1-20-5254/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-20-5254

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-20-5254 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kohtuasi

Apelleeritud kohtuotsus Kriminaalasi Julia Kudrjavtseva süüdistuses KarS § 121 lg

2 p-de 2,3 järgi lühimenetluses

Harju Maakohtu 6. augusti 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Julia Kudrjavtseva (ik 47809130255, viibib Tallinna Vanglas) määratud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Julia Kudrjavtseva määratud kaitsja Karine Nersesjani apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Julia Kudrjavtsevalt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1.

J. Kudrjavtseva anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega tekitati oht elule, 9. juunil 2020 kella

01.30 paiku, aadressil XXX, asuvas korteris lõi elukaaslasele XX-le kruusiga vähemalt kolm korda vastu pead, põhjustades talle raske tervisekahjustuse, s.o pealae piirkonnas rebenenud haava. Selliselt pani J. Kudrjavtseva toime temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 6. augusti 2020. a resolutiivotsusega lühimenetluse sätete järgi mõisteti

J. Kudrjavtseva süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi ja teda karistati 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele jäi 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta 3 kuu ja 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni otsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni. Karistusaja alguseks luges kohus 9. juuni 2020.

3. Apelleeritud, s.o karistuse mõistmist puudutavas, osas, olid maakohtu seisukohad järgmised.

3.1. KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Rahaline karistus ei täida J. Kudrjavtseva puhul karistuse eesmärke. Tema tegevuses esines kaks kvalifitseerivat tunnust, lisaks puuduvad tal rahalised vahendid, J. Kudrjavtseva ei tööta. Ta on kriminaalkorras karistatud. Karistus ei saavutanud eesmärki, kuna süüdistatav jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. J. Kudrjavtseva on käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Teda tuleb karistada vangistusega. J. Kudrjavtseva karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuistungil väljendatud kahetsus. Süüdistatava teole ei järgnenud tõsisemaid tervisekahjustusi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuriteole eelnevalt tarvitasid nii kannatanu kui süüdistatav alkoholi. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid arvestada tuleb, et kannatanu lõi soodusolukorra konflikti tekkimiseks ning kuriteo toimepanemiseks. Karistuse eesmärkide saavutamiseks võib kohaldada karistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus J. Kudrjavtsevale karistuseks KarS 121 lg 2 p-de 2,3 järgi 1 aasta vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. J. Kudrjavtseva pani KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajal, mil talle Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019.a otsusega mõistetud karistus oli ära kandmata. Seega tuleb J. Kudrjavtsevale mõista karistuseks liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätete kohaselt.

3.2. Kaitsja palus anda J. Kudrjavtsevale, hoolimata sellest, et ta pani kuriteo toime katseajal, viimane võimalus asuda õiguskuulekale teele ning kohaldada KarS § 74 lg 5 alusel liitkaristusest tingimisi vabastamist käitumiskontrolliga, allutades J. Kudrjavtseva elektroonilisele valvele. Kaitsja märkis, et tegemist on noore naisterahvaga, kes on teadvustanud, et tal on probleemid alkoholi liigtarvitamisega ning ta on pöördunud Wismari haiglasse abi saamiseks. Kriminaalhooldaja vastuse kohaselt on J. Kudrjavtseva elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et J. Kudrjavtsevale mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel ja elektroonilisile valvele allutamisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. J. Kudrjavtsevat karistati Harju Maakohtu 16. jaanuari 2019 otsusega vangistusega raske tervisekahjustuse tekitamise eest samale kannatanule. Mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning J. Kudrjavtseva allutati kriminaalhooldusele. J. Kudrjavtsevale pandi lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on ta seda kohustust korduvalt rikkunud. Ka käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani J. Kudrjavtseva toime alkoholijoobes. Kohus märgib ka, et kuigi Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna vastuse kohaselt on formaalsed eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks aadressil XXX täidetud, nähtub kriminaalhooldaja vastusest, et J. Kudrjavtseva on isikuks, kes ei ole sobiv elektroonilisele valvele allutamiseks.

J. Kudrjavtseva on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sh on rikkunud registreerimiskohustust. Talle on koostatud kaks kirjalikku hoiatust ja kaks erakorralist ettekannet. Harju Maakohtu 27. aprilli 2020 määrusega määrati J. Kudrjavtsevale lisakohustuseks alluda alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Viimane erakorraline ettekanne on koostatud 26. juunil 2020 ettepanekuga 16. jaanuari 2019.a otsusega määratud karistuse täitmisele pööramiseks /tl 99-104/. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et J. Kudrjavtseva on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega.

APELLATSIOON

4. Ringkonnakohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt, s.o kriminaalasja toimik ja Kohtuinfosüsteemi andmed, saatis maakohus 6. augusti 2020 motiveeritud otsuse tõlke Tallinna Vanglasse J. Kudrjavtsevale allkirja vastu üleandmiseks 8. septembril 2020. Tallinna Vanglalt laekunud vastuse kohaselt tagastas vangla J. Kudrjavtseva allkirjalehe maakohtule 10. septembril 2020. Seega loeb ringkonnakohus apellatsioonitähtaega viimatinimetatud kuupäevast, mis tähendab, et viimane apellatsiooni esitamise kuupäev oli 25. september 2020. Nimetatud tähtaja sees laekus Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatava kaitsja K. Nersesjani apellatsioon. Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsusega vangistusest tingimisi vabastamist käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul tingib kohtuotsuse tühistamise KrMS § 338 p 4 ehk maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Oma taotlusi ja seisukohti põhistab kaitsja kokkuvõtlikult järgmiselt.

J. Kudrjavtseva leiab, et tema suhtes on põhjust kohaldada uuesti tingimisi vangistust käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamise kohustusega. Karistuse mõistmisel tuleks enam arvestada KarS § 56 lg-st 1 tulenevalt süüdistatava isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalust. Kohus ei arvestanud, et tegu on noore naisterahvaga, kellel on probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Karistusregistri väljavõte (tl 84) kohaselt J. Kudrjavtseval on üks kehtiv kriminaalkaristus. Tegu oli samuti toime pandud alkoholijoobes nagu käesolevas asjas. On ilmselge, et tema kuritegelik käitumine on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. Kohtuistungil kinnitas J. Kudrjavtseva, et on nõus pöörduma arsti poole, et vabaneda alkoholi liigtarvitamisest. Kohtuistungil tunnistas ka kannatanu, et kasutas füüsilist vägivalda J. Kudrjavtseva suhtes. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid seda tuleb arvestada. Lisaks isiku läbivaatuse protokolli kohaselt fikseeriti J. Kudrjavtseva kehal hematoomid (tl 65). Kriminaalhooldaja vastuse kohaselt on J. Kudrjavtseva elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Kohus viitas, et ka kriminaalhooldusametnik leidis, et J. Kudrjavtseva ei ole elektrooniliseks valveks sobilik isik. See ametniku seisukoht on asjakohatu. Kriminaalhooldaja ülesanne on vaid formaalsete eelduste kontroll. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, süüdistatava karistamine reaalse vabadusekaotusega on ebaproportsionaalne ning asjakohane on allutada isikut elektroonilisele valvele, kohaldades käitumiskontrolli. Süüdistatav tunnistas, et tal on probleem alkoholi liigtarvitamisega ja on valmis sellega tegelema. Karistuse jätmine veelkordselt tingimisi, käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega on kaitsja hinnangul ilmselge. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Süüdistatav leiab, et süüteo asjaolusid arvestades, on igati kohane ja mõistlik uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, võimaldades tal käimist kriminaalhooldusametniku ja arsti juures ning sellega anda süüdistatavale tõsine hoiatus, et on vaja teha olulisi korrektiive oma käitumise ja edasise elu osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (näiteks karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7).

7. Apellatsioonis püstitatud keskseks probleemiks on see, miks maakohus otsustas mitte jätta J. Kudrjavtsevale mõistetud karistust tingimisi. Kaitsja toonitab, et kohus ei arvestanud KarS § 56 lg-t 1 rikkuvalt J. Kudrjavtseva isikut ja temaga seotud eripreventiivseid eesmärke. Apellatsioonis selgitab kaitsja, kuidas võimaldab tingimisi kohaldatav vangistus ühes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohustusega maandada J. Kudrjavtsevaga seotud riske, samuti seda, kuidas süüdistatav on motiveeritud nende meetmete abil oma probleeme lahendama.

8. Esiteks, apellatsioonist selgub seega, et kaitsja ei vaidlustata karistuse liiki ega määra, vaid mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kohtukolleegium märgib, et sel juhul ei ole apellatsiooni viide KarS § 56 lg-le 1 asjakohane. See tähendab, et apellandi väited selle õigusnormi rikkumise puhul materiaalõiguse rikkumisest on ainetud. KarS § 56 lg 1 sätestab karistuse mõistmise alused ja see kuulub karistusseadustikus karistuse kohaldamise peatükki (4. peatükk). Kaitsja apellatsiooni eesmärk on see, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse osaliselt ja jätaks maakohtu mõistetud vangistuse KarS § 74 lg 5 kolmanda lause kohaselt tingimisi ja kohaldaks käitumiskontrolli ning elektroonilist valvet. KarS § 74 lg 5 kuulub karistusseadustiku peatükki, mis sätestab karistusest vabastamise alused (5. peatükk). Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada (3-1-1-116-12, p 11). Isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks.

9. Teiseks, Riigikohus on leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99- 06, p 16 jj, samuti 13. mai 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8, 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1 ja 18. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Karistusliigi ja –määra valikut on kohus põhjendanud otsuse lehekülgedel 5-6, ja nagu eelpool tõdetud, siis apellatsioonis neid ei vaidlustata. Vaatamata sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt maakohtul niisugust kohustust polnud, on kohus apelleeritud otsuses esitanud veenvalt põhjendused ka selle kohta, miks kohus ei pidanud võimalikuks jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata jätta, sh miks J. Kudrjavtseva puhul ei ole põhjendatud kohaldada käitumiskontrolli ega elektroonilist valvet. Puudub alus väita, et kohus väljus J. Kudrjavtseva karistust täitmisele pöörates diskretsiooni piiridest. J. Kudrjavtseva mõisteti süüdi raske vägivallakuriteo toimepanemise eest määratud katseajal toime pandud uue samaliigilise kuriteo eest. Need olid kohtu jaoks süüdistatavale karistuse mõistmisel ja individualiseerimise kaalumisel määravad asjaolud. Selliselt arvestas kohus kohus süüdistatava isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid, ehk neid asjaolusid, mis on kohtupraktika kohaselt olulised KarS §

73 ja § 74 kaalumisel. Maakohtu seisukoht on igati kooskõlas kohtupraktikas valitsevate arusaamadega. Nimelt ei ole põhjendatud järjepidevalt samaliigilisi kuritegusid toimepanevate isikute leebe karistusõiguslik kohtlemine (vt nt RKKK0 3-1-1-6-17, p 19). Eelnevat arvestades ei tulene apellatsiooni väide, et kohtu mõistetud reaalne karistus ei vasta süüdistatava isikule, kohtupraktikas kehtivast arusaamast. Kohus on arvestanud otsuses kaitsja väiteid J. Kudrjavtseva isiku kohta, s.o tegu on noore naisterahvaga, kes on teadvustanud alkoholiprobleemi ja valmis seda ravima (otsuse lk 6). Samuti arvestas kohus apellatsiooni väitega, et kriminaalhooldusosakonna teatel vastab süüdistatava elukoht elektroonilise valve kohaldamise formaalsetele nõuetele. Apellatsioonis ei ole viidatud olulistele asjaoludele, mis viitaks maakohtu kaalutlusveale. Kohus on karistuse mõistmisel ja individualiseerimisel tähelepanu pööranud ka kannatanu rollile kuriteo toimepanemisel, mistõttu ei viita needki apellatsiooni väited maakohtu kaalutlusveale. Kohtuotsusest nähtub kokkuvõttes ka see, et kohus jõudis järeldusele elektroonilise valve mittesobivuse osas mitte tulenevalt kriminaalhooldusametniku arvamusest, vaid kaaludes süüdistatava isikuga seotud riske.

10. Eelnevast tulenevalt on apellatsioon J. Kudrjavtseva karistuse küsimuses ilmselgelt põhjendamatu ehk perspektiivitu.

11. Arvestades eeltoodut, ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

12. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks J. Kudrjavtsevale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 75 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,60 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; §-st 3, § 6 lg-st 3 ning § 17 lg-test 1 ja 2, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Apellatsioon kordab valdavalt kaitsja poolt maakohtus esitatud väiteid, samuti asjasssepuutumatut, s.o viide KarS § 56 lg-le

1, arvestades taotlust. Tegemist pole keeruka, mahuka asjaga. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Samuti on apellatsioonis viidatud sellele, et süüdistatav ei nõustu reaalse karistusega. Sellise apellatsiooni koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu RÕS § 22 lg 7 mõttes ei saa kolleegiumi hinnangul ületada 30 minutit. Seetõttu määrab ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni koostamise ja esitamise eest riigi õigusabi tasu summas 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot.

13. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise summa kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel J. Kudrjavtsevalt riigi kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/