2-20-10315/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

28. september 2020, Rapla Tsiviilasja number 2-20-10315 Tsiviilasi L L hagi A L vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja E L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja A L (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx x-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista A L alates 01.09.2020 elatis L L ülalpidamiseks igakuiselt 292 eurot, kuni poja L L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Kohustada A L tasuma elatise L L seadusliku esindaja E L arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kandes jooksva kuu elatise üle iga kuu 8. kuupäevaks. Menetluskulud jätta A L kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. A L võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja palub kohustada A L, tasuma alaealise lapse L L kasuks elatisraha alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt, summas 292 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni, kandes jooksva kuu elatise üle iga kuu 8. kuupäevaks E L arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja esindaja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

25. septembril 2020 teatas hageja esindaja kohtule, et soovib elatise väljamõistmist alates

1. septembrist 2020. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 22.09.2020. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse L L isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020 292 eurot. Hageja taotlevab elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis kehtivas miinimummääras, igas kuus alates 01.09.2020. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik