4-10-1078/5 · 4-10-1078/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-10-1078

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 mai 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-1078 (2373,10,000588) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

B.M kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

09.03.2010 otsusele nr 2373,10,000588 B.M

karistamises LS § 7419

lg 1 ja § 7464

lg 1 ettenähtud

väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja § 7419

lg 3 p 1

ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: B.M, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta B.M kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 09.03.2010 otsusele nr 2373,10,000588 B.M

karistamises LS § 7419

lg 1 ja § 7464

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg

Lodeikini 09.03.2010 otsus nr 2373,10,000588 B.M karistamises LS § 74 19 lg 1 ja

§ 7464

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja § 7419 lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, muutmata.

3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.06.2010 ning lisakaristuse, so

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kulgemist arvestatakse alates 05.06.2010 ning lisakaristus lõpeb 8 kuu möödumisel.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.05.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

04.06.2010. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.06.2010.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 09.03.2010 otsusega nr 2373,10,000588 karistati B.M LS § 74 19 lg 1 ja § 7464 lg 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000

krooni ja § 7419

lg 3 p 1 ning KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 20.02.2010 kell 15.20 Keskväljak 13 juures Keila linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit VW Polo registreerimismärgiga

xxx juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas

õhus on 0,16 +/- 0,05 mg ning juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, millega rikkus LS § 20 lg 4 ja LE § 68 p 5 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et kaebaja ei osanud arvata, et

peale paari tundi võiks veel veres mingeid jääke olla, ja joove oli minimaalne, 15 minutit

pärast täppismõõtmist lubati teda peale indikaatorvahendiga kontrollimist tagasi autorooli. Samas, kui oleks nõudnud vereanalüüsi, siis eeldatavasti tal joovet enam poleks tuvastatud.

Tõesti südamest kahetseb, et niimoodi juhtus, kuid arvab, et antud paragrahvi alusel

minimaalse rikkumise toimepannuna, ei vasta antud väärteo eest maksimaalne võimalik

karistus antud rikkumise suurusele. Palutakse karistuse mõistmisel arvestada, et tema ülalpidamisel on kolm last ja kodune abikaasa ning juhtimisõigus on talle tööalaselt vajalik. Samuti on juhiluba talle vajalik temale mõistetud üldkasuliku töö tegemiseks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et kahetseb juhtunut väga. Üldkasulikku tööd teeb Nägemispuudega Isikute Liidus. Vahest on vaja sõita, isikuid vedada, aitab neid ka arvutialaselt. Töökoht ja üldkasuliku töö tegemise koht on erinevates kohtades, raske ja aeganõudev oleks ühistransporti kasutades kohale jõuda. Üldkasulik töö on määratud kohtuotsusega kui karistati mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sooviks vähendada lisakaristuse tähtaega, sest kas ikka on õige määrata maksimumkaristus selle eest kui veerand tundi hiljem oli ta juhtimisvõimeline ja lubati juba rooli.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus ja on järgitud KarS § 56 nõudeid. Uusi asjaolusid kaebemenetluse käigus ei ilmnenud, kaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud LS § 7419

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni ning lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja samas paragrahvis sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise eest karistatud.

3

Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud LS § 7464

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni.

Vaidlustatud otsuse tegemisel on põhikaristuse määramisel lähtutud KarS § 63 lg 1 sätestatud

põhimõttest, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte kohaselt, mis näeb ette

raskeima karistuse. Sellise põhimõtte järgi luuakse olukord, kus ühe teoga toime pandud

mitme eri süüteokoosseisu tunnustele vastava teo eest karistust määrates ei saa ületada raskeimat karistust ette nägeva sanktsiooni ülempiiri, käesoleval juhul määrata rahatrahvi üle 100 trahviühiku, kuivõrd selline rahatrahvi määr on LS § 7419 lg 1 sanktsiooni ülemmääraks. Kaebuses on väidetud, et tema suhtes on käitutud ülekohtuselt, kuivõrd veerand tundi hiljem lubati ta juba sõidukit juhtima. Kohus asub seisukohale, et taolise väitega ei saa nõustuda. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et LS § 7419 lg 1 sätted näevad ette karistuse

juhul, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi. Kaebuse esitaja kinnipidamisel mõõdeti temal alkoholisisaldus kella 15.20 ajal 0,19 mg, täppisalkomeetriga mõõdeti joovet kahel korral ajavahemikul kell 15.47 kuni 15.50

ja tulem oli 0,16 mg, millest arvati maha mõõtemääramatus menetlusaluse isiku kasuks. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt lubati ta 15 minuti hiljem rooli, seega lubati ta rooli kõige

varem kell 16.05. Sellest nähtuvalt kaebuse esitaja väljahingatavas õhus järjest

alkoholisisaldus vähenes. Seega asus kaebuse esitaja sõidukit juhtima seisundis, mis oli lähedane LS § 7419 lg 1 sätestatud rikkumise ülempiirile, so 0,24 mg väljahingatava õhu liitri kohta.

Arvestades taolist olukorda asub kohus seisukohale, et rahatrahvi määramine ettenähtud

sanktsiooni ülemmääras, kus ka rikkumine on algselt toime pandud rikkumise ülemmäära

lähedasena, on põhjendatud. Kuivõrd kaebuse esitanud isik pani ühe teoga toime kaks rikkumist, so peale LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo ka LS § 7464 lg 1 ettenähtud väärteo, siis

karistuse määramine LS § 7419

lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või alla

keskmise määra tekitaks olukorra, kus süüdlane jääb teise ja samaaegselt toime pandud väärteo eest üldse karistamata. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 seatud piirang karistuse

määramise osas raskeima karistuse piires ei kanna seda eesmärki, et isik tuleks jätta karistamata ja suurem süü kergendaks süüdlase olukorda.

Seetõttu leiab kohus, et LS § 7419 lg 1 ja § 7464 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest määratud põhikaristus on proportsionaalne kaebuse esitanud isiku süüga.

Kaebuses on märgitud, et juhtimisõigus on kaebuse esitanud isikule vajalik nii tööalaselt kui

ka temale määratud üldkasuliku töö tegemisel, samuti on tema ülalpidamisel kolm last ja kodune abikaasa. Seejuures ei märgitud kaebuses, mida peaks kohus selle teadmisega peale hakkama. Kohtuistungil taotles kaebuse esitaja määratud lisakaristuse tühistamist või tähtaja vähendamist, põhjendades juhtimisõiguse vajadust sellega, et tema töökoht ja üldkasuliku töö tegemise koht on teineteisest kaugel ja ühest kohast teise sõitmine ühistranspordiga oleks aega nõudev.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitanud isikut LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusega, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, kusjuures LS § 7419 lg 3 p 1 sätete kohaselt saab sellist lisakaristust määrata kolmest kuust kuni üheksa kuuni ning keskmine määr oleks seega kuus kuud.

Kohtuistungil avaldatud kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat

karistatud Põhja Politseiprefektuuri 28.04.2006 otsusega LS § 7419

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest (vanas redaktsioonis) nii rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmises

määras kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning sellele järgnevalt Harju Maakohtu 14.05.2007 otsusega KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest tähtajalise vangistusega 1 kuu ja 10 päeva,

4

milline karistus jäeti KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata.

Sellele järgnevalt on kaebuse esitajat kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning Harju Maakohtu 02.05.2009 otsusega on kaebuse esitanud isikut taas

karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega. Seejuures pani kaebuse esitanud isik temale inkrimineeritud kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ja kohtuotsuste kogumis mõisteti talle liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 kuud ja 7 päeva, milline asendati üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrati 2 aastane tähtaeg. Sama

otsusega kohaldati kaebuse esitanud isiku suhtes taas lisakaristust ning temalt võeti ära

sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Käesolevas väärteoasjas kaebuse esitanud isikule

inkrimineeritud väärteo pani kaebuse esitanud isik toime viimase kohtuotsusega mõistetud

asenduskaristuse kandmise ajal, kuid pärast lisakaristuse tähtaja lõppu. Sellistest

karistusandmetest võib järeldada, et ajavahemikul 09.04.2006 kuni 20.02.2010 on kaebuse esitanud isik vähemalt neljal korral mootorsõidukit juhtides kinni peetud seisundis, millises

on sõiduki juhtimine keelatud ja karistatav. Enne vaidlustatud otsust on kaebuse esitanud isikut karistatud lisakaristusega, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kahel korral, kuid sellele vaatamata pani kaebuse esitanud isik toime uue samalaadse süüteo.

Vaidlustatud otsusega on lisakaristus määratud LS § 7419

lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Kohus asub seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda

ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või

raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on

ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus. Kuivõrd senini määratud rahatrahvid,

tingimisi kohaldamata jäetud lühiajaline vangistus, üldkasuliku tööga asendatud tähtajaline

vangistus ja viie- ning kuuekuulised eriõiguse äravõtmised ei ole menetlusalust isikut

piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt senistest

mõjutusvahenditest ja kohaldada tuleb teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab

ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, millest nähtuvalt on teda korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ja seda, et varasemad lühemaajalised lisakaristused ei ole teda mõjutanud, on kohtu arvates lisakaristus kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ja isikule.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõigus on vajalik nii tööalaselt kui ka üldkasuliku töö tegemiseks, samuti toodi ära asjaolu, et kaebuse esitajal on kolm last ja kodune abikaasa.

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus tööalaselt, üldkasuliku töö tegemise

kohustus ja ülalpeetavate olemasolu ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast

väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Need asjaolud olid menetlusalusel

isikul olemas ka juba eelmise kohtuotsuse jõustumise järgselt, so aasta tagasi. Nendest

samadest asjaoludest oli ta teadlik ka temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Kaebuse esitanud isikut on varem liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud kõigi

seaduses ettenähtud karistusliikidega, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuste osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta

ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses

märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete

rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega.

Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks

puudub. Kohus asub seisukohale, et isikul lasuvate kohustuste täitmiseks peab isik

igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra

säilimise, samuti tema ülalpeetavate lähedaste heaolu. Kaebuse esitanud isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste süütegude toimepanemiste eest määratud ja mõistetud karistuste osas juba piisav kogemus olemas.

5 Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud

teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et

pelgalt rahatrahv kui karistusliik väärteo eest on end ammendanud ja isiku suhtes tuleb

kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks isikul soovi järgida

liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest.

Kaebuse esitanud isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja varasemad

karistused samalaadsete süütegude eest viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses

iseenesele ja teistele liiklejatele jätkuvalt ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades

liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule enesele kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse

vähemalt selleks ajaks kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab tema ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse

äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi võetud kohustuste täitmisel takistuseks, samuti

näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Kaebuse esitanud isiku

käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui säilitada võimalus võetud kohustusi täita ja lähedaste heaolu tagada.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik