.N tunnistada LS

gude

süüdi § 201 lg , § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärte toimepanemises ning mõista § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi temale KarS karistuseks arest 15 (viisteist)

päeva.

2. Mõistetud arest 15 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 15.11.2020. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest § 199 lg 3 sätete kohaselt , s.o alates 29.09.2020. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

08.08.2020 2317,20,007791 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 08.08.2020 kell 12:25 peeti Rummu alevikus Keila-Haapsalu mnt

19. kilomeetril suunaga Ämari aleviku poole kinni mootorsõiduk Volkswagen Bora registreerimismärgiga mootorsõidukit, xxx, mida juhtis I.N, kes juhtis B-kategooria omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimis õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 e alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt .

läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS

90 lg 1 p 1, 3

§ , § 73 lg 2 ja § 73 lg 1 sätestatud kohustusi ja keeldusid ning pani toime LS 201 lg d. § 2, § 207 lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud elektroonilise postiga. Menetlusaluse isiku 02.09.2020 eon saatnud menetlusalune isik kirjast nähtuvalt kinnituse, et on kutse kätte saanud. Kuna menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist piisava ajavaruga kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel.

VTMS § 98 lg 5 korras avaldatud menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et menetlusalune isik on märkinud, et 08.08.2020 sõitsin VW Boraga Rummu alevikus ilma juhilubadeta. Sõitsin, sest soovisin auxsi juhet osta Padiselt. xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et I.N on teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. On varem karistatud sama teo eest, teadis, et ei tohi sõidukit juhtima asuda. Enda ütlustes kinnitas, et soovis juhet ostma minna. Lisaks juhtimisõiguseta juhtimisele juhtis sõidukit, mis ei olnud tehniliselt korras, sellel all talverehvid. Kohustuslikus korras oli sõiduk kontrollimata. Seega potentsiaalselt ohtlik vahend inimese käes, kellel ei ole juhtimisõigust. Isikut on varem varasemalt karistatud, tal on kehtivad väärteokaristused. Nende eest määratud rahatrahvid on tasumata, viimane pööratud täitmisele ja asendatud muu karistusliigiga. Selline käitumine näitab isiku suhtumist karistustesse ja ka seda, et rahatrahvid teda ei mõjuta, kuivõrd ta isegi ei vaevu neid maksma. Kuivõrd rahatrahv on ennast karistusliigina ammendanud, siis reaalsele kandmisele määratav arest mõjutaks isikut rohkem, annaks tunnetada oma tegude tagajärgesid ja võiks välistada võimaluse, et ta edaspidi selliseid tegusid toime paneb. Seega kuivõrd isik pani ühe teoga toime lausa kolm rikkumist, siis juhindudes sellest asjaolust ja KarS § 63 lg 1 palub mõista I.N-ile LS § 210 lg 2 alusel karist

useks 15 päeva aresti.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h menetlusaluse isiku selgitusi menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollis, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud gude täies mahus.

LS § 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kes on kõrvaldatud sõiduki , samuti juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest -le 91 (p 3). nähtuvalt Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse I.N kehtivaid juhilubasid ei ole.

kohaselt on I.N 02.09.2017 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seejuures on teda seetõttu karistatud Harju Maakohtu 02.09.20207 otsusega LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 150 trahviühiku, s.o

600 euro ulatuses. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 08.08.2020 vastava kategooria

mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, -le 91. kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §

Menetlusalune isik oli eelnevatest karistustest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik nii sellest, et tal endiselt , kui ka sellest, et teda on juba puudub mootorsõiduki juhtimise õigus

varasemalt ja teda on ka samalaadsete

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud väärteo

toimepanemise eest karistatud, kuid sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS §

201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja kes on mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kõrvaldatud.

LS § 207 lg 1 Vastavalt

LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil

Volkswagen Bora reg. nr xxx kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 31.03.2020. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõu etele

vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist Rummu üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni alevikus Harju maakonnas.

Seega pidi menetlusalune juhtides sõidukit, isik veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli LS § 73 nõuete kohaselt. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud LS § 73 lg 2 sätestatud , et menetlusalune isik rikkus nõu LS § 207 ettenähtud väärteo, s o tehnonõuetele vastavuse et, millega pani toime lg 1 . kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.

LS

§ 242 lg 1

LS § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.

Väärteo nähtuvalt peatati protokollist 08.08.2020 kell 12:25 peeti Rummu alevikus Keila- Haapsalu mnt 19. kilomeetril suunaga Ämari aleviku poole kinni mootorsõiduk Volkswagen

Bora registreerimismärgiga . Väärteoasjas kogutud tõendite xxx, mida juhtis I.N

kohaselt ei vastanud mootorsõiduki rehvid kehtestatud nõuetele, kuna sõidukil olid all naastrehvid, mille kasutamine sel ajal oli keelatud.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 kood 507 sätestab naastrehve võib p 6 , et

sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste teeja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Kuna menetlusalune i 08.08.2020 sik kasutas sõitmisel naastrehve ehk nimetatud määrusega

kehtestatud ajavahemiku 01.10-

- ja

30.04 piiridest väljaspool, pani ta toime majandus kommunikatsiooni ministri kehtestatud määruse nr 42 lisa 1 kood 507 p 6 liiklusnõude rikkumise.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus deid LS § lg 1 nõu ,

millega pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse § – -des 201 203, 205 207, 209, 211, – 212, 214 219, 221 224 ja 226 – – –241 sätestatud väärteokoosseis.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS §

01 lg 2

lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest

karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt neljal korral karistatud erinevate väärtegude eest rahatrahvidega karistatud mootorsõiduki juhtimise . Samuti on isikut

eest juhtimisõiguseta isikuna ning on isikule määratud rahatrahv ka selle eest , milline on seniajani tasumata . Seejuures on nagu ka kõik eelnevate aastate jooksul määratud rahatrahvid

Põhja prefektuur taotlenud viimase rahatrahvi asendamist asenduskaristusega, kuivõrd osa rahatrahvist oli tasumata. I.N taotles maksegraafiku koostamist ja Harju Maakohtu 11.05.2020 määrusega määrati rahatrahvi tasumine kolmes võrdses osas 44, 18 nr 4-20-1722 euro kaupa kuus ning rahatrahv pidi olema tasutud hiljemalt 10.08.2020. I.N tähtaegselt rahatrahvi tasuma ei hakanud ning Põhja prefektuur esitas uue taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks. Harju Maakohtu 09.09.2020 määrusega asendati tasumata rahatrahv 3 päevase arestiga ning kuivõrd KarS § 6 lg 1 välistab üldkasuliku töö alla 5 tunni ga asendamise, siis

asendati

taotluse

3 päevane arest 5 tunni üldkasuliku tööga. Seejuures on I.N läbivaatamiseks määratud kohtuistungil märkinud, et ta töötab ametlikult ja saab üldkasuliku töö ära teha. Vaatamata väidetavale töökoha olemasolule ei pidanud aga menetlusalune isik ka 44, 18 euro tasumist kuus vajalikuks, jättes rahatrahvi tasumata. llest teeb kohus järelduse, et Se rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav, kuivõrd soovitud mõju see ei avalda ja see karistusliik on jäänud tagajärjetuks usalune isik jätkab ning menetl samalaadset õigusvastast käitumist liikluses. Kuivõrd menetlusalusel isikul on senini puudunud soov rahatrahve tasuda, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja s tuleb eetõttu kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kolme väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks ilma juhtimisõiguseta juhtimisele on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel kaks liiklusalast , väärtegu mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 mõttes on keskmine. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ning kohtuistungile kohtuvälisel menetlusel

ilmumist ta vajalikuks ei pidanud. Seega ei ole väärteomenetluses kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süüteo korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks t karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmis määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises s. määra

Kuivõrd menetlusalusele isikule mõistetav arest on suhteliselt pikaajaline, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus arest ära kanda pikema aja jooksul.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/