2-20-108518/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. september 2020. a

Tsiviilasja number

2-20-108518

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Carl Innose vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1321 eurot 24 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. augusti 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Osaühing

Aktiva

Finants

(regsitrikood

10746479),

volitatud

esindaja

Alla

Žulinskaja

Vastustaja

(kostja):

Carl

Innos

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Osaühingu Aktiva Finants

apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 17. augusti

2020. a otsuse peale.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Rahuldada

Osaühingu

Aktiva

Finants

apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 17. augusti 2020. a

tagaseljaotsus ja saata asi samale maakohtule

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 2. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Carl Innose (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada.

Kohus andis 22. aprilli 2020 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja palus 19. mai 2020 hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

2000 eurot, intressi 201 eurot 37 senti, võla sissenõudmiskulud 20 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1651 eurot 76 senti ja viivise alates 20. maist 2020 kuni põhinõude 2000 euro

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 7. jaanuaril 2018 laenulepingu

nr KK3232168, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat

kohustust ja ei tagastanud laenu. Placet Group OÜ ütles 27. aprillil 2018 lepingu üles. Placet

Group OÜ loovutas 3. mail 2018 lepingust tuleneva nõude hagejale.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 8. juunil

2020. Kostja ei vastanud hagile talle selleks antud tähtaja jooksul.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 17. augusti 2020 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja Placet Group OÜ-ga 7. jaanuaril 2018 sõlmitud laenulepingu nr KK3232168

alusel põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi 201 eurot 37 senti, võla sissenõudmiskulud 20 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 369 eurot 70 senti ja viivise põhivõlgnevuselt (2000

eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 18. augustist 2020 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis hagi võla sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmiseks 1282 euro 6 sendi ulatuses ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks seaduses sätestatud määra ületavas osas rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskuludest 66% kostja kanda ja 34% hageja kanda, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuluna 336 eurot 60 senti ning menetluskuludelt viivise alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte

rohkem kui menetluskulude ulatuses.

Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

vähendati viiviseid ja jaotati menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub tühistada tagaseljaotsus, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 1651 eurot 76 senti ning rahuldada hageja menetluskulude

nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 350 eurot ja

hageja õigusabikulu summas 480 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus täies

ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa viivisemäära lugeda tüüptingimuseks VÕS § 35 lg 1

mõistes. Hageja on nõudnud viivist seaduses sätestatud määras. Hageja on õigustatud nõudma

viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel, nagu oli

laenulepingus kokkulepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline

intressimäär.

Kuivõrd tagaselja otsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et kostja ei ole hagile vastanud, ei saa

kohus tagaseljaotsust tehes ise VÕS § 113 lg 8 kohaldada ega viivise ning sissenõudmiskulu

suurust piirata.

Maakohus on rikkunud TsMS § 174 lg-t 1 ning § 436 lg-t 1, jättes menetluskulud osaliselt kostja

ja osaliselt hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 17. augusti 2020 otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ning materiaalõiguse normi vale

kohaldamise tõttu. Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, tuleb asi saata täies ulatuses

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab

apellatsioonkaebuse.

TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies

ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

6. Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 444 lg 3 lubab kohtul teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kuid

lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul

vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse

rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt

põhjendada. Seega ei saanud maakohus hagi osalise rahuldamise puhul jätta otsusest välja

kirjeldavat ja põhjendavat osa.

Kui maakohus pidas vajalikuks selgitada, miks tuleb asjas kohaldada seadusjärgset viivise

määra, tulnuks otsust nõuetekohaselt põhjendada.

7. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada viivise määraga seonduvalt järgmist.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata hageja väidet, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga ning sellest tulenevalt hinnata, kas lepingus sätestatud viivise määr on

tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning on tüüptingimusena tühine või mitte.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on VÕS § 415 lg 1

tõlgendamisel leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu

14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1

järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud

tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

Asja materjalidest tulenevalt on lepingust tulenev viivise kokkulepe eelduslikult VÕS § 35 lg 1

mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida

seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus

intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg

3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.

Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas

tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel

tühine tüüptingimus.

8. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

9. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, sh 50 eurot

menetluskulude

kindlaksmääramise

vaidlustamise

eest.

Hageja

hinnangul

on

apellatsioonkaebuse hinnaks 1282 eurot 6 senti, s.o sissenõutavaks muutunud viivise

vaidlustamise ulatus.

Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud hagiavalduse esitamise (19. mai 2020)

seisuga, kuid maakohus mõistis sissenõutavaks muutunud viivise maakohtu otsuse tegemise aja

(17. august 2020) seisuga. Seega on apellatsioonkaebuse hind 1321 eurot 24 senti (hageja poolt

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis hagi avalduse esitamise seisuga 1651 eurot 76 senti

– hagiavalduse esitamise seisuga seadusjärgses määras arvestatud viivis 330 eurot 52 senti).

TsMS § 139 lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse

hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnast lähtuvalt. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on

apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

Tsiviilasja hind kaebemenetluses on 1321 eurot 24 senti, kaebuselt tulnuks RLS § 59 lg 15 ja

lisa 1 järgi tasuda lõivu 200 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 250 eurot, s.h RLS § 59

lg-st 16 lähtudes 50 euro lõivu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamise eest.

Ringkonnakohus leiab, et RLS § 59 lg 16 kohaldub üksnes juhul, kui asjas tehtud sisulist

lahendit apellatsioonkaebusega ei vaidlustata, sest TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi ei jõustu

kulude rahaline kindlaksmääramine, kui otsus mingis muus osas (sh nt kulude jaotus)

vaidlustatakse. TsMS § 173 lg 3 näeb ette ka kõrgema astme kohustuse muuta vajadusel ka

menetluskulude jaotust juhul, kui ta muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb uue

lahendi.

Seega on apellatsioonkaebuselt tasutud 50 eurot riigilõivu ettenähtust enam. Ringkonnakohus

selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu

(50 euro) tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke