3-20-1470/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises. XX
Legislator headnote
AI generated3-20-1470/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: XX
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver
Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
28.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1470
Haldusasi
XX taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse
resolutsiooni punkti 3 peale.
2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määruse
resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 3 ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 247 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 taotluse
eeltõendamismenetluse algatamiseks seoses puudustega kinnipeetavate toitlustamises. XX
palus kohtul nõuda vanglalt välja või koguda järgmised tõendid: 1) videosalvestised
jälgimiskambrist, kus on näha kambri R2-04 uks 24.07.2020 õhtusöögi ajal, 28.07.2020
lõunasöögi ajal, 03.08.2020 pärast hommikusööki; 2) koopiad tema avaldustest direktori
nimele: 5-41/20/15857-1, 5-18/20/15858-1, 5-18/20/15739-1, 5-8/20/15707-1; 3) 27.07.2020
ja 30.07.2020 taotlused, 31.07.2020 vaie, 03.08.2020 kaebus ja kahjunõue; 4) väljavõte
kontaktisik YY 28.07.2020 kirjavahetusest söökla juhataja SS-ga; 5) kirjalik seletus
kontaktisikult YY-lt selle kohta, et 28.07.2020 lõunasöögis puudus liha; 6) kuulata
videokonverentsil tunnistajatena üle KK ja TT. Taotleja palus anda talle menetlusabi,
vabastades ta riigilõivust ning tõlkida avaldus.
2. XX esitas 17.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse toitlustamise asjas asitõendite
säilitamiseks. Ühtlasi palus ta vanglalt välja nõuda: 1) videosalvestised 24.07.2020 õhtusöögi
ajast kell 17.30–18.00 (valvur kambri R2-04 uksel) ja 28.07.2020 lõunasöögi ajast kell 12.00;
2) 28.07.2020 ja 29.07.2020 e-kirja vahetuse kontaktisiku YY ja söökla juhataja vahel.
3-20-1470
2(4)
Kontaktisik viibis 28.07.20 kell 12.00 kambri R2-04 ukse juures, kus ta lubas teatada söökla
juhatajale, et toidus pole liha; 3) võtta ja esitada kirjalikult ütlused tunnistajatelt KK-lt ja TT-lt
toidu koostise kohta, sest nad võivad septembris-oktoobris 2020 vanglast vabaneda. Taotleja
palus menetlusabi korras vabastada ta riigilõivust ning tõlkida avaldus (otsuse tõlge ei ole
vajalik).
3. Tallinna Vangla selgitas 24.08.2020 menetlusdokumendis vastuseks 18.08.2020
kohtunõudele, et kõik haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid
säilitatakse kuni kohtuvaidluste lõppemiseni. XX 30.07.2020, 04.08.2020 ja 09.08.2020
esitatud vaideid menetletakse. Taotlejale on selgitatud, et 24.07.2020 õhtusöögi ja 28.07.2020
lõunasöögi salvestisi säilitatakse. Taotlust 24.07.2020 lõunasöögi ja 03.08.2020 hommikusöögi
salvestiste säilitamiseks menetletakse.
4. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.08.2020 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas
taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1) ning jättis
rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja taotluse eeltõendamismenetluse
algatamiseks (resolutsiooni p 3).
Avalduse eesmärki tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib tagada tõendeid vaidluseks Tallinna
Vanglas pakutava toidu üle. Avaldaja tahet tuleb tõlgenda nii, et ta soovib
eeltõendamismenetluse algatamist, esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ning menetlusabi
esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
Halduskohus rakendab tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks
menetlusosalise
taotlusel
TsMS
§-des
244–250
sätestatud
eeltõendamismenetlust.
Eeltõendamismenetluse saab läbi viia siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna
või nende kasutamine võib raskeneda. Oht tõendite kaotsiminekuks või nende kasutamise
raskenemiseks peab olema reaalne ja usutav. Eeltõendamismenetlust ei rakendata, kui see pole
vajalik ega otstarbekas.
Taotlejal on toitlustamisega seoses pooleli vaidemenetlused, mistõttu peab vangla
uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama kõik tähtsust omavad asjaolud ja koguma
asjassepuutuvad tõendid. Seega võib eeldada, et puudub oht asja lahendamiseks vajalike
tõendite kadumiseks. Tallinna Vangla on 24.08.2020 vastuses kinnitanud, et säilitab
haldusmenetluses kogutud ja asja lahendamiseks vajalikud tõendid kuni kohtuvaidluse
lõppemiseni. Taotleja on varem taotlenud vanglalt videosalvestiste säilitamist ning Tallinna
Vangla on teatanud, et säilitab salvestised 24.07.2020 õhtusöögi ajast ja 28.07.2020 lõunaajast.
Seetõttu puudub alus arvata, et 24.07.2020 lõunasöögi aja ja 03.08.2020 hommikusöögi aja
salvestisi ei säilitata.
Koopiad taotleja enda kirjalikest pöördumistest ei ole tõendid, mis võiksid kaotsi minna.
Vangla säilitab kinnipeetavate kirjalikke avaldusi. Justiitsministeeriumile esitatud vaideid on
võimalik välja nõuda Justiitsministeeriumilt.
Puudub vajadus nõuda eeltõendamismenetluse korras väljavõtet YY ja söökla juhataja SS
vahelisest kirjavahetusest. Kui kirjavahetus on olemas, on see ka hiljem välja nõutav. Asjaolude
paikapidavust on hiljem võimalik kontrollida ka muude tõenditega, nt kuulata tunnistajana üle
kontaktisik ja söökla juhataja. Sarnaselt puudub vajadus küsida YY-lt kirjalikku seletust juba
eeltõendamismenetluses. YY on Tallinna Vangla ametnik, mistõttu puudub oht, et teda pole
võimalik hiljem küsitleda, kui see peaks osutuma vajalikuks.
Põhjendatud ei ole ka isikute tunnistajana ülekuulamine või nendelt kirjalike seletuste võtmine.
Kui taotluses osutatud isikud peaksid lähiajal vanglast vabanema, on võimalik üle kuulata keegi
teine. Vangla toidu kohta oskab ütlusi anda iga kinnipeetav, kes sõi taotlejaga sarnast toitu.
Liiati ei vabane kohtule teadaolevalt KK ja TT lähiajal vanglast. Toidu kvaliteedi tuvastamiseks
3-20-1470
3(4)
on vaja ka objektiivseid tõendeid (nt seoses liha ja kalorite hulgaga), mida tarbija ei pruugigi
osata hinnata. Selliselt võivad tunnistajate ütlused olla asja lahendamisel ebaolulised.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2020 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
27.08.2020 määruse punkti 3 peale.
Haldusasjad nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 on põhjendamatult eraldatud iseseisvateks
menetlusteks. Tunnistajad jäid põhjendamatult üle kuulamata. KK karistus lõpeb oktoobris.
Maakohtus on pooleli TT tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus, sama võib käia ka KK
kohta. Kaasvangid võivad olla tunnistajad. Objektiivse tulemuse saab siis, kui tehakse
ekspertiis. Vangla ei edasta kohtule XX kirjutatud taotlusi, kuigi ta on seda palunud. Taotleja
ei oska piisaval määral eesti keelt, et ise kirjutades nüansse väljendada, seetõttu taotles ta
menetlusabi ka oma avalduste tõlkimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6. Tulenevalt HKMS § 207 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtul määruskaebuse saamisel kontrollida,
kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud. Määruskaebuse lubatavuse
tingimused on sätestatud HKMS § 203 lg 1 ls-s 1: määruskaebuse esitamise õigus on määrusega
puudutatud menetlusosalisel, lisaks peab määruskaebuse esitamine olema seaduse kohaselt
lubatud või takistama asja edasist menetlust. Ringkonnakohus järeldab määruskaebusest, et
taotleja
vaidlustab
halduskohtu
määrust
ulatuses,
milles
jäeti
korraldamata
eeltõendamismenetlus tunnistajate ülekuulamiseks. Halduskohtumenetluses kohaldatakse
eeltõendamismenetlusele TsMS §-des 244–250 sätestatud korda. TsMS § 247 lg 4 ls 1 kohaselt
võib eeltõendamisemenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.
HKMS ei sätesta võimalust vaidlustada eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise
määrust määruskaebe korras ringkonnakohtus. See ei piira HKMS § 203 lg 1 ls 1 siiski
edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool HKMS-i, praegusel juhul TsMS-s. Määruskaebuse
esitamine on seega lubatav (HKMS § 56 lg 3, § 203 lg 1, TsMS § 247 lg 4).
7. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54
ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja
riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8. Eelnevat arvestades saab määruskaebuse menetlusse võtta.
II
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10. TsMS § 244 lg-st 1 tuleneb, et eeltõendamismenetlust võib kohaldada nii
põhimenetluses kui mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist, kui sellega nõustub teine
menetlusosaline või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaotsi minna või nende kasutamine
raskeneda. Enne põhimenetluse algatamist peab eeltõendamismenetluse korraldamiseks
esinema seega mõjuv põhjus ning tõendite kaotsimineku või kasutamise raskenemise oht.
Arvestades, et eeltõendamismenetluses kogutakse tõendeid põhimenetluse tarbeks, tuleb
hinnata ka võimaliku kaebuse lubatavust ja tõendi asjakohasust (vt Tallinna Ringkonnakohtu
13.03.2020 määrus nr 2-19-13636, p 43; HKMS § 1 lg 3, TsMS § 244 lg 5 ja HKMS § 62 lg
2). Alternatiivselt on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik vastustaja nõusolek. Selleks
tuleb vastustajat teavitada eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest (TsMS § 248 lg 3) ning
anda võimalus esitada seisukoht eeltõendamismenetluse vajalikkuse ja selle raames taotletud
konkreetse menetlustoimingu põhjendatusele.
3-20-1470
4(4)
11. Halduskohtule taotluse esitamise hetkel (10.08.2020) ei toimunud põhimenetlust.
Taotleja oli esitanud Tallinna Vanglale küll vaided seoses toidu kvaliteediga, ent vaiete
menetlemine oli pooleli.
12. Halduskohus teavitas vastustajat XX taotlusest, kuid vangla ei andnud 24.08.2020
vastuses selgesõnalist nõusolekut eeltõendamismenetluse läbiviimiseks. Seega pidi
eeltõendamismenetluse algatamiseks esinema mõjuv põhjus ning oht, et tõendite hilisem
kogumine pole võimalik.
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja ei ole ära näidanud, miks
eksisteerib praegusel juhul reaalne oht, et tõendite hilisem kogumine on ülemäära keerukas või
võimatu. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et KK, TT ja KK ei saa pärast vanglast
vabanemist enam üle kuulata. Puuduvad andmed, et nende tervislik seisund võiks pöördumatult
halveneda või esineks mõni muu taoline asjaolu, mille tõttu poleks neil hiljem vajaduse korral
võimalik ütlusi anda. Eeltõendamismenetluse korraldamiseks ei anna alust pelgalt võimalus, et
inimene võib aja jooksul üksikasju unustada. Lisaks on halduskohus õigesti märkinud, et
eelduslikult ei ole tegemist vaidlusega, mille lahendamisel võiks tunnistajate ütlused olla
määrava tähtsusega. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas eeltõendamismenetluse
raames asja lahendamiseks tõenäoliselt tähtsust mitteomavate tõendite kogumine (HKMS § 2
lg 2).
III
14. Taotleja määruskaebusest saab lugeda välja ka rahulolematuse sellega, kuidas
halduskohus tõlgendas tema tahet, jättes lahendamata menetlusabi taotluse venekeelsete
avalduste tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
halduskohus taotleja tahte tõlgendamisel eksinud. Taotleja palus kaebuses ja 17.08.2020
täienduses tõlkida tema enda esitatud avaldused vene keelest eesti keelde ega taotlenud
menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks (dtl 2, 17, 23, 29). Halduskohus on taotleja avaldused
tõlkinud ja nendega arvestanud. Seega taotleja saavutas sisuliselt menetlusabi taotluse
eesmärgi, kuigi halduskohus ei ole selgesõnaliselt lahendanud menetlusabi taotlust
venekeelsete avalduste eesti keelde tõlkimiseks.
15. Määruskaebuse väited, et vangla jätab taotleja avaldused kohtule esitamata, on väga
üldsõnalised, mistõttu jätab ringkonnakohus need praeguse määruskaebuse lahendamisel
tähelepanuta. Haldusasjade nr 3-20-1470 ja 3-20-1556 eraldi registreerimine ei mõjuta praeguse
asja lahendamist.
16. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
27.08.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)