2-19-10958/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10958

Tsiviilasi

Nadežda Krankalsi ja Viktor Krankalsi hagi

Osaühingu Ventorg vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 095/2019/946 ja

nr 095/2019/945

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Nadežda Krankalsi nõude osas 3500 eurot

Viktor Krankalsi nõude osas 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda

Krankalsi

ja

Viktor

Krankalsi

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (hagejad): Nadežda Krankals (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Viktor Krankals (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): Osaühing Ventorg (registrikood

11944069), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus osaliselt sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise ulatuse osas täiteasjades nr 095/2019/946 ja nr 095/2019/945 ning tunnistada

täitemenetlused lubamatuks 6890 eurot 67 senti ületavas summas.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:

„4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Tunnistada täitemenetlused täiteasjades nr 095/2019/946 ja nr 095/2019/945 lubamatuks

6890 eurot 67 senti ületavas summas.

4.3. Hagi tagamise määrus tühistada kohtuotsuse jõustumisel.“

5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nadežda Krankals (hageja I) ja Viktor Krankals (hageja II) esitasid 22. juulil 2019 hagi

Osaühing Ventorg (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades

nr 095/2019/946 ja nr 095/2019/945. Hagejad palusid tuvastada, et 28. mai 2019 nõude

loovutamise leping on sõlmitud pettuse mõjul ja seetõttu tühine.

Hagiavalduse kohaselt said hagejad 7. juulil 2019 täitmisteated täitemenetluste nr 095/2019/946

ja nr 095/2019/945 algatamise kohta. Täitemenetluse algatamise aluseks oli sissenõudja Osaühing

Ventorg avaldus ja Viru Maakohtu 1. novembri 2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-39568.

Täitmisteatele oli lisatud 28. mai 2019 nõude loovutamise leping. Viru Maakohtu 1. novembri

2010 kohtumäärusega kinnitati kompromiss, mille kohaselt maksavad hagejad solidaarselt

OÜ-le Enkatex Sewing (pankrotis) 393 772 Eesti krooni (25 166 eurot 62 senti) igakuiste

maksetega 3 000 krooni. Hagejad maksid OÜ-le Enkatex Sewing (pankrotis) pangakontole

osamakseid kuni 2011 maini. 8. veebruari 2011 nõude loovutamise lepingu alusel alustasid

hagejad maksete tasumist OÜ U.M. Investeeringud pangakontole. 10. novembril 2015 said

hagejad 27. oktoobri 2015 teate nõude loovutamise kohta KL Partners Assets OÜ-le ning hagejad

tasusid osamakseid uuele võlausaldajale. Võla jääk 1. juuli 2019 seisuga on 9 993 eurot 69 senti.

Osaühing Ventorg esitas kohtutäiturile täitmisavalduse arvestamata seejuures juba makstud

summat. 28. mai 2019 nõude loovutamise lepingu punkti 1.6 kohaselt on OÜ U.M. Investeeringud

ja Osaühing Ventorg sõlminud 1. septembril 2013 lepingu lihtkirjalikus vormis, mille kohta

hagejad midagi ei teadnud. Lepingu punktis 2.3 kinnitab OÜ U.M. Investeeringud, et ta ei ole

nõuet kellelegi loovutanud, välja arvatud nõude loovutamine nõude omandajale 1. septembri 2013

lihtkirjaliku lepinguga. See aga ei vasta tõele, sest 27. oktoobril 2015 loovutati nõue KL Partners

Assets OÜ-le. OÜ U.M. Investeeringud pettis notarit, sest ei avaldanud, et 27. oktoobril 2015

loovutati sama nõue KL Partners Assets OÜ-le. Hagejad palusid tuvastada, et 28. mai 2019 nõude

loovutamise leping on sõlmitud pettuse mõjul ja seetõttu tühine.

2. Viru Maakohtu 8. augusti 2019 määrusega peatati hagi tagamise korras täitemenetlused kuni

kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu osaliselt. Kostja palus jätta hagejate nõue tühistada

28. mai 2019 nõude loovutamise leping pettuse tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kostja palus tunnistada täitemenetlused lubamatuks summas 8 800 eurot.

Kostja leidis, et hagejatel on võimalik esitada oma väited 28. mai 2019 lepingu tühisuse osas ka

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Kostja oli seisukohal, et asjaolu, kas leping on

sõlmitud pettuse mõjul või mitte, ei mõjuta hagejate õigusi. Hagejad ei ole lepingu poolteks.

Kostja märkis, et täitmisavalduse esitamisel ei olnud kostjale teada, et hagejad olid tasunud

perioodil 8. veebruar 2011 kuni 25. oktoober 2015 täitedokumendi täitmiseks 8 800 eurot.

Nimetatud tasumist tõendavad hagejate esitatud maksekorraldused. Kostja leidis, et sundtäitmine

on lubamatu summas 8 800 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 9. aprilli 2020 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täitemenetlused

täiteasjades nr 095/2019/945 ja nr 095/2019/946 lubamatuks 9383 eurot 16 senti ületavas osas.

Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus määras, et hagi tagamise määrus

tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad esitanud maksekorraldused osamaksete tasumise kohta

kolmele võlausaldajale kogusummas 11 283 eurot 46 senti (1183 eurot 46 senti + 7 500 + 2 600).

OÜ KL Partner Assets on esitanud teatise (tl 172-173), mille kohaselt on võlausaldajale teostatud

makseid kogusummas 5 800 eurot. Sissenõudja Ventorg OÜ on esitanud kohtutäiturile 6. augustil

2020 avalduse nõude täpsustamiseks täitemenetluses, milles kinnitab, et võlgnik on OÜ-le U.M.

Investeeringud tasunud nõude katteks kokku 8 800 eurot (tl 160-161). Seega on kokku tasutud

15 783 eurot 46 senti (1183 eurot 46 senti + 8 800 + 5 800).

28. mai 2019 nõude loovutamise lepingu (tl 29-34) kohaselt on OÜ U.M. Investeeringud

loovutanud kohtumäärusest nr 2-07-39568 tuleneva nõude hagejate vastu kostjale. Lepingu punkti

1.2. kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, et nad ei loetle käesolevas lepingus kõiki nõudega

seonduvaid asjaolusid ning ei soovi nõude kehtivuse kontrollimist notari poolt. Lepingu punktis

1.6. on märgitud, et nõude loovutaja ja nõude omandaja sõlmisid 1. septembril 2013 lihtkirjaliku

nõude loovutamise lepingu. Lepingu punktis 2.1.2 on märgitud, et lepingupoolte vahel on

käesolevas lepingus nimetatud nõude loovutamise kohta 1. septembril 2013 sõlmitud lihtkirjalik

leping, millele lepingupooled soovivad anda notariaalse vormi.

Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks ja tõeseks kostja väidet ning kinnitust 28. mai 2019 nõude

loovutamise lepingus selle kohta, et OÜ U.M. Investeeringud loovutas nõude kostjale

1. septembri 2013 lihtkirjaliku lepinguga. Kostja kui väidetava 1. septembri 2013 lepingu pool ei

ole kohtule lihtkirjalikku nõude loovutamise lepingut esitanud. Kostja ei ole oma õigusi nõude

maksmapanekul realiseerinud alates nõude omandamisest (1. septembrist 2013) kuni 2019 juulini

ehk ca kuue aasta jooksul. 1. septembri 2013 dateeritud teatis (tl 15) nõude loovutamise kohta on

hagejatele postitatud 2019 juulis, s.o ca kuus aastat peale nõude omandamist (tl 14). Kuna hagejad

on kohustust täitnud neile teadaolevatele võlausaldajatele, tuleb seda ka arvestada. Kohus ei

nõustunud kostjaga, et 7. oktoobri 2015 teate puuduse tõttu (esitatud uue, mitte senise võlausaldaja

poolt), ei ole loovutus kehtiv. Arvestada tuleb sellega, et teade on edastatud isiku poolt, kes on nii

nõude loovutaja kui ka nõude omandaja äriühingutes juhatuse ainuliige. Kohus märkis, et kostja

esindaja on olnud 16. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil nõus hagejate poolt avaldatud võla

jäägiga, mis arvestab ka makseid OÜ-le KL Partners Assets (tl 180p-181). Eeltoodust tulenevalt

on sundtäitmine täiteasjades lubamatu summa osas, mis ületab 9 383 eurot 16 senti

(25 166,62 – 15 783,46). Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Kohus nõustus kostjaga, et

kuivõrd hagejad ei ole 28. mai 2019 sõlmitud lepingu poolteks, ei saa nad seda lepingut ka

vaidlustada (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 3). 28. mai 2019 leping on kehtiv

ning kumbki lepingu pool ei ole tehingut tühistanud (esitanud teisele lepingu poolele tehingu

tühistamise avaldust vastavalt TsÜS §-le 98).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja

uue otsuse tegemist, millega tunnistada sundtäitmine täiteasjades lubamatuks täies ulatuses.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei olnud kostjal õigust esitada täitmisavaldust

kohtutäiturile. Võlausaldaja ei esitanud hagejatele 28. mai 2019 nõude loovutamise lepingut või

kirjalikku teatist nõude loovutamise kohta (võlaõigusseaduse (VÕS) § 170). Hagejad said

dokumendid nõude loovutamise kohta alles pärast täitemenetluse algatamist. Hagejatel oli õigus

keelduda kohustuse täitmisest kostjale VÕS § 172 kohaselt.

Kostja ei käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja ei andnud hagejatele aega nõude

vabatahtlikuks täitmiseks.

Hagejad tasusid viimase makse OÜ-le KL Partners Assets summas 200 eurot 29. mail 2019

(lisatud maksekorraldus).

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kostja palub jätta apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalse tõendi asja materjalide juurde

võtmata (TsMS § 238 lg 3 p-d 3, 4) või jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Hagejad ei ole

põhjendanud, miks nad ei esitanud vastavat tõendit juba esimese astme menetluses.

Puudub TMS § 221 lg-s 1 esitatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejate

vastuväited nõudele on seotud nõude loovutamisest teatamisega, mitte aga täitedokumendi osas.

Hagejate väide, et kostja ei ole toiminud kooskõlas hea usu põhimõttega, on uus asjaolu, mis tuleb

TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus tuleb osaliselt tühistada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ulatuse osas täiteasjades nr 095/2019/946 ja

nr 095/2019/945 ning tunnistada täitemenetlused lubamatuks 6890 eurot 67 senti ületavas summas

(TsMS § 657 lg 1 p 2).

Muus osas jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Hagejate väitel ei olnud kostjal õigust esitada täitmisavaldust kohtutäiturile, sest võlausaldaja

ei esitanud neile 28. mai 2019 nõude loovutamise lepingut või kirjalikku teatist nõude loovutamise

kohta (VÕS § 170) ning nad said dokumendid nõude loovutamise kohta alles pärast täitemenetluse

algatamist.

Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et hagejatele ei olnud teatatud VÕS § 170 kohaselt nõude

loovutamisest, ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks.

TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi

alusel.

Antud juhul esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (kohtumääruse koos

notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepinguga) ning kuna olid täidetud täitemenetluse

tingimused, toimetas kohtutäitur hagejatele kätte täitmisteate (TMS § 24 lg 1).

9. Ebaõige on hagejate väide, et neil on õigus keelduda täitemenetluses kohustuse täitmisest

VÕS § 172 alusel.

Vastavalt VÕS §-le 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle

ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Seega VÕS §-st 172 tuleb hagejatele õigus keelduda kohustuse täitmisest seni, kuni neile esitatakse

nõude loovutamisdokument. Antud juhul hagejate enda väitel esitati neile kohtutäituri poolt

28. mai 2019 nõude loovutamise leping. Samuti on hagejad ise märkinud hagiavalduses, et said

OÜ U.M. Investeeringud teatise nõude loovutamise kohta kostjale kätte 09.07.2019.

Kuna hagejatele on loovutamisdokument esitatud, siis ei ole neil õigust keelduda kohustuse

täitmisest. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et enne täitemenetluse alustamist võlgnikule nõude

loovutamisdokumendi mitteesitamine ei muuda sundtäitmist lubamatuks.

10. Alusetu on hagejate seisukoht, et kostja ei käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuna ei

andnud hagejatele aega nõude vabatahtlikuks täitmiseks.

Täitedokumendiks olev kohtumäärus on tehtud 1. novembril 2010 (I kd tl 8-9). Hagejad olid

teadlikud, et nad pidid tegema igakuulisi makseid võlgnevuse tasumiseks. Täitedokumendi

kohaselt oli hagejatel kohustus tasuda igakuuliselt 3000 krooni (191,73 eurot) kuni võlgnevuse

393 772 krooni (25 166,62 eurot) täieliku tasumiseni. Hagejad ei ole täitedokumendist tulenevat

kohustust täitnud, s.o asja materjalidest nähtuvalt ei ole nad teinud regulaarselt võlausaldajale

igakuulisi makseid. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 15 esitanud arvutuse hagejate poolt

tasutud võlgnevuse kohta. Kuna hagejad ei täitnud korrektselt täitedokumenti, siis pidid nad olema

teadlikud võlgnevusest ning võlausaldaja ei pidanud andma neile enne kohtutäituri poole

pöördumist täiendavat tähtaega sissenõutavaks muutunud kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Lisaks ringkonnakohus märgib, et kohtutäitur on TMS § 25 lg 1 alusel määranud hagejatele

täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja.

11. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega 29.05.2019 maksekorralduse, mille kohaselt on

nad tasunud OÜ-le KL Partners Assets 200 eurot.

Ringkonnakohus jätab esitatud maksekorralduse TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud aluste puudumise

tõttu tähelepanuta.

Ringkonnakohtu arvates lisaks sellele, et maksekorraldus on esitatud hilinemisega (tõendit oli

võimalik esitada maakohtu menetluses), ei tõenda kaebusele lisatud maksekorraldus hagejate poolt

suurema summa tasumist OÜ-le KL Partners Assets kui on märgitud 27.08.2019 teatises (I kd

tl 172, 173).

12. Samas ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja seda

alljärgnevatel põhjustel.

12.1. Asja materjalide kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 1. novembri 2010 määrus,

millega maakohus kinnitas OÜ Enkatex Sewing (pankrotis) ja hagejate vahelise kompromissi,

millega hagejad kohustusid alates kohtumääruse jõustumisest tasuma igakuuliselt hiljemalt

20. kuupäevaks 3000 krooni (191,73 eurot) kuni võlgnevuse 393 772 krooni (25 166,62 eurot)

täieliku tasumiseni.

Arvestades nõude ja igakuuliste maksete suurust, kulub hagejatel nõude tasumiseks 131 kuud

(393 772 : 3000 = 131,26), s.o 10 aastat ja 11 kuud. Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ Enkatex

Sewing ja hagejate vahelist kompromissi oleks muudetud ning, et kogu võlgnetav summa oleks

muutunud sissenõutavaks. Kuna kompromiss kinnitati kohtu poolt novembris 2010, siis viimase

makse tähtpäevaks on oktoober 2021. Täitmisteate kohaselt esitati kohtutäiturile täitmisavaldus ja

täitedokument 29.05.2019 ning selleks ajaks ei olnud muutunud kogu võlgnetav summa

sissenõutavaks. Kuna aga kostja on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

24 591 euro 16 sendi sissenõudmiseks, siis saab järeldada, et täitmisavalduse sisuks oli ka nende

summade sissenõudmine, mis muutusid sissenõutavaks täitemenetluse kestel.

1. oktoobri 2020 seisuga ei ole veel sissenõutavaks muutunud maksed alates oktoober 2020 kuni

oktoober 2021, s.o 13 kuu ulatuses summas 2492 eurot 49 senti. Kuna maksed summas 2492 eurot

49 senti ei ole sissenõutavad, siis selles osas ei ole sundtäitmine lubatav. Arvestades maakohtu

poolt tuvastatud kohustuse täitmist summas 15 783 eurot 46 senti, on sundtäitmine lubamatu

6890 eurot 67 senti ületavas summas (15 783,46 + 2492,49 = 18 275 eurot 95 senti; 25 166,62 –

18 275,95 = 6890,67 eurot).

13. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson