1-19-5145/24 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2020 kohtumaja

Võru Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-5145 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar A si

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu I.N karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Süüdimõistetu

I.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg

24. september 2020 RESOLUTSIOON

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse taotlus I.N karistuse Põlva täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru le (Põlvas, Võru tn 1

kohtumaja 2) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 03.09.2019 otsusega tunnistati I.N (edaspidi I.N )

süüdi

KarS § 424 lg 1 järgi ning karista KarS § 68 lg 1 alusel arvat ti vangistusega 5 kuud. i

eelvangistuses viibitud aeg 15.09.-16.09.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõist

4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 eti

-te 1, 3 alusel lg määrat , et mõistetavat karistust 4 kuud

28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, i

ja kui I.N 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1- ning - mitte

6 sätestatud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p s 2 sätestatud kohustust tarvitada alkoholi. I.N

KarS § 75 lg 4 alusel kohustati kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord

2 (5)

kolme kuu jooksul, analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Süüdistatav on kohustatud uuringute vastused esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.09.2019 ja katseaja kestus on 03.09.2019 03.09.2020. – Käitumiskontrolli nõuete järgimist arvestatakse alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.09.2019.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakon indus esitas 22.05.2020 Tartu Maakohtu na Põlva es

Võru kohtumajale I.N suhtes esimese erakorralise ettekande, milles taotle katseaja ti

pikendamist kolme kuu võrra vereanalüüsi , sest I.N 24.04.2020 antud tulemuses

kajastuv (tl 11-12) CDT näit ei olnud normi piires. Tartu Maakohtu 28.05.2020 määrusega pikendati I.N katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 03.10.2020. Määrus jõustus 13.06.2020.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakon on 21.08.2020 esitanud Tartu na Põlva esindus

Maakohtu Võru kohtumajale I.N suhte teise erakorralise ettekande (tl 1-2) milles s ,

taotletakse karistuse täitmisele pööramist, sest I.N 04.06.2020 ja 20.07.2020 antud vereanalüüside tulemustes kajastuv CDT näit ei olnud normi piires. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole süüdimõistetu suu toimepandud rikkumistest vajalikke järeldusi tnud teha ja seetõttu suhtub kohtuotsuse täitmisse pealiskaudselt Rikkumiste toimepanemine on jätkunud .

hoolimata kirjalikest hoiatustest ning eelmisest erakorralisest ettekandest kohtule. Kuna I.N ei ole v

õtnud tõsiselt talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, tuleb mõistetud karistus pöörata täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

Lisaks erakorralises ettekandes süüdimõistetule etteheidetavale rikkumisele palub kriminaalhooldusametnik arvestada I.N täiendava rikkumisena vereanalüüsi kokkulepituks ajaks tegemata jätmist. Süüdimõistetu pidi vereanalüüsi tegema 4.09.2020, kuid tegi seda 14.09.2020.

Süüdimõistetu palub jätta täitmisele pööramata I.N vangistuse .

KarS § s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida - talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kriminaalhooldusametnik heidab I.N-ile ette 04.06.2020 ja 20.07.2020 antud vereanalüüsid normi piire ületava CDT näi es du esinemist.

04.06.2020 tehtud Synlab vereanalüüsi tulemus (tl 13) kohaselt I.N seerumis oli te CDT näit 1,5%. 10.06.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 14) kirjutas I.N, et ta pole alkoholi tarvitanud ning ei tea, miks näit pole normis.

20.07.2020 tehtud Synlab vereanalüüsi tulemuste (tl 15) kohaselt I.N seerumis oli

CDT näit 1,4%. 07.08.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 16) kirjutas I.N, et ei tea, miks näit veel rohkem oli.

I.N kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid tema 2019 sügisel tehtud vereanalüüside näidud normis. Seda kinnitas kohtuistungil ka kriminaalhooldusametnik.

3 (5)

Süüdimõistetu ütluste kohaselt alkoholi tarvitas ta viimati aprillis, mistõttu näit läks CDT normist üle. Hiljem pole alkoholi enam tarvitanud. Vastavalt I.N poolt tud ja kohtuotsusega kinnitatud kohustusele pidi vabatahtlikult võe alates 6 kuu möödumise esmasest vereanalüüsist olema CDT näit normi piires ehk väiksem l

kui 1,3%. 2020 aasta juunis ja juulis tehtud vereanalüüsides olev CDT näit on olnud normist kõrgem. n GGT näit olnud normikohane. Sealjuures o

I.N veres on CDT näit olnud suurem kui 1,3% ka varasemalt. 24.04.2020 tehtud Synlabi vereanalüüsi seerumis CDT näit tulemuste (tl 9) kohaselt oli I.N 2,2%. 18.05.2020 kriminaalhooldusaluse seletuses (tl 10) kirjutas I.N, et ei tea, miks üks näit suurem oli ja et võttis tõttu

paar korda koroona hirmus. Nimetatud rikkumise

esitas

kriminaalhooldusametnik 22.05.2020 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, mille tulemusena pikendati süüdimõistetu katseaega 1 kuu võtta. Kuna kohus on erakorralise ettekande arutamise tulemusena I.N suhtes kohaldanud 28.05.2020 määrusega

meetmena katseaja pikendamist, siis ei saa kohus enam sama rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab I.N on süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates asjaolule, et vaatamata alkoholi tarvitamise keelule tarvitanud alkoholi CDT

, mille tõttu näit ei püsinud väiksem kui 1,3% toime KarS § 75 lg . Sellega pani I.N

4 alusel kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumise.

Alkoholi või narkootiliste ainete kontrollimise protokollid tõendavad, et I.N on rikkunud 04.10.2019 (tl 4) ja 08.02.2020 (tl 6) alkoholi tarvitamise keeldu. Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik 07.10.2019 (04.10.2019 rikkumine, tl 5) ja

21.02.2020 (08.02.2020 rikkumine, tl 8) I.N kirjalikult hoiatanud. Kuna kriminaalhooldusametnik on I.N hoiatanud, siis ei saa kohus enam samade rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud KarS §-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, viidates asjaolule, et I.N on vaatamata alkoholi tarvitamise keelule tarvitanud katseajal alkoholi, pann

-

es toime KarS § 75 lg 2 p s 2 sätestatud kohustuse rikkumise.

Asjaolu, et 2020 aasta juunis ja juulis tehtud vereanalüüsides olev CDT näit on olnud normist kõrgem, viitab kriminaalhooldusametniku väitel võimalikule süüdimõistetu alkoholitarvitamisele. Alkoholitarvitamist viimaste kuude jooksul on süüdimõistetu aga eitanud. I.N kohtuistungil antud ütluste kohaselt, mida kinnitas ka kriminaalhooldusametnik, on kriminaalhooldusametnikud I.N alkoholi tarvitamist viimaste kuude jooksul korduvalt kontrollinud, kuid alkoholitarvitamisele viitavaid tunnused on puudunud. Kuigi kohtule ei ole esitatud labori teatist viimase I.N poolt tehtud vereanalüüsi tulemuste kohta, kinnitasid kohtuistungil nii süüdimõistetu kui kriminaalhooldusametnik, et 14.09.2020 tehtud vereanalüüsi näidud olid normikohased. Kohtul puudub alus poolte sellises väites kahelda.

Vereanalüüside tegemise eesmärk on tõepoolset olnud tuvastada süüdimõistetu võimalikku alkoho tarvitamist. kohtuotsuse tegemise li Sellise kohustuse määramise aluseks on olnud ajal kohtupraktikas kasutatud EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni

27.11.2018 antud asjatundja arvamus. Nii on asjatundja selgitanud, et juhul kui käitumiskontrollile allutatud isik tarvitab enam kui seitsme päeva jooksul igapäevalt 60–80 g puhast alkoholi, toimub isiku veres biomarkeri CDT aktiivuse suurenemine. Biomarkeri CDT abil ei saa hinnata isiku täielikku alkoholist loobumist, vaid saab hinnata isiku alkoholi tarbimise dünaamikat ja tervist ohustaval viisil tarbimist või sellest loobumist. Biomarkeri

4 (5)

CDT tase veres normaliseerub joomise katkestamisel või koguste vähendamisel keskmiselt 14 päeva jooksul. Kui käitumiskontrollile allutatud isik reaalselt ei tarbi katseajal alkoholi või korrigeerib oma senist alkoholi tarbimist tervist mitte ohustava tasemeni siis juhul kui isik , eelnevalt kuritarvitas alkoholi, siis alates teisest antud vereproovist (proovide andmise vahe mitte vähem kui 1 kuu) peab tulemus olema referentsväärtuse piiripealses osas ehk <1,6% või eelneva tulemusega võrreldes vähenenud. Edaspidi on lubatud vereproovide tulemuste kõikumine referentsväärtuse piirides ehk <1,3%. Hinnates biomarkeri põhjal isiku alkoholi tarbimist tuleks lähtuda CDT kordusanalüüsi tulemustest. Alkoholi tarbimise mitte vähenemist on põhjus eeldada, kui isikul, kellel esmane CDT analüüsi tulemus oli referentsväärtusest kõrgem, ei ole korduv CDT tulemus referentsväärtuses või ei ole liikunud referentsväärtuse poole. Senise alkoholi tarvitamise suurenemist on põhjust eeldada, kui süüdlasel esmase CDT tulemus oli referentsväärtuses (<1,3%), kuid kordusanalüüsi tulemuses oli CDT referentsväärtusest väljas ehk >1,3%.

I.N vereanalüüsides on täheldatav biomarkeri CDT näidu hüppeline tõus käesoleva aasta aprillis. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitas süüdimõistetu kevadel alkoholi. Seega on biomarkeri CDT taseme tõus olnud seotud süüdimõistetu alkoholitarvitamisega, nagu on selgitatud ka asjatundja a on alates juunist 2020 rvamuses. Seejärel CDT näit hakanud stabiilselt vähenema s.o liikunud referentsväärtuse poole, jõudes septembriks normikohase väärtuseni. Asjatundja arvamuse kohaselt viitab selline CDT taseme langus asjaolule, et käitumiskontrollile allutatud isik pole alkoholi tarbinud või on vähemalt vähendanud alkoholi tarbimist. Asjatundja arvamus ja biomarkeri CDT taseme vähenemine I.N veres suurendavad el kuudel alkoholi süüdimõistetu väite usaldusväärsust, et ta pole viimast tarvitanud.

Kevadel alkoholi tarvitamise tõttu biomarkeri CDT tase väljus kohtuotsusega lubatud piiridest. Nagu kohus eespool tuvastas, on selle eest süüdimõistetu suhtes juba meetmeid kohaldatud. Kuna seejärel on biomarkeri CDT tase stabiilselt vähenenud ja jõudnud normikohase väärtuseni, leiab kohus, et I.N pole juunis ja juulis 2020 rikkunud KarS § 75 lg 4 alusel talle kohtuotsusega määratud kohustust. Kuna süüdimõistetu tarvitas kevadel alkoholi ja hüppeliselt tõu

biomarkeri CDT tase sis, ei saanud see koheselt langeda normikohase tasemeni. Seega ei saa süüdimõistetule ette heita, et kuue möödudes esmase analüüsi tegemisest polnud CDT tase normikohane. Antud juhul pole õige võrrelda 2 analüüse esmasega, vaid neid tuleb võrrelda

020 aasta juuni ja juuli

2020 aasta kevadise analüüsiga. Süüdimõistetu oma kevadise alkoholitarvitamisega põhjustas küll CDT taseme tõusu normikohasest kõrgemale, ent seda ei saa temale kogu ülejäänud katseaja jooksul ette heita. Kohtu hinnangul biomarkeri CDT taseme stabiilne vähenemine tõendab, et süüdimõistetu on täitnud 2020 juunis ja juulis, samuti septembris kohustuse biomarkeri CDT tase kuni normikohase tasemeni. vähendada t

Kriminaalhooldusametnik heidab süüdimõistetule ette, et viimane käesoleva aasta septembris hilines vereanalüüsi tegemisega. Asjaolu, et ta pidi viimase vereanalüüsi tegema 4.09.2020, kuid tegi tu ka ise 14.09.2020 s.o hilinenult, kinnitas süüdimõiste kohtuistungil. I.N ütluste kohaselt oli selle põhjuseks rahaliste vahendite puudumine. Seega on süüdimõistetu enda ütlustega tõendatud, et ta rikkus käesoleva aasta septembris K kriminaalhooldusametniku arS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust teha vereanalüüse poolt kehtestatud korra alusel. Tegemist on tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu on kinnitanud, et talle oli vereanalüüsi tegemise tähtaeg teada. Rahaliste vahendite puudumine ei ole mõjuv põhjus jätta kohtuotsusega määratud kohustus täitmata. I.N kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses. Seega on ta sellise kohustuse endale ise võtnud. Süüdimõistetule oli juba kokkuleppe sõlmimisel teada, et vereanalüüsid on tasulised. Seega pole tegemist ootamatult tekkinud väljaminekuga ning süüdimõistetu oleks

5 (5)

pidanud oma rahaliste vahendite kulutamisel sellega arvestama. Rikkumise raskust vähendab lu, et süüdimõistetu pole vereanalüüsi täiesti tegemata jätnud, vaid siiski asjao üksnes hili selle tegemisega 10 päeva. nenud

I.N-ile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja

-kohustused. I.N

neid tingimusi ei ole täitnud. I.N on katseaja kestel rikkunud kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, mis on leidnud tuvastamist otseste alkoholi tarvitamisele viitavate tunnuste alusel. Peale selle on t olnud normi , ühel korral vere CDT näi st kõrgem mis samuti viitab alkoholi tarvitamisele. I.N-ile on antud mitmel korral võimalus kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametnik on I.N alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste eest kahel korral hoiatanud. Kohus on esimese erakorralise ettekande arutamise tulemusena I.N-ile . Vaatamata varem mõistetud karistuse jätnud täitmisele pööramata kohaldatud abinõudele on süüdimõistetu toime pannud uue rikkumise jätnud - vereanalüüsi tegemata kriminaalhooldusametniku poolt määratud tähtajaks. Eeltoodu räägib vangistuse

täitmisele pööramise poolt.

Samas I.N esineb ka rida vangistuse täitmisele pööramise vastu rääkivaid asjaolusid.

iseloomustab positiivselt, et kriminaalhooldusametniku kinnitusel on ta on kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult. eloomustab süüdimõistetut positiivselt Ka is töökoha olemasolu. Süüdimõistetu katseaja lõpuni on jäänud vaid mõni päev. Vaatamata asjaolule, et I.N on katseajal käitumiskontrolli nõudeid korduvalt eiranud, ei pea kohus üksnes viimati tuvastatud rikkumise tõttu ( süüdimõistetu hilines 10 päeva viimase vereanalüüsi tegemisega) vangistuse täitmisele pööramist proportsionaalseks meetmeks. Kohtule teadaolevalt pole süüdimõistetu katseajal uusi kuritegusid toime pannud. Seega on täidetud peamine mõistetud karistuse eesmärk süüdimõistetu hoidumine edaspidisest - süütegude toimepanemisest. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kohtule KarS § 74 lg ga 4 antud avarat otsustusõigust tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korr - al ei

pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (15.04.2020 määrus asjas nr 1-06-9135 punkt 17).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg