2-19-9840/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9840

Tsiviilasi

E. M. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik E. M. (pankrotis, isikukood: xxx, elukoht

xxx, e-post: xxx, telefon: xxx), lepinguline esindaja

Merike Roosileht (e-post: merike@juristaitab.ee)

Pankrotihaldur

Eve

Selberg

(Advokaadibüroo

CLARUS, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, tel: 670

7707, e-post: eve@clarusab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada võlgniku E. M. (pankrotis, isikukood: xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

2. Rahuldamata tunnustatud nõuded võlgniku E. M. (pankrotis) pankrotimenetluses:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõude summa

(eurodes)

Bondora AS

1 221,88

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

562,74

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

31,41

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

365,99

Kokku

2 182,02

3. Võlgnik E. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Vabastada pankrotihaldur Eve Selberg pankrotihalduri kohustustest E. M. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku E. M. (pankrotis) kanda.

6. Määrata E. M. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg tasuks 405 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot.

7. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo CLARUS

arvelduskontole nr EExxx.

8. Määrus saata resolutsiooni punkti nr 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Algatada võlgniku E. M. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172.

10. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab

ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks

kord aastas.

11. Avaldada teade võlgniku E. M. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta

menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163

lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 23.09.2019.a määrusega kuulutati välja võlgniku E. M. pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Eve Selberg. Võlgniku E. M. pankrotihaldur esitas 15.04.2020.a kohtule

kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 16.04.2020.a määrusega, mis

jõustus 21.05.2020.

Pankrotihaldur on 21.08.2020 esitanud kohtule lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

E. M. on viimati töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas 25.03.2020 ja ta on töötuna arvel kuni

käesoleva ajani. E. M.le makstakse töövõimetoetust päevamääraga 8,4873 eurot. Pankrotimenetluse

käigus ei ole võlgniku sissetulekust pankrotivarasse laekumisi olnud. Muu vara võlgnikul

pankrotihaldurile teadaolevalt puudub.

Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara

välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole.

Pankrotimenetlusega

seotud

väljamakseid

E.

M. pankrotimenetluses

ei

ole

tehtud.

Pankrotimenetlusega seotud bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest.

Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub.

Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt

saada olev vara.

Pankrotihaldur

on

pankrotimenetluse

läbiviimisel

lähtunud

Eesti

Vabariigis

kehtivast

pankrotiseadusest ning E. M. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest.

Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult

kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud kohtutäiturite, võlgnikuga, viinud läbi nõuete

kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on

selgitanud võlgnikule pankrotiseadust, sh võlgadest vabastamise menetlust.

Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.

Harju Maakohtu poolt 23.09.2019 välja mõistetud ajutise pankrotihalduri tasust 486 eurot E. M.

pankrotimenetluses on välja makstud riigi vahenditest 476,40 eurot. Pankrotihaldur on saatnud

tähtkirjaga pankrotiteate OÜ-le Aktiva Finants. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed

(postikulud ja bürookulud) on kantud pankrotihalduri vahenditest.

Käesolevas pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks

täies ulatuses, pankrotihalduri tasuks ja bürookuludeks, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt

PankrS § 158 lõpetada raugemise tõttu.

Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua

Võlgniku tervise halvenemise, võlgnikule määrati osaline töövõime, pärast mida võlgnik ei leidnud

pikemat aega tööd. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162

lg 3 mõttes.

E. M. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on E. M.

kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta

kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 on võlgnik kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. E. M.

on Eesti Töötukassas viimati töötuna arvele võetud 25.03.2020 ja ta on töötuna arvel kuni käesoleva

ajani. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu alusel on olnud E. M. töövõime

hinnatud osaliseks: 27.09.2017 – 26.03.2018; 27.03.2018 – 26.03.2020 ja 27.03.2020 – kuni

vanaduspensionieani. Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma.

Iga võlausaldaja nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud:

Nõudeavalduse esitaja

Nõude summa

(eurodes)

Nõude osa, mille ulatuses ei ole

raha saanud (eurodes)

Bondora AS

1 221,88

1 221,88

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

562,74

562,74

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

kaudu

31,41

31,41

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

365,99

365,99

Kokku

2 182,02

2 182,02

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg

4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse

raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui

võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 26.08.2020.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku E. M.

(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiitkontole 1 000 eurot tähtajaga 09. september 2020.a. Pankrotimenetluse kulusid

käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg

3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõude osas täitedokumendiks. E. M. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid

ei esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selberg võlgniku E. M. (pankrotis)

pankrotihalduri kohustustest.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud

halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on

kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada

haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja

taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks

405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot. Kohus leiab, et halduri

nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega.

Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selberg’i töötasuks 486 eurot (sh

käibemaks).

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse

kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku E. M. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu,

siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi. PankrS §

65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397

eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest

menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele

vastuväite. E. M. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest

vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis

takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et tuleb algatada võlgniku E. M. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik

oma kohustusi täidab.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta

esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma

usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS

§ 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik