1-18-4540/53 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4540 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Evelin Merilaine ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid D.D osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung D.D, isikukood: , asukoht: XXX Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx ; Karistusaja kestus: 13.04.2020 - 29.11.2020 Ei soovinud kaugkohtuistung 17.09.2020 RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.D temale Tartu Maakohtu 29.05.2018 otsusega nr 1-18-4540 mõistetud 26.09.2019 määrusega täitmisele pööratud ja Tartu Maakohtu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2. KarS D.D-le katseaeg kuni kuus (6) kuud.

§ 76 lg 4,5 alusel määrata 3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4. D.D kuni 6 kuuks, mille KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – - kohustusi:

2

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriu

mi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 5 D.D-le alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel sõltuvusvastasele ravile programmis Kainem ja tervem Eesti ja läbima selle;

6. D.D Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 7. D.D Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. 9. D.D karistuse kandmiselt peale Vabastada süüdimõistetu käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 29. mai 2018 otsusega tunnistati D D . süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Sellest pidi . D D kohe ära kandma 14 päeva. 7 kuud ja 16 päeva vangistust jäi tingimisi täitmisele pööramata. Maakohtu otsus jõustus 14. juunil 2018.

Tartu Maakohus pööras 26. septembri 2019 määrusega . vangistuse täitmisele D D .

10.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla toetab

. kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav

avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest D.D

3

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab D.D

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. on

D.D kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne 1 p 1 teise tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on D.D temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle üle poole. Seega on KarS § 6 kuu, s.o. -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama xxx. Tegemist on heas korras oleva eramajaga, kus elavad isiku ema ja vanaema ning viimased on andnud oma inna elama asumiseks. On antud talus elanud sisuliselt terve elu nõusoleku isiku s ja elukohaga probleeme ei ole esinenud. Antud elukohta omab ka sissekirjutust. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

T - ulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see täidetud. tingimus korrektselt Distsiplinaarkaristused puuduvad, ametnikega probleeme pole olnud. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele.

Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Lähivõrgustikku kuuluvad (endine) elukaaslane A. J. , elukaaslase alaealine poeg T. J. (käesolevalt 12-aastane), elukaaslase täisealine tütar M. J. , ema P. R., vanaema A. V. . R. ja õde R . Lähedaste pereliikmetega olla suhted head ja toetavad ning probleeme esinenud ei ole. Käesolevalt tunnistab, et paarisuhe on hetkel pausil ning ei tea, kas vabaduse osales aktiivselt s jätkatakse kooselu. Paarisuhtes aga probleeme ei olevat olnud ning

4

ka elukaaslase laste kasvatamisel. Lastega soovib suhtlust jätkata ka paarisuhte purunemisel. Nimetatud infot kinnitas D.D ka kohtuistungil, kuid olenemata sellest, kas elukaaslasega jäädakse kokku või mitte, on toetus pere poolt süüdlase olemas.

Ka on isikul vabanedes olemas kindel töökoht. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht s, kus tööta vähemalt V. E. O. s ka enne vangistust 5ndat aastat. Tegeles üldehitusega. Antud töökohta oodatakse ka vabanedes ning sellekohane kinnitus on tööandjalt

olemas. Töötasuga oli rahul, oli majanduslikult toimetulev. Kohtu hinnangul garanteeritud töökoht oluline tegur isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vähendamiseks. See suurendab tõenäosust, et isik tuleb majanduslikult edukalt vabaduses toime ning suudab tasuda ka temal lasuvad

võimalikud nõuded.

Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on siiski alkohol. On enda sõnul hoidunud alkoholi , kuna tarvitamisest üle aasta mõistis alkoholi tarvitamise mõju endale ja teistele. Varasemalt tarvitas alkoholi paar korda kuus ja eelistas juua õlut ning rummi. Tsükliperioode ja mäluauke enda sõnul esinenud ei ole, alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Alkoholijoobes vägivaldne ei ole, vägivallaga seotud intsidendid puuduvad. Isiku sõnul on joobes juhtimised toime pandud hetkeemotsiooni ajel ning sooviga saada peolt koju. Enda sõnul mingit sõitmise tungi talle ei tekkinud, vaid soovis lihtsalt peopaigast lahkuda. Probleemi tõsidust hakkas mõistma umbes kuna mõistis, et võib reaalselt vangi aasta enne vangistust, sattuda ja on seega ka perest eemal. Isiku sõnul käis ta ligikaudu 7 kuu jooksul Raja tänaval

vaimse tervise õe juures, seoses programmiga Tervem ja Kainem Eestis. Toimusid igakuised vestlused ning programmi läks omal soovil. Kuna alkoholismi diagnoositud ei ole, siis ei saanud ka ravi. Kohtuistungil avaldas süüdlane, et talle meeldiks jätkata programmis Kainem ja tervem Eesti ning et tegemist on esimese vangistusega, siis teeb kõik, et enam mitte tagasi sattuda. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et ei soovi oma elu jätkata õigusrikkumisi D.D toime pannes. Ta on seadnud endale uued seadusekuulekad eesmärgid, mille poole püüdlemine pakub lisamotivatsiooni ning mille saavutamine aitab püsida edaspidi seadusekuulekal teel. Toetamaks seda eesmärki on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus programmis Kainem ja tervem eesti – alluma sõltuvusvastasele nõustamisele kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. D.D-le Seega on põhjendatud anda

võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

5

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik