2-19-7580/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7580

Tsiviilasi

Ljudmila Orlova avaldus Sillamäe linn, Mere pst 1

korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse punkti 1

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Sillamäe linn, Mere

pst 1 korteriühistu (registrikood 80441572), lepinguline esindaja

Marina Suhnjova

Vastustaja

(avaldaja):

Ljudmila

Orlova

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Abakumov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 1. juuli 2020 määrus ja teha uus määrus, millega jätta

rahuldamata Ljudmila Orlova avaldus Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu 19. märtsi

2019 üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Ljudmila Orlova kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Ljudmila Orlova (avaldaja) esitas 18. mail 2019 avalduse Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu

(puudutatud isik; korteriühistu) vastu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks. Avaldaja palus menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kanti korteriühistu registrisse 8. jaanuaril 2018. Varasemalt valitses

korteriühistut MEKE Sillamäe AS. Majas on alternatiivsel küttel 10 korterit, sh avaldaja korter X.

Tasu arvestamine üldkasutatavate pindade kütte eest toimus vastavalt tariifidele, mida kohaldas

MEKE Sillamäe AS kuni korteriühistu juhtimise üleminekuni juhatusele 2018 mais. Kütteperioodi

alguses andis KÜ juhatuse esimees raamatupidajale korralduse alates 2018 oktoobrist kohaldada

kulude arvestamiseks ja arvestuste tegemiseks üldkasutatavate ruumide kütte eest teist metoodikat,

mis oluliselt suurendas individuaalse küttega korterite kulusid.

19. märtsil 2019 toimus korteriühistu üldkoosolek, kus kinnitati korteriühistu põhikiri, mille punkti

4.2 alapunki c kohaselt on ühistu liige kohustatud tegema perioodilisi ettemakseid ühistu

majanduskulude katteks (hooldus- ja remondikulud, kindlustus ja muud sihtotstarbelised maksed)

üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide alusel vastavalt kaasomandi osa suurusele, ning alapunkti

d alusel tasuma regulaarselt üks kord kuus iga kuu viimaseks päevaks maja ühiste

kommunikatsioonide kaudu tarbitud makseid kommunaalteenuste eest (soojavarustus, vee- ja

kanalisatsioonivarustus, gaasivarustus, prügivedu jne) pärast kulude suuruse selgumist.

Kommunaalteenuste eest tasutavate maksete suuruse määramise aluseks on maja soojusemõõtja

järgi tarbitud kütmisele kuluva 1/3 soojusenergiast jagatuna võrdselt 30-le korterile ja

korteriomandile Ml vastavalt korteriomanike kaasomandi osa suurusele; maja soojusemõõtja järgi

tarbitud kütmisele kuluva 2/3 soojusenergiast jagatakse keskküttega korteritele nr 1, 3, 4, 5, 6, 7,

8, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 20, 21, 22, 26, 28, 29 vastavalt kaasomandi osa suurusele.

Avaldaja ei olnud nõus põhikirja vastuvõtmisega ning esitas üldkoosolekul kirjaliku eriarvamuse.

Avaldaja leidis, et põhikirjaga vastu võetud tasu arvestamise tingimused kütte eest on vastuolus

seadusega ega ole põhjendatud arvutustega (KrtS § 17 lg 2).

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja oli seisukohal, et avaldus tuleb jätta menetlusse

võtmata TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel. TsÜS § 38 lg 4 sätestab, et organi liige, kes otsuse tegemisel

osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele. Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldaja ei esitanud oma vastuväidet

õigeaegselt ning seega ei ole täidetud MTÜS § 24 lg-s 3 toodud tingimus.

Avaldaja ei ole põhjendanud, millise seaduse sättega on vastuolus ühistu põhikirjaga sätestatud

majanduskulude arvestamise kord soojuseenergia osas. 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse

punkt 1, millega on kinnitatud põhikiri, sh soojuskulude jaotamise kord pindalapõhisest

arvestusest erineva kohustuste jaotuse alus, ei ole seadusega vastuolus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 1. juuli 2020 määrusega avalduse ja tunnistas kehtetuks Sillamäe linn,

Mere pst 1 korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse punkti 1 põhikirja vastuvõtmise osas.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määras, et menetluskulud määratakse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et 19. märtsi 2019 üldkoosolek kutsuti

kokku seaduse ja põhikirjaga kooskõlas ning, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud.

Samuti puudub vaidlus, et avaldaja sai õigeaegselt koosoleku kokkukutsumisest teada ja võttis

koosolekust osa.

Avaldaja ei ole nõus põhikirja punktidega 4.2 c ja d, millega muudeti varem kehtinud keskküttega

seonduvat arvestuse metoodikat. Avaldaja esitas üldkoosolekul oma eriarvamuse kirjalikult.

TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS

§ 24 lg 3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Kohus lähtus üldkoosoleku protokollist, mille esitas avaldaja (tl 5, 114, tõlge tl-l 9). Vaidlust ei

ole, et just see protokoll pandi maja infotahvlile MTÜS § 21 lg-s 7 sätestatud tähtaja jooksul.

Maakohus leidis, et avaldaja, kes esitas üldkoosolekul kirjalikult oma eriarvamuse, on esitanud

üldkoosolekul vastuväite otsusele. Tähendust ei oma asjaolu, et suuline eriarvamuse esitamine jäi

protokollis kajastamata. Kohus leidis, et avaldaja ei ole kaotanud õigust nõuda korteriühistu otsuse

kehtetuks tunnistamist.

Kohus oli seisukohal, et põhikirjaga ette nähtud soojuskulude jaotus ei ole KrtS § 40 lg-ga 2

kooskõlas. Omanikud, kel on gaasiküte, peavad kandma 1/3 kogu elamu soojusemõõtja järgi

tarbitud soojusenergia eest, s.o ühiskasutuses olevad ruumid, nende korterites alles jäänud

keskkütte torudest (püstik) saadav soojusenergia, samuti soojusenergia eest, mis on korterites, kus

on keskküte alles. Eluliselt on mõistetav, et korteriomand, kuhu jäi keskküte, tarbib rohkem

soojusenergiat kui korteriomand, kus on gaasiküte ja jäi alles püstik. Üldkoosoleku protokollist ei

nähtu, et soojusenergia arvestamise metoodika oleks üldkoosolekul esitatud ja, et arutelu oleks

toimunud.

Kohus leidis, et põhikirja punktis 4.2 alapunktides c ja d märgitud soojuskulude jagamine ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega ega ole mõistlik, samuti kahjustab ülemääraselt korteriomanike

õigustatud huve, kel on gaasiküte olemas, kuna nad peavad kandma soojuskulud ka korteriomanike

eest, kes evivad keskkütet.

Kohus oli seisukohal, et kuna põhikiri võeti tervikuna vastu, ei ole võimalik tunnistada kehtetuks

konkreetse põhikirja punkti, mistõttu rahuldas kohus avalduse ja tunnistas kehtetuks üldkoosoleku

otsuse punkti 1, millega kinnitati korteriühistu põhikiri.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

Maakohus rikkus TsMS § 348 lg-t 2, § 348 lg 3 teist lauset, § 351 lg-t 2, § 329 lg-t 3. Maakohus

pole selgitanud pooltele tõendamiskoormise jagamist. Maakohus on jätnud eelmenetluse

ülesanded täitmata.

Maakohus tunnistas kehtetuks üldkoosoleku punkti, millega võeti vastu põhikiri tervikuna.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja vaidlustas ainult punkti 4.2. alapunkti d kütmiseks

kuluva soojusenergia jaotamise metoodika osas. Maakohus ületas nõude piire.

Arusaamatu on maakohtu järeldus, et soojusekulude jaotus peab olema põhjendatud reaalsete

arvestustega. Eelmenetluses ei selgitanud maakohus menetlusosalistele, et selline asjaolu omab

lahendamisel tähendust.

Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kehtestatud soojuskulude jaotamine ei ole kooskõlas hea

usu põhimõttega.

Puudutatud isiku 30. novembri 2018 üldkoosoleku protokollis nähtub (lisa 1), et veel novembris

2018 arutati soojuskulude jaotamise metoodikat üldkoosolekul ning võimaldati kõikidel liikmetel

sellega tutvuda.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud KrtS § 40 lg 2. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et arvestused on ebaõiged.

Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 351 lg-t 3. Maakohus ei andnud puudutatud isikule

võimalust lükata ümber avaldaja ebaõige info, et korteris puuduvad kekkütte torud/püstikud.

Püstikud on avaldaja korteris, mis soojendavad kaudselt ka avaldaja korterit.

Maakohus tegi ebaõige järelduse, et korteriühistus rakendatud soojusekulude jaotamise viis

kahjustab ülemääraselt avaldaja õigustatud huve. Maakohus ei põhjendanud oma seisukohta.

Avaldaja ei esitanud üldkoosolekul oma vastuväiteid nõuetekohaselt. Üldkoosoleku käigus ja

põhikirja arutamisel tegi avaldaja ettepaneku muuta ainult põhikirja punkti 4.2. c. Ülejäänud

põhikirja punktide osas ei esitanud avaldaja oma vastuväiteid koosolekul.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avalduse rahuldamata. Määruskaebus

rahuldatakse.

7. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei esitanud oma vastuväiteid 19. märtsi 2019 üldkoosolekul

õigeaegselt ja nõuetekohaselt, mistõttu puudub avaldajal MTÜS § 24 lg 1 järgi õigus nõuda

üldkoosoleku otsuse p-i 1 kehtetuks tunnistamist.

Ringkonnakohus märgib, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et avaldaja esitas 19. märtsi 2019

üldkoosolekul oma kirjaliku eriarvamuse üldkoosoleku otsuse p-i 1 (põhikirja punkti 4.2. c ja d)

osas, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas eriarvamuse esitamist saab käsitleda vastuväite

esitamisena, mis annab õiguse MTÜS § 24 lg 1 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et praegusel juhul saab kirjaliku

eriarvamuse esitamist käsitleda vastuväite esitamisena üldkoosoleku otsuse p-i 1 (põhikirja punkti

4.2. c ja d) osas. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud määruses,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Ringkonnakohus ei nõustu

puudutatud isikuga selles, et kuna avaldaja ei ole nõudnud oma eriarvamuse kandmist

üldkoosoleku protokolli, ei saa ta otsust vaidlustada.

Tulenevalt KrtS § 20 lg 1 teisest lausest kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks

KrtS-is sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22

lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta

sätestatut.

Antud loetelu on ammendav, mistõttu ei kohaldu asjas puudutatud isiku viidatud MTÜS § 24 lg 3.

Samas juriidilise isiku organi otsuse kehtetust reguleerib üldnormina TsÜS § 38. TsÜS § 38 lg 4

teise lause kohaselt võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks

tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

Ringkonnakohtu arvates on avaldaja, esitades 19. märtsi 2019 üldkoosolekul kirjaliku eriarvamuse

(I kd tl 9-10), esitanud vastuväite põhikirja punktidele 4.2. c ja d. Asjaolu, et eriarvamus lisati

protokollile ning vastuväidet ei protokollitud, ei muuda seda, et sisuliselt avaldaja esitas vastuväite

põhikirja punktidele 4.2. c ja d.

Seega oli avaldaja õigustatud esitama korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude.

8. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on esitanud tähtaegselt otsuse kehtetuks tunnistamise nõude.

TsÜS § 38 lg 1 alusel võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kuna antud juhul on vaidlustatud otsust, millega kinnitati korteriühistu põhikiri, siis saaks otsuse

kehtetuse aluseks TsÜS § 38 lg 1 kohaselt olla otsusega kinnitatud põhikirja vastuolu seadusega.

9. Avaldaja väite kohaselt on korteriühistu 19. märtsi 2019 üldkoosoleku otsusega kinnitatud

põhikirjaga ette nähtud soojusenergia kulude arvestamise kord (punktid 4.2. c ja d) vastuolus KrtS

§ 40 lg-ga 2 ning seetõttu kehtetud.

9.1. Korteriühistu põhikirja vaidlusalused punktid on sätestatud alljärgnevalt:

4.2. Ühistu liige on kohustatud:

c) teha perioodilisi ettemakseid ühistu majanduskulude katteks (hooldus- ja remondikulud,

kindlustus ja muud sihtotstarbelised maksed) üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide alusel

vastavalt kaasomandi osa suurusele;

d) tasuma regulaarselt – üks kord kuu, iga kuu viimaseks päevaks maja ühiste kommunikatsioonide

kaudu tarbitud maksed kommunaalteenuste eest (soojavarustus, vee- ja kanalisatsioonivarustus,

gaasivarustus, prügivedu jne) pärast kulude suuruse selgumist. Kommunaalteenuste eest tasutavate

maksete suuruse määramise aluseks on:

 maja soojusemõõtja järgi tarbitud kütmisele kuluva 1/3 soojusenergiast jagatakse võrdselt

30-le korterile ja korteriomandile M1 vastavalt korteriomanike kaasomandi osa suurusele;

 maja soojusemõõtja järgi tarbitud kütmisele kuluva 2/3 soojusenergiast jagatakse

keskküttega korteritele nr 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 20, 21, 22, 26, 28,

29 vastavalt kaasomandi osa suurusele.

9.2. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja

tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha,

et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule.

9.3. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhikirja punktid 4.2. c ja d vastuolus KrtS § 40 lg-ga 2.

Viidatud säte võimaldab põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-st 1 (jaotus vastavalt kaasomandi

suurusele) erineva kohustuste jaotuse aluse. KrtS § 40 lg 2 esimene lause võimaldab kohustusi

jaotada lg-s 1sätestatust erinevalt, kui see on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt korteriomanike

õigustatud huve. Sama sätte teise lause kohaselt võib eelkõige põhikirjaga näha ette tegelikust

tarbimisest sõltuvate kohustuste erineva jaotuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu

üldkoosoleku vastuvõetud põhikirja punktid 4.2. c ja d, mis jaotavad soojuskulud ühistu liikmete

vahel teistsuguse põhimõtte järgi kui on sätestatud KrtS § 40 lg-s 1, vastuolus seadusega.

9.4. Avaldaja väide, et põhikirjaga muudeti varem kehtinud keskküttega seonduva arvestuse

metoodikat ja ilma soojustehnilise arvestuseta kinnitatud metoodika alusel kehtestati uued tariifid,

mille tõttu need oluliselt suurenesid, ei anna alust asuda seisukohale, et põhikirja punktid 4.2. c ja

d on vastuolus seadusega.

Paljasõnaline on avaldaja seisukoht, et uus keskküttega seonduv arvestuse kord on ebamõistlik ja

tekitab üleliigset kahju korteriomanike õigustatud huvidele. Avaldaja ei ole menetluse kestel

esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, milline koormus keskkütte eest tasumisel peaks

langema alternatiivküttele üleläinud korteriomanikele. Ainuüksi asjaolu, et uue põhikirjaga

kinnitatud keskküttega seonduva arvestuse korra kohaselt suureneb alternatiivküttele üleläinud

korteriomanike panus keskkütte kulude kandmisel, ei tõenda uue arvestuse korra ebamõistlikkust

ja korteriomanike õigustatud huvide liigset kahjustamist.

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kui avaldaja arvates on alternatiivküttele üleläinud

korteriomanike poolt tasumisele kuuluva keskkütte tasu õigeks arvestamiseks vajalik vastava

spetsialisti arvamus, samuti on vaja läbi viia maja energiaaudit, siis oli tal võimalik esitada sellised

taotlused üldkoosolekul või ise koguda asjakohaseid arvamusi. Antud juhul on puudutatud isik

lähtunud keskküttega seonduva arvestuse korra kehtestamisel Eesti Jõujaama ja Kaugkütte Ühingu

september 2006 tööst „Küttekulude jaotamine korruselamus korterite hoone ühtsest

küttesüsteemist lahtiühendamise korral“ (I kd tl 85-105).

9.5. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja ei ole oma avalduses välja toonud asjaolusid, mille

alusel oleks võimalik tuvastada üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse vastuolu seadusega või

põhikirjaga. Kuna vaidlustatud üldkoosoleku otsus on kooskõlas seadusega, siis ei saa seda

tühistada. Samuti ei ole avaldaja esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks otsuse

tühisusele (KrtS § 29 lg 1).

10. Ringkonnakohus leiab, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et alternatiivkütet omavad

korteriomanikud peavad kandma kulusid 1/3 ulatuses kogu elamu soojusemõõtja järgi tarbitud

elektrienergia eest. Põhikirja punktis 4.2. d kohaselt maja soojusemõõtja järgi tarbitud kütmisele

kuluv 1/3 soojusenergiast jagatakse võrdselt 30-le korterile ja korteriomandile M1 vastavalt

korteriomanike kaasomandi osa suurusele, mitte ainult alternatiivkütete omavate korteriomanike

vahel.

11. Maakohtu seisukoha kohta, et korteriühistu põhikirja punktis 4.2. alapunktides c ja d märgitud

soojuskulude jagamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, märgib ringkonnakohus järgmist.

Tulenevalt TsÜS §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti

juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja

arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega

tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega.

Tulenevalt eeltoodust hea usu põhimõtte rikkumine ei ole kehtetuse aluseks, küll aga on võimalik

keelduda hea usu põhimõtte vastase otsuse täitmisest.

12. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Avalduse ja määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad

maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja

kanda.

Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus

pärast lõpplahendi jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson