3-19-2089/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2089

Haldusasi

Vidzemes Tūrisma asociācija kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 2

(nr 11.2-5/0148) ja 08.10.2019 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vidzemes Tūrisma asociācija, volitatud esindaja

Sille Talvet-Unt

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad

Margot Maisalu, Ege Ello ja Külli Kaare

Asja läbivaatamine

02.09.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vidzemes Tūrisma asociācija kaebus ning tühistada Riigi Tugiteenuste

Keskuse 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsus nr 2 (nr 11.2-5/0148) ja 08.10.2019

vaideotsus.

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Vidzemes Tūrisma asociācija kasuks välja

riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot, tõlkekulud summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot ja

esindaja kulud summas 4160 (neli tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Läti ühing Vidzemes Tūrisma asociācija (kaebaja) esitas 07.10.2016 Euroopa territoriaalse

koostöö eesmärgi alla kuuluva piiriülese koostöö programmi „Interreg V-A – Estonia-Latvia“1

1 Veebileht https://estlat.eu/en/.

3-19-2089

2(19)

raames taotluse2 toetuse saamiseks projektile „Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide

taaselustamine keskkonnasõbraliku turismimarsruudi kaudu (Rohelised Rööpad)“3 (projekti

nr Est-Lat 24).

2. Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Rahandusministeerium rahuldas 11.01.2017

haldusaktiga nr 47 (nr 9.2-13.5.11/01198)4 kaebaja taotluse 998 697,36 euro ulatuses ja sõlmis

temaga projekti rakendamiseks 07.06.2017 toetuslepingu5.

3. Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja)

otsustas 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuses nr 2 (nr 11.2-5/0148)6 auditi nr 35-

2018/12/DR lõpparuande7 alusel pidada ülejäänud kaebajale tehtavatest maksetest kinni

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abikõlbmatu summa 11 649,37 eurot. Kui

ilmneb, et abikõlbmatute kulude kogusummat ei ole võimalik projekti ülejäänud osamaksetest

kinni pidada, teeb korraldusasutus juhtpartnerile eraldi otsuse ülejäänud abikõlbmatu summa

tagasimaksmiseks. Vastustaja vähendas projekti eelarve personalikulusid 25% projekti

elluviimise ülejäänud perioodide jooksul. Vähendatud personalikulud on kindla määra alusel

büroo- ja halduskulude arvutamise aluseks. Põhjendused:

3.1. Programmi auditeerimisasutus viis kaebaja projekti osas läbi auditi perioodil 23.05.2018–

15.01.2019, mis hõlmas aruannet perioodi 01.03.-30.06.2017 kohta. Auditi tulemusel tuvastati,

et personali töökoormuse ja tunnitasu määrade osas ei ole lepingud sõlmitud nii, nagu see oli

taotluses ette nähtud, ja need ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega. Personalikulud

ületasid riigi keskmist turumäära 2-3 korda. Rahalisi vahendeid pole kasutatud säästlikult.

Hindamis- ja heakskiitmisprotsessi käigus kiitsid programmiasutused heaks nii kavandatud

personaliressursid kui ka projekti elluviimiseks kavandatud töötajate rahastamise.

3.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.07.2018 määruse nr 2018/1046, mis käsitleb liidu

üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi nr 1296/2013,

nr 1301/2013, nr 1303/2013, nr 1304/2013, nr 1309/2013, nr 1316/2013, nr 223/2014 ja

nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 966/2012 (määrus

nr 2018/1046) art 2 lg 59 kohaselt tähendab usaldusväärne juhtimine eelarve täitmist

säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete kohaselt. Sama määruse art 186 lg 3 alapunkti f

kohaselt peavad projekti elluviimiseks kasutatud vahendid olema mõistlikud, põhjendatud ja

vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eriti säästlikkuse ja tõhususe osas.

Programmi käsiraamatu art-s 5.1 on märgitud, et kulud peavad olema mõistlikud, st ei tohi olla

suuremad kui turu keskmised või tavalised hinnad. Rahalisi vahendeid tuleb kasutada

läbipaistvalt ja säästlikult. Toetuslepingu art 3 p 2 sätestab, et juhtpartner ja projektipartner

viivad projekti ellu vajaliku hoolikuse, tõhususe, läbipaistvuse ja hoolsusega, järgides

asjaomase valdkonna parimaid tavasid. Toetuslepingu art 6 kohaselt teavitab juhtpartner

viivitamata korraldusasutust/ühissekretariaati, kui projekti kulud vähenevad, kui projekti

eesmärgid, tegevuskava või eelarveplaan, millel see leping põhineb, muutuvad või kui ühte

väljamaksetingimustest enam ei täideta või ilmnevad asjaolud, mis annavad korraldusasutusele

õiguse vähendada makseid või nõuda toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist. Programmi

käsiraamatu (1. taotlusvoor) lk 36 joonealuses märkuses nr 15 on sätestatud, et lisatasusid või

töötasude muudatusi, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) projekti elluviimisest, tuleks hinnata

2 Vastustaja esitatud dokument „Taotlus_Est-Lat24_Rohelised_Rööpad__20191211_160602_est_l6plik“.

3 Inglise keeles “Revitalization of former Narrow Gauge Railway lines through environmentally responsible

tourism route (Green Railway)”.

4 Vastustaja esitatud dokument „Otsus_47_Rohelised_Rööpad_ek“.

5 Vastustaja esitatud dokument „Toetusleping_Rohelised_Rööpad_ek_l6plik“.

6 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 1b_KA finantskorrektsiooni otsus (FKO)_10 05 2019_eestikeelne tolge“.

7 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 5_auditi lopparuanne_15 01 2019“.

3-19-2089

3(19)

usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete alusel (kas need on õigustatud nt erikvalifikatsiooni,

ülesande kirjelduse muudatuse tõttu jne).

3.3. Programmi finantskorrektsioonide juhendi (versioon 17.12.2018) 2. peatüki kohaselt

rakendatakse esimesel aruandeperioodil 25% finantskorrektsiooni nii personalikulude kui ka

büroo- ja halduskulude osas. Kaebaja projekti 1. aruandlusperioodi abikõlbmatud kulud olid

kokku 2305,75 eurot, sh abikõlbmatu ERF-i toetus avalikule sektorile 1959,89 eurot ja

abikõlbmatu avaliku sektori kaasfinantseering 345,86 eurot. Korrektsiooni laiendati kogu

programmi rakendamise perioodile ning kokku on kinnipeetav abikõlbmatute kulude summa

13 705,14 eurot, sh abikõlbmatu ERF-i toetus avalikule sektorile 11 649,37 eurot ja

abikõlbmatu avaliku sektori kaasfinantseering 2055,77 eurot.

4. Kaebaja esitas 10.05.2019 otsuse peale 11.06.2019 vaide8.

5. Vastustaja jättis 08.10.2019 vaideotsusega9 vaide rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Auditi eelnõu põhines samadel faktidel, millel ka auditi lõpparuanne. Audiitorid andsid

kõigile osapooltele võimaluse arvamust avaldada ja koostasid lõpliku järeldusotsuse, arvestades

kõigi osapoolte tehtud märkustega. Audiitorite järeldusotsus väljendab nende sõltumatuid

järeldusi. Auditis juhiti tähelepanu sellele, et kaebaja ei olnud järginud algselt kavandatud

projekti eelarvet ja oli tegelikult maksnud välja märkimisväärselt kõrgemad personalikulud.

Projekti elluviimiseks vajalik tegelik töökoormus oli kavandatust palju väiksem, kuid

personalikulude üldsummat ei muudetud. Seetõttu oli puht matemaatiliselt tööaja ja palga suhe

oluliselt muutunud. Audiitorite järeldused tehti kaebaja esitatud teabe ja dokumentide pinnalt,

sh lõplik taotlusvorm ja projekti heaks töötavate töötajatega sõlmitud töölepingud. Audiitorid

leidsid, et nende arvates ei vasta projekti eelarvest välja makstud personalikulud usaldusväärse

finantsjuhtimise kriteeriumidele – personalikulud olid 2-3 korda kõrgemad kui sarnaste

ametikohtade turuhinnad, mis ei ole EL-i rahaliste vahendite tõhusat kasutamist arvestades

vastuvõetav. Kõik need argumendid olid välja toodud juba auditiaruande projektis ega

muutunud auditi lõpparuandes. Viide dokumendile “Vidzemes tūrisma asociācijas darba

samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums” ei muuda auditi järeldust ega fakte, millel audit

põhineb. Audiitorite järeldusotsus väljendab nende arvamust ja seda ei saa pidada audiitorite

fabritseeritud valeandmeteks.

5.2. Vastustaja andis kaebajale finantskorrektsiooni otsuse kommenteerimise võimaluse.

Otsuse peamiseks põhjuseks olid taotluses esitatud valeandmed. Projekti juhtiva personali

töökoormuse osas ei ole lepinguid sõlmitud nii, nagu see oli ette nähtud lõplikus taotlusvormis.

Taotluses oli projekti töötajatele ette nähtud töökoormus 2,45 kohta (mis sisaldab

10 642,80 töötundi) ja personali kogukulude eelarveks 113 520 eurot. Tegelikult sõlmiti

töölepingud ainult töökoormuseks 0,85 kohta (mis sisaldab 3703 töötundi) lepingujärgse

summaga 113 467,68 eurot. Kui palgakulud jäävad samaks, kuid töökoormus väheneb, ei ole

personalikulude eelarverea täitmine kooskõlas lõpliku taotlusvormiga ja palgatase on tõusnud,

sest töötundide ja palga vaheline suhe on muutunud. Kaebaja pole selgitanud, miks oli

personalikulude muutus nii olulises summas vajalik ja õigustatud. Kaebaja ei ole ka selgitanud,

miks nii keeruka projekti töökoormuseks on vaja vähem töötajaid, kui algselt taotlusvormis

plaaniti. Kaebaja on rõhutanud projekti keerukust. See tähendab, et selle elluviimine on palju

keerulisem kui ühe keskmise piiriülese projekti oma, nõudes rohkem inimressursse. Praktikas

selgus, et projekti sai juhtida oluliselt väikesemate inimressurssidega, mis tekitab küsimusi

töökoormuse korrektse planeerimise osas projekti ettevalmistamise etapis.

8 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 2b_Kaebaja_vaie_11 06 2019_eestikeelne tolge“.

9 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 3b_Vaideotsus_Complaint_Decision_1_eestikeelne tolge“.

3-19-2089

4(19)

5.3. Kaebaja 06.12.2018 kirjas toodud seisukohad olid vastuolulised. Kaebaja oleks võinud

muudatuse taotluse esitada kohe, kui märkas lahknevust taotlusvormi ja töötamist puudutavate

dokumentide vahel. Juhtpartner on kohustatud teavitama korraldusasutust/ühissekretariaati

viivitamata, kui projekti kulud vähenevad, kui projekti eesmärgid, tegevuskava või eelarveplaan

muutuvad või kui üks väljamakse tingimustest ei ole enam täidetud või kui ilmnevad asjaolud,

mis annavad korraldusasutusele õiguse vähendada makseid või nõuda toetuse täielikku või

osalist tagasimaksmist (toetuslepingu art 6). Kõiki muid taotlusi saab ühissekretariaadile esitada

hiljemalt enne, kui ühissekretariaat on viimase arenguaruande heaks kiitnud (programmi

käsiraamatu peatükk 7.8). Kaebaja ei teatanud valeandmetest korraldusasutusele ega

ühissekretariaadile toetuslepingu sõlmimisel ega projekti elluviimisel. Fakt, et projekti eelarve

on lõplikus taotlusvormis korrektne, ei õigusta olukorda, kus kaebaja ei ole teatanud vastustajale

või ühissekretariaadile projekti personalikulude rakendamisel tehtud muudatustest.

5.4. Kui töötaja töötab osalise tööajaga projekti heaks ja osalise tööajaga organisatsioonis

muude tööülesannete täitmiseks, tuleb projekti kulude eelarves kasutada tema tegelikku

palgamäära. Sama töölepingu raames tuleb vältida erinevaid tunnitasu määrasid (programmi

käsiraamat 5.3.1, lk 34). Palga väljamaksed on abikõlblikud, kui need on kooskõlas

partnerorganisatsiooni tööhõivepoliitikaga (programmi käsiraamat 5.3.1, lk 35). Dokumenti

“Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums” uuendati

02.01.2017, kuid kaebaja ei teavitanud ühissekretariaati ega vastustajat muudatustest

organisatsiooni tööhõivepoliitikas.

5.5. Taotlusvormi kvaliteedi hindamisel hinnati ka projekti eelarvet, mis moodustas 20%

projekti hindamise tulemustest. Kui andmed töökoormuse kohta oleksid olnud taotlusvormis

õiged, siis oleks võinud hindamine anda erineva tulemuse, mis oleks võinud mõjutada projekti

valiku otsust ja projektile seirekomitee poolt seatud tingimusi. Vaidemenetluses toimunud

ärakuulamisel selgus, et kaebaja oli organisatsiooni palgatasemetest teadlik juba lõpliku

taotlusvormi esitamisel ja esitas valeinfot, mis eksitas projekti hindajaid ja programmiasutusi.

5.6. Kaebaja viide projektidele „CHRISTA“ ja „Garden Pearls“, kus sarnast palgataset on

aktsepteeritud, on asjakohatu, kuna tegemist on eraldiseisvate projektidega. Kuigi töötamist

käsitlevad dokumendid on kõigil neil projektidel samad, ei õigusta see olukorda, kus kaebaja ei

ole järginud programmi reegleid ega teavitanud korraldusasutust ega ühissekretariaati

personalikulude muutusest.

5.7. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on tagatud usaldusväärne finantsjuhtimine – eelarve

täitmine säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete kohaselt. Selgitus, et kõik projekti

kavandatud ülesanded ja tegevused on ellu viidud taotlusvormis ette nähtud personalikuludega,

ei ole usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas, sest ökonoomsust, tõhusust ja

mõjusust ei selgitata.

5.8. Projektitaotluse vormi täitmise juhendis öeldakse, et taotlusvormis sisalduvad

personalikulude eelarvekirjeldused on indikatiivsed, viidates vastavate kulude tõlgendamisele

taotlemise etapis. Programmi käsiraamat, mis on taotlejale peamine juhend, ei pea

personalikulusid indikatiivseteks. Programmi käsiraamatu peatükis 7.8 kirjeldatakse projektide

muudatusi ja vastavaid protseduure. Ehkki seda konkreetset juhtumit ei ole peatükis 7.8

kirjeldatud, tuuakse seal välja, et kõiki muid taotlusi saab ühissekretariaadile esitada hiljemalt

enne, kui ühissekretariaat kinnitab viimase arenguaruande. Seega pole võimalik öelda, et

programmis on selgelt öeldud, et selline ebakõla ei nõua muudatuse taotluse esitamist.

5.9. Programmiasutustel on erinevad kontrollitasandid ja nad kõik tegutsevad sõltumatult. Isegi

kui kulud on ühel tasandil heaks kiidetud, võib järgmine tasand kontrollide või auditite

läbiviimise käigus vigu leida.

3-19-2089

5(19)

5.10. Programmi käsiraamatu 5. peatüki „Projekti eelarve“ lk-l 33 öeldakse, et kulud peavad

olema mõistlikud, st ei tohi olla suuremad kui turu keskmised või tavalised hinnad. Rahalisi

vahendeid tuleb kasutada läbipaistval ja säästlikul viisil. See on põhjus, miks audiitorid viitasid

Läti riikliku maksutalituse veebisaidile. Palga- ja tööjõukulude statistika korral tuleb konkreetse

ametikoha palgataset võrrelda sobiliku tegevuse klassifikaatorisse kuuluvate ametikohtade,

mitte kogu kogutud statistikaga. Audiitorid esitasid arvutused ja valikulised ümberarvutused

töökoormuse ja olemasoleva eelarve põhjal, üksikasjad on esitatud auditi lõpparuande lisas 2.

Audiitorid võtsid arvesse ka projekti tegevuste olemust. Projekti töötajate eelarvete ja töömahu

muudatused ei ole proportsionaalsed. Abikõlbmatute kulude tagasinõudmist käsitleva

auditisoovituse koostamisel arvestati Läti riikliku maksutalituse esitatud teavet keskmiste

palgatasemete kohta Lätis informatiivselt, kuna soovitatud finantskorrektsioon oli vaid 25%

tehtud kulutustest. See tähendab, et soovituses võeti arvesse ka asjaolu, et projekt ise võib olla

keerukam, kuid keskmisest turuhinnast 2-3 korda kõrgemate palkade väljamaksmine ei ole

proportsionaalne. Nende asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada, et EL-i ressursse on

kasutatud tõhusalt, ja seda ei saa kogu programmi rakendamist arvestades sallida.

6. Kaebaja

esitas

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

vastustaja

10.05.2019

finantskorrektsiooni otsuse ja 08.10.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Projektitaotluse eelarves oli indikatiivselt määratud kaebaja personalikuludeks

83 520 eurot. Projekti kohaselt pidi kaebaja projekti elluviimiseks sõlmima osalise tööajaga

töölepingud 4 inimesega, kogukoormusega 2,2 täistööajaga töökohta. Kaebaja esitas

23.06.2017 ühissekretariaadile muudatustaotluse personalieelarve tõstmiseks 30 000 euro võtta,

et katta 0,25 töökoormuse ulatuses ühe lisatöötaja palgakulud. Muudatus kinnitati 26.06.2017.

Pärast seda oli kaebaja personalikulude eelarveks 113 520 eurot. Kaebaja sõlmis projekti

tegevuste elluviimiseks töölepingu 5 inimesega, kogukoormusega 0,88 täistööajaga töökohta.

Sõlmitud töölepingute alusel kogu projekti kestuse ajal (26 kuud perioodil 01.03.2017–

30.04.2019) planeeritud väljamaksete kogusumma oli 113 467,68 eurot. Läti finantskontrollid

kinnitasid kaebaja esitatud partneraruanded, sh personalikulud, 25.10.2017, 01.02.2018,

11.07.2018 ja 23.08.2018. Ühissekretariaat kinnitas kaebaja esitatud projekti arenguaruanded

14.12.2017, 03.04.2018, 10.08.2018 ja 11.12.2018. Lisaks on nimetatud arenguaruandeid

kinnitanud korraldusasutus ja sertifitseeriv asutus.

6.2. Vaidlusalused otsused tuginevad auditi tähelepanekutel, mis põhinevad valeväidetel ja

olemasoleva

dokumentatsiooni

ekslikul

tõlgendamisel.

Kaebaja

ei

ole

rikkunud

teavitamiskohustust ega usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipe. Kaebaja ei tõstnud

02.01.2017 dokumendiga “Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu

atlīdzības nolikums” palku. Tegemist on audiitorite esitatud valeinfoga. Seejuures ei viidanud

audiitorid

nimetatud

dokumendile

auditiaruande

eelnõus,

mis

saadeti

kaebajale

kommenteerimiseks. Seega ei esitanud audiitorid ärakuulamismenetluses osapooltele identset

materjali ega võimaldanud kaebajal audiitorite valeväidet ümber lükata, rikkudes kaebaja õigust

olla haldusmenetluses ära kuulatud. Nimetatud dokument koostati Läti finantskontrolöride

palvel, sest eelmine samasisuline dokument ei sisaldanud numbrilist infot palgatasemete kohta.

Seega on 01.02.2017 dokumendi uuendamise kuupäev. Nimetatud dokumendis tehtud

muudatused ei muutnud kaebaja palkasid. Kaebaja palgatasemed olid püsinud dokumendis

näidatud tasemel juba alates 2016. a. Seda tõendavad kaebaja töötajatega 2016. a aprillis

allkirjastatud töölepingud, mis olid seotud Interreg Europe programmi CHRISTA projekti

elluviimisega. Nendes töölepingutes kasutatud palgatasemed olid samad projekti „Green

Railway“ elluviimiseks sõlmitud töölepingutes kasutatud palgatasemetega.

6.3. Vastustaja etteheited ei ole põhjendatud, sest üheski programmi juhenddokumendis ei ole

öeldud, et töökoormuse osas tuleb lepingud sõlmida vastavalt taotluses ettenähtule. Oluline on

3-19-2089

6(19)

tööjõukulude eelarve järgimine. Samuti ei ole täpsustatud, kui suur erinevus kavandatud ja

lepinguliste töömahtude vahel on aktsepteeritav. Ühissekretariaat on auditi lõpparuande lk-l 17

selgelt välja toonud, et projekti elluviimise ajal võivad taotlejad hälbida indikatiivselt näidatud

täistööajaga töökohtade mahust. Juhul, kui tööaega kasutatakse vähem, ei tule teha taotlusesse

parandusi eeldusel, et tööülesandeid ei muudeta. Juhul, kui soovitakse märkimisväärselt rohkem

täistööajaga töökohtasid (ja ehk ka suurendada eelarverea mahtu), on vaja taotlust muuta. Seega

on ühissekretariaat kinnitanud, et taotluse parandamine ei olnud praegusel juhul vajalik ega ole

seetõttu toetanud kaebaja suhtes finantskorrektsiooni tegemist. Kaebaja kasutas vähem

täistööajaga töökohtasid, kui oli taotluses indikatiivselt näidanud, ent tööülesandeid ei

muudetud, seega puudus tal kohustus muudatustaotlust esitada. Seda, et taotluses toodud

täistööajaga töökohtade arv võib olla indikatiivne ja tegelikult sõlmitavad töölepingud võivad

indikatiivselt näidatud mahust erineda, on välja toonud ka vastustaja auditi lõpparuande lk-l 18.

Ebaõige on etteheide, et töötajate tunnitasu määrade osas ei ole lepinguid sõlmitud nii, nagu see

oli taotluses ette nähtud. Taotlusvormis ei ole tunnitasu määrade nimetamist ette nähtud ja

seetõttu neid taotluses ei sisaldugi. Samuti tuleb tähele panna, et Läti finantskontrolörid,

korraldusasutus ja ühissekretariaat on kontrollinud ja kinnitanud kaebaja esitatud aruanded ega

ole viidanud taotluse muutmise vajadusele. Seega on programmiasutused korduvalt

aktsepteerinud asjaolu, et töötajate lepingujärgne töökoormus võib erineda töökoormusest, mis

oli taotluses ette nähtud. Seejuures ei ole parandamise ettepanekut tehtud ka pärast auditi

lõpparuande tegemist. Kaebaja 4. perioodi arenguaruannet on aktsepteeritud ka auditi

lõpparuande ja finantskorrektsiooni otsuse tegemise vahelisel ajal. Samuti ei ole programmi

käsiraamatus lk-l 62-63 ette nähtud võimalust sellist tüüpi muudatuste tegemiseks. Vastustaja

on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt, mis ei vasta heale haldustavale ja on õigusvastane.

6.4. Kaebaja on käitunud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Kaebaja pidi

töölepingute sõlmimisel järgima programmi käsiraamatu jaotises 5.3.1 esitatud reeglit, et sama

töölepingu raames peab vältima erinevaid tunnitasu määrasid. Projekti alustamise ajal 2017. a

märtsis oli kaebajal 2 projekti juba elluviimise etapis. Projekti „Green Railway“ kaasatud

3 töötajat töötasid juba osalise tööajaga kahe varem alustatud projekti heaks. Ainult üks „Green

Railway“ projekti kaasatud töötaja oli uus, kuid ta asus ametikohale, millelt eelmine töötaja oli

lahkunud. Kuna kaebaja pidi järgima programmi käsiraamatus toodud reeglit ning töötajate

ametijuhendid käimasolevates projektides ja algavas „Green Railway“ projektis olid sarnased,

kohaldati projekti „Green Railway“ elluviimiseks sõlmitud töölepingute puhul samu tunnitasu

määrasid. See võis küll kaasa tuua projekti „Green Railway“ heaks töötatud tundide

vähenemise, kuid jättis alles samad ülesanded ja tegevused ning saavutatavad tulemused nagu

taotlusvormis heaks kiideti. Seejuures ei olnud töökoormuse muutusel projekti tulemuste

saavutamisele mingit mõju. Kasutatud tunnitasude määrad olid kooskõlas kaebaja palkasid

käsitleva juhenddokumendiga. Lisaks oli vajadusel võimalik töölepinguid töökoormuse osas

muuta, kui oleks tekkinud olukord, kus projekti tulemuste saavutamiseks pidanuks rohkemate

töötundidega panustama. Programmiasutused on teistes kaebaja Eesti-Läti programmi

projektitaotlustes kaebaja palgatasemed heaks kiitnud. Tegemist on samade palgatasemetega,

mida praegusel juhul peeti liiga kõrgeteks. Samuti on heaks kiidetud kaebaja projektis „Garden

Pearls“ 0,6 täistööajaga töökohta. Programmiasutused on projekti „Garden Pearls“ osas

kinnitanud, et sellised palgatasemed ja projekti elluviimiseks planeeritud tööaja mahud on

vastuvõetavad ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega. Seega on finantskorrektsiooni

otsus vastuolus varasemate otsustega. Seejuures on auditi lõpparuandes heaks kiidetud kaebaja

finantskoordinaatori töökoormus (0,25 kohta) ja sarnane palgatase (umber 30 eurot/h) ning

selles osas ei ole finantskorrektsiooni peetud vajalikus kohaldada. Seega koheldakse samas

auditi aruandes sarnaseid tunnitasu määrasid ebavõrdselt. Projekti „Green Railway“ palgataset

aktsepteeris ka ühissekretariaat 26.06.2017, kui kaebaja taotles personalikulude muutmist, et

palgata 0,25 töökoormusega finantskoordinaator. Kaebaja on selgitanud, et aruannetes

3-19-2089

7(19)

kasutatud töökoormuste ja projekti taotlusvormis näidatud töökoormuste erinevus on inimliku

arvutusvea tulemus. Kaebaja on alati lähtunud oma kehtivast palgatasemest. Viga

tehti täistööajaga

töökohtade

arvutamisel,

ajades

eeldatavasti

segamini

projekti

aruandlusperioodi (4 kuud) ja 1 kalendrikuu koormused. Arvestusviga ei parandatud, sest

programmi juhendis ei ole ette nähtud selliste muudatuste tegemist ja ka igapäevane sellekohane

praktika puudub, kuna personalikulud taotluses on indikatiivsed ega vaja muudatuste tegemist.

Vastustaja viide programmi käsiraamatu peatüki 5.3.1 lk 36 joonealusele märkusele nr 15 ei ole

asjakohane, sest kaebaja ei ole lisatasusid maksnud ega töötasusid muutnud.

6.5. Audiitorid ja vastustaja väidavad, et kaebaja personalikulud olid 2-3 korda suuremad kui

Läti keskmised turumäärad, kuid ühtegi kindlat tõendit selle kohta esitatud pole. Viidatud on

veebilehele

https://www.vid.gov.lv/lv/statistika/profesiju-atalgojums,

millel

esitatud

palgamäärad ei võta arvesse piiriüleste koostööprojektide elluviimise eripärasid. Selliste

projektide ametikohtadel töötamiseks vajalikud kogemused ja oskused on keerukamad ja

nõudlikumad kui Lätis keskmiselt sarnase nimetusega ametikohale kohaldatakse. Lisaks on

projekt „Green Railway“ keerukam keskmisest piiriülese koostöö projektist, kuna selles on üle

20 projektipartneri ja projekti edukus sõltub kümnetest projektipartnerite tehtavatest

investeeringutest.

6.6. Finantskorrektsiooni otsus ei ole põhjendatud haldusakt. Selles ei ole käsitletud otsuse

aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei selgitata, miks kaebaja poolt varem avaldatud

seisukohtadega ei nõustuta. Puudub viide, et otsuse põhjendusi tuleks otsida auditi

lõpparuandest. Kuna vastustaja ei nõustunud täielikult audiitoritega, pidanuks otsuse

põhjendused sisalduma otsuses endas. Viited normidele ei ole nõuetekohased, sest viidatud

normid ei reguleeri toetuse tagasinõudmist. Ainus toetuse tagasinõudmist käsitlev materjal on

programmi finantskorrektsiooni tegemise juhis, kuid see ei ole õigusakt. Viide õigusaktidele

konkreetseid norme välja toomata ei ole nõuetekohane. Finantskorrektsiooni juhise järgi oli

võimalik kohaldada 5%, 10%, 25% ja 100% korrektsioonimäära. Vastustaja ei ole kaalunud ega

põhjendanud 25% korrektsioonimäära kohaldamist. Kaalumist ei nähtu ka auditi lõpparuandest.

Tegemist ei ole proportsionaalse määraga. Seega ei ole otsus õiguspärane.

6.7. Vastustaja on esitanud vaideotsuses uusi

seisukohti. Kui varem põhjendati

finantskorrektsiooni tegemist sellega, et kaebaja palgad ületasid riigi keskmist 2-3 korda, siis

vaideotsuses tugines vastustaja sellele, et taotluses õigete andmete esitamise korral võinuks

taotluse hindamine ja sellele seatavad tingimused olla erinevad. Programmi käsiraamatu

peatükist 6.2.2.1 ei nähtu, et projektitaotluste eelarve hindamisel hinnataks töökoormusi.

Projekti „Garden Pearls“ taotlusvormi kohta ei esitatud kaebajale lisaküsimusi ega seatud

lisatingimusi. Kuna kaebaja kasutas projekti „Green Railway“ elluviimiseks sõlmitud

töölepingutes sarnast töökoormuste mahtu, siis võib põhjendatult arvata, et need ei oleks

negatiivselt mõjutanud ka selle projekti hindamistulemusi. Vaideotsuses heidetakse kaebajale

ette taotluses ebaõigete andmete esitamist ja nendest teavitamata jätmist. Seega on vastustaja

muutnud finantskorrektsiooni tegemise põhjuseid. Vastustaja ei saa asuda vaideotsuses

finantskorrektsiooni otsust täiendavalt põhjendama ning esitada põhjendustena uusi asjaolusid.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade

juurde, esitades täiendavalt järgmised põhjendused:

7.1. Kaebaja andis alles vaidemenetluses teada, et ta on eksinud taotluses personalikulude

esitamisel. Seega selgus alles pärast finantskorrektsiooni otsuse tegemist, et hinnati kaebaja

poolt väidetavalt eksitavate andmetega esitatud taotlust, mis oli projekti valiku ja rahastamise

aluseks. Tegeliku tööaja ja töötasu puhul oleks võinud projekti hindeskoor olla teistsugune ja

kaebaja ei oleks pruukinud rahastust üldse saada. Kaebaja ei teavitanud vastustajat ega

3-19-2089

8(19)

ühissekretariaati eksitavatest andmetest toetuslepingu sõlmimisel, projekti elluviimisel,

auditimenetluses ega ka finantskorrektsiooni otsuse koostamisel.

7.2. Kaebajal võimaldati auditiaruande projekti osas arvamust avaldada. Kaebaja esitas oma

arvamuse 27.11.2018, märkides, et kasutatud määrad olid kooskõlas kaebaja palkasid

käsitlevate dokumentidega (Darba samakasas noteikumi). Seega analüüsisid audiitorid kaebaja

esitatud märkuste põhjendatust.

7.3. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta oma

arvamus. Kaebaja ei esitanud piisavalt selgitusi vastustaja küsitud dokumendi „Vidzemes

tūrisma asociācijas darba samaksas un citas izmaksas atlīdzības nolikums” sisu muudatuste

kohta. Finantskorrektsiooni otsuse faktiliseks aluseks, millele viitab ka auditiaruanne, on see,

et

projektitaotluses

esitatud

töökoormus

suhtes

töötasuga

oli

vastuolus

kaebaja

personalipoliitika dokumendi ja sõlmitud töölepingutega.

7.4. Programmi käsiraamatu peatüki 5.3.1 lk 36 joonealune märkus nr 15 kehtib ka töötasu

muudatuste kohta võrreldes projekti lõpliku taotlusvormiga.

7.5. Kaebaja ei ole järginud säästlikkuse põhimõtet ehk taganud, et tema tegevuses kasutatavad

vahendid tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja hind

võimalikult soodne. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas tagati tõhusus, mis tähendab

parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohaldatavad normid

8. Asjaoludest nähtuvalt viis kaebaja perioodil 01.03.2017–31.10.2019 ellu projekti

lühinimetusega „Green Railway“. Nimetatud projekti rahastati Euroopa koostööprogrammi

„Interreg V-A Eesti–Läti” raames. Nimetatud koostööprogrammi rahastati ERF-ist.

Koostööprogramm kiideti heaks Euroopa Komisjoni 04.12.2015 rakendusotsusega nr C(2015)

8926 final10.

9. Euroopa Komisjon on otsusest nähtuvalt tuginenud:

-

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrusele nr 1303/2013, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 1083/2006 (määrus nr 1303/2013);

-

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrusele nr 1299/2013 erisätete kohta,

mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse

koostöö eesmärgil.

10. Lisaks neile reguleerivad nimetatud koostööprogrammi:

10 Vt Euroopa Komisjoni poolt kohtule edastatud ja asja materjalidele lisatud Euroopa Komisjoni 04.12.2015

rakendusotsust nr C(2015) 8926 final, millega kiidetakse heaks koostööprogrammi „Interreg V-A Eesti–Läti”

teatavad elemendid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks

Eestis ja Lätis.

3-19-2089

9(19)

-

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga

seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;

-

määrus nr 2018/1046;

-

Euroopa Komisjoni 28.07.2014 rakendusmäärus nr 821/2014, millega kehtestatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses

programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite

aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe-, teavitamis- ja

nähtavusmeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise

süsteemiga;

-

Euroopa Komisjoni 04.03.2014 delegeeritud määrus nr 481/2014, millega täiendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega

koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

11. Siseriiklikest õigusaktidest kuuluvad kohaldamisele (sest korraldusasutus asus Eestis):

-

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS2014_2020) (vt § 1 lg 1 p 2 –

nimetatud ETK programmiks);

-

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate

kulude

abikõlblikuks

lugemise,

toetuse

maksmise

ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“11 (määrus nr 143) (vt

STS2014_2020 § 1 lg 2);

-

haldusmenetluse seadus (HMS) (vt STS2014_2020 § 1 lg 2).

12. Lisaks tuleb STS2014_2020 § 1 lg-st 2 nähtuvalt lähtuda seirekomisjoni otsustega

kehtestatust.

13. Vaidlusaluses finantskorrektsiooni otsuses on tuginetud ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2006

määrusele nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“12 (määrus nr 278).

Kohtu hinnangul ei saa see määrus olla praegusel juhul kohaldamisele kuuluvaks õigusaktiks.

Nimetatud määrus on vastu võetud varasemate perioodide struktuuritoetusi käsitlevate seaduste

alusel. Kehtiva perioodi struktuuritoetuste tagasinõudmist käsitleb määrus nr 143, mis asendab

varem kehtinud määrust nr 278.

14. Programmi täpsemat elluviimist ja järelevalvet reguleerivad programmi raames kehtestatud

dokumendid13. Tegemist ei ole siiski õigusaktidega ja need ei või olla õigusaktidega vastuolus.

Arvestades, et toetuse saajal puudub subjektiivne õigus viidatud koostööprogrammi raames

toetuse saamiseks, peab ta toetuse saamiseks vastama programmidokumentides esitatud

tingimustele ja ta peab täitma projekti ellu viies programmidokumentides esitatud nõudeid.

Toetust taotledes ja toetuslepingut sõlmides aktsepteeris kaebaja programmidokumente ja need

muutusid tema jaoks siduvateks. Seetõttu tuleb asja lahendamisel lähtuda mh

11 Vastustaja otsuses on määruse pealkiri valesti välja toodud.

12 Vastustaja otsuses on määruse pealkiri valesti välja toodud.

13 Kättesaadavad https://estlat.eu/en/for-projects/guiding-documents#.

3-19-2089

10(19)

programmidokumentidest14. Kuna toetuse andmiseks on sõlmitud kaebajaga toetusleping, mis

on kaebajale täitmiseks kohustuslik, siis tuleb asja lahendamisel lähtuda ka lepingus toodust.

15. Programmi veebilehelt nähtub, et programmidokumente on korduvalt muudetud. Kohus

lähtub asja lahendamisel toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud programmidokumentide

redaktsioonidest15, sest kaebaja pidi toetuse taotlemise ajal tegema endale selgeks toetuse

saamise tingimused.

Toetuse taotluse eelarve muudatused

16. Kaebajale heidetakse ette, et ta ei ole sõlminud personali töökoormuse ja tunnitasu määrade

osas lepingud nii, nagu see oli toetuse taotluses ette nähtud.

17. Kaebaja toetuse taotlusest16 nähtub, et kaebaja personalikulud olid kokku 113 520 eurot.

Projekti heaks töötavad kaebaja töötajad olid riigi koordinaator 60% töökoormusega, riigi

projekti finants- ja IT juht 60% töökoormusega, riigi projekti turundus- ja PR spetsialist 60%

töökoormusega, riigi projektispetsiifiline raamatupidamine17 40% töökoormusega ning üldine

finantskoordinaator 25% töökoormusega. Taotluse kohaselt oli kaebaja poolt projekti

elluviimiseks ette nähtud 2,45 täistööajaga töökohta.

18. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegelikult ei rakendanud kaebaja projekti elluviimiseks

taotluses märgitud töömahtusid. Riigi koordinaatori töökoormuseks osutus 21%, riigi projekti

finants- ja IT juhi töökoormuseks osutus 19%, riigi projekti turundus- ja PR spetsialisti

töökoormuseks osutus 14% ning riigi projektispetsiifilise raamatupidamise töökoormuseks

osutus 9%. Ainult üldise finantskoordinaatori töökoormus jäi samaks (25%)18. Kaebaja viis

projekti ellu koormusega 0,88 täistööajaga töökohta. Töötajate palgafond jäi peaaegu samaks –

113 467,68 eurot.

19. Kohus nõustub kaebajaga selles, et taotluses ei ole välja toodud konkreetseid töötasu

määrasid (tunnitasusid). Samas on eelviidatud dokumentidest näha, et kaebaja vähendas

projekti elluviimiseks kasutatavat tööjõumahtu 2,78 korda. Olukorras, kus töötajate palgafond

jäi praktiliselt samaks (erinevus 0,05%), kuid tööjõumaht vähenes 2,78 korda, on sisuliselt

tegemist töötasu suurendamisega. Kui isik saab väiksema töötundide arvu eest sama suurt palka,

kui oleks pidanud saama suurema töötundide arvu eest, siis tähendab see, et tema tunnitasu

suurenes. Järelikult ei kasutanud kaebaja projekti elluviimisel personalikulusid sellises

proportsioonis, nagu ta oli taotluses välja toonud, ja vastustaja etteheide personalikulude

erinevuse osas on põhjendatud. Oluline ei ole seejuures, millal kaebaja palgamäärasid muutis –

kas seda tehti dokumendi „Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu

atlīdzības nolikums“ kinnitamisega või juba varem töötajatega töölepingute sõlmimisel.

Erinevus võrreldes heaks kiidetud taotlusega on selgelt olemas.

20. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei teavitanud vastustajat ega ühissekretariaat

personalikulude osas toimunud muudatusest ega selle põhjustest. Ainus taotluse muudatus,

mille kaebaja programmiasutustele esitas, puudutas üldist finantskoordinaatorit, kelle ametikoht

jäeti sel põhjusel ainsana finantskorrektsioonist kõrvale. Kaebaja põhjendas teavitamata jätmist

14 Veebilehel https://estlat.eu/en/ on programmidokumendid inglise keeles. Ka kohtule edastatud varasemas

redaktsioonis programmidokumendid on inglise keeles. Arvestades programmidokumentide mahtu ning nende

tõlkimisele kuluvat aega ja raha, ei pidanud kohus otstarbekaks menetlusosalistelt programmidokumentidest

eestikeelseid tõlkeid küsida ning lähtub inglisekeelsetest versioonidest.

15 Esitatud kohtule vastustaja poolt.

16 Vt kaebaja esitatud dokument „Lisa 11_valjavote taotlusvormist_VTA eelarve_osaline eestikeelne t6lge“.

17 Eelduslikult raamatupidaja.

18 Vt kaebaja esitatud dokument „Lisa 14_VTA tookoormused taotlusvormis ja toolepingutes_ta_łielikult

t6lgitud“.

3-19-2089

11(19)

asjaoluga, et kuna taotluses toodud näitajad olid indikatiivsed, siis võis neist projekti elluviimise

käigus kõrvale kalduda ja programmidokumendid ei näinud sellises olukorras ette teavitamise

kohustust. Väidetavalt on ka programmiasutused kinnitanud auditimenetluse käigus, et

praktikas ei nõuta taotluses näidatud töömahtude muutumise korral taotluse muutmist ja

programmiasutuste teavitamist.

21. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega personalikulude indikatiivsuse osas. Programmi

käsiraamatu19 p-s 5.3 ei ole projekti eelarvetabelit (6 eelarverea ning 2-4 tööpaketi ja

aruandlusperioodi kohta) nimetatud indikatiivseks. Indikatiivne on üksikasjalikum eelarvetabel

(eelarve alamread), kus on näidatud eelarve jagunemist erinevate eelarveridade ja tööpakettide

kaupa20. Seega on indikatiivseteks näitajateks kaebaja taotluse lk-del 63-6521 toodud eelarve

alamridasid kajastavate tabelite andmed, mitte lk-l 63 toodud üldine eelarvetabel. Ka lk-l 63

eelarvetabeli all toodud lahter „Töötajate ametikohtade loetelu, nende peamised ülesanded ja

partneri heaks projekti raames täiskohaga töötavate töötajate arv“ ei võimalda järeldada, et

taotluses välja toodud töömahud oleksid indikatiivsed. Programmi käsiraamatu p 7.7 järgi on

eelarve jaotus tööpakettide vahel indikatiivne ja seetõttu ei ole vaja rahastuse ümberjaotamiseks

tööpakettide vahel muudatuste tegemist taotleda22. Viidatud selgitus võimaldab projekti sees

erinevate tööpakettide vahel eelarvekulusid ümber jaotada (nt teha mingeid tegevusi planeeritu

asemel teisel ajaperioodil), mitte aga suurendada varem näidatud personalikulusid

mitmekordselt või vähendada taotluses näidatud töökoormust mitmekordselt, jättes samas

personalikulud muutmata.

22. Kaebaja

arusaam

personalikulude

indikatiivsusest

ei

ole

kooskõlas

programmidokumentide ega eesmärkidega. Programmi käsiraamatu p 6.2.2.2 järgi tehakse

projekti rahastamise otsus mh projekti kvaliteedihindamise tulemuste põhjal. Programmi

käsiraamatu p 6.2.2.1 alapunktist 2 (lk 55) nähtuvalt on toetuse taotluse kvaliteedi puhul üheks

hinnatavaks kriteeriumiks eelarve, mis moodustab hindest 20%. Eelarve juures hinnatakse mh

seda, kas projekti eelarve on projekti eesmärgi ja tegevustega võrreldes mõistlik ja kulutõhus23.

Seega on mõistlikud ja kulutõhusad eelarvekulud toetuse saamise üheks eelduseks. Taotluses

töömahu ja personalikulude väljatoomine võimaldab hinnata personalikulude mõistlikkust. Kui

töömaht või personalikulude jagunemine töötajate vahel oleks ebaoluline, siis puuduks vajadus

üldse taotluses töömahtu välja tuua. Samuti kui toetuse saajal oleks võimalik neid kulusid pärast

taotluse heakskiitmist suvaliselt muuta, sh muuta need ebamõistlikeks või mittekulutõhusateks,

siis ei oleks see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (määruse nr 2018/1046 art 188

punkt a) ja muudaks toetuse taotluste hindamise mõttetuks. Kui teised taotlejad deklareerisid

kohe oma taotluses ebamõistlikke ja mittekulutõhusaid eelarvekulusid ning jäid sel põhjusel

toetusest ilma, siis on kaebaja oma eelarvekulude muutmise läbi nendega võrreldes

põhjendamatult soodsamas olukorras. Ilmselgelt ei saa välistada, et kaebaja võinuks taotluses

õigete andmete väljatoomise korral toetusest ilma jääda ja selle võinuks saada taotleja, kes jäi

seekord toetusest ilma rahaliste vahendite puudumise tõttu. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et

toetuse taotlejad võisid jääda toetusest ilma nii asjaolu tõttu, et nende taotlused ei olnud

prioriteetsed, kui ka asjaolu tõttu, et raha ei jagunud kõigi taotluste rahuldamiseks. Samuti ei

19 Siin ja edaspidi „Cooperation Programme Interreg V-A – Estonia-Latvia. Programme Manual. 1st call

proposals, February 2016“. Vt vastustaja esitatud dokument „Programme manual 2016 02 23“.

20 The project budget is divided between 6 budget lines, two to four work packages and reporting periods with

duration of four months. The budget table in the application form describes the budget of the whole project. In

addition, the partners must fill in a more detailed indicative budget table, which shows each partner’s budget

division between budget lines and work packages.

21 Taotlusel on nimetatud leheküljed märgitud kui lk 55-57.

22 Budget division between work packages is indicative, therefore it is not required to submit a request for changes

for re-allocating finances between work packages.

23 Is the project budget reasonable and cost efficient in comparison with the project objective and activities?

3-19-2089

12(19)

oleks ilma programmiasutuse heakskiiduta taotluse eelarvekulude muutmine kooskõlas EL

eelarveliste vahendite säästliku ja tõhusa kasutamise põhimõtetega (vt määruse nr 2018/1046

art 186 lg 3 punkt f) ning võimaldaks kuritarvitusi (eelarvekulusid näidatakse sihilikult

tegelikkusest madalamatena, et toetusele kvalifitseeruda).

23. Praegusel juhul on kaebaja vähendanud projekti elluviimiseks kasutatavat töömahtu heaks

kiidetud taotlusega võrreldes 2,78 korda, kuid jätnud personalikulud samaks, st ta on sisuliselt

suurendanud töötasusid 2,78 korda. Kuna erinevus on päris suur, tekib põhjendatult kahtlus, kas

programmiasutused oleksid kiitnud kaebaja projekti heaks ja otsustanud seda rahastada ka

juhul, kui kaebaja oleks toonud toetuse taotluses välja samad töömahud ja personalikulud, mida

hiljem projekti elluviimisel kasutas. Ilmselgelt ei saa välistada, et kaebaja võinuks toetusest ilma

jääda. Puudub kindel teadmine selles, kas programmiasutuste arvates oleksid sellises suuruses

personalikulud sellise töömahu ja selliste projekti eesmärkide juures olnud kulutõhusad ja

mõistlikud. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid kaebaja projekti hindamise ja saadud

hindepunktide kohta, siis puudub ka teadmine, kui palju oleks eelarve kriteeriumi hindamisel

antud hinne võinud kaebaja lõpphinnet mõjutada24. Vastustaja väitis, et kaebajale oleks võidud

seada toetuse saamiseks täiendavaid tingimusi, mis nüüd jäid seadmata ja täitmata. Ka seeläbi

on kaebaja soodsamas seisundis võrreldes teiste taotlejatega, kes pidi vastustaja seatud

tingimusi täitma.

24. Näiteks on programmi finantskorrektsiooni juhise25 lk-l 2-3 käsitletud olulise rikkumisena

seda, kui hankelepingu mahtu on vähendatud, kuid lepingu hinda mitte26. Ka praegune olukord

on sellele sarnane – planeeritud tegevus tehakse ära väiksemas mahus, kuid hind jäetakse

samaks.

25. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tal ei olnud kohustust eelarves tehtud muudatustest

programmiasutusi teavitada. Programmi käsiraamatu p 4.4 järgi on juhtivpartneri ülesandeks

viia projekt ellu vastavalt heaks kiidetud taotlusele27. Toetuslepingu art 3 lg 2 järgi tuleb projekti

elluviimiseks kasutada heaks kiidetud avalduses kirjeldatud vajalikke rahalisi, inim- ja

materiaalseid ressursse. Eeltoodust järeldub, et kaebaja on seotud heaks kiidetud taotlusega ja

peab sellest projekti elluviimisel lähtuma. Heaks kiidetud taotlus ei ole siduv üksnes projekti

eesmärgi, vaid ka kulude osas, sest, nagu kohus eespool viitas, taotluste hindamisel hinnatakse

ka projekti eelarve põhjendatust. Taotluses tuleb kirjeldada, millised on projekti elluviimiseks

vajalikud rahalised, inim- ja materiaalsed ressursid. Kui projekti elluviimise käigus vajadus

nende ressursside järele oluliselt muutub (suuremaks või väiksemaks), siis on tegemist taotluse

muutmisega. Ilma muudatuse hindamise ja heakskiiduta programmiasutuse poolt ei ole toetuse

saaja õigustatud muudatust rakendama. Toetuslepingu art 6 p 2 järgi on juhtivpartner kohustatud

teavitama korraldusasutust/ühissekretariaati28 viivitamatult projekti lepingu aluseks olevate

eesmärkide, tegevuskava või eelarvekava muutumise korral või juhul, kui üks toetuse

väljamaksmise aluseks olevatest tingimustest ei ole enam täidetud, projekti kulude

vähendamisest ja mistahes asjaolude tekkimisest, mis annavad korraldusasutusele õiguse

maksete summat vähendada või nõuda toetuse kogu summas või osalist tagasimaksmist.

Kaebajal oli praegusel juhul kohustus teavitada korraldusasutust või ühissekretariaati

personalikuludega seotud muudatusest, sest tegemist oli eelarvekava muutmisega. Samuti oli

tegemist asjaoluga, mis andnuks korraldusasutusele õiguse maksete summat vähendada – kui

24 Toetuse saamise hindeskaalad on toodud programmi käsiraamatu lk-l 52.

25 Vastustaja esitatud dokument „EE-LV_guideline_financial_corrections_approved_17_12_2018“.

26 A financial correction of 100% may be applied in the most serious cases: Aid in the amount by which the volume

of performance of the contract has been reduced – as a result of the procurement procedure – without reducing

the price of the contract.

27 In addition, it is LP’s task to /…/ implement the project according to the approved application form.

28 JS – Joint Secretariat. Vt programmi käsiraamatu lk 7.

3-19-2089

13(19)

vajadus inimressursi järele muutus väiksemaks (töömahtu vähendati), siis taotluses toodut

arvestades pidanuks ka personalikulud vähenema ja väljamakstava toetuse suurus vähenema.

Selleks, et kasutada vähendatud töömahu juures sama suuri personalikulusid, pidanuks kaebaja

saama programmiasutustelt nõusoleku. Kaebaja selgitustest nähtub, et väiksema töömahu

kasutamine ei seadnud projekti eesmärkide täitmist ohtu. Programmi käsiraamatu p 7.7 järgi

tuleb aga muudatustaotlus esitada ka juhul, kui muudetakse tegevusi, mis ei ohusta projekti

eesmärkide saavutamist29. Samuti ei nähtu muudatuse taotluse vormilt30, et praeguse juhtumi

korral ei tuleks muudatustaotlust esitada. Lisaks näeb taotluses esitatud andmete muutumise

korral toetuse saaja teavitamiskohustuse ette ka STS2014_2020 § 56 p 7.

26. Määruse nr 1303/2013 art 65 lg 1 järgi määratakse kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks

riiklike eeskirjade põhjal. Määruse nr 143 § 2 lg 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on

põhjendatud, tekib vastavalt lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lg-le 5 ning on kooskõlas

Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui

kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste

õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse

rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste

käigus. Kuna praegusel juhul ei ole programmiasutused saanud anda kaebaja personalikulude

põhjendatuse osas õiget hinnangut (hinnati erinevat töömahu ja palgakulu suhet), siis ei ole

kaebaja personalikulud osaliselt abikõlblikud.

STS2014_2020 § 54 lg-st 2 nähtuvalt lähtutakse kulude abikõlblikkuse kontrollimisel mh

toetuse saajaga sõlmitud toetuse andmise lepingust. Toetuslepingu art 2 lg 4 järgi makstakse

ERF-i summa välja ainult kinnitatud abikõlblike kulude kogusumma alusel. Toetuslepingu art 3

lg 3 järgi on toetuskõlblikud kulud ainult riiklike finantskontrollasutuste ning ühissekretariaadi

poolt abikõlblikuks tunnistatud ja korraldusasutuse vastavalt heakskiidetud avalduse eelarve

struktuurile tõendatud kulud. Kaebaja personalikulud ei vastanud heakskiidetud taotluse eelarve

struktuurile.

27. Kaebaja selgituste kohaselt on kõik tema poolt esitatud projekti aruanded heaks kiidetud ja

kaebajale ei ole tehtud ettepanekut toetuse taotluse eelarve osas muudatustaotluse esitamiseks.

Määruse nr 143 §-st 12 nähtuvalt peab makseasutus maksetaotluse menetlemisel kontrollima

kulude abikõlblikkust. Kaebaja maksetaotluste puhul jäi see kontroll nõuetekohaselt tegemata.

Pole selge, kas muudatused kaebaja personalikulude osas jäid tähelepanuta, sest kaebaja ei

osundanud erinevusele võrreldes heakskiidetud taotlusega ega taotlenud taotluse muutmist, või

leidis ka makseasutus, et sellises olukorras ei ole vaja muudatustaotlust esitada. Kuna aga

kohtule ei ole esitatud ühtegi otsust, millega oleks kaebaja taotluse eelarve muudetud kujul

heaks kiidetud, siis ei saa lugeda sellist eelarve muudatust nõuetekohaselt aktsepteerituks.

Programmiasutused on käitunud kaebaja suhtes vastuoluliselt ja vastuolus kehtivate reeglitega,

kuid see ei võta kaebajalt kohustust järgida talle kehtestatud nõudeid. Samuti ei tähenda kaebaja

maksetaotluste heakskiitmine programmiasutuste poolt seda, et kaebaja projekti ja selle kulusid

ei võiks enam auditeerida ja vajadusel finantskorrektsioone teha (vt määrus nr 2018/1046

art 202 lg 1).

28. Programmi käsiraamatu p 7.14 tugineb eeskirjade eiramise/rikkumise mõiste

defineerimisel Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.1995 määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse kohta (määrus nr 2988/95) art-le 1, mille lg 2 järgi tähendab eeskirjade

eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu,

mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse

29 Request includes changes in activities, which do not affect the fulfilment of the target value(s) of the chosen

programme output indicators.

30 Kättesaadav https://estlat.eu/en/for-projects/project-changes.

3-19-2089

14(19)

ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või

põhjendamatu kuluartikli tõttu. Vaieldamatult kahjustab toetuse arvelt mitteabikõlblike kulude

hüvitamine EL eelarvet. Seda käsitleb rikkumisena ka programmi käsiraamatu p-s 7.14 toodud

näidisloetelu31.

29. Määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 järgi teevad liikmesriigid tegevustes või

rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad

finantskorrektsioonid. Põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise näeb ette ka määruse

nr 2988/95 art 4 lg 1. STS2014_2020 § 54 lg 6 järgi võetakse finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel aluseks ETK programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord.

Programmi käsiraamatu p 7.14 kohaselt teeb korraldusasutus eeskirjade eiramise korral

tagasinõudeotsuse. Toetuslepingu art 12 lg 1 sätestab, et kui korraldusasutus leiab, et mistahes

kulud on vastavalt art-s 1 nimetatud reguleerivale raamistikule abikõlbmatud, algatatakse

programmi käsiraamatule lisatud finantskorrektsioonide tegemise suuniste alusel toetuse

tagasinõudmise protseduur. Toetuslepingu art 12 lg 5 järgi nõuab korraldusasutus

tagasinõudmise otsuses tagasi lepingu alusel abikõlbmatu ERF-i toetuse summa. Ka programmi

finantskorrektsiooni juhise p 1 alapunkti 2 järgi tehakse finantskorrektsioon, kui toetuse saaja

ei ole osaliselt või täielikult täitnud kohustust või nõuet tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust ja/või kavandatud tulemuse

saavutamist32. Seega esines vastustajal õiguslik alus finantskorrektsiooni tegemiseks.

Palgataseme võrdlus Läti keskmisega

30. Teine kaebajale tehtud etteheide puudutab seda, et kaebaja kohaldatud tunnitasu määrad ei

ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, sest personalikulud ületasid Läti riigi keskmist

turumäära 2-3 korda. Järelikult pole rahalisi vahendeid kasutatud säästlikult. Kaebaja töötajate

palku võrreldi Läti keskmise palgaga seetõttu, et kaebaja töötajad töötasid Lätis ja kaebaja ise

on Läti ühing.

31. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sellekohane etteheide piisavalt põhjendatud.

32. Programmi käsiraamatu p-s 5.3.1 (lk 33) tuuakse välja, et kui töötaja töötab projekti jaoks

osalise tööajaga ja osalise tööajaga organisatsioonis teiste ülesannete täitmisel, tuleb projekti

eelarves tema kulude arvutamisel kasutada tegelikku palgamäära. Sama töölepingu raames

tuleb vältida erinevaid tunnitasusid33. Kaebaja on välja toonud, et tema töötajad töötavad osalise

ajaga ka teiste projektide juures ja sama tunnitasuga, nagu ta rakendas „Green Railway“

projektis. Seda tõendavad kohtule esitatud töölepingud:

-

Raitis Sijāts töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 1/2016 nähtuvalt osalise

tööajaga projektis „CHRISTA“ koordinaatorina ja tema töötasuks oli 40 eurot tunnis34.

28.02.2017 sõlmitud töölepingu nr 1/2015 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas ta

31 Examples of irregularities include: evidence indicating that items of ineligible expenditure have been included

in the calculation of an ERDF grant previously claimed and paid.

32 A financial correction decision is made based on the following principles: 2) the beneficiary has failed to comply,

partially or wholly, with the obligation or requirement to ensure the implementation of the project under the

prescribed conditions and this has had an impact on the eligibility of the cost and or on the achievement of the

result planned.

33 In case the staff member is working part-time for the project and part-time for other tasks in the partner

organisation, the actual salary rate must be used, when calculating his/her costs in the project budget. Different

hourly rates in the frame of the same employment contract must be avoided.

34 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15a_Raitis Sijats tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.

3-19-2089

15(19)

osalise ajaga ka projektis „Green Railway“ koordinaatorina ja tema töötasuks oli

40 eurot tunnis35;

-

Janis Sijāts töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 2-CHRISTA/2016 nähtuvalt

osalise tööajaga projektis „CHRISTA“ finantsjuhina ja tema töötasuks oli 30 eurot

tunnis36. 01.03.2017 sõlmitud töölepingu nr 3 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas

ta osalise töötajaga ka projektis „Green Railway“ finantsjuhina ja tema töötasu oli

30 eurot tunnis37;

-

Anda Vilka töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 4/2016 nähtuvalt osalise

tööajaga projektis „CHRISTA“ koordinaatorina ja tema töötasu oli 20 eurot tunnis38.

01.03.2017 sõlmitud töölepingu nr 4/2015 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas ta

osalise töötajaga ka projektis „Green Railway“ raamatupidajana ja tema töötasu oli

20 eurot tunnis39.

Kaebaja viitas, et sarnased tunnitasud kehtisid ka projektis „Garden Pearls“.

Kaebaja poolt 02.01.2017 kehtestatud „Vidzeme Turismiassotsiatsiooni töötasude- ja muude

kulude määruse“40 p 4 järgi on töötajate tunnitasu määrad erinevates projektidest järgmised:

1) projekti koordinaator – 40 eurot tunnis; 2) projekti finants- ja PR spetsialist – 30 eurot tunnis;

3) projekti raamatupidaja – 20 eurot tunnis.

33. Kaebaja selgituste kohaselt on programmiasutused teistes kaebaja projektides sellised

töötasude määrad heaks kiitnud ega ole pidanud neid põhjendamatult kõrgeteks asjaolu tõttu, et

need ületavad Läti riigi keskmist töötasumäära 2-3 korda. Vastustaja ei ole kaebaja väiteid

ümber lükanud, vaid tuginenud asjaolule, et kuna tegemist oli teiste projektidega, millel on

erinevad eesmärgid, siis ei ole teistes projektides kasutatud töötasu määradele viitamine

asjakohane.

34. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna programmi käsiraamat nägi ette, et sama töötaja puhul

ei tohiks kasutada erinevaid töötasu määrasid, ja teistes kaebaja projektides on kaebaja sarnased

töötasu määrad heaks kiidetud, siis ei saa vaidlusaluses projektis kasutatud töötasude määradele

ette heita selle suurust võrreldes Läti keskmise palgaga. Vastustaja on tunnistanud, et

vaidlusalune projekt oli väga keerukas. Tegemist oli rahvusvahelise projektiga, mis eeldas

piiriülese koostöö tegemist. Samuti oli projektis palju erinevaid partnereid nii Eestist kui Lätist.

Seega võib järeldada, et projekt oli tavapärasest keerukam, mis õigustab ta keskmisest palgast

kõrgemat töötasu. Kui kaebaja oleks määranud projekti töötajatele töötasu Läti keskmisest

palgast lähtudes, saanuks programmiasutused heita talle ette samadele töötajatele erinevates

projektides erinevate töötasu määrade kohaldamist.

35. Vastustaja leidis, et teistele projektidele viitamine ei ole asjakohane, samas ei ole ta

põhjendanud, mille poolest ja millisel määral teised projektid vaidlusalusest projektist erinesid

ning kas see võis anda alust pidada erinevates projektides rakendatud töötasu määrasid

omavahel võrreldamatuteks. Pelgalt viide, et tegemist oli teise projektiga, ei ole piisav.

35 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16a_Raitis Sijats tooleping Green Railways_28.02.2017_osaline eestikeelne

t6lge“.

36 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15b_Janis Sijats tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.

37 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16b_Janis Sijats toolepingu Green Railways_1.03.2017_osaline eestikeelne

t6lge“.

38 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15d_Anda Vilka tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.

39 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16d_Anda Vilka tooleping Green Railways_1.03.2017_osaline eestikeelne

t6lge“.

40 Kaebaja esitatud dokument „Lisa 12_VTA personalidokument_02012017_eestikeelne t6lge“.

3-19-2089

16(19)

36. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja etteheide kaebaja töötasu määrade suurusele võrreldes

Läti keskmise palgaga ei ole asjakohane ega kooskõlas programmidokumentidega.

Finantskorrektsiooni määr

37. Kaebaja vaidleb vastu kohaldatud 25%-lisele finantskorrektsiooni määrale ja leiab, et

vastustaja ei ole kohaldatud määra kaalunud ega põhjendanud.

38. Programmi finantskorrektsiooni juhise p-s 2 tuuakse finantskorrektsiooni määradena välja

5%, 10%, 25% ja 100%. Need määrad peavad arvestama rikkumise raskust ja

proportsionaalsuse põhimõtet. Nimetatud korrektsiooni määrasid kasutatakse juhul, kui ei ole

võimalik täpselt hinnata lepingu finantsmõjusid41.

Finantskorrektsiooni juhise p 2.4 järgi tuleb finantskorrektsiooni otsuses tuua välja

finantskorrektsiooni tegemise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse

tegemisel lähtuti42. Sama näevad ette ka STS2014_2020 § 541 lg 2 p 4 ja määruse nr 143 § 23

lg 1 p 4.

39. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole finantskorrektsiooni otsuses välja toonud

kaalutlusi, millest lähtudes otsustati kohaldada 25%-list korrektsiooni määra, või põhjendusi,

millest nähtuks, et kaalumist oleks üldse teostatud. Kuigi vastustaja kinnitas kohtuistungil, et

kaalumine tegelikult toimus ning kaaluti 25% ja 100% määrade vahel, peab selline kaalumine

nähtuma ka otsusest endast. Samuti ei nähtu otsusest, miks ei peetud piisavaks 5%-list või

10%-list määra. Vastustaja ei ole seda viga parandanud ka vaideotsuses. Seejuures ei ole

otsusest aru saada, miks ei ole rikkumisega tekitatud kahju võimalik konkreetse summana välja

arvutada ja on vaja kohaldada kindlaks määratud finantskorrektsiooni määra. Kuna

finantskorrektsiooni otsuse tegi vastustaja, lasus temal kohustus kohaldatavat määra kaaluda ja

põhjendada. Ta ei saanud lähtuda otsuse tegemisel vaid sellest, et audiitorid olid soovitanud

kohaldada sellist määra. Tegemist oli siiski soovitusega. Kuna otsuse tegemise pädevus oli

vastustajal, siis oli konkreetse määra valik just tema pädevuses ja valiku põhjendamine tema

kohustuseks.

40. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud

toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Viidatud sättest nähtuvalt saab kohus kontrollida, kas vastustaja on teostanud

kaalumist õiguspäraselt ja arvestanud kaalumisel asjakohaste asjaoludega. Kohus ei saa ise

vastustaja asemel kaalumist teostada. Seega, kui vastustaja ei ole kaalumist teostanud või ei

nähtu selle tegemist vaidlustatud otsusest, siis puudub kohtul võimalus kaalumise õiguspärasust

kontrollida. Tegemist on haldusakti olulise puudusega, mis toob reeglina kaasa haldusakti

tühistamise. Seda põhjusel, et vead kaalumisel võivad mõjutada asja lahendust. Erandjuhtudel

on võimaldatud haldusorganil kohtumenetluses oma vigu parandada ja haldusakti põhjendusi

täiendada, kuid sellisel juhul peab haldusorgan tõendama, et ta ka tegelikult haldusakti andmisel

kaalumist teostas ja kohtumenetluses välja toodud põhjendustest lähtus (vt Riigikohtu

41 These guidelines set out a range of corrections of up to 5%, 10%, 25% and 100% that are applied to the

expenditure of a contract. They take into account the seriousness of the irregularity and the principle of

proportionality. These rates of corrections are applied when it is not possible to quantify precisely the financial

implications for the contract in question.

42 A financial correction decision shall set out: 5) the facts and legal basis of the financial correction facts and the

considerations on which the making of the decision was based.

3-19-2089

17(19)

29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p-d 19-20). Praegusel juhul ei ole vastustaja sellist

tõendamiskohustust täitnud.

41. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vastustaja tegi kaebajale etteheiteid nii selles osas, et

tegelikult rakendatud personalikulud ei olnud kooskõlas taotluses tooduga, kui ka selles osas,

et kaebaja rakendatud töötasu määrad olid Läti riigi keskmisest töötasust 2-3 korda kõrgemad.

Kohtu arvates ei olnud viimane etteheidetest põhjendatud. Ei ole välistatud, et kui vastustaja

poleks selle rikkumisega finantskorrektsiooni tegemisel arvestanud, võinuks kohaldatud

finantskorrektsiooni määr olla erinev.

42. Kaebaja tugines kohtumenetluses kulude erinevust põhjendades sellele, et taotlusesse

töökoormuste märkimisel tehti arvutusviga. Varem ei ole kaebaja sellele väitele tuginenud,

seega ei ole vastustaja saanud sellega finantskorrektsiooni tegemisel arvestada. Vastustajal

tuleb uue otsuse langetamisel hinnata, kas kaebaja väide on usutav ja põhjendatud ning kas see

võib õigustada finantskorrektsiooni tegemata jätmist või väiksema korrektsiooni määra

kohaldamist.

43. Samuti

ei

ole

vastustaja

finantskorrektsiooni

otsuse

tegemisel

arvestanud

programmiasutuste endi vastuolulise käitumisega. Kaebaja kinnitusel on programmiasutused

kaebaja esitatud aruanded heaks kiitnud ega ole juhtinud tähelepanu taotluse muutmise

vajadusele. Kuigi see ei võta õigust kohaldada finantskorrektsiooni, võib programmiasutuste

eksitav käitumine anda kaebajale kindluse, et ta käitub õiguspäraselt ja muutmistaotluse

esitamine ei ole vajalik. Kui isegi programmiasutused ei suuda programmidokumentidest lõpuni

aru saada ega projekti elluviimise raames esitatud aruandeid nõuetekohaselt kontrollida, siis

võib see õigustada väiksema korrektsioonimäära kohaldamist või ka finantskorrektsiooni

kohaldamata jätmist.

Muud küsimused

44. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et talle ei tagatud auditimenetluses ärakuulamise

võimalust. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta sai auditiaruande eelnõu kohta arvamust avaldada.

Sama nähtub auditiaruandest. Teiseks ei ole auditiaruanne haldusakt, mille koostamisele

eelnevalt tuleks tagada menetlusosalisele arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalus (HMS

§ 40 lg 1, STS2014_2020 § 23 lg 2 p 3). Haldusaktiks oli vastustaja finantskorrektsiooni otsus

ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli kaebajal korduvalt võimalik enne finantskorrektsiooni

otsuse tegemist oma seisukohti avaldada43. Samuti oli kaebajal võimalik avaldada korduvalt

oma seisukohti vaidemenetluses44. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.

45. Kohus nõustub kaebajaga selles, et finantskorrektsiooni otsuse põhjendus (lisaks

kaalutluste puudumisele) on väga napp ja ilma vaideotsuses toodud põhjendusteta ei oleks

otsuse põhjendus piisav. Finantskorrektsiooni otsus kui kaebajat koormav otsus peab olema

põhjalik ja sellest peavad selguma nii kaebajale tehtavad etteheited kui ka põhjendused, miks

kaebajale rikkumisi ette heidetakse. Pelgalt viide auditi aruandele ei ole piisav. Auditi aruanne

on vaid tõend. Haldusakti põhjendamise kohustus on vastustajal.

46. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaideotsust ei või põhjendada asjaoludega, millele

ei ole finantskorrektsiooni otsuses tuginetud. Vaidemenetlus ongi ette nähtud kohtueelseks

etapiks, kus haldusorganil on endal võimalik oma vigu parandada. Samuti tuleb vaideotsuses

vastata vaide esitaja argumentidele, mida vaide esitaja ei ole varem välja toonud. Seega võib

43 Kaebaja esitatud dokumendid „Lisa 6_VTA_vastus FKO kohta_04032019“ ja „Lisa 8_VTA_vastus FKO kohta

03042019“.

44 Kaebaja esitatud dokumendid „Lisa 2b_Kaebaja_vaie_11 06 2019_eestikeelne tolge“ ja „Lisa

10_VTA_vastus_vaidemenetlus_lisavastused_06092019“.

3-19-2089

18(19)

vaideotsuses tuua välja varasemast erinevaid põhjendusi. Seepärast moodustavadki haldusakt

ja vaideotsus süsteemse terviku ning neid tuleks vaidlustada koos. Menetlusökonoomiaga ei

oleks kooskõlas, kui uute asjaolude või põhjenduste ilmnedes tuleks alati vaidlustatud otsus

kehtetuks tunnistada ja kohustada uut otsust tegema, kuigi on selge, et uus otsus tuleks teha

sisuliselt samasugusena.

47. Kaebaja heitis vastustajale ette, et vaidlusalustest otsusest ei nähtu täpseid õigusnorme,

mille alusel on otsused tehtud. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega pelgalt

asjaolu, et vastustaja ei ole viidanud haldusaktis õigusnormidele või et viited õigusnormidele

on ebaõiged, ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui tegelikult on vaidlusalust olukorda

reguleerivad normid olemas ja vaidlustatud haldusakt on nende normidega kooskõlas. On

usutav, et konkreetsete normide välja toomata jätmine raskendas kaebajal oma õiguste kaitseks

kaebust koostada, kuid tema õigused ei ole jäänud kaitseta, sest kohus on asja lahendamise

käigus ise õiged normid leidnud ja neist lähtunud.

Otsus ja menetluskulude jaotus

48. Kohtu hinnangul on vastustaja 10.05.2019 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna

vastustaja ei ole neid vigu parandanud ka vaidemenetluses, on ka 08.10.2019 vaideotsus

õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebus tuleb tervikuna rahuldada.

49. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108

lg 1). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vastustaja arvates on kaebaja esindaja kulud üle paisutatud, sest kaebuses

toodud väidetele tugineti juba vaidemenetluses.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb terves ulatuses vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista.

Kaebaja menetluskulu dokumentide kohaselt on ta kandnud õigusabi/esindaja kulusid summas

4160 eurot ja menetlusdokumentide tõlkimise kulusid summas 708 eurot. Kulude tõendamiseks

on esitatud OÜ Gravitas Consult 01.09.2020 arve nr 86/0920 summas 4868 eurot, mis sisaldab

nii õigusabikulusid kui ka tõlkekulusid. Arve spetsifikatsioonilt nähtub, et tõlkimise kuludeks

olid inglise-eesti keelse tõlke kulu, 50 lk 12 eurot/lk, kokku 600 eurot ja läti-eesti keelse tõlke

kulud, 10 lk, 12 eurot/lk, kokku 120 eurot, kõik kokku 720 eurot. See erineb arvel toodud

summast 708 eurot. Kuna arvel toodud summa on väiksem, siis puudub põhjus seda mitte

aktsepteerida. Kohtu hinnangul ei ole tõlkekulude maht põhjendamatu. Asjas oli palju

võõrkeelseid dokumente ja kohus nõudis kaebajalt nende tõlget, seega on tegemist põhjendatud

kuluga ja see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Õigusabile ja esindamisele on kulunud 52 tundi hinnaga 80 eurot tund, kokku 4160 eurot. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulud asja mahtu ja keerukust arvestades üle paisutatud. Kaebaja

argumendid võivad küll olla suures plaanis samad mis vaidemenetluses ja varasemas

menetluses, kuid tema esindaja on muutunud. Praegune esindaja ei esindanud kaebajat ka

varasemas menetluses. Seega tuli esindajal kaebuse koostamiseks ja kohtumenetluses

osalemiseks vaidluse ese endale selgeks teha. Asja muutis keerukamaks asjaolu, et tegemist oli

piiriülese koostööprojektiga, kus kehtivad tavapärasest erinevad normid (millele ka vastustaja

ei ole alati ise viidanud). Programmiga ja projektiga seotud dokumendid olid võõrkeelsed, mis

ilmselgelt raskendab nende läbitöötamist. Kuna kaebaja on Läti ühing, tuli esindajal suhelda

temaga võõrkeelses. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ükshaaval spetsifikatsioonilt nähtuvat

esindaja ajakulu, vaid lähtub esinduskulust tervikuna. Ilmselgelt ebamõistlikku tegevust

3-19-2089

19(19)

spetsifikatsioonilt ei nähtu. Kuna õigusabikulu ei ole teiste sarnase mahu ja keerukusega

asjadega võrreldes kõrgem, siis ei saa pidada seda kulu põhjendamatuks ja see tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/