3-20-1617/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1617 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 kehtivuse peatamiseks ja vangla kohustamiseks tagama 12.09.2020 ja 26.09.2020 kohtumised abikaasaga Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Triin Kudi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 määruse peale menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.09.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 punktiga 1 alates 27.08.2020 vahistatute ja süüdimõistetute vanglavälist suhtlemisvabadust ning:

1.1. peatas Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud kodukorra punktis 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, v.a vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega;

1.2. peatas Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud kodukorra punktis 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise;

3-20-1617 2(4)

1.3. peatas Tallinna Vangla direktori 27.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/89 kinnitatud kodukorra punktis 13.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimine ning kokkusaamiste toimumine, v.a VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles nõudis Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 kehtivuse peatamist ning Tallinna Vangla kohustamist tagama XX-le kohtumised oma abikaasaga 12.09.2020 ja 26.09.2020.

3. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2020 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) isikul puudub esialgse õiguskaitse vajadus 12.09.2020 kohtumise osas. Tallinna Vangla direktori 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 punkti 2 kohaselt toimuvad enne 27.08.2020 registreeritud ja lubatud lühija pikaajalised kokkusaamised graafikukohaselt. Vangla kinnitas 07.09.2020 vastuses, et kaebajale on võimaldatud lühiajaline kokkusaamine 12.09.2020 kell

09.00. Seega ei ole 27.08.2020 käskkirjaga otsustatud kaebaja 12.09.2020 kohtumise üle;

2) isik esitas 31.08.2020 vanglale vaide nr 5-15/20/212-1 direktori 27.08.2020 käskkirja peale, mille osas ei ole vangla veel seisukohta võtnud, kas tegemist on vaide või kokkusaamise taotlusega (vangla 02.09.2020 vastus). Kahtluse korral tõlgendab kohus esitatud dokumendi vaidena;

3) isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus 26.09.2020 kokkusaamise osas. Vaidlustatud üldkorralduse tõttu on tõenäoline, et isiku mistahes hilisemad kokkusaamise taotlused jäetakse rahuldamata. Pereliikmetega kokkusaamise võimaluse puudumine ei pruugi olla hiljem täielikult rahaliselt hüvitatav;

4) kaebus ei oma olulisi eduväljavaateid ning esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huvi ja teiste isikute õigustega. Üldteada on asjaolu, et koroonaviirusesse nakatunute arv on Eestis ja eelkõige Harjumaal (sh Tallinnas) kasvamas (www.koroonakaart.ee/et). Harju maakonnas on kehtestatud sellest tulenevalt ka öine alkoholi jaemüügi keeld (https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/alkoholi-muugipiirangud-eestis). Koroonaviirus on tuvastatud nii Tallinna Vangla kui ka Viru Vangla töötajatel (https://www.ohtuleht.ee/1010876/tallinna-vangla-tootajal-avastati-koroonaviirus). Eesti vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat ning palju teisi kinnipeetavaid, kellele viirusesse nakatumine võiks osutuda eluohtlikuks (https://www.err.ee/1074608/oiguskantsler-taunib-moningaid-vanglate-kriisimeetmeid);

5) kohustamisnõude rahuldamine esialgse õiguskaitse korras on erandlik ning see on põhjendatud üksnes siis, kui kaebusel on väga suur eduväljavaade ning risk ohustada avalikku huvi ja kolmandaid isikuid on väga väike või olematu. Käesoleval juhul ületab avalik huvi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kaebaja õiguse lühiajalisteks kokkusaamisteks. Arvestada tuleb ka seda, et ka siis, kui pereliige ei puutu vahetult kokku vahistatu või kinnipeetavaga, võib külastaja nakatada vangla ametnikku, kes võib selle omakorda kinnipeetavale edasi anda. Kaebaja õigused on tasakaalustatud sellega, et praeguse hetke seisuga on kaebajale lubatud kokkusaamine 12.09.2020 ning käskkirja punkti 3 kohaselt hindab vangla abinõude jätkuvat vajadust vähemalt korra kuus;

6) vangla jättis 04.09.2020 vastusega nr 5-11/20/19051-2 isiku taotluse 26.09.2020 kohtumiseks rahuldamata. Isik ei ole 04.09.2020 otsusele vaiet esitanud. Kuivõrd vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse andmise eelduseks on vaide esitamine, ei saa kohus vaide puudumisel esialgse õiguskaitse taotlust 26.09.2020 kohtumise osas rahuldada. Sisulises osas jääb kohus 26.09.2020 kohtumise osas eelmises punktis toodu juurde;

7) vajadusel tuleb vanglal kaaluda tehnoloogilisi lahendusi (nt videokohtumised), külastajate testimine, karantiinitsoonide loomine vms, et isiklikud sidemed välismaailmaga ei katkeks. Samuti tuleks mõelda leevendusmeetmete peale, olgu selleks siis telefonikõnede aja pikendamine, nõustamisteenuse pakkumine vms.

3-20-1617 3(4)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Piirang on õigusvastane ja seda ei ole teaduslikult põhjendatud. Kaebaja 26.09.2020 kokkusaamine keelati 03.09.2020 kirjaga ära, millele kaebaja esitas vaide. Vaidele vastati 04.09.2020. Vastustaja väitis ekslikult, et vaiet ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS §-d 104, lg 1, 207 lg 1, 252 lg

7 ja 204 lg 1). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavaid seisukohti.

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Muuhulgas on tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

7. Isiku esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Vanglaväline suhtlus oma lähedastega on kinni peetava üks õigustest. Praegusel juhul on seda õigust piiratud, sh on keelatud lühiajalised kokkusaamised.

8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotluse alusel ei ole praegusel hetkel võimalik jaatada selle rahuldamise eduväljavaateid ega taotleja õigustele pöördumatuid tagajärgi ei võimaliku vaidemenetluses ega ka kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Vangla on keelanud lisaks pikaajalistele kokkusaamistele ka lühiajalised kokkusaamised. Vaidlustatud üldkorralduse põhjendustes on kirjeldatud COVID-19 haigusesse nakatumise tõus Eestis ja Tallinnas (üldkorralduse andmise hetkeks oli viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 11,4). Terviseameti andmete kohaselt on 24. septembri 2020 seisuga viimase 14 päeva haigestumus

100 000 elaniku kohta 35,82 (seejuures on Harjumaa näitaja on 38,8). Näitaja on seega kordades tõusnud ning ei esine märke, et see lähitulevikus väheneks.

Üldkorralduses märgitud põhjenduste kohaselt võib järeldada, et vangla eesmärgiks on kaitsta riskirühma kuuluvate inimeste elu ja tervist. Vangla andmete kohaselt oli 2019. aasta lõpus vanglates kokku 299 HIV-positiivset ja umbes 700 C-hepatiidi diagnoosiga kinnipeetavat. Vanglas on suurel hulgal teisi kroonilise haiguse diagnoosiga (diabeet, südameja veresoonkonna haigused jms) isikuid. 2020. a jaanuari seisuga oli vanglates üle 60 eluaasta vanuseid vange 140. Vangla põhjendused võimaldavad jaatada riskirühma kaitsmise vajadust. Terviseameti andmete kohaselt on tegemist haigusega, mis levib inimeselt inimesele kas saastunud pindade või lähikontakti kaudu. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit. Kuna vangla on suletud territoorium, kus inimesed peavad asuma üksteisega lähestikku suletud ruumides, on selles asutuses suurem tõenäosus viiruse ekspansiivseks levikuks ja sellega kaasneva

3-20-1617 4(4) negatiivse tagajärje saabumiseks. Suur hulk raskesti haigestunud riskirühma kuuluvaid isikuid tõenäoliselt koormaks ülemääraselt ka kogu Eesti tervishoidu, kuna see nõuaks haiglates vajalikke voodikohti. Seega praeguses menetlusetapis, kus kohtule pole teada erialainimeste (nt Terviseameti spetsialistide) hinnangud selle kohta, kas teatud tingimustel (nt isikukaitsevahendid, käte desinfitseerimine, vahemaa hoidmine, inimeste eraldamine) on vangla territooriumil põhjendatud ja võimalik lühiajaliste kokkusaamiste korraldamine, ei kaalu kaebaja õigus üles avalikku huvi toimiva tervishoiusüsteemi säilimise tagamiseks ja kolmandate isikute elu ja tervise kaitset.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vanglal lasub kohustus jätkuvalt ka edaspidi hinnata kohaldatud meetme proportsionaalsust. Seejuures tuleb vanglal vajadusel kaaluda alternatiivseid meetmeid vanglavälise suhtluse võimaldamiseks, arvestades seejuures eriteadmistega isikute arvamuste ja ettepanekutega. Edaspidi ei pruugi üksnes vangla esitatud põhjendused olla piisavad, et õigustada jätkuvat meetme kohaldamist, ilma et seda põhjendatakse erialaisikute teaduslike argumentidega.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)