3-20-1198/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1198

Haldusasi

Osaühing

Alfa-Omega

Communications

kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.06.2020 otsuse

(vaidlustusasi nr 92-20/215323) p 3 tühistamiseks ja p 4

tühistamiseks osas, millega jäi tagastamata riigilõiv 3/5

ulatuses; ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

04.05.2020 otsuse nr 1.1-5.2/20/365 p 4 tühistamiseks,

millega tunnistati edukaks OÜ Idea PR pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja

(vaidlustaja)

–

Osaühing

Alfa-Omega

Communications, volitatud esindaja v.adv Andres

Vinkel

Vastustaja

(hankija)

–

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutus, volitatud esindaja v.adv Diana Minumets

Kolmas isik – Aktsiaselts Idea AD, volitatud esindaja

v.adv Kadri Matteus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühing

Alfa-Omega

Communications

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing Alfa-Omega Communications apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-1198 muutmata.

2. Mõista Osaühingult Alfa-Omega Communications välja Aktsiaselts Idea AD

apellatsiooniastme menetluskulud 1294,50 (üks tuhat kakssada üheksakümmend neli

eurot 50 senti) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

3-20-1198

2(16)

(HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus

hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS, hankija) avaldas 02.01.2020 hanketeate avatud

hankemenetluse

korraldamiseks

ning

hankelepingu

sõlmimiseks

riigihankes

„Turismiarenduskeskuse suhtekorraldusteenus“ (viitenumber 215323). Pakkumused esitasid

kuus pakkujat, nende seas OÜ Alfa-Omega Communications (kaebaja) ja OÜ Idea PR.

2. OÜ Idea PR (ühendatav ühing) kustutati Aktsiaseltsiga Idea AD (ühendav ühing; AS Idea

AD) ühinemise tulemusel 28.04.2020 äriregistrist.

3. EAS tunnistas 04.05.2020 otsusega nr 1.1-5.2/20/365 nelja pakkuja, sh OÜ Idea PR ja

kaebaja pakkumused vastavaks (p-d 1.1–1.4); tunnistas kahe pakkuja pakkumused riigihangete

seaduse (RHS) § 114 lg 2 esimese lause alusel mittevastavaks ja lükkas need tagasi (p-d 2.1–

2.2); hindas OÜ Hamburg ja Partnerid pakkumust 64,39 väärtuspunktiga (p 3.1); hindas

Akkadian OÜ pakkumust 66,67 väärtuspunktiga (p 3.2); hindas OÜ Idea PR pakkumust 80,84

väärtuspunktiga (p 3.3); hindas kaebaja pakkumust 74 väärtuspunktiga (p 3.4); tunnistas

edukaks OÜ Idea PR pakkumuse (p 4); jättis OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamata ja kvalifitseeris RHS § 104 lg 8 alusel edukaks tunnistatud pakkuja (p 5); otsustas

sõlmida OÜ-ga Idea PR kui eduka pakkujaga hankelepingu (p 6).

4. Kaebaja esitas 13.05.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

04.05.2020 otsuse p-de 3.4, 4, 5 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.

5. VAKO tegi 11.06.2020 otsuse (dateeritud 08.06.2020), millega: 1) jättis vaidlustuse läbi

vaatamata osas, mis puudutab EAS 04.05.2020 järgmisi otsuseid: 1.1 otsus hinnata kaebaja

pakkumust 74 hindepunktiga (EAS otsuse p 3.4); 1.2 otsus kvalifitseerida OÜ Idea PR kui

edukas pakkuja (EAS otsuse p-s 5 sisalduv teine otsus); 1.3 otsus sõlmida OÜ-ga Idea PR

hankeleping (EAS otsuse p 6); 2) rahuldas vaidlustuse läbi vaadatavas osas osaliselt ning

tunnistas kehtetuks EAS 04.05.2020 otsuse OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise kohta (EAS otsuse p-s 5 sisalduv esimene otsus). 3) jättis kaebaja

menetluskulud vaidlustuse osalise läbi vaatamata jätmise osas tema enda kanda; 4) mõistis

EAS-lt kaebaja kasuks välja vaidlustuse osalise rahuldamise osas 256 eurot viimase tasutud

riigilõivust ja tema lepingulise esindaja kulud summas 640 eurot.

RHS ei näe ette, et hankija peaks igale pakkumusele antavad hindepunktid vormistama eraldi

otsusena. RHS § 117 lg 1 näeb ette ainult hankija kohustuse hinnata pakkumusi ning otsustada

seejärel, milline pakkumus on edukas. Vaidlustaja jaoks on piisav esitada kaebus pakkuja

edukaks tunnistamise otsusele. Seda on kaebaja praegusel juhul ka teinud. RHS ei näe avatud

hankemenetluses ette hankelepingu sõlmimise otsuse tegemist. Kui hankija otsustab seda teha,

siis on tegemist halduse siseaktiga. Seega ei ole avatud hankemenetluse puhul eduka pakkujaga

hankelepingu sõlmimise otsus vastu võetud RHS alusel ega ole seetõttu ka vaidlustatav.

Seonduvalt OÜ Idea PR kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsusega tuleb toonitada, et

vaidlusaluses hankes ei ole seatud ühtegi kvalifitseerimise tingimust. See ei ole õigusvastane,

kuivõrd RHS § 98 lg 1 esimese lause järgi on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine hankija

võimalus, mitte kohustus. RHS § 104 lg 8 teist lauset ei tule tõlgendada üksnes grammatiliselt.

Hankija otsus eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta selles hankes on sisutühi, mis ei saa

rikkuda kellegi õigusi.

3-20-1198

3(16)

Hankija 04.05.2020 otsuse p-i 4 ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et edukaks pakkujaks on

ekslikult märgitud OÜ Idea PR, kes oli selleks päevaks äriregistrist juba kustutatud (kanne tehti

28.04.2020). Kui üldõigusjärgluse korral viidatakse hankija otsuses ekslikult ühendatavale

ühingule, tuleb lugeda, et tegelikult on peetud silmas üldõigusjärglast. Ühinemisel läks AS-le

Idea AD üle ka kohustus olla seotud pakkumusega, mille OÜ Idea PR vaidlusaluses riigihankes

tegi. See tähendab, et OÜ Idea PR pakkumus sai ühinemise tagajärjel AS Idea AD

pakkumuseks.

Pakkumuse esitamise kutse p-s 7.3 sätestatud hindamiskriteeriumi puhul ei ole tegemist

arvandmetel põhineva ja läbinisti objektiivse hindamisega. Tegemist on kirjaliku loovtöö

kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja

hinnanguruumi. Seega oli hankijal pakkumuste kvaliteedi hindamisel lai kaalutlusruum ning

VAKO ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest, st hakata ise pakkumust hindama. Hinnata

saab vaid seda, kas hankija on järginud menetlusnorme ega ole teinud ilmseid kaalutlusvigu.

Vaidlustaja esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, nagu hinnanuks pakkumusi ilmselgelt

ebakompetentne komisjon või komisjon oleks olnud kaebaja suhtes negatiivselt meelestatud.

Hankija ei ole kaebaja pakkumuse hindamisel kriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi

sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020“ alusel lähtunud ebaõigetest asjaoludest

või teinud ilmselgelt kaalutlusvigu.

Hankija 04.05.2020 otsus OÜ Idea PR kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise kohta on õigusvastane. Hankija kontrollis 18.05.2020 ka AS Idea AD suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist üksnes osaliselt. Samas ei ole hankija kontrollinud nende

kõrvaldamise aluste esinemist, mille puhul on peamiseks infoallikaks hankepassis esinevad

kinnitused. AS Idea AD ei esitanud hankepassi, st hankija ei ole kõigi kõrvaldamise aluste

puudumist kontrollinud. Hankepassi esitamist oleks tulnud nõuda.

Vaidlustuse viiest nõudest kolm jäid läbi vaatamata, kahest läbi vaadatud nõudest rahuldati üks,

mistõttu mõistis VAKO RHS § 198 lg 2 alusel hankijalt välja 1/5 tasutud riigilõivust ja 1/5

põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest.

6. OÜ Alfa-Omega Communications esitas 20.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse

VAKO otsuse p 3 tühistamiseks täies ulatuses; p 4 tühistamiseks osas, milles jäeti tagastamata

riigilõiv 3/5 ulatuses ja EAS 04.05.2020 otsuse p 4 tühistamiseks osas, milles tunnistati edukaks

OÜ Idea PR pakkumus.

Hankija rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, omistades kaebaja pakkumusele samade

hindamiskriteeriumide alusel, kuid edukaks tunnistatud pakkumusega vähemalt samaväärse

pakkumuse eest alusetult vähe punkte. Väärtuspunktide andmisel rikuti kaalutlusõigust.

Asjatundja arvamus kinnitab, et kaebaja pakkumuse sisuline kvaliteet on hankija kehtestatud

eesmärke ja hindamiskriteeriumeid kohaldades sellele omistatud väärtusest kõrgem. VAKO

tugines kaebaja väidetele vastamisel ainult EAS selgitustele ega pidanud asjatundja arvamust

millekski. Kaebaja vaidlustab tema pakkumuse hindamise osas, mis puudutab pakkumuses

sisaldunud kommunikatsiooniplaani kvaliteeti, s.o „Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha

kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020“, mille eest on võimalik saada maksimaalselt 40

punkti. OÜ Idea PR pakkumusele omistati selles osas 40 punkti, kaebaja pakkumusele 14

punkti. Pakkumuste punktivahe on 6,84 punkti, mis tähendab, et ainuüksi ühe kategooria

hindamisel 2 punkti asemel näiteks 10-ga tähendaks, et edukaks on tunnistatud seda mitte vääriv

pakkumus. Pakkumuse hindamisel, mis sai 40 punkti, on analüüsitud üksnes positiivseid

asjaolusid ning kaebaja pakkumuse puhul on kolme alakriteeriumi puhul analüüsitud vaid

negatiivseid asjaolusid. Vaid ühe alakriteeriumi puhul „Kanalid“ on märgitud ka positiivne

asjaolu. Tuvastatav on pakkujate ebavõrdne kohtlemine – seda, mida eduka pakkumuse puhul

3-20-1198

4(16)

peeti positiivseks, peeti kaebaja puhul negatiivseks või ei arvestatud üldse. Alakriteerium

„Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ puhul asjaolu – turistide suunamine liikuma pealinnast

välja, suurendamaks ööbimiste arvu – ei mainita kaebaja puhul üldse, kuid OÜ Idea PR puhul

hinnatakse kõrgelt. Eduka pakkumuse puhul loeti, et riskid ei ole olulised, kuid kaebaja puhul

heideti riskide olemasolu ette. Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul olukorras, kus edukas

pakkumuses ei ole nähtavalt ja hanketingimustele vastavalt meediakanaleid nimetatud ega

põhjendatud, ning kaebaja pakkumuses on nõutu esitatud vajaliku täpsusega, on ebavõrdne

kohtlemine ilmne – esimesele omistatakse maksimum 10 punkti, teisele aga 5 punkti.

Alakriteerium „Kommunikatsiooniplaani teostatavus“ puhul ei mainita üldse, et kaebaja

pakkumus sisaldas Rootsi poolset partnerit. Ebavõrdne kohtlemine tervikuna on kõige

asjakohasemalt tuvastatav asjatundja arvamusele tuginedes. Asjatundja JL on arvamusel, et

kaebaja pakkumuse kvaliteet vastab 35-le punktile, mitte 14-le.

„Kommunikatsiooniplaani terviklikkuse“ alakriteeriumi puhul on esile toodud mitmeid

asjaolusid, mis ei vasta tegelikult pakutule või on lihtsalt paljasõnalised. Ei ole arvestatud, et

HD kommunikatsiooniplaani enda tehnilises kirjelduses nõutakse expressis verbis Bocuse d`Or

toimumisele tähelepanu pööramist. Seega ei saa Bocuse d`Or`ga arvestamine olla etteheidetav.

Eesti brändi järgimine oli kohustuslik ning Taste Estonia on Brand Estonia osa. Taste Estonia

kuulub Brand Estonia märkide gruppi ning kõik huvilised saavad neid Eesti tutvustamisel

kasutada. Domeeni tasteestonia.ee kasutamist ei ole kaebaja pakkunud. Seega on EAS

süüdistused Taste Estonia kanalite hõivatusest asjakohatud. Ei ole arvestatud, et Taste Estonia

nimega Facebooki leht on sattunud EAS enda tegevusetusest teise isiku kasutusse, kes on valmis

selle EAS-le loovutama. EAS pidas puuduseks ka „sündmustele keskendumist“. Samas on

vastava asjaolu esinemist hanketingimustes eeldatud. Alakriteeriumi „Sõnumid“ puhul hindas

komisjon ekslikult sõnumite pähe infot slaidil 4, mille pealkiri on „Strateegilisest lähenemisest“,

mitte „Sõnumid“. Slaidil 5 on iga sõnumi taga põhjendused. Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul ei

nähtu, mis kaalutlustel peab EAS probleemiks Eesti riigile kuuluva ja kasutuses mitteoleva

domeeni Taste Estonia märgi kasutamist.

Pakkuja OÜ Idea PR lõppes juriidilise isikuna 28.04.2020 ja pakkumusi hinnati 04.05.2020.

Olukorras, kus hankija peab hindama pakkumust, mille teadaolev tahteavalduse kandja on

lõppenud, ei ole tegemist enam pakkumusega. Tegemist on olulise rikkumisega pakkuja poolt.

7. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata.

EAS ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ega hinnanud kaebaja pakkumust liiga

madalalt. Kõikide pakkumuste hindamisel lähtus EAS riigihanke alusdokumendi (RHAD) p-s

7.3 toodud hindamiskriteeriumidest. Hindamiskriteeriumi „Eesti kui atraktiivse toiduturismi

sihtkoha kommunikatsiooniplaan Rootsi turule 2020“ raames esile toodud 4 alakriteeriumi

alusel hindamise puhul on tegemist kvaliteedi hindamisega, mis nagu ka VAKO märkis, kätkeb

endas juba oma olemuselt teatud subjektiivsuse elementi. Kaebaja ei ole RHAD-i vaidlustanud.

Muu hulgas on RHAD-s selgelt välja toodud, et viidatud hindamiskriteeriumi raames hindab

pakkumusi hindamiskomisjon kollegiaalselt. VAKO on kinnitanud hindamiskomisjoni

erapooletust ja leidnud, et toodud kaalutlused on kaalutletud ja piisavalt motiveeritud. Kaebaja

etteheited hindamiskomisjoni kallutatuse ja ebaprofessionaalsuse suunal on põhjendamatud.

Kõik hindamiskomisjoni liikmed omavad magistrikraadi suhtekorralduse või turunduse vallas

ning töökogemust vastavas valdkonnas keskmiselt 11 aastat. Kaasatud oli ka üks välisekspert.

Otsused langetati konsensuslikult ehk üksmeelselt, mis võimaldab kõige efektiivsemalt

minimeerida üksikliikme võimalikku kallutatust, kuna eeldab kõigi osalejate nõusolekut ja

vastuväidete lahendamist.

3-20-1198

5(16)

JL näol on tegemist oma eriala professionaaliga, kuid kindlasti mitte ainsaga. EAS-l on kindel

arusaam, mida soovitakse hankida ja mis on konkreetse hanke eesmärgid. EAS seab kaebaja

eksperdi erapooletuse kahtluse alla, kuna tegemist on kaebaja pakkumuses välja toodud isikuga.

Seega ei ole välistatud, et eksperdil on huvi, et just kaebaja osutuks edukaks pakkujaks.

Eksperdi hinnangud on ka pinnapealsed, mida tõendab asjaolu, et kaebaja pakkumusele on

valdavalt antud maksimumhinded, ehkki kaebaja pakkumuses esines puuduseid, mida ei saa

olematuks muuta.

Kui pakkumus sisaldab negatiivseid aspekte, ei ole pakkumusele võimalik maksimumpunkte

omistada. Samuti ei ole võimalik negatiivseid asjaolusid välja tuua, kui neid ei esine. Kaebaja

pakkumus sai kommunikatsiooniplaani terviklikkuse ja teostatavuse alakategoorias 2 punkti

põhjusel, et selles esitatud kommunikatsiooniplaan ei moodustanud tervikut ega olnud etteantud

eelarve juures valdavas osas realistlik. Sõnumite ja kanalite alakategoorias aga 5 punkti, kuna

sõnumid olid laialivalguvad ja fookuseta ning kanalid sihtgrupini jõudmiseks mitte kõige

efektiivsemad.

Vastustaja ei tauninud kuidagi seda, et suunatakse turiste liikuma pealinnast väljapoole, vaid

seda, kuidas kaebaja seda teha plaanis – läbi sündmuste, mille toimimine ja edukus ei sõltunud

hankijast ega pakkujast. Eduka pakkuja puhul oli olukord vastupidine, ning komisjon tõi selle

ka välja. EAS eesmärgiks on jõuda hankelepingusse pakkujaga, kelle pakkumuses toodud

kommunikatsiooniplaan on kindlalt ja reaalselt elluviidav ja mõlema osapoole mõjusfääris. Nii

edukas pakkumus kui ka kaebaja pakkumus sisaldasid riske. Oluline erinevus on, et edukas

pakkuja maandas olemasolevad riskid.

Arusaamatu on kaebaja väide, et edukas pakkuja ei ole pakkumuses nähtavalt ja

hanketingimustele vastavalt meediakanaleid nimetanud ega põhjendanud. Olenemata RHAD

lisa 1 p-s 7 sätestatust sidus kaebaja Bocuse d`Or’i üheks olulisemaks kommunikatsiooniplaani

tegevuseks. Lisaks on pakkuja end sidunud Bocuse d`Or’i Euroopa osas sündmusega ProfExpo

Food Village, mille toimumine polnud kunagi kinnitatudki. Erinevalt kaebajast näeb edukas

pakkuja Bocuse d`Or’i kui Eestis toimuvat sündmust vaid lisavõimalusena, kus suhteid luua,

kuid see ei ole kampaanias määrava tähtsusega ega eraldi eelarvega nagu kaebaja pakkumuses.

Kaebaja väited kaubamärgi Taste Estonia osas on asjakohatud. Kaubamärk on kasutusel

toiduainetööstuse tutvustamiseks maailmas, mitte Eesti toidukultuuri edendamiseks. Teiseks

tuleks hankijal alles hakata tegema jõupingutusi, et saada Taste Estonia erinevad kanalid EAS

omandisse. Hanke eesmärgiks on aga jõuda lepinguni pakkujaga, kelle esitatud

kommunikatsiooniplaani saab hakata kohe lepingu sõlmimise järgselt ellu viima. Asjaolu,

millist sotsiaalmeedia kanalit soovib EAS enda omandisse saada, otsustab EAS ise.

Brändiraamat annab materjalid ja juhised Eesti tutvustamiseks, kuid igal konkreetsel

sõnamärgil on oma kindel eesmärk ja kasutusvaldkond. Pakkumuste hindamisel lähtus hankija

kaebaja poolt viimasena esitatud 20-slaidilisest kommunikatsiooniplaanist, mistõttu on ka

hindamiskomisjoni põhjendustes viidatud sõnumite slaidile 4, mitte 5.

Pakkuja ühinemine hanke keskel ei mõjuta hanke tulemust. Edukas pakkuja teavitas EAS-i

õigusjärglusest peale hanke tulemuste teadasaamist (06.05.2020). Asjaolu, et OÜ Idea PR ei

teavitanud EAS-i õigeaegselt ühinemisest, on hoolsuskohustuse rikkumine, kuid see ei ole

aluseks vastutuse kohaldamisele. RHS-st ei saa järeldada, et pakkujate õigusjärglus oleks

keelatud. See oleks vastuolus ka ettevõtlusvabaduse põhimõttega.

8. AS Idea AD palus jätta kaebuse rahuldamata.

Hankija ei ole kaebaja pakkumuse hindamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest ega teinud

ilmselgeid kaalutlusvigu. Vaidlusaluse hindamiskriteeriumi puhul ei ole tegemist arvandmetel

3-20-1198

6(16)

põhineva ja läbinisti objektiivse hindamisega ning hankijal oli pakkumuste hindamisel lai

kaalutlusruum. VAKO ega kohus ei saa ise kaalutlusõigust teostada ja pakkumusi hinnata.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist ei välistanud ühinemine ja üldõigusjärglus.

Hankija hindab pakkuja vastavust nõuetele pärast pakkumuse edukaks tunnistamist (RHS § 104

lg 8). Võrreldes RHS § 104 lg-s 6 sätestatud formaalse eelkontrolliga, on tegemist sisulise

kontrolliga. RHS ei reguleeri täpsemalt olukorda, kui hankemenetluse jooksul leiab aset pakkuja

ühinemine ja õigusjärglus. VAKO on õigesti leidnud, et sellises olukorras tuleb hankijal nõuda

üldõigusjärglaselt hankepassi esitamist. Hankija nõudiski kolmandalt isikult hankepassi

esitamist, mida kolmas isik samal päeval ka tegi. Ühinemisleping on kättesaadav Ametlikest

Teadaannetest alates 20.01.2020. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei oleks ka

mõistlik pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tühistamine, et hankija saaks teha uue

samasisulise otsuse.

9. Tallinna Halduskohus jättis 24.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2234,25 eurot (käibemaksuga) ja jättis

ülejäänud osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kohus nõustus VAKO-ga, et asjaomase hindamiskriteeriumi puhul ei ole tegemist arvandmetel

põhineva ning läbinisti objektiivse hindamisega, nagu seda on nt mingite maksumuste

kõrvutamine. Tegemist on kirjaliku loovtöö kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult

kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Nimetatud subjektiivsuse

aspekti minimeerimiseks ongi RHAD-s välja toodud, et viidatud alakriteeriumi puhul hindab

kommunikatsiooniplaani hankija poolt moodustatud komisjon kollegiaalselt ning iga

alakriteeriumi puhul leitakse komisjoni liikmete ühine hinne (väärtuspunktide arv). See

tähendab, et komisjoni liikmed pidid iga alakriteeriumi osas antavas väärtuspunktide arvus

jõudma üksmeelele. Tegemist ei olnud punktide summeerimisega, mille puhul komisjoni

liikmete subjektiivsetel hinnangutel oleks oluliselt suurem kaal. Nimetatud kontekstis ei ole ka

asjakohane tõend kaebaja poolt esitatud eksperdi hinnang, mille kohaselt oleks kaebaja

pakkumus väärinud 35 hindepunkti. Kuna tegemist oli kollegiaalse hindamisega, ei ole

üksikisiku poolt antavatel hinnetel mingit kaalu ning ei ole teada, millisele seisukohale oleks

ekspert jäänud olukorras, kus ta oleks võtnud hindamisest osa komisjoni liikmena. Kohus ei

nõustunud kaebajaga selles, et tema loovtöö võis saada võrdluses teiste loovtöödega teenitust

madalamad hindepunktid põhjusel, et hankija hindas seda võrdluses teiste pakkujate töödega

ning võimalik, et teised tööd meeldisid hankijale rohkem. Pakkujate poolt esitatud

kommunikatsiooniplaane mitte ei võrreldud omavahel, vaid neile anti väärtuspunktid sõltumata

sellest, millised väärtuspunktid anti konkureerivale pakkumusele. Hindamiskriteeriumist

tulenevalt ei ole välistatud, et nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumused oleksid võinud

saada ka sama arvu hindepunkte. Tegemist ei olnud paremusjärjestuse kujundamisele suunatud

hindamisega, vaid kvaliteedi hindamisega.

Asja materjalid ei kinnita kaebaja kahtlust, mille kohaselt võis komisjoni esimees mõjutada teisi

komisjoni liikmeid kaebaja pakkumusele madalamate hindepunktide andmisel. Vastustaja

selgitas istungil, et tal puuduvad komisjoni liikmete poolt alla kirjutatud individuaalsed

hindamislehed või muud hindamistulemusi kajastavad kirjalikud dokumendid. Asjaolu, et

vastavad dokumendid puuduvad, ei tähenda, et komisjoni liikmed oma sisulisi hinnanguid ei

andnud, vaid piirdusid komisjoni esimehe seisukohaga nõustumisega. Sellist väidet ei kinnita

hindamiskomisjoni 13.04.2020 e-kiri otsusele jõudmise kohta. Kirjast nähtub, et enne kirja

saatmist on komisjoni liikmed jõudnud hindepunktide osas konsensuslikule seisukohale, v.a

kaebaja loovtööd puudutavas osas, mille puhul nähtub, et komisjoni liikmete seisukohad läksid

lahku küsimuses, kas anda tööle alakriteeriumi „Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ osas 2

või 5 punkti. Viidatud e-kirjast ei nähtu, et komisjoni esimees oleks kujundanud oma seisukoha

3-20-1198

7(16)

ning saatnud selle kinnitamiseks teistele komisjoni liikmetele. E-kirjast nähtub, et komisjoni

esimehele olid varasemalt esitatud komisjoni liikmete seisukohad ning ta saatis need komisjoni

liikmetele tutvumiseks. 13.04.2020 e-kirjas informeerib komisjoni esimees hankijat, et

komisjon jõudis konsensuslikule seisukohale. Seega ei ole komisjon väärtuspunktide andmisel

kaldunud kõrvale RHAD p-s 7.3 toodud nõuetest. Seetõttu ei ole käesolevas vaidluses tähendust

asjaolul, mis kanalite kaudu ja kuidas komisjoni liikmed konsensuslikule seisukohale jõudsid

ning kas mõni komisjoni liige on hindamise kestel oma seisukohta muutnud. VAKO märgib

õigesti, et hindamiskomisjoni tegutsemine konsensuse põhimõttel ei saa juba olemuslikult a

priori rikkuda kaebaja õigusi, kuna konsensuse põhimõttel töötamine saab töötada nii kaebaja

kasuks kui ka kahjuks.

Kohus nõustus VAKO otsuse p-s 30 toodud seisukohtadega neid kordamata. Vaidlustatud

otsuse põhjendustest ei ole võimalik tuvastada, et hankija oleks arvestanud eduka pakkuja puhul

positiivse asjaoluna ideed suunata turiste pealinnast väljapoole ning veetma pikemalt aega

Eestis, kuid kaebaja puhul seda arvestatud ei ole. Kaebaja loovtöö oli seotud mitmete erinevate

üritustega, mille toimumispaik ei olnud Tallinn, mistõttu ei saanud hankija kaebaja poolt esile

toodut eirata. Hankija on nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses selgitanud, et ta ei jätnud

kaebaja poolt pakutud lahendust tähelepanuta ega tauninud seda, vaid taunis viisi, kuidas

kaebaja seda teha plaanis. Hankija on vaidlustatud otsuses põhjendatult välja toonud kaalutluse,

mille kohaselt on hankijal olnud varasemalt ebameeldivaid kogemusi üritustega, mis jäid ära.

Hankija rõhutas, et eesmärgiks oli taolist olukorda vältida ning mitte siduda

kommunikatsiooniplaani konkreetsete sündmustega. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus

ei olnud seotud hankijast ja pakkujast mitteolenevate sündmustega, vaid oli teostatav igal ajal,

ei ole kolmanda isiku pakkumusele rohkema arvu punktide andmine kaalutlusõiguse rikkumine.

Samuti ei ole kaalutlusõiguse rikkumine asjaolu, et kaebaja pakkumuse puhul peeti negatiivseks

liigset keskendumist ürituse Bocuse d`Or Euroopa voorule. Hankija ei heida seejuures kaebajale

ette mitte seda, et kommunikatsiooniplaanis nimetatud üritust kajastati, vaid seda, et kaebaja on

sidunud end liigselt nimetatud üritusega, ehkki RHAD p-s 7 on rõhutatud, et viidatud ürituse

kajastusel on vaid lühiajaline mõju, kuna Eesti kui atraktiivse toiduturismi sihtkoha

kommunikatsiooni- ja turundustegevusi ei tehta süsteemselt, jooksvalt ja pidevalt enne ja pärast

antud sündmust. Samuti on hankija põhjendatult viidanud asjaolule, et sõnamärgi Taste Estonia

kasutamine ei ole asjakohane ega pruugi anda soovitud tulemust, kuna Taste Estonia domeen

tasteestonia.ee on Maaeluministeeriumile kuuluv domeen, kuhu ehitatakse 2020. a-l valmima

pidav Eesti toidusektori enamasti ekspordihuvile suunatud veebilehte. Domeen ei ole mõeldud

toidukultuuri edendamiseks. Sellises olukorras jääb Taste Estonia seos külaliste Eestisse

meelitamisega (sõnumiga Visit Estonia) kaugeks ning võimaldab täita kaebaja eesmärke vaid

osaliselt. Hankija esile toodud probleemid on jälgitavad ja mõistlikult usutavad ning kaebaja

loovtööle alakriteeriumi „Kommunikatsiooniplaani terviklikkus“ osas 2 hindepunkti andmine

ei olnud ilmselgelt väär.

Vastustaja on kohtumenetluses vastanud kaebaja etteheitele, mille kohaselt hindas komisjon

väidetavalt ebaõigel slaidil toodut. Vastustaja selgitas istungil, et kaebaja esitas esialgselt

kommunikatsiooniplaani 22 slaidil, mis ületas kommunikatsiooniplaani nõutavat mahtu,

milleks oli 20 slaidi. Kaebaja korrigeeris kommunikatsiooniplaani ning selle mahuks jäi 20

slaidi. Kuna kaebaja eemaldas tiitellehe, siis sisaldusid tema poolt pakutud sõnumid slaidil 4.

Vastustaja selgitas, et ei lähtunud sõnumite arvu määratlemisel mitte kaebaja enda poolt esile

toodud punktidest (mida oli 5) vaid punktides sisaldunud sõnumite (lausete) arvust, saades

selleks 7. Vastustaja ei pruugi küll olla õigesti määratlenud kaebaja poolt esile toodud sõnumite

arvu, kuid nimetatu ei oma määravat tähendust ega võimalda väita, et kaebaja

kommunikatsiooniplaanile oleks pidanud andma 10 punkti. Vastustaja arvestas hindamisel

asjaoluga, et sõnumite argumenteerituses esines probleeme ning need ei olnud hankija arvates

3-20-1198

8(16)

piisavalt täpselt suunatud sihtgrupile või sobivad osaliselt eesmärkide täitmiseks. Kui kaebaja

rõhutas läbivalt sõnatähise Taste Estonia kasutamist, aga seda polnud sõnagagi mainitud

kampaania põhisõnumite all, siis võis see hankijas õigustatult küsimusi tekitada. Seega ei ole

hankija teinud ilmselgeid kaalutlusvigu, andes kaebaja pakkumusele viidatud alakategoorias 5

punkti.

Alakriteeriumi „Kanalid“ puhul on hankija põhjendatult heitnud kaebajale ette, et Taste Estonia

ja selle kanalid ei ole seotud linkide ja tegevuste kaudu turismiga, vaid veebidomeen kuulub

Maaeluministeeriumile ning sellele ehitatakse 2020. a-l valmima pidavat Eesti toidusektori

ekspordile suunatud veebilehte. Seega on sõnamärk loodud eesmärgiga toetada Eesti

toiduettevõtete eksporti välisriikides. Samuti on Taste Estonia nimeline Facebooki veebileht

eraisiku kasutada. Isegi kui kaebaja on loonud ka ise sama nimega veebilehe või saanud

olemasolevalt veebilehe omanikult nõusoleku veebilehe kasutamiseks, ei muuda see tõsiasja, et

veebidomeen on loodud muul eesmärgil kasutamiseks ning viidatud eesmärk ei vasta hanke

eesmärgile. Hankija kriitika viidatud kanali kasutamise osas on põhjendatud. Seega, ehkki

hankija hindas viidatud kategoorias väga kõrgelt kaebaja pakutud välismaiseid kanaleid ning

kaebaja poolt tehtud taustatööd märkimisväärse hulga väljaannete ning sotsiaalmeedia

mõjuisikute ja kanalite leidmisel, on hankija võtnud kaalutletult arvesse tekkivat segadust

brändi Taste Estonia nimega ning hinnanud, et kokkuvõtvalt ei pruugi sellises olukorras

väliskanalid kompaktselt ja tulemuslikult tööle hakata. Seega võisid viidatud kaalutlused

põhjendatult mõjutada vastustajat andma kaebaja pakkumusele 5 hindepunkti, mitte aga

maksimaalsed 10 hindepunkti.

Alakriteeriumi

„Kommunikatsioonplaani

teostatavus“

puhul

andis

hankija

kaebaja

pakkumusele 2 hindepunkti. Hankija etteheited nimetatud osas on arusaadavad ning ei ole

tuvastatav, et hankija oleks lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Hankija peab tagama, et lepingu

sõlmimisel hanke võitjaks osutunud pakkujaga on võimalik tellida pakkumuses toodud teenust

RHAD p-s 2.5 toodud hinna eest. Seega on tõepoolest küll hankija mure, kuidas ta oma

eelarvega välja tuleb, kuid olukorras, kus hankija on tuvastanud, et pakkuja poolt pakutud

eelarvega teenuse osutamine ei ole realistlik, ei saa talle ka ette heita, et ta andis sellisele

pakkumusele kooskõlas RHAD p-s 7.3 tooduga miinimumpunktid.

Hankija otsuste vaidlustamisel ning kaalutlusõiguse rikkumise tuvastamisel on teoreetiliselt

võimalik tugineda eksperdi arvamusele. Praegusel juhul väljendab ekspert aga oma

subjektiivset arvamust olukorras, kus hindepunktide andmine toimus kollegiaalselt. Samuti on

vastustaja põhjendatult viidanud asjaolule, et tegemist ei ole täiesti sõltumatu eksperdiga, vaid

isikuga, kellel võib olla huvi selle vastu, et hanke võitjaks osutub kaebaja.

Õigusjärglus riigihangete menetluses on lubatud. Äriseadustik ja kohtupraktika (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-09-1339) tunnustavad õigusjärglust ka riigihankemenetluses. Seega

tuleb pakkuja õigusjärglast käsitada pakkujana sõltumata sellest, et toimunud on ühinemine.

Hoolsuskohustuse rikkumine ei tähenda keeldu tunnistada pakkumus edukaks. Kaebaja ei ole

välja toonud RHS sätet, mis hankijale vastava kohustuse ette näeks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. OÜ Alfa-Omega Communications palub 03.08.2020 apellatsioonkaebuses (ja

02.09.2020 menetlusdokumendis) tühistada Tallinna Halduskohtu 24.07.2020 otsus ja teha

asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

lahendamiseks.

3-20-1198

9(16)

Halduskohus lahendas vaidlust tavalise haldusasjana, arvestamata riigihanke asjade erisusi, sh

kohtuliku kontrolli funktsiooni riigihanke läbiviimisel. Halduskohus on jätnud käsitlemata

enamiku kaebuse asjaoludest. Hankija on kaalutlusõiguse teostamisel tuginenud asjaoludele,

mida hanketingimused ette ei näinud ja mille kohaldamist hankija poolt ei ole võimalik ette

näha. Halduskohus oleks pidanud tähelepanu pöörama Euroopa Kohtu 13.12.2013 otsusele

asjas T-165/12 (p-d 92–93), mis selgelt välistab üldiste hinnangute lubatavust pakkumuste

hindamisel, nagu seda tegi EAS. Halduskohus on tuginenud ainult hankija kinnitustele, mis on

seejuures esitatud pärast hindamise lõppemist vaidlustus- ja kohtumenetluses, mitte aga

hindamisdokumendis.

Loovtöö hindamisel kohaldatav kaalutlusõigus peab riigihangetes olema tegelikult kontrollitav,

s.o kohtul peab olema võimalus tuvastada nende asjaolude tegelik olemasolu või puudumine,

mida hankija tegi. Halduskohus põhjendas oma otsust üksnes nõustumistega hankija ja VAKO-

ga. Hankija ei esitanud ühtegi tõendit VAKO-le ega kohtule nende asjaolude kohta, mille alusel

ta hinnanguid andis.

Halduskohus oleks pidanud kõigepealt selgeks tegema, millised hanketingimused olid

kohustuslikud ja millised soovituslikud. Kuna hankija seda selgust ei taganud, siis ei saa

kaebajale ette heita, et ta tugines sündmustele.

Nõustuda ei saa halduskohtu arusaamaga, et pakkumuste kollegiaalse hindamise tulemil on a

priori suurem väärtus kui mistahes muul hinnangul. Ükski kehtiv seadus ei anna kollegiaalse

hindamise tulemusele suuremat tõendamisväärtust hankija poolt RHS §-de 2 ja 3 järgimise

tuvastamisel.

Kui pakkumuste hindamisel esineb olulisel määral rikkumisi (nagu praegusel juhul), siis ei ole

teada, millisele tulemusele jõuaks hankija siis, kui rikkumisi ei oleks. Halduskohus on jätnud

täitmata kontrollifunktsiooni. Alusetu on halduskohtu etteheide, et justkui juba a priori ei saa

komisjoni tegutsemine rikkuda kaebaja õigusi. VAKO ega halduskohus ei ole süvenenud

kaebaja põhjendustesse. Kui komisjoni töö ei ole läbipaistev, siis ei saa väita, et komisjoni

olemasolu välistab õiguste rikkumise.

Sündmuste kaudu Eesti tutvustamine ei saa olla kuidagi etteheidetav, vastupidi see oli RHAD-

s hankija poolt ette nähtud. Lisaks oli kaebajal pakutud ka Tallinnast väljapoole suunatud

tegevusi, mis ei olnud seotud sündmustega. Halduskohus tuvastas valesti, et kaebaja

pakkumuses oli ürituste osakaal 2/3. Kohus jättis tähelepanuta, et RHAD-s oli korduvalt

viidatud sellele, et hankija just ootab pakkujatelt Eesti tutvustamist läbi sündmuste. Sündmuste

kaudu Eesti tutvustamine on ka Eesti turismi arengukava osa, millele hankija ise RHAD-s viitas.

Halduskohus ei ole põhjendanud, millistele faktilistele asjaoludele ta tugines, nõustudes hankija

hinnanguga, et kuigi RHAD kohaselt tuli osutada tähelepanu Bocuse d`Or sündmusele, siis kui

kaebaja planeeris selle sündmuse proportsiooniks vähem kui 10% ulatuses tegevusi, on see liiga

palju ja negatiivselt hinnatav. Kui hankijal oli selge ootus, et see proportsioon oleks pidanud

olema näiteks 3–5%, siis oleks see pidanud olema selgelt RHAD-s kirjas. Praegune hankija

käitumine ei olnud mõistlikult ettenähtav. Kuna on tuvastatav, et mõistlikule pakkujale ja

teenuse tarbijale tundub Taste Estonia Eesti puhta toidu ja toidukultuuri tutvustamisel

asjakohane, siis hankija hilisemad selgitused, mis põhinevad tema siseinfol või subjektiivsel

arusaamal, seda ei väära. Kohus jättis tuvastamata, et RHAD-s oli kohustuslik lähtuda

EAS/Brand Estonia stiiliraamatust ning Taste Estonia on Brand Estonia stiiliraamatu osa. Kogu

hankija jutt Maaeluministeeriumi ning hankija ja ministeeriumi vaheliste kokkulepete teemal

on paljasõnaline. Kõrvalseisjad ei saa neid teada ega pea nendega pakkumuste koostamisel

arvestama. RHAD-s viidatud Brand Estonia all on Taste Estonia märgi kasutamise näidised,

mis ei viita kuidagi Eesti toiduainetetööstusele, vaid just sellisele kasutusviisile, nagu pakkus

3-20-1198

10(16)

kaebaja. Kaebaja ei pakkunudki selle veebidomeeni kasutamist, mida ette heidetakse. RHAD-s

ei olnud nõuet, et kanalid peavad juba täna olema seotud „linkide ja tegevuste kaudu“ turismiga;

et uusi kanaleid ei või luua; et Eesti toidu tutvustamiseks maailmas ei tohi teha koostööd nt

Maaeluministeeriumiga. Kohus nõustus põhjendusteta hankija valeväitega, et Taste Estonia

Facebooki lehekülge ei saaks kasutada. Tõendamata on hankija väide, et sõnamärk on loodud

eesmärgiga toetada Eesti toiduettevõtete eksporti välisriikidesse.

Halduskohus on hankija seisukohaga nõustudes jätnud tuvastamata, et hankija hindas ka

tegelikult ühe slaidi pähe teist slaidi ning juba seetõttu ei saa hinnangud olla õiguspärased. Vale

slaidi hindamine on ilmne kaalutlusviga.

Halduskohtu seisukoht JL arvamuse arvestamisel on vastuoluline ja põhjendamata. Selgusetuks

jääb, mis alusel saab eirata isiku arvamust, kellel võib olla (aga ei pruugi ja ei olegi) mingit huvi

hanke tulemuste vastu. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja professionaalse

selgitusega, et JL-l ei saa olla oma ametist tulenevat „huvi“. Samas on kohtule JL arvamus

sobinud kaebaja proovitöö väidetavalt liiga väikese eelarve põhjendamisel. Seega on

halduskohtu otsus vastuoluline.

Kohus on valesti tuvastanud, nagu oleks terve tegevus olnud pühendatud ainult ürituse Bocuse

d`Or tutvustamisele. Kaebaja pakutud avaüritus oli hoopis kuu aega varem Stockholmis

Fotografiskas toimuv meedialõuna. Ka ei olnud Bocuse d`Or peamine üritus. Vastustaja heitis

ette pakkumise sidumisest ProfExpo-ga, väites, et selle toimumine ei olnud kindel. Ka selle

väite on kaebaja ümber lükanud. Nende valede faktiväidete põhjal hinnangu andmine on ilmne

kaalutlusviga.

Halduskohus lahendas vaid edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse, kuid

lahendamata on ülejäänud kaebuses märgitud taotlused (eelkõige riigilõivu tagastamine 3/5

ulatuses).

Kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendusega, et „hoolsuskohustuse rikkumine ei sätesta aga

keeldu tunnistada pakkumust edukaks“ ja et edukaks pakkujaks oli „ekslikult“ märgitud OÜ

Idea PR. Tegu ei olnud eksimuse, vaid tõsise hooletusega. Kui pakkuja lõpeb enne pakkumuse

hindamist ega teavita hankijat võimalikust õigusjärglasest, siis lõpeb hankija jaoks ka

pakkumus. Tahteavaldust ei saa olla ilma selle kandjata.

Kui ekspert avaldab arvamust, et komisjoni hinnang ei ole adekvaatne, siis tähendab see pakkuja

õiguste tagamise kontekstis vajadust põhjalikumalt uurida hindamiskomisjoni otsuse

tekkemehhanismi. Kuna puudub mistahes teave komisjoni töökorraldusest ning komisjoni

liikmetel puudub mistahes vastutus, siis ei saa eeldada, et allkirjad otsusel tähendavad lähtumist

õiguspäraseks hindamiseks kohastest asjaoludest. Komisjoni koosseis ei olnud loodud Eesti

turismisektori kui hankest tegeliku kasusaaja huve järgides. Komisjoni liikmed olid omavahel

tööalastes (sõltuvus)suhetes. Komisjonis ei olnud ühtegi Rootsi kui kommunikatsiooniplaani

sihtturu eksperti. Komisjon ei käinud kordagi koos ning tõendatud ei ole, et kõik üldse

hindamisel osalesid. Hindamiskomisjoni juhil HJ-l võib olla huvi, et hankelepingu võidaks just

AS Idea AD. Kaebaja palub kohustada vastustajat HKMS § 58 alusel esitama HJ, KG, EP, LL

ja SA poolt esitatud esialgsed hinnangud kaebaja ja AS Idea AD pakkumuste loovlahenduste

osas. Hankija peab suutma tõendada, et toimus kollegiaalne hindamine, mitte pelgalt

kollegiaalne allkirjastamine. Seda ei tõenda komisjoni esimehe 08.04.2020 kiri. Vastupidi,

kirjast nähtub, et esimees sooritas kaalutlemised ainuisikuliselt ja edastas tulemuse teistele

kinnitamiseks.

11. EAS palub 13.08.2020 ja 09.09.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

3-20-1198

11(16)

Halduskohus ei ole kontrollikohustust rikkunud. Kohus on kõiki kaebaja etteheiteid käsitlenud.

Asjaolu, et kaebaja kohtu põhjendustega ei nõustu, ei muuda vastustaja otsust õigusvastaseks.

Loovtööde hindamisel on vastustajal väga avar kaalutlusruum ning kaalutlusotsuse kohtulik

kontroll on piiratud. VAKO ja kohus on õigesti leidnud, et vastustaja ei ole kaebaja pakkumuse

hindamisel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. Samuti ei

tuvastatud menetlusreeglite või riigihangete üldpõhimõtete rikkumist. Kaebaja on sisuliselt

asunud viieliikmelise komisjoni konsensuslikku hinnangut ümber hindama ja nõudma teisi

väärtuspunke. Sellist subjektiivset õigust seadus kaebajale ette ei näe. Kohtu kontrollikohustuse

väära sisustamise tõttu on alusetud ka need kaebaja etteheited, mille kohaselt on kohus jätnud

välja selgitamata, millised hanketingimused olid kohustuslikud ja millised soovituslikud, või

millistel kaalutlustel vastustaja oma hindamispunktide andmise otsused tegi. Kohtu

põhjendused tuginevad vaidlustatud otsuse lisas 1 toodud hindamiskomisjoni põhimotiividel.

Menetlusseadustikus

kohtule

ettenähtud

asjaolude

tuvastamise

ning

otsuse

põhjendamiskohustus ei tähenda seda, et kohus peaks absoluutselt kõiki temale menetluses

esitatud dokumentide punkte otsuses käsitlema ning nendele vastama.

Alusetu on kaebaja etteheide, justkui oleks halduskohus tuvastanud vastuolus RHAD p-s 7.2

sätestatud kohustusega kaebaja loovlahenduse nõrkusena Eesti tutvustamise läbi „sündmuste“.

Kohus selgitas vaidlustatud otsuse lisaks olevate põhjenduste alusel, et hindamiskomisjon ei

tauninud kaebaja lahenduses kuidagi seda, et suunatakse turiste liikuma pealinnast väljapoole,

vaid taunis viisi, kuidas kaebaja seda teha plaanis – läbi sündmuste, mille toimimine ja edukus

ei sõltunud hankijast ega pakkujast.

Arusaamatud on kaebaja etteheited, justkui oleks kohus teinud seoses kaebaja pakkumuses

Bocuse d`Or Euroopa vooruga järeldusi asjaolust, mida pole tuvastatud. Kohus tuvastas

kommunikatsiooniplaani terviklikkuse nõrkusena mitte asjaolu, et nimetatud üritust kajastati

kaebaja pakkumuses, vaid seda, et kaebaja on end üritusega liigselt sidunud (esitlenud seda

peamise ning avaüritusena), ehkki RHAD p-s 7 on rõhutatud, et ürituse kajastusel on vaid

lühiajaline mõju. Alusetu on ka kaebaja etteheide, et vastustaja pidanuks nimetatud üritusega

arvestamiseks vajalikud konkreetsed proportsioonid (%) RHAD-s pakkujatele sätestama.

Põhjendamatud on kaebaja etteheited tema pakkumuses esitatud sõnamärgi Taste Estonia

ebaõigest käsitlusest pakkumuste hindamisel ja kohtupoolsest rikkumisest selle tuvastamisel.

Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja kommunikatsiooniplaani terviklikkuse hindamisel võib

pidada nõrkuseks asjaolu, et kaebaja poolt pakutud sõnamärk Taste Estonia ja sellega seotud

kanalid (domeen ja Facebooki leht) on loodud ja mõeldud teistel eesmärkidel kasutamiseks.

Taste Estonia erinevad kanalid ei ole vastustaja hallata, mistõttu tuleks vastustajal alles hakata

tegema jõupingutusi, et saada need enda omandisse. Kaebaja väide vastustaja poolt mistahes

„siseinfost“ või Maaeluministeeriumi ja vastustaja vahelistest „salakokkulepetest“ lähtumisest

kaebaja pakkumuse hindamisel ja kohtu poolt selle tuvastamata jätmisel on täielikult väär. Info

domeenide ja nende omanike kohta on avalik ning lihtsalt veebilehelt www.internet.ee

domeenide otsingust leitav. Kui avada kodulehelt brand.estonia.ee valdkondlikud sõnumid

(https://brand.estonia.ee/et/lugu/valdkondlikud-sonumid/), siis on seal konkreetselt välja

toodud, et Taste Estonia on kasutusel Eesti toiduainetööstuse tutvustamiseks maailmas ehk

suunatud toiduainete ekspordile. Asjaolu, et kohus kaebaja õigusliku käsitlusega Taste Estonia

sõnatähise tõlgendamisest sloganina ei nõustu, ei muuda kohtu põhjendusi ebaõigeks.

Vastustaja ei ole hinnanud valet slaidi. Vastustaja on varasemalt selgitanud, et hoopis kaebaja

ise viitab vaidluses ebaõigele ning algselt 22-leheküljel esitatud loovtöö lahendusele. Väär on

kaebaja väide, justkui oleks vastustaja tuginenud „sõnumite“ kategoorias kaebaja

loovlahenduse hindamisel ebaõigele faktiväitele, et kaebaja sõnumitel puudusid põhjendused ja

näited. Kaebaja kaebuse p-s 27 viidatud slaidid kajastavad hoopis kaebaja pakutud

3-20-1198

12(16)

kommunikatsioonitegevusi ning nende tegevuste õigustust. Asjaolu, et ühe tegevuse

põhjenduses viidatakse ka ühele kaebaja sõnumile, ei tähenda, et kaebaja oleks tema poolt

slaidil 4 pakutud sõnumeid vastustaja poolt oodatud viisil põhjendanud ja näidetega katnud.

Kohus on kaebaja eksperdi arvamuses põhjendatult kahelnud. Kollegiaalse hindamise puhul ei

ole üksikisiku poolt antavatel hinnetel mingit kaalu ning ei ole teada, millisele seisukohale oleks

ekspert jäänud olukorras, kus ta oleks võtnud hindamisest osa komisjoni liikmena.

Puudub alus õigusjärgluse eitamiseks hankemenetluses. Sellist piirangut seadusest ega

kohtupraktikast ei tulene.

Kohus ei ole jätnud kaebaja taotlust 3/5 riigilõivu tagastamata jätmisest otsuse resolutsioonis

lahendamata. Kohus on jätnud kaebuse tervikuna, s.t kõigis nõuetes, rahuldamata. Kuigi kohus

ei ole võtnud otsuse põhjendavas osas vastavat seisukohta, ei anna see alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks.

Vastustaja palub 09.09.2020 vastuses jätta rahuldamata kaebaja 02.09.2020 taotlus nõuda

vastustajalt välja HJ, KG, EP, LL ja SA poolt esitatud esialgsed hinnangud kaebaja ja OÜ Idea

PR pakkumuste loovlahenduse osas. Taotlus on esitatud ka halduskohtus ning halduskohus

jättis taotluse 13.07.2020 kohtuistungil rahuldamata. Taotlus on ringkonnakohtule esitatud

hilinemisega ning on ka sisuliselt põhjendamatu.

12. AS Idea AD palub 17.08.2020 ja 09.09.2020 kirjalikes vastustes jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Pakkuja õigusjärglast tuleb käsitada pakkujana. Oluline ei ole seejuures, millisel hetkel

hankemenetluse jooksul toimub ühinemine ning tekib üldõigusjärglus. Isegi teavitades hankijat

õigusjärglusest hilinenult, ei ole tegu teabega, mis võiks mõjutada hankija otsust pakkuja

kõrvaldamisel, eduka pakkuja valimisel või hankelepingu sõlmimisel ning seetõttu pole tegu ka

tõsise hooletusega ega pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega. Kuna kolmas isik esitas

tähtaegselt hankija taotlusel ka uuesti hankepassi, oleks ebaproportsionaalne kõrvaldada

menetlusest pakkuja, kelle puhul kõrvaldamise aluseid ei esine ning kelle ainsaks nn

„puuduseks“ on asjaolu, et ta teavitas hankijat õigusjärglusest pärast ühinemise lõpuleviimist.

Kaebaja on 02.09.2020 seisukohaga koos esitanud arvukalt kuvatõmmiseid, mida tuleks

käsitada kui täiendavaid tõendeid, mille vastuvõtmist ringkonnakohtus tuleb täiendavalt

põhistada. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja on esitanud laimavaid ja ebaõigeid faktiväiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Kohtuotsuse eesmärk ei ole vastata absoluutselt igale kaebuse väitele, vaid üksnes sellisele

väitele, millel on tähtsust asja lahendamisel. Kaebuse p-d 14, 16B, 16C, 18, 22, 31 ja 08.07.2020

menetlusdokumendis esitatud seisukohad (viidatud apellatsioonkaebuse p-des 28–33) ei käsitle

väiteid ega viita tõenditele, millel oleks asjas olulist tähendust. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebuse argumente kaebaja loovtöö osas ega ole

jätnud tähelepanuta ühtegi asjas määrava tähtsusega asjaolu.

15. Hankija otsus eduka pakkuja kindlaksmääramisel ei ole olnud suvaotsus, vaid

kaalutlusõiguse piire ja eesmärke järgiv. Kaebaja on asunud tegema etteheiteid RHAD

3-20-1198

13(16)

tingimustele (keelatud ei olnud siduda tegevusi sündmustega, ürituse Bocuse d’Or kajastamise

proportsioon,

kollegiaalne

hindamine,

hindamissüsteem,

üldised

hinnangud

–

apellatsioonkaebuse p-d 3, 4, 7, 8, 14, 21), mida praeguses menetlusetapis enam teha ei saa.

Pakkumuses esitatav kommunikatsiooniplaan Rootsi turule oli pakkujate loovtöö, mille

hindamine on alati mõnevõrra subjektiivne (vrd Riigikohtu 09.08.2016 otsus nr 3-3-1-51-16, p

17.2). Hindaja subjektiivsuse kriteerium ei muuda EAS-i otsust aga suvaotsuseks, sest RHAD

p-s 7.3 kirjeldatud hindamiskriteeriumid ja RHAD lisa 1 tehnilise kirjelduse p 7 andsid

pakkujatele piirid, millist loovtööd hankija ootas. Näiteks, kui kaebaja soovis tutvustada Eestit

kui turismiriiki peaasjalikult läbi sündmuste, mille toimumine ei sõltu ei temast ega hankijast,

siis vastavalt kommunikatsiooniplaani terviklikkuse hindamiskriteeriumile võis talle olla ette

nähtav, et sellise plaani eest võib ta saada 2 hindepunkti, sest selline kommunikatsiooniplaan

võimaldab reaalselt eesmärke täita ainult vähesel määral. Kuna hankija soovis saada loovtööd,

st uusi ideid ja seni rakendamata strateegiaid Rootsi turu suunal, ei saanudki ta pakkujatele

peensusteni ette kirjutada, milles kommunikatsiooniplaan peab seisnema. Samuti ei hinda

hankija pakkumusi n-ö ideaalse maailma tingimustes (kõik planeeritud sündmused toimuvad),

vaid vastavalt reaalsele hetkeolukorrale ja tulevikuperspektiivile (COVID-19 viirushaiguse

pandeemilise leviku tõttu enamik suursündmusi ilmselt pigem ei toimu või toimuvad oluliselt

vähendatud mahus).

16. Hindamiskomisjon ei ole kaebaja kommunikatsiooniplaani terviklikkuse hindamisel teinud

seonduvalt üritusega Bocuse d’Or ilmselgeid kaalutlusvigu. Kaebaja kommunikatsiooniplaanist

on objektiivselt tuvastatav, et üritus Bocuse d’Or on kaebaja kommunikatsiooniplaani üks

olulisemaid tegevusi (keskne kommunikatsiooniteema, slaid 3; peamine sõnum, slaid 5; Act 1

kommunikatsioonitegevus, slaidid 6, 7 ja 8), kuid RHAD lisa 1 p-st 7 tulenevalt ei oleks saanud

see nii olla. Ka üritus ProfExpo Food Village (sõltumata sellest, kas selle toimumine oli kunagi

kinnitatud või mitte) oli sündmus, mis oli seotud üritusega Bocuse d’Or.

17. Hindamiskomisjon ei ole meelevaldselt pidanud kaebaja kommunikatsiooniplaani

terviklikkuse hindamisel nõrkuseks asjaolu, et kaebaja poolt pakutud sõnamärk „Taste Estonia“

ja sellega seotud kanalid (domeen ja Facebooki leht) ei ole vabalt kasutatavad ning EAS peaks

hakkama tegema eraldi pingutusi selle sõnamärgi kasutamiseks kaebaja poolt soovitud

eesmärgil. Info domeenide ja nende omanike kohta on avalik ning veebilehelt www.internet.ee

domeenide otsingust leitav. See tähendab, et domeeni tasteestonia.ee kuulumine

Maaeluministeeriumile on avalik info. Vaidlus puudub ka selles, et „Taste Estonia“ Facebooki

leht on Nami-Nami portaali haldajate poolt juba kasutuses. Järelikult – ehkki viidatud

sõnamärgi kasutamine on teoreetiliselt võimalik kaebaja poolt pakutud eesmärgil, eeldab see

mitmete kokkulepete saavutamist, mille edukuses ei saa olla kindel. Nii on hindamiskomisjon

hinnanud vastavat asjaolu põhjendatult võimaliku ohuna kommunikatsiooniplaani eesmärkide

täitmisel.

18. Komisjon ei hinnanud kaebaja loovtöö kriteeriumi „sõnumid“ puhul vale slaidi. Asjaolu,

et komisjon hindas sõnumitena slaidi pealkirjaga „Peamised sõnumid“ (kaebaja originaaltöö

slaid nr 5 ja korrigeeritud töö slaid nr 4), nähtub kaebaja hindamisprotokolli alapealkirja

„Sõnumid“ kriitikast – seal viidatud sõnum „Estonian food is clean, healthy and organic“

pärineb just kaebaja slaidilt „Peamised sõnumid“, mitte slaidilt „Strateegiline lähenemine“.

Kuna kaebaja on kasutanud oma kommunikatsioonitegevuste kirjeldamisel üksnes ühte oma

peamistest sõnumitest (Act 3, kaebaja originaaltöö slaid 12), ei ole meelevaldne ka

hindamiskomisjoni hinnang, et sõnumitel puudusid põhjendused ja näited.

19. 21.09.2020 määrusega nõudis ringkonnakohus EAS-ilt välja eduka pakkumuse

kommunikatsiooniplaani kinni katmata kujul, et mh hinnata kaebaja väidet eduka pakkuja

kommunikatsiooniplaani kanalite valiku ebapiisavuse kohta. Kaebaja kahtlused on alusetud.

3-20-1198

14(16)

Eduka pakkuja kanalite valik ei ole paljusõnaline, vaid konkreetne ja (nagu EAS õigesti märgib)

süsteemselt

läbi

mõeldud

ning

hästi

põhisõnumiga

seostatud.

Eduka

pakkuja

kommunikatsiooniplaani slaididel esitatud tegevuste kaudu on lahti kirjutatud, kuidas

põhisõnumid kanalitesse ja sihtgrupini jõuavad ning seetõttu saabki kaebaja viidatud kanalite

valiku slaidil olla üksnes nimekiri erinevatest kasutatavatest kanalitest.

20. Sõltumata sellest, kas pidada JL kaebaja pakkumuse võitmisest huvitatud isikuks või mitte,

on halduskohus asunud õigele seisukohale, et JL arvamus ei saa ümber lükata

hindamiskomisjoni seisukohti. Kohus on otsuse p-s 17 põhjendatult selgitanud, et RHAD p-s

7.3 loovtöö hindamiseks kehtestatud kollegiaalse hindamise kontekstis ei ole kaebaja poolt

esitatud eksperdiarvamuse hinnang kaebaja pakkumusele asjakohane, kuna kollegiaalse

hindamise puhul ei ole üksikisiku poolt antavatel hinnetel mingit kaalu ning ei ole teada,

millisele seisukohale oleks ekspert jäänud olukorras, kus ta oleks võtnud hindamisest osa

komisjoni liikmena (oleks kuulnud ja pidanud arvestama teiste komisjoni liikmete arvamusega

ning nende poolt esile toodud kaebaja loovtöö nõrkade külgedega).

21. Üldõigusjärglus ei ole riigihankemenetluses keelatud. Küsimus sellest, kas kolmas isik

rikkus hoolsuskohustust, kui jättis ühinemisest kohe hankijale teada andmata, ei ole eduka

pakkuja valimise kontekstis oluline. VAKO tühistas hankija 04.05.2020 otsuse p-i 5, millega

hankija jättis OÜ Idea PR hankemenetlusest kõrvaldamata, mh põhjusel, et hankija ei olnud

kontrollinud AS Idea AD suhtes kõrvaldamise aluste puudumist.

22. Kaebaja kahtlused ja etteheited hindamiskomisjoni pädevuse puudumisest ja komisjoni

juhi isiklikust huvist või poliitilisest kallutatusest on paljasõnalised. Hindamiskomisjoni

liikmete määramine on hankija õigus, mis tähendab, et hankija määrab sinna sellise hariduse ja

töökogemusega inimesed, nagu ta konkreetses hankes tarvilikuks peab.

23. Lisaks EAS 04.05.2020 otsuse nr 1.1-5.2/20/365 p-le 4, millega tunnistati edukaks OÜ Idea

PR pakkumus, tühistamise nõudele taotles kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses ka VAKO

08.06.2020 otsuse p-de 3 (jätta OÜ Alfa-Omega Communications menetluskulud vaidlustuse

osalise läbi vaatamata jätmise episoodis tema enda kanda) ja 4 (osas, millega jäi tagastamata

riigilõiv 3/5 ulatuses) tühistamist. Halduskohus jättis küll kaebuse tervikuna rahuldamata, kuid

eraldi viidatud VAKO otsuse punktide õiguspärasuse osas põhjendusi ei esitanud. Halduskohtu

otsuse p-s 29 on vaid üks lause: kuivõrd kohus VAKO otsust ei tühista, siis puudub alus ka

VAKO otsuse muutmiseks kaebaja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebuses oli aga

esitatud ka seisukohti, mis põhjendasid eraldi VAKO otsuse p-de 3 ja 4 õigusvastasust.

Ringkonnakohus kõrvaldab selle põhjendamispuuduse apellatsioonimenetluses.

24. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel tuleb lähtuda RHS §-st 198. Vaidlustuses oli esitatud

viis nõuet, millest kolm jäi läbi vaatamata, üks rahuldamata ja üks rahuldati. Kuna kõigist

nõuetest rahuldati 1/5, siis oli RHS § 198 lg 2 alusel põhjendatud nõuda hankijalt vaidlustaja

kasuks välja 1/5 tasutud riigilõivust ja esindajakuludest. Kaebaja nõue tagastada talle riigilõiv

kolme nõude eest, mis jäid VAKO-s läbi vaatamata, ei tugine RHS-l. Alust ei anna selleks ka

riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5, sest vaidlustusmenetluses peab riigilõivu tagastamise alus

tulenema

eriseadusest,

s.o

RHS-st.

Praeguse

regulatsiooni

kohaselt

jagatakse

vaidlustusmenetluse riigilõiv ja esindajakulud vastavalt rahuldatud nõuete proportsioonile ega

sõltu sellest, millisel põhjusel (kas hankija ebavajalik otsus, vaidlustaja poolt valitud vale nõue)

jääb mõni nõue läbi vaatamata. VAKO seisukohta õigusabikulu suuruse põhjendatuse kohta ei

ole kaebuses vaidlustatud.

25. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja on kontekstist väljarebitult esitanud

tähelepanekuid kaebaja ja eduka pakkuja loovtöö samade aspektide väidetava vastuolulise

hindamise kohta, kuid loovtöö terviklikkuse hindamise tõttu võibki sama asjaolu olla

3-20-1198

15(16)

pakkumistest erinevalt hinnatud. EAS tõi vastuses apellatsioonkaebusele õigesti välja, et nt

põhisõnumite paljusus võib olla nõrkus, kui need pole hästi seostatud ega moodusta tervikut,

aga võivad terviklahenduse ja sidususe korral olla ka hoopis tugevus. Kaebaja loovtöö

hindamisel oli komisjonil avar kaalutlusruum ning kaebaja loovtöö hindamise põhjendustest ei

nähtu ilmseid kaalutlusvigu ega eksimist hindamiskriteeriumide vastu.

26. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

apellandi

menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja on taotlenud apellatsiooniastmes kaebajalt esindajakulude väljamõistmist.

Ringkonnakohus leiab, et EAS-i välise õigusabi kasutamine ei ole olnud vajalik ega

põhjendatud. Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi,

kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest väljuv, et oleks

õigustatud kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine kaebajalt (vt nt

Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29; 26.04.2010 otsus nr 3-3-1-9-10, p-d 15, 17).

Praegusel juhul ei ole põhjendatud lähtuda Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-3-1-68-14 p 33

põhjendustest, milles leiti, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani

igapäevase

põhitegevusena,

vaid

riigihanke

menetluse

läbiviimine

on

halduse

kõrvalfunktsioon. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja pädevusse kuulub riigihangete

läbiviimine. Vastustajat saab pidada kogenud hankemenetluste läbiviijaks ja nendega seotud

vaidlustes osalejaks. EAS-i struktuuri kuulub eraldi hankeüksus koos palgaliste koosseisuliste

töötajatega (valdkonnajuht, viis hankespetsialisti ja jurist), kelle tööülesannete hulka kuulub

vastustaja esindamine riigihanke vaidlustes. Vastustaja koosseisulised töötajad valdkonnajuht

Birgit Vilippus ja jurist Siret Suurväli (Kade) on iseseisvalt EAS-i huve esindanud nii VAKO-

s kui esimese astme kohtumenetluses enne kohtuistungit. Ka kohtuistungil esindas vastustajat

lisaks vandeadvokaat Diana Minumetsale vastustaja jurist S. Suurväli (Kade). Samuti on

vastustaja töötajad koos vandeadvokaadiga esindanud vastustajat apellatsioonimenetluses.

Seejuures kõik vaidluse põhilised juriidilised ja faktilised asjaolud ning põhjendused olid

esitatud juba vastustaja enda töötajate poolt ning vaidluse sisu on püsinud muutumatuna.

Eelneva tõttu on põhjendatud jätta EAS-i taotlus menetluskulude hüvitamiseks HKMS § 109

lg 6 alusel rahuldamata.

Kolmas isik AS Idea AD on taotlenud apellatsiooniastmes 1294,50 euro suuruse esindajakulu

hüvitamist (koos käibemaksuga; dtl 1340–1343). Menetluskulu seos praeguse vaidluse

lahendamisega ja kulu kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud ega ole asja mahtu

arvestades ülepaisutatud. Seetõttu on kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud täies

ulatuses põhjendatud ning tuleb kaebajalt HKMS § 108 lg 8 alusel tervikuna välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 11.12.2020 otsusega

3-20-1198

16(16)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kassatsioonkaebus. Jätta

OÜ Alfa-Omega Communications kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsuse resolut-

siooni punkt 2 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ringkonnakohtus kantud

menetluskulu puudutavas osas. Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communica-

tions Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja ringkonnakohtus kan-

tud menetluskulu 2500 eurot.

3. Mõista OÜ-lt Alfa-Omega Communications välja kassatsiooniastme menet-

luskulu 400 eurot Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja 1281 eurot 23 senti

AS Idea AD kasuks.

4. Tagastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kautsjon 25 eurot.

OÜ Alfa-Omega Communications kautsjon kanda riigituludesse.