3-20-912/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-912

Haldusasi

XX kaebus Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsuse nr

TVH/20/009791 ja 21.04.2020 vaideotsuse nr 804

tühistamisnõudes ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata uuesti läbi XX 07.02.2020 töövõime hindamise

taotlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – XX, volitatud esindaja

Vladimir Makarov

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.10.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-912

2(18)

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 07.02.2020 töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsusega nr TVH/20/009791 (dtl 15) tuvastati, et XX

töövõime ei ole vähenenud. Otsust põhjendatakse järgmiselt.

Töövõimetoetuse seaduse (redaktsioon kehtivusega kuni 21.04.2020;TVTS) § 5 lg 3 punkti 1

kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat

kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on sisekõrva- ja kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid,

dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine)

valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Taotleja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

Taotlejal on seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine, muul

viisil liikumine, esemete tõstmine ja kandmine. Tekkiva kaelavalu ja piiratud liikuvuse tõttu on

raskendatud käte sirutamine õlavöötmest kõrgemale, esemete kandmine, liigutamine ja

käsitsemine. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei

mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. XX esitas Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsusele nr TVH/20/009791 vaide, mis jäeti Eesti

Töötukassa 21.04.2020 vaideotsusega nr 804 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on

järgmised.

Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed.

Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud

tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst).

Vaide esitaja on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse,

suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkondades. Lisaks kirjeldab vaide esitaja muudest tervisehäiretest tulenevaid piiranguid.

Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst kutsus vaide esitaja 27.02.2020 enda juurde

visiidile, et hinnata tema tegelus- ja osalusvõimet vaatluse ja vaide esitaja selgituste abil. TTO

ekspertarst tuvastas 07.03.2020 TIS terviseandmete ning visiidi tulemuste alusel, et vaide

esitajal esineb:

•

kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on sisekõrva- ja

kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia;

•

mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste

haigusseisundid, dorsopaatia.

Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“

(redaktsioon kehtivusega kuni 29.02.2020; edaspidi määrus nr 39) § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse

3-20-912

3(18)

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna

võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste

raskusastmete vastavustabeli (astmed 0-4) alusel. Igas seitsmes valdkonnas hinnatakse inimese

tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud

töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel

tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse

alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on

rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele

on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna

võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud probleemid

– arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine –

arvväärtusega 2; asjade ülestõstmine ja liigutamine – arvväärtusega 0; käteosavus –

arvväärtusega 0; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 3) teiste

valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa,

kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kuna

võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse nr 39 § 8

lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO

ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.

Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis veel kord visiidil tuvastatud andmeid

ja TIS terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse

eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.

Ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses vaide esitaja

töövõime hindamise taotlust, visiidil tuvastatut, TIS terviseandmeid, vaides kirjeldatud

asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning

faktilistele asjaoludele ja eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

TTO ekspertarsti hinnangul esineb vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on sisekõrva- ja kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia. Piiratud on

raskete esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine

lülisamba struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu. Piirangud ei ole

igapäevased ja on erineva intensiivsusega. Valude korral kasutab vaide esitaja valuvaigisteid,

puhkab. Liikumisel abivahendeid ei kasuta, kõrvalabi ei vaja. Vererõhuravimeid kasutab

ebaregulaarselt, mistõttu vererõhk on kõikuv. Visiidil tuvastati, et vaide esitaja tuli visiidile

ilma saatjata. Kõndimine on korras, liigub treppidel, abivahendeid ei kasuta. Tasakaal on hea.

Ette painutamisel visualiseerub parem roideküür, valu ei olnud ettepainutamisel. Jalgade jõud

on hea. Füsioterapeutilised probleemid: selgrookõverdusskolioos, millest on lihaspinged ja

liikuvusulatuse piiratus kaelas. Soovitused: vajadusel kasutada kaelatuge lihaspingete

alandamiseks. Seljakirurgi konsultatsioon. Taastusraviarsti konsultatsioon. Jätkata lihaste

tugevdamisega.

3-20-912

4(18)

TTO ekspertarst selgitab, et vaide esitajal tasakaaluhäireid ei ole kirjeldatud sellisel määral, mis

segaksid igapäevategevusi. Diagnoositud on vererõhuhaigust, vererõhu kõikumistel võib

esineda mõnikord tasakaaluhäireid. Valu liikumisel ei ole igapäevane, valu korral aitavad

valuvaigistid. 09.01.2020 on teostatud röntgengrammid nimmelülidest 2-suunas: nimmelordoos

tavaline. Lülid on tavalise kuju ja suurusega. Lülivahed oluliselt ahenenud ei ole. Lülikehade

tagumised servad on ühisel kaarjoonel ja röntgengramm vaagnapiirkonnast otse: mõlema

puusaliigese liigespilu on tavalise, ühtlase laiusega. Liigespinnad on siledad. Subkondraalses

luukoes skleroosi pole. SI-liigesed on veenva haigusliku leiuta. Pehmete kudede vari on

iseärasusteta. Seismisega 5 minutit raskusi ei ole, jalgades on jõudu olemas. Lülisamba

lülikehade muutusi nimmepiirkonnas ega liigesmuutusi puusaliigestes ei ole. Taastusravi

rakendamisel ja liikumisraviga on tõenäoliselt paranemine võimalik.

Hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud lisaks visiidil tuvastatule perearsti sissekandele:

perearsti dr Andrei Borissov 31.01.2019 epikriis: 11.01.2019 vanad probleemid - vertigo,

õlaliigeste valud ja lisandunud vas küünarliigese med epikondüliit. St neur st normis, tüüpiline

healoomuline vertigo. Vas med epikondüliit palp väga valulik -- ortoos, Arcoxia, UH ravi N 8,

Betaserc vertigo vastu. Õlaliigesed ja õlavöötme piirkond on valulikud, vana probleem, vajab

füsioteraapiat. *31.01.2019: 135/90 mmHg Kaebab et vererõhk kõigub, kodus mõnikord

kõrgem kui 150/90, enesetunne on siis halb. Tarvitas ainult Nebileti ja ebaregulaarselt. St leiuta,

cor, pulm ii. Fr.80 Teeme analüüse +EKG Alustame Amlodipin 5 mg x 1 H ja Nebilet 5 mgx1

Õ Kodus RR monitoring ja 1 kuu pärast kontroll. *04.02.2019: analüüsides on kõrge ALAT,

ASAT - ALKO?? Kolesterool on ka kõrge, dieet.

TTO ekspertarsti hinnangul esineb vaide esitajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid, dorsopaatia. Piiratud on

liigutused kaelas vasakule pööramisel ja käte sirutamine ülespoole õlavöödet millegi

haaramiseks tekkiva valu ja liikumispiiratuse tõttu. Abivahendina on kasutanud kaelale tuge,

valu korral valuvaigisteid. Piirangud on erineva sageduse ja erineva intensiivsusega. Visiidil

tuvastati, et vaide esitaja kaelatuge ei kasutanud. Kaela liikuvuse piiratus on vasakule,

lõppasendis tunnetas valuaistingut, rahuolekus valu ei tundvat. Valu tekkimisel, (VAS järgi 7,5)

kasutab valuvaigistit. Õla-, küünarliigeste liikuvus on hea. Füsioterapeutilised probleemid:

selgrookõverdus- skolioos, millest lihaspinged ja liikuvusulatuse piiratus kaelas. Soovitused:

vajadusel kasutada kaelatuge lihaspingete alandamiseks. Seljakirurgi konsultatsioon.

Taastusraviarsti konsultatsioon. Jätkata lihaste tugevdamisega. Käelise peenmotoorika osas

piiranguid visiidi raames ei ole.

TTO ekspertarst selgitab, et vaide esitajal on mõõdukas piirang, sest vaide esitajal on piiratud

parema käe õlavöötmest kõrgemale tõstmine tekkiva valu tõttu. Röntgenogrammidel on

tuvastatud kaelaosas kerged degeneratiivsed muutused ning visiidi käigus leiti, et õlaliigestes

liikuvus hea. Taastusravi alustamisel ja jätkamisel on seisund tõenäoliselt paranev.

Hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud lisaks visiidil tuvastatule järgmistele TIS

sissekannetele:

1) ortopeedi dr Nadežda Plaunova 09.01.2020 epikriis: 12.12.2019 - Kaebab, et valutab

kael, õlaliigesed. 09.01.2020 - Kaebab et valutavad selg, kael, puusaliigesed.

09.01.2020 - Scoliosis Th-L. 36* Osteochondrosis cervicalis. Radiculopatia. RÖ-

GRAMMID KAELALÜLIDEST 2-SUUNAS: Kaelalordoos on tavaline. Kaelalülid on

tavalise kuju ja suurusega. C5/6 lülivahe kergelt madaldunud, lõpp-plaadid pikenenud.

3-20-912

5(18)

Lülikehade

tagumised

servad

on

ühisel

kaarjoonel.

RÖ-GRAMMID

RINNALÜLIDEST 2-SUUNAS: Rinnaküfoos süvenenud, skolioos paremale umbes 36

kraadi. Lülid on tavalise kuju ja suurusega. Lülivahed veenvalt ahenenud ei ole.

Lülikehade

tagumised

servad

on

ühisel

kaarjoonel.

RÖ-GRAMMID

NIMMELÜLIDEST 2-SUUNAS: Nimmelordoos tavaline. Lülid on tavalise kuju ja

suurusega. Lülivahed oluliselt ahenenud ei ole. Lülikehade tagumised servad on ühisel

kaarjoonel. RÖ-GRAMM VAAGNAPIIRKONNAST OTSE: Mõlema puusaliigese

liigespilu on tavalise, ühtlase laiusega. Liigespinnad on siledad. Subkondraalses luukoes

skleroosi pole. SI-liigesed on veenva haigusliku leiuta. Pehmete kudede vari on

iseärasusteta. Järeldus: Rinnaosa skolioos. Kaelaosas kerged degeneratiivsed muutused.

Kokkuvõte ja soovitused: 09.01.2020 - Bassein ,Massaž;

2) perearsti dr Andrei Borissov 14.10.2019 epikriis: Anamnees *14.10.2019 ANDREI

BORISSOV: Kaela- ja rinnalülides on valu. Hommikuti tuimad sõrmed, kangus

mõlemas labakäes. Seljas on pidevalt valu. Töötab autojuhina. 3 kuu pärast AEK.

Soovib saatekiri ortopeedi juurde. 14.10.2019.a;

3) ortopeedi dr Ly Aigro 23.01.2018 epikriis: Anamnees 09.01.2018 LY AIGRO Haiguse

anamnees: Varasemast teada lülisamba skolioos, L5 anterolistees I aste koos

spondülolüüsiga, krooniline alaseljavalu ägenemistega. 09.01.2018 röntgeniülesvõte

lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet) hulk: 1 diagnoos: Anterolisthesis L5 non fixata.

Uuringu leiu kirjeldus: Nimmetüüpi lülisid 5. Nähtavas osas traumaatilisi ja

destruktiivseid

muutusi

ei

tähelda.

Füsioloogiline

nimmelordoos

tavaline,

promontooriumi nurk 115 kraadi!. Lülikehade tagaservad ei ole ühel joonel L5 5mm.

fikseerimata nihe ette ventraalsele, lülide struktuur on intaktne. Lülikehade kõrgus ja

kuju on normipärane. Lülivahed on märkimisväärse kitsenemiseta. Lõpp-plaadid

siledad, servmisi osteofüüte pole. Fassettliigesed on artroosi tunnustega. 05.01.2018

79302 - ÜHE MÄHISEGA UURING (6–7 TÖÖD) NÕRGA VÄLJAGA MRT-L

HULK: 1 DIAGNOOS: -- Degeneratiivsed muutused C5/6. UURINGU LEIU

KIRJELDUS: Luude signaal ja struktuur on normaalne. Kaelalordoos puudub. Listeese

pole. Lülikehade kuju ja kõrgus on normaalne. C2-4 diskide veesisaldus on mõnevõrra

langenud. C5/6 vahemik on ahenenud, paremal on dorsaalsele suunatud osteofüüdid

ning

esineb

parem

subartikulaarne

diskiprotrusioon.

Olulist

spinaal-

ega

neuroforaminaalstenoosi hinnatavas osas ei tähelda. Seljaajus liesoone esile ei tule.

Piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas ei ole TIS andmetel ja

visiidil tuvastatud andmetel töövõimet mõjutavad. Visiidil tuvastati, et ärevushoogusid vaide

esitaja ei kaevanud, küll oli märgata kõnes mõned korrad lühiajalisi kokutamise episoode. TTO

ekspertarst selgitab, et vaide esitaja kõne on kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond,

ärevust. Tegutsemisvõimet ei sega, vajab tuttavat ja rahulikku keskkonda, milles kogelemist ei

esine. Piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel ja

visiidil tuvastatud andmetel jätkuvalt kinnitust. Teadvusel püsimine ja enesehooldusega

ärkveloleku ajal piiranguid ei esine. Söömise ja joomisega igapäevaselt piiranguid ei esine.

Piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel jätkuvalt kinnitust. TIS andmetes

söömis- ja ärevushäireid kirjeldatud ei ole. Visiidi käigus ärevushäiret ei tuvastatud, esineb

vähest kogelemist.

TIS olemasolevatel andmetel vaide esitajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt

tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja

enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Töötukassa selgitab, et

vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille

3-20-912

6(18)

tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse

arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale

sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et

sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi

vaide esitajale suured füüsilised koormused, raskuste tõstmine. Tööprotsessi käigus peaks

olema võimalus kehaasendite vahetamiseks ja lõdvestamisharjutuste tegemiseks. Samuti ei sobi

töö sundasendis. Vaide esitaja töövõimet toetab taastusravi ja liikumisravi alustamine,

füsioteraapia. Samuti valuravi, kaasuvate haiguste ravi.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa

üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist

kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba

tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide esitaja

töövõime ei ole vähenenud.

4. XX esitas 14.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsuse

nr TVH/20/009791 ja 21.04.2020 vaideotsuse nr 804 tühistamise nõudes ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata uuesti läbi XXi 07.02.2020 töövõime hindamise taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vaidlustatud töötukassa otsused on õigusvastased.

6. Osaline töövõime (vt TVTS § 5 lg 3 p 2) on isikul, kes ei ole võimeline keskmise raskusega

pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sagedaid

puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite

ära jätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist. Kaebaja rõhutab,

et tema puue pärineb lapseeast lülisamba niverduse tagajärjel, mistõttu on tekkinud püsivad

kaelavalud, mis oluliselt piiravad füüsilist tööd.

7. Kaebaja kasutab erinevaid valuvaigisteid. Kahjustuse tagajärjel XX ei saa täita keerukaid

töid. Seega tema igapäevane tegutsemine, kui ka osavõtt ühiskonnaelus on oluliselt piiratud.

XXil on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 10 aastat, kuna liikumise valdkonna

piirangud on tõenäoliselt püsivad ja vähemuutuvad.

8. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Tallinna büroo 02.02.2011 otsusega nr 708579, 05.03.2013

otsusega nr 947026 ning 19.02.2015 otsusega nr 19.02.2015 tehti kindlaks, et XX on osaliselt

töövõimetu ning töövõimetuse kaotuse protsent on 40% -- põhjus üldhaigestumine. Eesti

Töötukassa 15.02.2018 otsusega nr TVT/18/00920 on tuvastatud püsiv osaline töövõimetus

ning määratud töövõimetoetus.

9. Kaebaja rõhutab, et temal diagnoositud tervise kahjustused (lülilibisemine e spondüloos ja

karpaaltunneli sündroom ning mediaalne epikondüliit; nimme- ja seljavalud, tasakaaluhäired

ja skolioos) jäävad igaveseks, mistõttu tema liikumisfunktsioon ega ka töötamise võimalused

ei taastu kunagi. Seejuures on Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsusega nr TVH/20/009791

tuvastanud ning 21.04.2020 otsusega nr 804 kinnitanud, et XXi töövõime ei ole vähenenud.

Järelikult kaebaja töövõime on jätkuvalt sama, mistõttu ei suuda ta mitmete püsivate

tervisehädade tõttu raskeid asju tõsta ja kanda, ta käed ei kuula täpsust vajavate liigutuste

korral sõna ja ta ei ole võimeline töötama püstijalu ega kõndima pikki vahemaid. Seetõttu

elas kaebaja puudetoetusest ja sai rehabilitatsiooniteenuseid.

3-20-912

7(18)

10. Eesti Töötukassa vaidlusalusest otsusest ei selgu, kuidas XXi puhul töövõime

kindlakstegemiseni jõuti. Samuti ei põhjendanud töötukassa piisavalt, miks XXil puuet ei

tuvastatud. Riigikohus on selgitanud, et töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise otsused tuleb põhjendada selliselt, et taotlused esitanud inimene otsustest ka aru

saaks. Nii ei piisa pelgalt seaduse ja määruste normide ehk juriidilise teksti kopeerimisest

otsusest otsusesse, vaid vajalik on töövõime hindamise metoodika selgitamine lihtsas keeles

ja vajadusel ka näidete abil.

11. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas tuleb nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut seni kaebuse esitaja suhtes läbiviidud

eksperdiarvamuse kohta.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 07.02.2020

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 07.02.2020 esitatud töövõime

hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse,

suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkondades. Kaebaja on märkinud ka muudest tervisehäiretest tingitud piirangud.

14. TTO ekspertarst dr Anne Kork, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed ning 27.02.2020 toimunud visiidipõhise töövõime hindamise andmeid,

koostas 07.03.2020 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse

koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsusega nr TVH/20/009791 tuvastati,

et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames

veel kord kaebaja terviseandmeid (sh 27.02.2020 visiidipõhisel hindamisel tuvastatud

andmeid), kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames

oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus

sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro. Eeltoodu alusel koostati

vaidlustatud vaideotsus nr 804. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse

töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i

terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa

ekspertarst. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja

kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud teine töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr Lembi Aug ning koostanud 19.06.2020 oma seisukoha, milles jääb

esialgse seisukoha juurde.

15. Vastustaja on 09.03.2020 otsuses nr TVH/20/009791 õigesti märkinud, et kaebajal esineb

kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on sisekõrva- ja

kõrgvererõhkhaigus, dorsopaatia ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid, dorsopaatia. Kaebajal on piiratud

raskete esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine

lülisamba struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu. Piirangud ei

3-20-912

8(18)

ole igapäevased ja on erineva intensiivsusega.Valude korral kasutab kaebaja valuvaigisteid,

puhkab. Liikumisel abivahendeid ei kasuta, kõrvalabi ei vaja. Kaebajal on piiratud

liigutused kaelas vasakule pööramisel ja käte sirutamine ülespoole õlavöödet millegi

haaramiseks tekkiva valu ja liikumispiiratuse tõttu. Abivahendina on kasutanud kaelale

tuge. Piirangud on erineva sageduse ja erineva intensiivsusega. TTO ekspertarst leidis, et

kuigi kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ja tegevustes,

ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei

tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist.

16. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst selgitab, et tasakaaluhäireid ei ole TIS-i

andmete alusel kaebajal kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi.

Viisiidipõhisele töövõime hindamisele tuli kaebaja ilma saatjata. Diagnoositud on

vererõhuhaigust, vererõhu kõikumistel võib esineda mõnikord tasakaaluhäireid.

04.02.2019

perearsti

sissekande

kohaselt

vererõhuravimeid

kasutab

kaebaja

ebaregulaarselt, mistõttu vererõhk on kõikuv. Selgitatud vererõhupäeviku täitmist.

Retseptikeskuse andmetel osa vererõhuravimeid annulleeritud retseptide aegumise tõttu,

seega ei ole neid välja ostnud ega tarvitanud. Valu liikumisel erinevates liigestes ja

seljapiirkonnas ei ole igapäevane, valu korral aitavad valuvaigistid. Valu jalga kiirgumist

terviseandmed ei kajasta. Ortopeed dr Ly Aigro on 09.01.2018 objektiivselt kaebajat

uurinud, leidu polnud. Valuravi on tagasihoidlik, seni piirdunud käsimüügiravimitega,

mille tarvitamine ei ole kontrollitav. 09.01.2020 on kaebajale teostatud röntgengrammid

nimmelülidest 2-suunas: nimmelordoos tavaline. Lülid on tavalise kuju ja suurusega.

Lülivahed oluliselt ahenenud ei ole. Lülikehade tagumised servad on ühisel kaarjoonel ja

röntgengramm vaagnapiirkonnast otse: mõlema puusaliigese liigespilu on tavalise, ühtlase

laiusega. Liigespinnad on siledad. Subkondraalses luukoes skleroosi pole. SIliigesed on

veenva haigusliku leiuta. Pehmete kudede vari on iseärasusteta. Seismisega 5 minutit

raskusi ei ole, jalgades on jõud olemas. Lülisamba lülikehade muutusi nimmepiirkonnas

ega liigesmuutusi puusaliigestes ei ole. Taastusravi rakendamisel on tõenäoliselt võimalik

valu ja liikumispiiranguid vähendada.

17. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja taotluses

kirjeldatu alusel tal seismisega kuni 5 min raskusi ei ole, visiidil tuvastati, et jalgades on

jõud hea. Lülisamba lülikehade muutusi nimmepiirkonnas ega liigesmuutusi puusaliigestes

ei ole. 18. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud

muud probleemid“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). TTO ekspertarst selgitab, et

kuigi enesehinnangu alusel esinevad kaebajal öösel jalgades krambid, ei ole kaebaja selle

tõttu viimase viie aasta jooksul arsti poole pöördunud. TIS andmetele tuginedes ei ole seega

tegemist püsiva probleemiga, mis põhjustaks piiranguid liikumise valdkonnas ja avaldaks

mõju töövõime ulatusele. Visiidipõhisel hindamisel tuvastati kaela liikuvuse piiratus

vasakule valu tõttu, kuid üldine liikumisvõimekus on hea (kõndimine korras, tasakaal ja

jalgade jõud hea, liigub treppidel, abivahendeid ei kasuta, ette painutamisel visualiseerub

parem roideküür, valu ei olnud ettepainutamisel). Liikumise valdkonnas võtmetegevuses

“1.1. Liikumine eri tasapindadel“ hinnatud kerge piirang lülisamba struktuursetest

muutustest tingitud kiirema väsimise ja valusündroomi tõttu. Skolioos võib olla

kaasasündinud või elu jooksul omandatud, kuid enamasti jääb täpne põhjus teadmata.

Tegemist on kroonilise seisundiga ja juba tekkinud lülisamba kõverdumine jääbki püsima,

kuid on võimalik vältida kõverdumise süvenemist. Kuna lülisamba kõverdumisega kaasneb

3-20-912

9(18)

seljalihaste asümmeetria ja ebaühtlane toonus, on enesetunnet võimalik parandada

lihaspingete alandamisele ja lihaste tugevdamisele suunatud taastusraviga. Üheks

võimaluseks on ka korrigeeriva ortoosi (korsettravi) rakendamine. Viimase viie aasta

jooksul ortoosi digiretsepti soodushinnaga ostmiseks pole kaebajale välja kirjutatud,

võimalik, et kaebaja omab neid varasemast ajast, ilma retseptita võib ortoose täishinnaga

käsimüügist osta. Visiidipõhisel töövõime hindamisel kaebaja kaelatuge ei kasutanud.

19. Kaebaja on esmases taotluses kurtnud äkiliste pearinglushoogude esinemist ja

visiidipõhisel

töövõime

hindamisel

tasakaaluhäireid.

Visiidil

objektiivsel

uuringul

tasakaaluhäireid ei tuvastatud. Pearinglust vähendavad ravimid viimati välja kirjutatud

06.12.2019, kuid neid pole kaebaja välja ostnud. Viimati analoogsed ravimid ostetud

11.01.2019 koostatud retsepti alusel.

20. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.1. Käte sirutamine“

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal on piiratud parema

käe tõstmine õlavöötmest kõrgemale tekkiva valu tõttu. 13.12.2019 röntgenogrammidel

kaelalülid struktuursete muutusteta, rinnalülide lülidevahed ahenenud ei ole. MRT alusel

05.01.2018. a. lülikehade kuju ja kõrgus on normaalne. Lülisamba kaelalülide C5/6 vahemik

on ahenenud, paremal on dorsaalsele suunatud osteofüüdid ning esineb lülivaheketta nihe

paremale. Olulist spinaal- ega neuroforaminaalstenoosi hinnatavas osas ei tähelda. Seljaajus

leisoone esile ei tule. Parema õlaliigese ultraheli uuringul 16.01.2018 on kõõlused ja ligamendid

intaktsed. RC struktuur ühtlane, RC tavalise paksusega. Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (kaks

ülesvõtet) 09.10.2018 - nii paremal kui vasakul on AC-liigestes kergeid artrootilisi muutusi.

Subakromiaalruum on tavapärane. Pehmetes kudedes lubitihedaid varje ei sedasta.

21. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3. Käteosavus“ ja „2.4.

Käelise tegevusega seotud muud probleemid“ kumbki arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

2019. aasta oktoobris on kaebaja ühekordselt kaevanud hommikust tuimust sõrmedes, kangust

labakätes. Käelise peenmotoorika osas piiranguid visiidi raames objektiivselt kirjeldatud ei ole.

Visiidil kaebaja randme piirakonnas valusid ei kaeba. Käte suremine öösiti ei leia TIS andmetel

kinnitust, sest on enesehinnanguline väide, mida pole objektiivselt uuritud. Terviseandmetes

vastavat otsust pole, et kaebaja ei tohi tõsta üle 5 kg. Visiidipõhisel hindamisel käelises

tegevuses otseseid piiranguid ei leitud, õla- ja küünarliigestest liikuvus on hea. Esineb

liikuvusulatuse piiratus kaelas, lihaspinged, mis mõõdukalt piiravad käte sirutamist. Varem

valutanud ka randmed, nüüd selles piirkonnas valusid ei kaeba. Sõrmede tundlikkuse häired

olid arvatavasti tingitud kaelast. Kaela liikuvuse piiratus vasakule, lõppasendis tunnetas

valuaistingut, rahuolekus valu ei tundvat. Valu tekkimisel, (VAS järgi 7,5) kasutab

valuvaigistit. Õla-, küünarliigeste liikuvus hea.

22. Kaebaja toob kaebuses välja, et temal on diagnoositud karpaaltunneli sündroom ning

mediaalne epikondüliit. TIS andmetel ei ole kaebajal karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis

närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe randmepiirkonna valu tõttu käis kaebaja 2017. aasta

jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlustupepõletikku ja määrati magnetravi

ning väliselt põletikuvastane kreem. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi

11.01.2019 perearsti vastuvõtul. Määrati medikamentoosne ravi, ortoos ja füsioteraapia.

Epikondüliidi puhul on tegemist ülekoormusest tingitud seisundiga, mis tavaliselt saab alguse

valest sportimistehnikast või töövõtetest ja enamikul juhtudel taandub iseenesest. Raviga saab

paranemisprotsessi kiirendada. Tegemist on ajutise liigese liikumispiiranguga, mis püsivalt

töövõime ulatust ei mõjuta.

3-20-912

10(18)

23. Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine)

valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebajal enesehinnaguliselt on kõne kohati kogelev, eriti kui

on pingeline keskkond, esineb ärevust. Visiidil mõned korrad lühiajalisi kokutamise episoode,

mis ei sega igapäevaelu. Tegutsemisvõimet ei sega, kaebaja vajab tuttavat ja rahulikku

keskkonda, milles kogelemist ei esine. Logopeedi poole pöördumiste kohta andmed puuduvad.

24. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Söömise ja joomisega igapäevaselt piiranguid ei esine.

Teadvusel püsimise ja enesehooldusega ärkveloleku ajal piiranguid ei esine. Terviseandmetest

ei nähtu, et kaebaja oleks söömishäirete esinemise tõttu arsti poole pöördunud. Visiidipõhisel

hindamisel kaebaja ärevushoogusid ei kaevanud, terviseandmete alusel ärevushäiret

diagnoositud pole. 25. Kaebaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-

i andmetel kinnitust. Kaebaja enesehinnangulisi ärevushäireid ei ole terviseandmetes

kirjeldatud, haigusena diagnoositud ega nende osas ravi määratud. Visiidil ärevushoogusid

kaebaja ei kaevanud. Pärast 21.04.2020 vaideotsust nr 804 on kaebajale 28.04.2020 esmaselt

ühekordselt väljastatud psühhotroopse ravimi (rahusti) retsept (10 tabletti).

26. Vastustaja 14.02.2018 otsuse aluseks oli dokumendipõhine eksperthinnang ning hinnati

mõõdukad piirangud liikumise valdkonna kõigis võtmetegevustes (v.a liikumisega seotud muud

probleemid)

lähtuvalt

kaebaja

enesehinnangulistest

piirangutest

ja

objektiivsetest

terviseandmetest. 2019. aastal on kaebaja käinud individuaalsel füsioteraapiaseansil ja

seekordsel visiidipõhisel töövõime hindamisel objektiivselt tuvastati liikumise valdkonnas

üksnes kerge piirang 1.1 võtmetegevuses. Seega on liikumise valdkonnas piirangud vähenenud

ning töövõime paranenud.

27. Töövõime hindamisel TVTS § 8 lg-le 1 vastavalt tuvastatakse isikul osaline või puuduv

töövõime kuni 5 aastaks. Lisaks on meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused ajas pidevalt

täienevad ning seetõttu ei saa kaebaja terviseseisundi muutusi ja funktsionaalset võimekust

pikaajaliselt ette prognoosida. Teostatud visiidipõhine hindamine näitas, et viimase kahe aasta

jooksul on liikumise valdkonnas toimunud funktsionaalse võimekuse osas positiivne

dünaamika.

28. Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle

alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab Eesti Töötukassa TVTS ja selle

alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud

puude raskusastet. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust SKA (kordushindajatel kuni

31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja

selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa.

Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel

ei võeta aluseks SKA poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva

töövõimetuse kestust.

KOHTU PÕHJENDUSED

29. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-20-912

11(18)

30. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud

kaebaja töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei

ole.

31. Kaebaja on oma 07.02.2020 taotluses märkinud piirangud liikumise valdkonnas (1.1.

liikumine eri tasapindadel; 1.3. seismine ja istumine ning 1.4. liikumisega seotud muud

probleemid); käelise tegevuse valdkonnas (2.1. käte sirutamine, 2.3 käteosavus, 2.4. käelise

tegevusega seotud muud probleemid); suhtlemise valdkonnas (3.1. inimestega suhtlemine) ning

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (4.3. söömine ja joomine). Lisaks on kaebaja

kirjeldanud muudest tervisehädadest tulenevaid piiranguid (dtl-d 53-60).

32. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

33. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada asjaolud, millest sõltub

haldusakti õiguspärasus; muuhulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel)

(Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

34. Kaebaja terviseseisund ei vastanud eksperdiarvamuse andja hinnangul kaebaja hinnatud

piirangu raskusastmele liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. liikumine eri tasapindadel osas

(TTO ekspertarst leidis, et kaebajal esineb liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. osas kerge

(arvväärtus 1) piirang), 1.3 seismine ja liikumine osas (TTO ekspertarst leidis, et kaebajal

võtmetegevuse 1.3. osas piiranguid ei esine (arvväärtus 0)) ning 1.4. liikumisega seotud muud

probleemid osas (TTO ekspertarst leidis, et kaebajal võtmetegevuse 1.4. osas piiranguid ei esine

(arvväärtus 0)). Lisaks ei vastanud kaebaja terviseseisund eksperdiarvamuse andja hinnangul

kaebaja hinnatud piirangu raskusastmele käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse 2.1. käte

sirutamine osas (TTO ekspertarst leidis, et kaebajal esineb võtmetegevuse 2.1. osas mõõdukas

(arvväärtus 2) piirang), võtmetegevuse 2.3 käteosavuse osas (TTO ekspertarst kaebajal

võtmetegevuses 2.3 piiranguid ei tuvastanud (arvväärtus 0)), võtmetegevuse 2.4 käelise

tegevusega seotud muud probleemid osas (TTO ekspertarst leidis, et kaebajal võtmetegevuses

2.4. piirangud puuduvad (arvväärtus 0)). Kaebaja terviseseisund ei vastanud eksperdiarvamuse

andja hinnangul kaebaja hinnatud piirangu raskusastmele suhtlemise (nägemine, kuulmine,

kõnelemine) valdkonna võtmetegevuse 3.1 inimestega suhtlemine osas (TTO ekspertarst leidis,

et kaebajal võtmetegevuse 3.1 osas piiranguid ei esine (arvväärtus 0)). Kaebaja terviseseisund

ei vastanud eksperdiarvamuse andja hinnangul kaebaja hinnatud piirangu raskusastmele

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuse 4.3 söömine ja joomine osas

(TTO ekspertarst leidis, et kaebajal võtmetegevuse 4.3 osas piiranguid ei esine (arvväärtus 0).

Kaebaja on kirjeldanud ka piiranguid muude tervisehäirete osas (seletamatud ärevushood, eriti

söömise ajal), kuid TTO ekspertarst on leidnud, et TIS andmetes söömis- ega ärevushäireid

kirjeldatud ei ole.

35. Riigikohus on selgitanud, et arvestades töövõime hindamise taotlustega kaasnevat

töökoormust, piisab töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsuse

põhjendamiseks sellest, kui töötukassa selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas

kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti; see eeldab paratamatult, et

teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat; selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste

normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist; haldusakti põhjendamine

3-20-912

12(18)

on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18).

36. Käesoleval

juhul

leiab

kohus,

et

vaidlustatud

09.03.2020

otsus

on

põhjendamispuudustega. See tähendab, et rikutud on HMS § 56 lõikeid 1-2. Nimelt ei selgu

otsusest üheselt, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja töövõime vähenenud ei

ole, kuigi on tuvastatud kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Tuvastatud on piirangud ka suhtlemise

valdkonnas, aga leitud, et see ei mõjuta töövõime ulatust. Täiendavaid selgitusi, miks ei mõjuta

taotluses märgitud piirangud kaebaja töövõimet, otsuses esitatud ei ole.

37. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et kuigi vastustajal on töövõime hindamisel

kahtlemata teatav hindamisruum, ei ole sellele vaatamata tegemist kaalutlusotsusega, vaid

tuvastava haldusaktiga, mille põhjendamisvigadel ei ole samavõrra määravat tähendust

(Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). Käesoleval juhul leiab kohus,

et ülal viidatud põhjendamispuudused ei tingi Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsuse tühistamist,

kuivõrd põhjendamispuudused on kõrvaldatud vaidemenetluses ja kohtumenetluses (HMS §

58). Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses

esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest

haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15 ja

seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on kohus veendunud, et vaideotsuses ja

kohtumenetluses esitatud kaalutlustest lähtus vastustaja ka 09.03.2020 otsuse tegemisel.

38. Kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa oleks pidanud töövõime hindamisel

tuvastama kaebajal osalise töövõime (TVTS § 5 lg 3 p 2).

39. Kohus märgib, et kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad

kaebaja ütlusi kinnitama ka objektiivsed terviseandmed (vt määrus nr 39 § 2 p 1 ja § 5 lg 1). 40.

Tulenevalt TVTS § 5 lg 3 punktist 2 tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul osaline

töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Vastavalt määruse nr 39 § 5 lõikele 3 arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piirangutega. Ka töövõime hindamise metoodikas 1 on selgitatud, et tegutsemisvõimet

hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire

kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule2. Samuti hinnatakse

tegutsemisvõimet alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga

päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks2. Liikumise valdkond

41. Visiidipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu koostanud TTO ekspertarst dr A.

Kork on märkinud 07.03.2020 eksperthinnangus, et taotlejal on kerge tegevuspiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on sisekõrvahaigused, kõrgvererõhkhaigused, deformeerivad

dorsopaatiad (dtl 83). Liikumise valdkonna kokkuvõttes on selgitatud, et piiratud on raskete

esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine lülisamba

1 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium (31.03.2020 korrigeeritud versioon). Kättesaadav

internetilehelt: https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 2 Samas, lk 7.

2 Samas, lk 7.

3-20-912

13(18)

struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu; piirangud ei ole

igapäevased ja on erineva intensiivsusega; valude korral kasutab valuvaigisteid, puhkab;

liikumisel abivahendeid ei kasuta ja kõrvalabi ei vaja (dtl 82). Piirangu põhjustanud haiguse

kulgemise osas on TTO ekspertarst samas märkinud, et taastusravi rakendamisel ja

liikumisraviga tõenäoliselt paranemine (dtl 83) ning taotleja on osaliselt kohanenud piiranguga,

taastusravi ja liikumisravi, vajadusel valuravi (dtl 83). TTO ekspertarst on loetletud ka TIS

andmed, mida on arvesse võetud eksperthinnangu koostamisel (dtl 82).

42. Vastustaja on esitanud kohtule töötukassa ekspertarsti dr Lembi Augi seisukoha XXi

poolt 07.02.2020 töövõime hindamise taotluses, 13.03.2020 esitatud vaides ning 14.05.2020

kohtule esitatud kaebuses kirjeldatud piirangutele (digiallkirjastatud 19.06.2020; edaspidi

töötukassa ekspertarsti seisukoht, dtl-d 105-110). Töötukassa ekspertarst märgib järgmist: „/…/

liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang kergeks. TIS andmete

kohaselt on kaebajal seljavalud (sh nimmevalud) aastaid, röntgenoloogilised muutused on TISs

leitud juba 2018. aastast. Visiidil on kaebaja öelnud, et skolioos on diagnoositud 20 aastat

tagasi. 20.01.2020 teostatud röntgenoloogilisel uuringul lülisamba lülikehade muutusi

nimmepiirkonnas ega liigesmuutusi puusaliigestes ei leitud. 27.02.2020 toimunud visiidil

kõndimine korras, tasakaal hea ja jalgade jõud hea, liigub treppidel, abivahendeid ei kasuta, ette

painutamisel visualiseerib parem roideküür, valu ei olnud ettepainutamisel. Valu liikumisel ei

ole igapäevane ja valu korral aitavad valuvaigistid. Kaebajal esinevad lülisamba struktuursed

muutused eelkõige lülisamba rinnaosas (vildakselgsus ehk skolioos ja ülemäärane

kumerselgsus e küfoos), mis olulisel määral liikumispiiranguid ei põhjusta. Liikumise

valdkonnas võtmetegevuses „1.1 liikumine eri tasapindadel“ hinnatud kerge piirang on seotud

muutustest tingitud kiirema väsimise ja valusündroomiga. Et lülisamba kõverdumisega kaasneb

seljalihaste asümmeetria ja ebaühtlane toonus, on enesetunnet võimalik parandada lihaspingete

alandamisele ja lihaste tugevdamisele suunatud taastusraviga. Üheks võimaluseks on ka

korrigeeriva ortoosi (korsettravi) rakendamine, kuid hetkel seda ei ole kaebaja vajanud. Viimase

viie aasta jooksul ortoose pole välja kirjutatud (sh kaela toetavat korsetti, küünarnukkide

ortoosi), võimalik, et kaebaja omab neid varasemast ajast. Visiidipõhisel töövõime hindamisel

kaebaja kaelatuge ei kasutanud. Tasakaaluhäireid ei ole TIS-i andmete alusel kaebajal

kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi. Diagnoositud on vererõhuhaigust,

vererõhu kõikumistel võib esineda mõnikord tasakaaluhäireid. 04.02.2019 perearsti sissekande

kohaselt vererõhuravimeid kasutab kaebaja ebaregulaarselt, mistõttu vererõhk on kõikuv.

Selgitatud vererõhupäeviku täitmist. Retseptikeskuse andmetel osa vererõhuravimeid

annulleeritud retseptide aegumise tõttu, seega ei ole neid välja ostnud ega tarvitanud. Valu

liikumisel erinevates liigestes ja seljapiirkonnas ei ole igapäevane, valu korral aitavad

valuvaigistid. Valuravi tagasihoidlik, seni piirdunud käsimüügiravimitega, mille tarvitamine ei

ole kontrollitav. Kaebaja on esmases taotluses kurtnud äkiliste pearinglushoogude esinemist ja

visiidil tasakaaluhäireid. Visiidil objektiivsel uuringul tasakaaluhäireid ei tuvastatud.

Pearinglust vähendavad ravimid viimati välja kirjutatud

06.12.2019, kuid neid pole kaebaja välja ostnud. Viimati analoogsed ravimid ostetud

11.01.2019 koostatud retsepti alusel.“

43. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on töövõime hindamise menetluses võtnud arvesse

asjaolu, et kaebajal on diagnoositud skolioos, samuti on käsitletud kaebaja märgitud nimme- ja

seljavalusid, tasakaaluhäireid ning äkilisi pearinglushoogusid. Kohtule esitatud TTO

ekspertarsti eksperthinnangus ja töötukassa ekspertarsti seisukohas on mh viidatud ortopeedi

Ly Aigro 23.01.2018 epikriisile: anamnees 09.01.2018 Ly Aigro, milles on kirjeldatud, et

varasemast teada lülisamba skolioos, L5 anterolistees I aste koos spondülolüüsiga, krooniline

3-20-912

14(18)

alaseljavalu ägenemisega (dtl 76). Samuti on tuginetud perearsti Andrei Borissov 14.10.2019

epikriisile ning ortopeedi dr Nadežda Plaunova 09.01.2020 epikriisile.

44. Vastustaja on hinnanud liikumise valdkonna piiranguid koosmõjus võimaliku ravi ja

abivahenditega. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja poolt välja pakutud ravi ei oleks võimalik

või abivahendite kasutamine oleks võimatu või leevendust ei pakuks. TIS andmete kohaselt

(perearsti 04.02.2019 sissekanne) on kaebaja kasutanud vererõhuravimeid ebaregulaarselt (dtl

70). Lisaks nähtub 07.03.2020 eksperthinnangust, et 27.02.2020 visiidil kaelatuge ei kandnud;

taastusravi saanud 12 aastat tagasi, rohkem pole saanud, kuivõrd ei ole seda soovinud;

ärevushoogusid ei kaevanud; tasakaal hea (dtl 83). Kohus nõustub vaideotsuses toodud

põhjendustega seoses töövõime hindamisega liikumise valdkonnas (vaideotsuse lk-d 3-4; dtl-d

20-21) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

45. Kaebaja märgib kaebuses, et tal on diagnoositud karpaaltunneli sündroom ja mediaalne

epikondüliit. Seejuures ei ole kaebaja viidanud ühelegi TIS väljavõttele või kandele või mõnele

muule tõendile, mis seda väidet kinnitaks. Kohtule esitatud TIS andmetest seda ei nähtu. TIS

andmetel käis kaebaja parema käe randmepiirkonna valu tõttu 2017 jaanuaris reumatoloogi

vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlusetupepõletik ning määrati magnetravi ja väliselt

põletikuvastane kreem Diclac (dtl 77). Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi

11.01.2019 perearsti vastuvõtul; määrati medikamentoosne ravi, ortoos ja füsioteraapia (dtl 70).

Käelise tegevuse valdkond

46. Kaebaja märgib, et ta ei suuda mitmete püsivate tervisehädade tõttu raskeid asju tõsta ja

kanda ning ta käed ei kuula täpsust vajavate liigutuste korral sõna.

47. TTO ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse valdkonna arvväärtusega 2 (dtl 85) ning

leidnud kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas,

mille põhjuseks on liigeste muud haigusseisundid; deformeerivad dorsopaatiad (dtl-d 86-87).

TTO ekspertarsti hinnang võtmetegevusele 2.1 käte sirutamine on järgmine: „taotlejal on

piiratud parema käe tõstmine õlavöötmest kõrgemal[e] tekkiva valu tõttu. Röntgenogrammidel

kaelalülid struktuursete muutusteta, rinnalülide lülidevahed ahenenud ei ole. MRT alusel

05.01.20[1]8. a. Lülikehade kuju ja kõrgus on normaalne. C5/6 vahemik on ahenenud, paremal

on dorsaalsele suunatud osteofüüdid ning esineb parem subartikulaarne diskiprotrusioon.

Olulist spinaal- ega neuroforaminaalstenoosi hinnatavas osas ei tähelda. Seljaajus liesoone esile

ei tule[.] Parema õlaliigese UH-uuring 16.01.20[1]8. Kõõlused ja ligamendid intaktsed. RC

struktuur

ühtlane,

RC

tavalise

paksusega.

Rönteniülesvõte

ülajäsemetest

(kaks

ülesvõtet)09.10.2018- nii paremal kui ka vasakul on AC-liigestes kergeid artrootilisi muutusi.

Subakromiaalruum on tavapärane. Pehmetes kudedes lubitihedaid varje ei sedasta.“ (dtl-d

8384). TTO ekspertarsti antud füsioterapeutilise hindamise kohaselt kaebaja kaelatuge ei

kasutanud; kaela liikuvuse piiratus vasakalue, lõppasendis tunnetas valuaistingut, rahulolekus

valu ei tundvat; valu tekkimisel, (VAS järgi 7,5), kasutab valuvaigistit; õla-, küünarliigeste

liikuvus on hea. Probleemiks selgrookõverdus- scolioos, millest lihaspinged ja liikuvusulatuse

piiratus kaelas (dtl 84). TTO ekspertarsti hinnangul on piirangu põhjustanud haigus taastusravi

alustamisel ja jätkamisel tõenäoliselt paranev, soovitatud vajadusel kasutada kaelatuge

lihaspingete alandamiseks ning jätkata lihaste tugevdamisega, seljakirurgi konsultatsiooni (dtl

86). 48. Töötukassa ekspertarst märgib oma seisukohas järgmist: „/…/ käelise tegevuse

valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang mõõdukaks. Visiidil käelises

tegevuses otseseid piiranguid ei leitud, õla- ja küünarliigestest liikuvus on hea. Esineb

liikuvusulatuse piiratus kaelas, lihaspinged, mis mõõdukalt piiravad käte sirutamist.

3-20-912

15(18)

05.01.2018. a. MRT alusel on lülikehade kuju ja kõrgus normaalne. Lülisamba kaelalülide C5/6

vahemik on ahenenud, paremal on dorsaalsele suunatud osteofüüdid ning esineb lülivaheketta

nihe paremale. Olulist spinaal- ega neuroforaminaalstenoosi hinnatavas osas ei tähelda.

Seljaajus leisoone esile ei tule. Valu ja liikumispiiratus ei ole püsiva iseloomuga, valuravi on

tagasihoidlik ning enesetunnet on võimalik parandada lihaspingete alandamisele ja lihaskorseti

tugevdamisele suunatud taastusraviga. 2019. aasta oktoobris on kaebaja ühekordselt kaevanud

hommikust tuimust sõrmedes, kangust labakätes. Käelise peenmotoorika osas piiranguid

visiidipõhise töövõime hindamise raames objektiivselt kirjeldatud ei ole. Visiidil kaebaja

randme piirakonnas valusid ei kaeba. Käte suremine öösiti ei leia TIS andmetel kinnitust, sest

on enesehinnanguline väide, mida pole objektiivselt uuritud. Terviseandmetes vastavat otsust

pole, et kaebaja ei tohi tõsta üle 5kg. Kaebaja toob kaebuses välja, et temal on diagnoositud

karpaaltunneli sündroom ning mediaalne epikondüliit. TIS andmetel ei ole kaebajal

karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe

randmepiirkonna valu tõttu käis 2017. aasta jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi

kõõlustupepõletikku ja määrati magnetravi ning väliselt põletikuvastane kreem. Vasaku

küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019 perearsti vastuvõtul. Määrati

medikamentoosne ravi, ortoos ja füsioteraapia. Digiretsepte ortoosi soodushinnaga ostmiseks

ei ole kirjutatud. Epikondüliidi puhul on tegemist ülekoormusest tingitud seisundiga, mis

tavaliselt saab alguse valest sportimistehnikast või töövõtetest ja enamikul juhtudel taandub

iseenesest. Raviga saab paranemisprotsessi kiirendada. Tegemist on ajutise liigese

liikumispiiranguga, mis püsivalt töövõimet ei mõjuta.“ (dtl 108).

49. Kuigi TIS andmetel (perearsti dr A. Borissov 14.10.2019 epirkiis) on kaebaja kurtnud

perearstile, et hommikuti on sõrmed tuimad, siiski ei leia see kinnitust muudest TIS andmetest.

Nimelt on perearst suunanud kaebaja ortopeedi juurde, kuid ortopeedi dr N. Plaunova

09.01.2020 epikriisis ei ole sõrmede tuimust mainitud (dtl-d 63-64).

50. TTO ekspertarsti 07.03.2020 eksperthinnangus on märgitud, millised tegevused on

välistatud/takistatud/piiratud (esemete tõstmine ja kandmine, küünitamine, TT ja Tta esemete

kandmine, liigutamine ja käsitsemine ning muul viisil liikumine). Töötingimustena on

märgitud, et ei sobi suured füüsilised koormused, raskuste tõstmine, tööprotsessi käigus peaks

olema võimalus kehaasendite vahetamiseks ja lõdvestamisharjutuste tegemiseks, sundasendid

ei sobi (dtl 93). Tegevusvõime koondkokkuvõttes on märgitud, et piiratud on raskete esemete

tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine lülisamba

struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu, kuid piirangud ei ole

igapäevased ja on erineva intensiivsusega; valude korral kasutab kaebaja valuvaigisteid, puhkab

(dtl 93).

51. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel

tuvastanud, et kaebaja terviseseisundist lähtuvalt on kaebajal piiratud raskete esemete tõstmine

ja kandmine. Samas on TTO ekspertarst ning töötukassa ekspertarst mõlemad selgitanud, et

taastusraviga saab käelise tegevuse valdkonnas paranemisprotsessi kiirendada.

52. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega;

hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja –tingimusi on võimalik vältida. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et

töövõime hindamise käigus antakse abivahendite vajaduse, töövõime toetamise ja

töötingimuste kohta soovitusi, mida teades ja arvestades saab inimest aidata tööelus osalemisel,

sh töö leidmisel ja töö hoidmisel (lk 6).

3-20-912

16(18)

53. Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega, mis puudutavad kaebaja

tegutsemisvõimet käelise tegevuse valdkonnas (vaideotsuse lk-d 4-5; dtl-d 21-22) ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

Suhtlemise ja teadvusel püsimise valdkonnad ning piirangud muude tervisehäirete osas 54.

Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, millise võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja

hinnang suhtlemise ja teadvusel püsimise valdkondades ning muude tervisehäirete osas vale.

55. TTO ekspertarst on märkinud seoses võtmetegevusega 3.1, et taotleja kirjeldatud piirangud

ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad; kõne kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond,

ärevus; tegutsemisvõimet ei sega, vajab tuttavat ja rahulikku keskkonda, milles kogelemist ei

esine (dtl 87). 56. Töötukassa ekspertarst on märkinud suhtlemise valdkonna hinnangu osas

järgmist: „Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine)

valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Lühinägevust ei esine. Lugemisel kasutab prille.

Kuulmislangust TISandmetel ei esine. Visiidil 27.02.2020 kaebaja ärevushoogusid ei

kaevanud, küll oli märgata kõnes mõned korrad lühiajalisi kokutamise episoode. Kaebaja kõne

on kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond, esineb ärevust. Tegutsemisvõimet see ei

sega, vajab tuttavat ja rahulikku keskkonda, milles kogelemist ei esine. Visiidil mõned korrad

lühiajalisi kokutamise episoode, mis ei sega igapäevaelu. Logopeedi poole pöördumiste kohta

andmed puuduvad. Tuleb märkida, et töövõime hindamisel peetakse silmas üldist töövõimet,

piirangu mõju avaldub töötingimuste valikus. Antud juhul ei ole soovitatav töötamine

tingimustes, kus on vaja kestev rääkimine, kuid piirang ei mõjuta üldist töövõimet.“ (dtl 109).

57. Ülaltoodust ilmneb, et ekspertarstid on selgitanud, miks kaebajal piiranguid suhtlemise

valdkonnas ei esine. Ühtlasi ei ole kaebaja viidanud konkreetsetele TIS andmetele või

muudele tõenditele, mis kinnitaksid taotluses märgitud suhtlemise valdkonnas piirangute

esinemist.

58. Kohus nõustub vaideotsuses tooduga, et piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas ei leidnud TIS andmetel ja 27.02.2020 visiidil tuvastatud andmetel kinnitust

(dtl 22). Samuti nõustub kohus vaideotsuses märgituga, et piirangud muude tervisehäirete

osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust, visiidi käigus tuvastati, et esineb vähest kogelemist

(dtl 22; HKMS § 165 lg 2).

59. Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste

summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei

liideta (määrus nr 39 § 6 lg-d 3, 4 ja 6).

60. Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajal hinnati valdkondade võtmetegevused järgmiselt; 1)

liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu

liikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud

muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte

sirutamine – arvväärtusega 2; asjade ülestõstmine ja liigutamine – arvväärtusega 0;

käteosavus – arvväärtusega 0; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega

0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kuivõrd

ekspertarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks juhul, kui võtmetegevuste

raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem, siis hindas TTO ekspertarst

kaebaja töövõimeliseks (vt määrus nr 39 § 8 lg 5) (dtl-d 99-100). Vaideotsuses on toodud

põhjalikud selgitused, kuidas on hinnatud kaebaja töövõimet ning jõutud järeldusele, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl-d 98-103).

3-20-912

17(18)

61. Kaebaja on viidanud varasematele SKA otsustele ja Eesti Töötukassa otsustele, mille alusel

on kaebajal tuvastatud osaline töövõime ning määranud töövõimetoetuse.

62. Vastustaja on selgitanud, et Eesti Töötukassa 14.02.2018 otsuse aluseks oli

dokumendipõhine eksperthinnang, kuid 2019. aastal käis kaebaja individuaalsel

füsioteraapiaseansil ja visiidipõhisel töövõime hindamisel tuvastati liikumise valdkonnas

üksnes kerge piirang 1.1. võtmetegevuses. Lisaks on vastustaja märkinud, et meditsiinilised

teadmised ja ravivõimalused ajas pidevalt täienevad ning seetõttu ei saa kaebaja

terviseseisundi muutusi ja funktsionaalset võimekust pikaajaliselt ette prognoosid.

Töövõime hindamisel tuvastatakse isikul osaline või puudub töövõime kuni 5 aastaks (vt

TVTS § 8 lg 1).

63. Vastavalt TVTS § 7 lõikele 3, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku

töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse

saamiseks TVTS § 7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.

64. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja käis 27.02.2020 ekspertarsti vastuvõtul

(visiidipõhise töövõime hindamise eksperthinnang 07.03.2020, lk 4; dtl 83) ning Eesti

Töötukassa 09.03.2020 otsuse aluseks on 07.03.2020 koostatud visiidipõhine töövõime

hindamise eksperthinnang. Visiidipõhise hindamise eesmärk on täpsustada isiku tegutsemis- ja

osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Seetõttu võib dokumendipõhine

eksperthinnang erineda visiidipõhisest eksperthinnangust. Vastustaja on asjakohaselt

selgitanud, et meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused ajas pidevalt täienevad, mistõttu ei

saa kaebaja terviseseisundi muutusi ja funktsionaalset võimekust pikaajaliselt ette prognoosida.

65. Kaebaja leiab, et töötukassa ei ole põhjendanud kaebajal puude tuvastamata jätmist.

66. Kohus nõustub vastustajaga, et Eesti Töötukassa pädevuses ei ole puude raskusastme

tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamiseks esitatakse taotlus SKA-le (puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 22 lg 1). Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust

SKA (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris

riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates

01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja

selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt

tuvastatud puude raskusastet ega SKA poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust

(protsendid) ja püsiva töövõimetuse kestust.

67. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata, kuivõrd sõltumata

põhjendamispuudustest on vaidlustatud 09.03.2020 otsus lõppjäreldustes õige. Sel põhjusel

jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus tühistada 21.04.2020 vaideotsus.

68. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner kohtunik

3-20-912

18(18)