Legislator Case Law & Legislation
3-20-1470/17 AI generated

3-20-1470/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-1470/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises. XX

Legislator headnote

AI generated

3-20-1470/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: XX

Keywords

AI generated
lack of maintenance feed – products and hygiene need to preserve availability action for disturbance of possession loss of object broadcasting right
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

28.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1470

Haldusasi

XX taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse

resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse

resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 taotluse

eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises. XX

palus kohtul nõuda vanglalt välja või koguda järgmised tõendid: 1) videosalvestised

jälgimiskambrist, kus on näha kambri R2-04 uks 24.07.2020 õhtusöögi ajal, 28.07.2020

lõunasöögi ajal, 03.08.2020 pärast hommikusööki; 2) koopiad tema avaldustest direktori

nimele: 5-41/20/15857-1, 5-18/20/15858-1, 5-18/20/15739-1, 5-8/20/15707-1; 3) 27.07.2020

ja 30.07.2020 taotlused, 31.07.2020 vaie, 03.08.2020 kaebus ja kahjunõue; 4) väljavõte

kontaktisik YY 28.07.2020 kirjavahetusest söökla juhataja SS-ga; 5) kirjalik seletus

kontaktisikult YY-lt selle kohta, et 28.07.2020 lõunasöögis puudus liha; 6) kuulata

videokonverentsil tunnistajatena üle KK ja TT. Taotleja palus anda talle menetlusabi,

vabastades ta riigilõivust ning tõlkida avaldus.

2. XX esitas 17.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse toitlustamise asjas asitõendite

säilitamiseks. Ühtlasi palus ta vanglalt välja nõuda: 1) videosalvestised 24.07.2020 õhtusöögi

ajast kell 17.30–18.00 (valvur kambri R2-04 uksel) ja 28.07.2020 lõunasöögi ajast kell 12.00;

2) 28.07.2020 ja 29.07.2020 e-kirja vahetuse kontaktisiku YY ja söökla juhataja vahel.

3-20-1470

2(4)

Kontaktisik viibis 28.07.20 kell 12.00 kambri R2-04 ukse juures, kus ta lubas teatada söökla

juhatajale, et toidus pole liha; 3) võtta ja esitada kirjalikult ütlused tunnistajatelt KK-lt ja TT-lt

toidu koostise kohta, sest nad võivad septembris-oktoobris 2020 vanglast vabaneda. Taotleja

palus menetlusabi korras vabastada ta riigilõivust ning tõlkida avaldus (otsuse tõlge ei ole

vajalik).

3. Tallinna Vangla selgitas 24.08.2020 menetlusdokumendis vastuseks 18.08.2020

kohtunõudele, et kõik haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid

säilitatakse kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. XX 30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020

esitatud vaideid menetletakse. Taotlejale on selgitatud, et 24.07.2020 õhtusöögi ja 28.07.2020

lõunasöögi salvestisi säilitatakse. Taotlust 24.07.2020 lõunasöögi ja 03.08.2020 hommikusöögi

salvestiste säilitamiseks menetletakse.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.08.2020 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas

taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning jättis

rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks (resolutsiooni p 3).

Avalduse eesmärki tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib tagada tõendeid vaidluseks Tallinna

Vanglas pakutava toidu üle. Avaldaja tahet tuleb tõlgenda nii, et ta soovib

eeltõendamismenetluse algatamist, esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ning menetlusabi

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

Halduskohus rakendab tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks

menetlusosalise

taotlusel

TsMS

§-des

244–250

sätestatud

eeltõendamismenetlust.

Eeltõendamismenetluse saab läbi viia siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna

või nende kasutamine võib raskeneda. Oht tõendite kaotsiminekuks või nende kasutamise

raskenemiseks peab olema reaalne ja usutav. Eeltõendamismenetlust ei rakendata, kui see pole

vajalik ega otstarbekas.

Taotlejal on toitlustamisega seoses pooleli vaidemenetlused, mistõttu peab vangla

uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud ja koguma

asjassepuutuvad tõendid. Seega võib eeldada, et puudub oht asja lahendamiseks vajalike

tõendite kadumiseks. Tallinna Vangla on 24.08.2020 vastuses kinnitanud, et säilitab

haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluse

lõppemiseni. Taotleja on varem taotlenud vanglalt videosalvestiste säilitamist ning Tallinna

Vangla on teatanud, et säilitab salvestised 24.07.2020 õhtusöögi ajast ja 28.07.2020 lõunaajast.

Seetõttu puudub alus arvata, et 24.07.2020 lõunasöögi aja ja 03.08.2020 hommikusöögi aja

salvestisi ei säilitata.

Koopiad taotleja enda kirjalikest pöördumistest ei ole tõendid, mis võiksid kaotsi minna.

Vangla säilitab kinnipeetavate kirjalikke avaldusi. Justiitsministeeriumile esitatud vaideid on

võimalik välja nõuda Justiitsministeeriumilt.

Puudub vajadus nõuda eeltõendamismenetluse korras väljavõtet YY ja söökla juhataja SS

vahelisest kirjavahetusest. Kui kirjavahetus on olemas, on see ka hiljem välja nõutav. Asjaolude

paikapidavust on hiljem võimalik kontrollida ka muude tõenditega, nt kuulata tunnistajana üle

kontaktisik ja söökla juhataja. Sarnaselt puudub vajadus küsida YY-lt kirjalikku seletust juba

eeltõendamismenetluses. YY on Tallinna Vangla ametnik, mistõttu puudub oht, et teda pole

võimalik hiljem küsitleda, kui see peaks osutuma vajalikuks.

Põhjendatud ei ole ka isikute tunnistajana ülekuulamine või nendelt kirjalike seletuste võtmine.

Kui taotluses osutatud isikud peaksid lähiajal vanglast vabanema, on võimalik üle kuulata keegi

teine. Vangla toidu kohta oskab ütlusi anda iga kinnipeetav, kes sõi taotlejaga sarnast toitu.

Liiati ei vabane kohtule teadaolevalt KK ja TT lähiajal vanglast. Toidu kvaliteedi tuvastamiseks

3-20-1470

3(4)

on vaja ka objektiivseid tõendeid (nt seoses liha ja kalorite hulgaga), mida tarbija ei pruugigi

osata hinnata. Selliselt võivad tunnistajate ütlused olla asja lahendamisel ebaolulised.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2020 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

27.08.2020 määruse punkti 3 peale.

Haldusasjad nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 on põhjendamatult eraldatud iseseisvateks

menetlusteks. Tunnistajad jäid põhjendamatult üle kuulamata. KK karistus lõpeb oktoobris.

Maakohtus on pooleli TT tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus, sama võib käia ka KK

kohta. Kaasvangid võivad olla tunnistajad. Objektiivse tulemuse saab siis, kui tehakse

ekspertiis. Vangla ei edasta kohtule XX kirjutatud taotlusi, kuigi ta on seda palunud. Taotleja

ei oska piisaval määral eesti keelt, et ise kirjutades nüansse väljendada, seetõttu taotles ta

menetlusabi ka oma avalduste tõlkimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Tulenevalt HKMS § 207 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtul määruskaebuse saamisel kontrollida,

kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. Määruskaebuse lubatavuse

tingimused on sätestatud HKMS § 203 lg 1 ls-s 1: määruskaebuse esitamise õigus on määrusega

puudutatud menetlusosalisel, lisaks peab määruskaebuse esitamine olema seaduse kohaselt

lubatud või takistama asja edasist menetlust. Ringkonnakohus järeldab määruskaebusest, et

taotleja

vaidlustab

halduskohtu

määrust

ulatuses,

milles

jäeti

korraldamata

eeltõendamismenetlus tunnistajate ülekuulamiseks. Halduskohtumenetluses kohaldatakse

eeltõendamismenetlusele TsMS §-des 244–250 sätestatud korda. TsMS § 247 lg 4 ls 1 kohaselt

võib eeltõendamisemenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

HKMS ei sätesta võimalust vaidlustada eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise

määrust määruskaebe korras ringkonnakohtus. See ei piira HKMS § 203 lg 1 ls 1 siiski

edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool HKMS-i, praegusel juhul TsMS-s. Määruskaebuse

esitamine on seega lubatav (HKMS § 56 lg 3, § 203 lg 1, TsMS § 247 lg 4).

7. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54

ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Eelnevat arvestades saab määruskaebuse menetlusse võtta.

II

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. TsMS § 244 lg-st 1 tuleneb, et eeltõendamismenetlust võib kohaldada nii

põhimenetluses kui mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist, kui sellega nõustub teine

menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine

raskeneda. Enne põhimenetluse algatamist peab eeltõendamismenetluse korraldamiseks

esinema seega mõjuv põhjus ning tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise oht.

Arvestades, et eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb

hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust (vt Tallinna Ringkonnakohtu

13.03.2020 määrus nr 2-19-13636, p 43; HKMS § 1 lg 3, TsMS § 244 lg 5 ja HKMS § 62 lg

2). Alternatiivselt on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik vastustaja nõusolek. Selleks

tuleb vastustajat teavitada eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest (TsMS § 248 lg 3) ning

anda võimalus esitada seisukoht eeltõendamismenetluse vajalikkuse ja selle raames taotletud

konkreetse menetlustoimingu põhjendatusele.

3-20-1470

4(4)

11. Halduskohtule taotluse esitamise hetkel (10.08.2020) ei toimunud põhimenetlust.

Taotleja oli esitanud Tallinna Vanglale küll vaided seoses toidu kvaliteediga, ent vaiete

menetlemine oli pooleli.

12. Halduskohus teavitas vastustajat XX taotlusest, kuid vangla ei andnud 24.08.2020

vastuses selgesõnalist nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Seega pidi

eeltõendamismenetluse algatamiseks esinema mõjuv põhjus ning oht, et tõendite hilisem

kogumine pole võimalik.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja ei ole ära näidanud, miks

eksisteerib praegusel juhul reaalne oht, et tõendite hilisem kogumine on ülemäära keerukas või

võimatu. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et KK, TT ja KK ei saa pärast vanglast

vabanemist enam üle kuulata. Puuduvad andmed, et nende tervislik seisund võiks pöördumatult

halveneda või esineks mõni muu taoline asjaolu, mille tõttu poleks neil hiljem vajaduse korral

võimalik ütlusi anda. Eeltõendamismenetluse korraldamiseks ei anna alust pelgalt võimalus, et

inimene võib aja jooksul üksikasju unustada. Lisaks on halduskohus õigesti märkinud, et

eelduslikult ei ole tegemist vaidlusega, mille lahendamisel võiks tunnistajate ütlused olla

määrava tähtsusega. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse

raames asja lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust mitteomavate tõendite kogumine (HKMS § 2

lg 2).

III

14. Taotleja määruskaebusest saab lugeda välja ka rahulolematuse sellega, kuidas

halduskohus tõlgendas tema tahet, jättes lahendamata menetlusabi taotluse venekeelsete

avalduste tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

halduskohus taotleja tahte tõlgendamisel eksinud. Taotleja palus kaebuses ja 17.08.2020

täienduses tõlkida tema enda esitatud avaldused vene keelest eesti keelde ega taotlenud

menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks (dtl 2, 17, 23, 29). Halduskohus on taotleja avaldused

tõlkinud ja nendega arvestanud. Seega taotleja saavutas sisuliselt menetlusabi taotluse

eesmärgi, kuigi halduskohus ei ole selgesõnaliselt lahendanud menetlusabi taotlust

venekeelsete avalduste eesti keelde tõlkimiseks.

15. Määruskaebuse väited, et vangla jätab taotleja avaldused kohtule esitamata, on väga

üldsõnalised, mistõttu jätab ringkonnakohus need praeguse määruskaebuse lahendamisel

tähelepanuta. Haldusasjade nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 eraldi registreerimine ei mõjuta praeguse

asja lahendamist.

16. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

27.08.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)