1-19-8015/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-8015

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8015 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Gerly Karjat. Taotlus Erakorraline ettekanne Indrek Haari kohta Süüdimõistetu INDREK HAAR

Isikukood: 36710022723; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 09.10.2019. a otsusega tunnistati Indrek Haar süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Indrek Haari kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o kaks päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Indrek Haar ei pane 11 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Indrek Haarile kataseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Indrek Haarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 25.10.2019. a.

2. 07.09.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik Indrek Haari suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Indrek Haar 03.09.2020. a registreerimiskohustust.

3. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Indrek Haari kriminaalhoolduse teostamises esinenud probleeme. Arvestades asjaolu, et isik on rikkunud kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ühel korral registreerimiskohustust, on ametnik seisukohal, et Indrek Haari karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, tuleb pöörata täitmisele. Hooldusalune ei suutnud täita kontrollnõudeid ning samuti kohtu poolt määratud lisakohustust.

4. Kohus arutas erakorralist ettekannet 16.09.2020. a kohtuistungil.

5. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Samas tõi ta välja alternatiivi, mille kohaselt võiks pikendada katseaega 2 kuu võrra.

6. Indrek Haar palub karistust täitmisele mitte pöörata, vaid määrata uus katseaeg. Selleks, et ta saaks tõestada, nii endale kui ka teistele, et suudab kõiki nõudeid korrektselt täita.

KOHTU SEISUKOHT

7. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

8. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et Indrek Haar ei ilmunud 03.09.2020. a registreerimisele. Tema enda sõnul see lihtsalt ununes, kuna eelnevalt olid registreerimised toimunud kolmapäeviti, seekord oli aga registreerimine kokku lepitud neljapäevaks. Eeltoodut arvesse võttes on selge, et rikkumise toimepanemiseks puudus mõjuv põhjus.

9. Sellele vaatamata ei pea kohus põhjendatuks pöörata Indrek Haarile mõistetud, kuid ärakandmata karistust, täitmisele. Ja seda põhjusel, et karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt ka Riigikohtu 15.04.2020. a määrus asjas nr 1-06-9135, p 17). Sama olukord on kohtu hinnangul ka katseaja pikendamisel. Nimelt lõppes Indrek Haari katseaeg 09.09.2020. a ning arvestades materjalidest nähtuvat, on ta kriminaalhooldust üldjoontes läbinud edukalt ja seda vaatamata vahepealsel ajal tehtud kahele hoiatustele, mis olid seotud alkoholi keelu rikkumistega. Kohus on teadlik, et tulenevalt kuriteo asjaoludest on Indrek Haari puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks alkohol. Varasematele rikkumistele on aga juba reageeritud hoiatustega ning praegune rikkumine hõlmab üksnes registreerimiskohustust. Arvestades ühtlasi seda, et Indrek Haar on osalenud Kainem ja tervem Eesti programmis, on kohtul piisavalt alust arvamiseks, et praegu on riskid piisavalt maandatud. Seega oleks antud juhul registreerimiskohustuse rikkumisele reageerimine karistuse täitmisele pööramisega või katseaja pikendamisega kohtu hinnangul ebaproportsionaalne meede.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing Kohtunik