4-20-2805/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. november 2020, Tallinn

Väärteoasja number

4-20-2805 (930019001630)

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Orvi Koik, Urmas Reinola

Väärteoasi

Roman Antonovi (Antonov) väärteoasi KarS § 372

lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsus

Apellant

Kohtuvälise

menetleja

Maksu-

ja

Tolliameti

esindaja Aleksandr Škirin, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsus osaliselt, s.o KarS § 372 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja

ekspertiisikulude riigi kanda jätmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Roman Antonov süüdi KarS § 372

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahatrahv

75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o summas 300 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud

makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) on VTMS § 107 lg 3 kohaselt kajastatud

kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse Roman

Antonovile eraldi dokumendina. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud

edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui

menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista Roman Antonovilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna

ekspertiisikulud summas 923,40 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet koostas 14. oktoobril 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt Roman

Antonov andis üle 23. juulil 2019 teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetatud kütuse

sõiduauto Hyundai i40 registreerimismärgiga XXXXXX omanikule YY-le, rikkudes sellega

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS) § 69 lg 3 nõuet ja tegu

kvalifitseeriti maksukorralduse seaduse (MKS) § 1541 lg 1 järgi.

2. 4. juunil 2020 koostas Maksu- ja Tolliamet väärteoprotokolli, mis on selle sõnastuse kohaselt

14. oktoobril 2019 koostatud väärteoprotokolli 930019001630/7 täiendus, mistõttu maakohus

lähtus järgnevas menetluses täiendatud väärteoprotokollist. Täiendatud väärteoprotokolli

kohaselt menetluses tuvastamata ajast kuni 23. juulini 2019 müüs R. Antonov aadressil XXX,

Tallinn kütust ilma kütuse müügi loata. 23. juulil 2019 müüs R. Antonov kütust YY-le tankides

kütust tema mootorsõidukisse registreerimisnumbriga XXXXXX enda poolt renditud garaažis

aadressil XXX, Tallinn ilma luba omamata. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R. Antonov

vedelkütuse seaduse (VKS) § 13 lg 1 p 3 nõuet ja tegu kvalifitseeriti KarS § 372 lg 1 järgi.

3. Harju Maakohtus 14. juulil 2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja

R. Antonovi KarS § 372 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada rahatrahviga sanktsiooni

keskmises määras s.o 600 eurot. KarS § 372 lg 5 ja KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida

asitõendina ära võetud diislikütus koguses 1162,80 liitrit ning tankimiseks ja hoiustamiseks

vajalikud seadmed. Mõista menetlusaluselt isikult välja menetluskulud summas 923,40 eurot.

Menetlusalune isik tunnistas, et tõi kütuse enda tarbeks Läti Vabariigist, kuid eitas nimetatud

kütuse edasi müümist. Kohtuväline menetleja asus kohtu küsimusele vastates seisukohale, et

teo kvalifitseerimisel saab lähtuda ainult 4. juuni 2019. a väärteoprotokollis sisalduvast

teokirjeldusest.

Maakohtu otsus

4. Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsusega lõpetas maakohus väärteomenetluse

R. Antonovi väärteoasjas KarS § 372 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste

puudumise tõttu. Maakohus jättis ekspertiisikulu summas 923, 40 eurot riigi kanda ning

tagastas menetlusalusele isikule asitõendina ära võetud diislikütuse ja kütuse tankimise

seadmed.

5. Maakohus märkis, et väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse R. Antonovile ette

kütuse müüki aadressil XXX Tallinn menetluses tuvastamata ajast kuni 23. juulini 2019 k.a,

mil

R. Antonov

müüs

kütust

YY-le,

tankides

kütust

tema

mootorsõidukisse

registreerimisnumbriga XXXXXX enda poolt renditud garaažis aadressil XXX, Tallinn ilma

nõutava loata. Selle teoga rikkus R. Antonov VKS § 13 lg 1 p 3, mille kohaselt on kütuse

müügiks nõutav tegevusluba. Vastutuse VKS § 13 lg 1 p-s 3 kirjeldatud rikkumise eest näeb

ette KarS § 372 lg 1, mille järgi karistatakse muu hulgas tegevusloata tegutsemise eest

valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Maakohus kontrollis, kas on tõendatud, et R. Antonov

pani toime talle väärteoprotokollis etteheidetava teo, s.o kütuse müüki ilma tegevusloata.

6. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et R. Antonovil puudub kütuse müügi tegevusluba,

seda tunnistab ka menetlusalune isik ise. Juriidiline isik A OÜ, mille juhatuse liige on R.

Antonov, üüris M AS-lt ruume aadressil XXX, Tallinn (äriruumi üürileping ja selle lisad

toimiku lk 49-55). Seejuures osutas A OÜ M AS-ile teenust, s.o territooriumi koristus (lk 56-

57). Asjaolu, et nimetatud ruumides ladustati kütust, on kinnitanud nii menetlusalune isik ise

oma ütlustes kui ka tunnistajad YY ja CC, samuti kinnitab seda riikliku järelevalve meetme

kohaldamise protokoll. Menetlusalune isik ei eita, et kütus kuulus talle. Ekspertiisiaktist (lk 35-

36) nähtuvalt oli kahes eraldi mahutis kütust 1162,80 liitrit. Samuti on tõendatud, et 23. juulil

2019 tankis R. Antonov kütust YY sõidukisse registreerimismärgiga XXXXXX. Seda

kinnitavad oma kohtuistungil antud ütlustes menetlusalune isik kui ka tunnistajad YY ja CC.

Lisaks on tankimise fakt dokumenteeritud riikliku meetme kohaldamise protokollis koos

fotodega (lk 3-19).

7. Maakohtu hinnangul ei ole aga väärteoasjas tõendatud KarS § 372 lg 1 seisukohalt keskne

asjaolu, s.o kütuse müük.

7.1. Kütuse müüki tõendab kohtuvälise menetleja seisukohalt esmalt kütuse kogus ning

tankimise seadmed (loendurid, pump, voolikud, suured mahutid). Maakohus märkis, et

seadmete ega kütuse valdamine tuvastatud koguses ei ole keelatud ja üksnes kütuse kogust

arvestades ei saa järeldada, et kütus on varutud müügiks, rääkimata sellest, et selle pinnalt saaks

järeldada, et kütust on ka tegelikult müüdud (vt mutatis mutandis Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. mai 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-09, p 8). Kuigi võib

möönda, et tankimise seadmete, sh loenduri olemasolu viitab kaudselt sellele, et kütust ei

kasutata vaid enda otstarbeks, selgitas menetlusalune isik, et kasutab kütust muu hulgas

koristusseadmete, näiteks traktori tankimiseks, milleks on mugav kasutada tankurit ja loendurit,

et vajadusel jälgida ka kütuse kulu. Menetlusalune isik R. Antonov on kohtuistungil selgitanud,

et kütuse tõi Läti Vabariigist; kütust kasutas põhiliselt enda tarbeks, autos, bussis, traktoris ja

naise autos. Kui käis Pärnu lahel kalal, siis tõi ka kütust Lätist, kuna Lätis oli kütuse liiter 25

senti odavam, kui Eestis. Kohtumenetluse käigus ei ole uuritud tõendeid, mis lükkaks ümber

menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et kütus on toodud Läti Vabariigist. Kütuse toomisel Läti

Vabariigist eeldab aga kasumi saamine kütuse müügist märkimisväärset käivet, mille kohta

praegusel juhul tõendeid kogutud ei ole.

7.2. Kohtuvälise menetleja hinnangul kinnitab etteheidetavat tegu ka Maksu- ja Tolliametile

saabunud vihje, et sellel aadressil toimub kütusemüük, mis oli riikliku järelevalve tegemise

aluseks. Kohtuistungil selgitas tunnistaja RR, kes on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna

talitusejuht, et neile laekus informatsioon, et XXX toimub kütuse müük, kuid tunnistaja ei saa

avaldada andmeid selle kohta, kes vastava info edastas. Maakohus leidis, et RR on käsitatav

kütuse müügi osas vaid vahendliku tunnistajana KrMS § 66 lg 21 mõttes, kelle ütlused ei ole

tõend. Seejuures ei viita ütlus igal juhul konkreetselt R. Antonovi kasutuses olnud ruumile, sest

nagu selgitas ka tunnistaja CC on sellel aadressil mitu äriruumi.

7.3. Kohtuvälise menetleja hinnangul kinnitab kütuse müüki viimaks ka asjaolu, et tunnistaja

CC nägi garaažiboksis takso tunnustega sõidukit tankimas, mille tagumisel osal oli rahakott.

Raha ja müntide hoidja on nähtavad ka fototabelist, mis on lisatud riikliku järelevalve meetme

kohaldamise protokollile (lk 13). Tunnistaja YY tunnistas, et R. Antonov tankis diislikütust YY

sõidukisse, kuid kinnitab, et kütuse tankimine toimus vastutasuks YY osutatud taksojuhi

teenuste eest ja seda ka eelnevalt paaril-kolmel korral. Samuti selgitas YY, et on R. Antonoviga

ammu tuttav ja ostab talt mõnikord ka kala, mis põhjusel tuli ka seekord R. Antonoviga

kohtuma, kuid kala siiski ei olnud. Sel põhjusel võttis välja ka rahakoti. Samalaadseid selgitusi

andis tunnistaja ka sündmuskohal, mistõttu kohtul ei ole iseenesest alust pidada neid

ebausaldusväärseks. Ka menetlusalune isik kinnitab, et tankis kütust vastutasuks taksosõitude

eest. Maakohtu hinnangul ei saa sel viisil mõnel korral kütuse üleandmist n-ö vahetustehinguna

võrdsustada tegevusloata kütuse müügiga.

8. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et väärteoasjas uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik

väita, et R. Antonov tegeles kütuse müügiga ilma nõutava tegevusloata, mistõttu ei ole

tuvastatud KarS § 372 lg-s 1 kirjeldatud teo toimepanemine. Kohtuistungil andis R. Antonov

ütlusi selle kohta, et ta tõi kütuse Läti Vabariigist ja andis selle üle YY-le, mis vastaks iseenesest

maksukorralduse seaduse § 1541 lg 1 tunnustele – keelatud tehing aktsiisikaubaga. Samas

kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil, et lähtuda tuleb 4. juunil 2019. a

väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest, mis ei sisalda vastavaid asjaolusid (s.o kütuse

päritolu teisest liikmesriigist). Seega ei saanud kohus selles osas väljuda väärteoprotokolli

teokirjeldusest.

9. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kuna väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb ekspertiisikulu summas

923,40 eurot jätta VTMS § 38 ja KrMS § 181 alusel riigi kanda.

VTMS § 108 p 7 kohaselt, kuivõrd kohus leidis, et R. Antonov ei ole temale etteheidetavat tegu

toime pannud, tagastas väärteomenetluse käigus R. Antonovilt ära võetud diislikütuse ja kütuse

tankimise seadmed menetlusalusele isikule.

Apellatsioon

10. Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista R. Antonov

süüdi KarS § 372 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.

Tulenevalt KarS § 372 lg-st 5 ja § 83 lg-st 2 palub apellant konfiskeerida asitõendina äravõetud

diislikütus koguses 1 162,80 liitrit ning kütuse tankimiseks ja hoiustamiseks vajalikud seadmed

ning mõista R. Antonovilt välja menetluskulud summas 923,40 eurot.

11. Kohtuväline menetleja ei nõustu Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsusega ning selle

põhjendustega ning soovib otsust vaidlustada täies ulatuses. Kohtuväline menetleja leiab, et

käesoleva väärteoasja menetlemisel on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti, lugedes

tõendatud asjaolud tõestamatuteks, mis on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse

VTMS § 150 lg 2 mõttes.

11.1.

Kohtuväline

menetleja

ei

nõustu

maakohtu

seisukohaga,

et

vaidlusaluses

väärteomenetluses ei ole tõendatud KarS § 372 lg 1 seisukohalt keskne asjaolu, s.o kütuse

müük.

Tunnistaja YY tunnistas, et menetlusalune isik tankis diislikütust tema sõidukisse ja kütuse

tankimine toimus vastutasuks YY poolt R. Antonovile osutatud taksojuhi teenuste eest. Ka

menetlusalune isik kinnitas, et tankis YY sõidukit vastutasuks taksosõitude eest. Eeltoodust tegi

maakohus aga järelduse, et antud juhul oli tegemist n.ö vahetustehinguga, mida ei saa

tegevusloata kütuse müügiga võrdsustada. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole maakohus

oma eelnimetatud seisukoha kujunemist aga piisavalt põhjendanud.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on antud juhul asjakohane pöörduda eraõiguse poole, et

sisustada ära vahetustehingu mõiste. VÕS § 254 lg 1 kohaselt vahetuslepinguga kohustuvad

lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi

või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt

vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele

kuuluva eseme suhtes ostjana. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt „vahetusleping on

tasuline võõrandamisleping, kus tasu lepingu objekti võõrandamise eest ei maksta rahas, vaid

asendatakse teatava muu asja üleandmisega teisele lepingupoolele. Lõikest 2 tuleneb, et Eesti

seadusandja vaatleb vahetuslepingut eritüübilise müügilepinguna, milles lepingu esemeks

oleva asja üleandmise eest vastutasuna makstava ostuhinna tasumise kohustus on asendatud

asja üleandmise kohustusega.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et ka

käesolevas asjas väidetavalt aset leidnud vahetustehing on samuti käsitletav ostu-müügi

tehinguna ning seeläbi ka vastava tegevusloata majandustegevusena.

Kuigi kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälises menetluses kogutud tõendid kogumis

viitavad tegelikult siiski klassikalisele kütuse müügile, saab öelda, et ka menetlusaluse isiku ja

tunnistaja poolt avaldatud vahetustehingu versioon on käsitletav kütuse müügina, mille puhul

sai menetlusalune isik tasu kütuse eest mitterahalises vormis, ehk taksoteenusena YY poolt.

11.2. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud menetlusaluse

isiku poolt esitatud versiooni, et ta kasutab kütust koristusseadmetes, näiteks traktoris, XXX,

Tallinn territooriumi koristamisel.

A OÜ, mille juhatuse liige on R. Antonov, 31.03.2019 arvelt (tl 57) nähtub, et ettevõtte pakub

territooriumil koristusteenust, kuid 23.07.2019 riikliku järelevalve protokolli juurde kuuluvast

fototabelist (tl 9-15) ei nähtu, et menetlusaluse isiku kasutuses olevas garaažis asuks mistahes

koristustehnika, mis vajaks diislikütusega tankimist. Fotolt nr 4 (tl 10) küll nähtub minilaadur,

mis võiks teoreetiliselt diislikütust küll kasutada, kuid kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole

antud minilaadur koristusteenuse osutamisega seotud. Menetlusalune isik ei ole oma versiooni

kinnituseks vastavaid dokumente esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja

seisukohal, et menetlusaluse isiku väide diislikütuse kasutamise kohta koristustehnikas ei ole

kinnitust leidnud.

11.3. Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et RR ütlused ei ole käesolevas

väärteoasjas tõend. Kohtuvälise menetleja hinnangul on RR ütlustega tõendatud, et aadressil

XXX, Tallinn ebaseadusliku müügi kohta on saabunud vihje, mis oli ajendiks riikliku

järelevalve teostamiseks 23.07.2019 ning mille raames Maksu- ja Tolliameti ametnikud

tuvastasid, et antud territooriumil, menetlusaluse isiku kasutuses olevas ruumis toimus

diislikütuse müük YY-le.

11.4. Maakohus ei pidanud ebausaldusväärseks YY ütlusi selle kohta, et tema sõiduki

pagasiruumil asusid rahakott ja müntide hoidja, kuna YY soovis osta R. Antonovilt kala.

Kohtuväline menetleja maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei

ole usutav, et kala hoiustatakse ühes ruumis diislikütusega. Samuti ei ole arusaadavalt

põhjendatud, milleks oli YY-l vaja sõita kala ostmiseks garaaži sisse ja just diislikütusega

mahuti kõrvale. Kohtuväline menetleja leiab, et pagasiruumi peal olev rahakott ja mündihoidja

müntidega ning MTA ametnike poolt tuvastatud YY sõiduki tankimise fakt viitavad soovile

saadud kütuse eest arveldada.

11.5. Menetlusalune isik on kohtumenetluses väitnud, et kütuse tankimise loendurid on

vajalikud koristustehnikas kütusekulu jälgimiseks. Kohtuväline menetleja märgib, et

fototabelist (tl 9-15) ei nähtu menetlusaluse isiku kasutuses olevas garaažis koristustehnikat,

mida saaks diislikütusega tankida. Lisaks eelnevale kohtuväline menetleja märgib, et

koristusteenust territooriumil osutab A OÜ, kuid kütust on menetlusalune isik väidetavalt

soetanud füüsilise isikuna (vt. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, küsimus 2, tl 30).

Eeltoodust kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt antud ütlused territooriumi

koristamisel kütuse kasutamise kohta ei ole usaldusväärsed. Maakohus ei ole aga nimetatud

asjaolusid analüüsinud, vaid pidas menetlusaluse isiku ütlusi usutavateks, millega aga

kohtuväline menetleja ei nõustu.

11.6. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti, mis seisnes

selles, et maakohus asus kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid analüüsima eraldiseisvalt

ja selliselt on jõudnud järeldusele, et R. Antonovi tegutsemine kütuse müügiga ilma nõutava

tegevusloata ei ole tuvastatud.

Kohtuvälise menetleja hinnangul, käesolevas väärteomenetluses kogutud tõendeid kogumis

hinnates (diislikütus koguses 1 162,8 liitrit; kütuse tankimiseks vajalike seadmete olemasolu;

ebaseadusliku müügi kohta saabunud vihje; YY sõiduki tankimise fakt ning tema sõiduki

pagasiruumi peal olev rahakott sularahaga) tuleb lugeda tõendatuks, et R. Antonov tegeles

ebaseadusliku kütuse müügiga ning 23.07.2019 müüs diislikütust YY-le, millega realiseeris

ebaseaduslikku majandustegevust KarS § 372 lg 1 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse ja kohtuvälise

menetleja apellatsiooni motiividega leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.

VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires.

Kohtuvälise menetleja apellatsioonist lähtuvalt vaidlustatakse maakohtu otsust osas, milles

maakohus leidis, et R. Antonovile ei ole võimalik inkrimineerida KarS § 372 lg-s 1 ettenähtud

väärtegu ning lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus on

tõendeid hinnates jõudnud ebaõige otsustuseni.

13. Maakohus tuvastas otsuses ning käesolevalt ei ole vaidlust selles, et R. Antonovil puudub

kütuse müügi luba, milline on nõutav VKS § 13 lg 1 p 3 järgi. Samuti puudub vaidlus selles, et

A OÜ, mille juhatuse liige on R. Antonov, üüris M AS-lt ruume aadressil XXX, Tallinn ning

nimetatud ruumides ladustati kütust. Menetlusalune isik on kinnitanud, et kütus kuulus talle.

Samuti on tõendatud, et R. Antonov tankis 23. juulil 2019. a kütust YY sõidukisse reg. nr

XXXXXX. Kütuse tankimise fakt on tuvastatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate poolt

maakohtu istungil antud ütluste ning riikliku meetme kohaldamise protokollis koos fotodega.

Ringkonnakohus maakohtu poolt eeltoodud asjaolude tuvastamisega nõustub.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et mõnel korral kütuse üleandmist

n-ö vahetustehinguna ei saa võrdsustada tegevusloata kütuse müügiga VKS § 13 lg 1 p 3 mõttes,

mistõttu ei ole täidetud KarS § 372 lg 1 sätestatud koosseisu keskne osa ehk kütuse müük.

14.1. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu R. Antonovile 04. juuni 2020. a

väärteoprotokollis etteheidetavale teole, mille kohaselt müüs R. Antonov menetluses

tuvastamata ajast kuni 23.07.2019. a aadressil XXX, Tallinn kütust ilma kütuse müügi loata.

23. juulil 2019. a müüs R. Antonov kütust YY-le tankides kütust tema mootorsõidukisse reg.

nr XXXXXX enda poolt renditud garaažis aadressil XXX, Tallinn ilma luba omamata.

Käesolevalt on maakohtu poolt kütuse tankimise fakt tuvastatud vaid 23.07.2019. a osas ehk

ühe episoodi puhul, mistõttu maakohtu viide mõnel korral kütuse üleandmisele on

ebakorrektne.

14.2. Täiendavalt ei nõustu kohtukolleegium maakohtu järeldusega, justkui ei saaks

vahetustehinguna kütuse üleandmist võrdsustada tegevusloata kütuse müügiga VKS § 13 lg 1

p 3 mõttes. Maakohus on tuginedes menetlusaluse isiku ja tunnistaja YY ütlustele tuvastanud,

et isikute vahel toimus n-ö vahetustehing, mille kohaselt tankis menetlusalune isik R. Antonov

YY sõidukisse kütust vastutasuks taksosõitude eest. Maakohus on aga ekslikult leidnud, et

vahetustehingu puhul ei ole tegemist müügitehinguga.

Siinjuures nõustub ringkonnakohus apellatsioonis märgituga, mille kohaselt tuleb käesolevalt

poolte vahel esinenud vahetuslepingut sisustada kui müügilepingut. Menetlusaluse isiku ja

tunnistaja YY ütlustest tulenevalt osutas YY R. Antonovile teenust, mille eest R. Antonov tasus

kütusega. Tasumine kütuse andmise näol vastab ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt

müügilepingule. Seega kui jõuda, tuginedes maakohtu poolt käsitletud tõendeid hinnates küll

samasugusele järeldusele, et tegemist on vahetustehinguga tuleb ringkonnakohtu hinnangul,

vastupidiselt maakohtu seisukohale, sisustada vahetusleping selle olemusest tulenevalt

müügilepinguna. Kohtukolleegium lisab, et vahetusleping on tasuline võõrandamisleping, kus

tasu lepingu objekti võõrandamise eest ei maksta rahas. Ka käesoleva väärteoasja raames ei

tasunud R. Antonov taksosõitude eest rahas, vaid kütusega, millel on samuti rahaliselt

mõõdetav väärtus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb VKS § 13 lg 1 p-s 3 toodud kütuse

müümise fakti tõlgendada laiemalt, mitte vaid otseselt ostu-müügi tehingu alla

kategoriseeritavad juhtumid, vaid ka käesoleva väärteo tehioludest tulenev vahetuslepingu

juhtum, kuivõrd kütust anti teisele osapoolele vastuteenena. Sellist seisukohta toetab ka

apellandi poolt viidatud VÕS § 254 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse vahetuslepingule

vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt

üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes

ostjana.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt tuvastatud vahetustehingu mõiste ning

ringkonnakohtu poolt selle sisustamine müügitehinguna VKS § 13 lg 1 p-s 3 sätestatud nõude

rikkumisele, mistõttu on KarS 372 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis täidetud.

14.3. Tulenevalt eeltoodust, kuivõrd ringkonnakohus tuvastas kütuse müümise fakti

menetlusaluse isiku ja tunnistaja YY ütlustele tuginevalt vahetuslepingust tulenevalt, puudub

ringkonnakohtu hinnangul põhistatud vajadus anda sisulisi hinnanguid apellatsiooni teistele

argumentidele, mis kohtuvälise menetleja hinnangul viitavad kütuse müümise faktile.

Ringkonnakohus lisab, kuna müügitehingu tegemine on juba eelnevalt tuvastatud, siis antud

olukorrale uue hinnangu andmine ei too kaasa juba eespool toodud järelduse muutmist, seega

pole ringkonnakohtu hinnangul oluline hakata vaagima, kas YY sõidukil asuv rahakott koos

sularahaga näitab kala ostu soovi või viitab kütuse ostmisele otseselt müügilepingu alusel.

15. Maakohus, lõpetades väärteomenetluse KarS § 372 lg 1 järgi R. Antonovi teos

väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kohaldas valesti materiaalõigust

VTMS § 149 p 1 mõttes. VTMS § 148 p-st 2 tulenevalt on tegemist kohtuotsuse tühistamise

alusega ning maakohtu otsus tuleb tühistada VTMS § 147 lg 1 p 4 alusel osaliselt, s.o KarS §

372 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas. VTMS § 151 lg 3 p 2 kohaselt

võib ringkonnakohus kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel tühistada maakohtu otsuse

väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teha süüdimõistva otsuse. Seega on kohtukolleegiumil

pädevus teha menetlusaluse isiku osas raskendav otsus.

16. Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas R. Antonovi süüdistuses KarS § 372 lg 1

järgi on täidetud ka süüteo subjektiivne koosseis.

Asja materjalide kohaselt tankis menetlusalune isik R. Antonov kütust YY sõidukisse. Nii

menetlusaluse isiku enda kui tunnistaja YY ütluste kohaselt oli tegemist vahetuskaubaga selle

eest, et YY oli varasemalt R. Antonovit taksoga sõidutanud, kuid R. Antonovil ei olnud tookord

raha kaasas, mistõttu tasus R. Antonov YY-le nüüd kütusega.

Kohtukolleegiumi hinnangul on R. Antonov väärteo toimepanemisel tegutsenud vähemalt

kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, millest tulenevalt peab isik võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik pidas

võimalikuks väärteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, ehk YY sõidukisse vahetuskaubana

kütuse tankimisel oli menetlusalune isik teadlik, et tal puudub kütuse müügi luba, ning möönis

seda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et menetlusalune isik tegutses temale

etteheidetava väärteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

17. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei esine.

R. Antonov oli temale etteheidetava teo toimepanemise ajal ning on ka praegusel ajal süüdiv

täisealine isik. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks.

Eeltoodud põhjustel leiab kohtukolleegium, et R. Antonov on pannud toime koosseisulise,

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 372 lg 1 järgi.

18. Kuna ringkonnakohus on tuvastanud KarS § 372 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise R. Antonovi poolt, tuleb isikule mõista karistus.

KarS § 372 lg 1 näeb tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav

karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti.

Karistuse määramise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüd väärteo toimepanemisel tuleb

pidada keskmisest väiksemaks. Väärteoasjas on tuvastatud, et R. Antonov müüs kütust YY-le

ühel korral, mistõttu on isiku süü keskmisest väiksem. Samuti tuleb siin aluseks võtta asjaolu,

mille kohaselt pani menetlusalune isik teo toime kaudse tahtlusega, mis omakorda vähendab

teo ebaõigussisu ja süü suurust.

R. Antonovi suhtes karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohtu

hinnangul ei esine.

R. Antonovil kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ei ole.

Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R. Antonovi puhul on

karistuse eripreventiivseid ning üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada rahatrahvi

mõistmisega sanktsiooni keskmises määras (150 trahviühikut) ehk 600 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on R.Antonovil olemas töökoht ja seeläbi ka legaalne sissetulek,

mistõttu on ta võimeline rahatrahvi tasuma. Siiski ei nõustu ringkonnakohus, et rahatrahv

sanktsiooni keskmises määras oleks proportsionaalne toimepandud süüteoga ja süüdlase

isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Ringkonnakohus peab tulenevalt isiku

süü suurusest, millise kohtukolleegium tuvastas eespool, võttes aluseks, et R. Antonovile

heidetakse ette ühte episoodi, samuti asjaolu, mille kohaselt ei ole R. Antonovit varem

karistatud, proportsionaalseks karistuseks rahatrahvi, milline jääb sanktsiooni keskmise määra

ja minimaalse määra vahele ehk 75 trahviühikut, summas 300 eurot. Ringkonnakohus on

veendunud, et rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra aitab R. Antonovit mõjutada edaspidi

hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades on kohtukolleegium

seisukohal, et menetlusalust isikut tuleb karistada KarS § 372 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra ning mõistab R. Antonovile

karistuseks rahatrahvi 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut ehk 300 (kolmsada) eurot.

19. Kohtukolleegium märgib, et VTMS § 153 lg 1 kohaselt juhindub ringkonnakohus

kohtuotsust tehes VTMS §-dest 107 ja 109 -111, arvestades VTMS § 153 lg-tes 2 - 4 ettenähtud

erisusi. VTMS § 107 lg-s 3 sätestatust tulenevalt on rahatrahvi tasumiseks vajalikud

makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga) kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi

dokumendis (makseinfo leht), mis edastatakse R. Antonovile eraldi. VTMS § 111 lg 10

sätestab, et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Sama paragrahvi lg 11

kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja

menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole

otsuse peale kaebust esitanud.

20. Maakohus tagastas menetlusalusele isikule asitõendina äravõetud diislikütuse ja kütuse

tankimise seadmed. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu nimetatud otsustust muuta,

mistõttu jääb selles osas maakohtu otsus muutmata ning apellatsiooni osaliselt rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et KarS § 372 lg 5 kohaselt võib kohus kohaldada KarS § 372

sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist

vastavalt KarS §-s 83 sätestatule. Kohtuväline menetleja taotleb KarS § 83 lg-le 2 tuginedes

asitõendina äravõetud diislikütuse 1162,80 liitrit ja kütuse tankimiseks ning hoiustamiseks

vajalike seadmete konfiskeerimist.

Ringkonnakohus leiab, et puudub põhjendatud alus, tulenevalt käesoleva väärteoasja

tehioludest, R. Antonovilt asitõendina äravõetud diislikütuse ja kütuse tankimiseks ning

hoiustamiseks vajalike seadmete konfiskeerimiseks. R. Antonov on selgitanud, et ta kasutab

nimetatud kütust enda ja oma naise sõidukis, samuti bussis ja traktoris. Menetlusaluse isiku

ütluste kohaselt on ta kütuse toonud Läti Vabariigist enda tarbeks. Ringkonnakohtu hinnangul

on käesoleva väärteoasja raames 1162,8 liitri kütuse ning tankimisseadmete ja

hoiustamisseadmete konfiskeerimine ebaproportsionaalne ning isikut ülemääraselt koormav.

Siinjuures võtab ringkonnakohus aluseks ka asjaolu, mille kohaselt heidetakse R. Antonovile

käesolevalt ette ühte episoodi, kus ta tankis YY sõidukisse ca 20 liitrit kütust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei riku diislikütuse ja kütuse tankimise seadmete konfiskeerimata jätmine üldisi huve

ning säilib tasakaal isiku omandiõiguse ja üldiste huvide vahel.

21. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 2, § 149 p 1, § 151 lg 3

p 2 rahuldab ringkonnakohus kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti apellatsiooni osaliselt

ja tühistab Harju Maakohtu 31. augusti 2020. a otsuse osaliselt, s.o KarS § 372 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo menetluse lõpetamise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning

menetluskulude riigi kanda jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega tunnistab R. Antonovi süüdi KarS § 372 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja

mõistab talle karistuseks rahatrahvi 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o summas 300

eurot.

22. Kuivõrd käesolevalt on tuvastatud, et R. Antonov on toime pannud KarS § 372 lg-s 1

sätestatud väärteo, tuleb ekspertiisikulud summas 923,40 eurot KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ning

tuginedes VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 180 lg-le 1 jätta R. Antonovi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/