2-18-8206/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Mare Laanoja

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24.09.2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-8206

Tsiviilasi

J P hagi E H vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5 032 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J P (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: Andrei Yllö (isikukood

35610294239, asukoht Mustamäe tee 5-409, Tallinn

10616, e-post andreymore@mail.ru);

Kostja: E H (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina

Liskmann-Getsu

(Liskmann

&

Partnerid

Advokaadibüroo, e-post arina@liskmann.eu).

Asja läbivaatamine

18.09.2019 kohtuistungil, kus osalesid hageja J P ja hageja

lepinguline esindaja Andrei Yllö ning kostja E H ja kostja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-

Getsu;

poolte nõusolekul jätkunud kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määrata kindlaks, et kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

tekkinud.

4. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. J P (hageja) esitas 28.05.2018 Harju Maakohtule hagi E H (kostja) vastu võla nõudes, mille

kohus võttis 31.05.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 1-

19).

2. Kostja vastas hagile 11.06.2018 (t lk 22-41), mille kohta hageja esitas 02.07.2018 oma

arvamuse (t lk 44-46).

3. 10.07.2018 esitas hageja taotluse kostja esindaja menetlusest kõrvaldamiseks huvide

konflikti tõttu (t lk 47), millele kohus küsis 23.08.2018 kostja seisukohta (t lk 49). Sellele vastas

kostja esindaja 28.08.2018 (t lk 50).

4. Kohus esitas pooltele 05.09.2018 selgitused ja määras tähtajad lõplike seisukohtade

esitamiseks:

20.09.2018,

menetluskulude

nimekirja

esitamiseks:

25.09.2018

ja

menetluskuludele vastamiseks: 28.09.2018 (t lk 52).

5. Pooled esitasid 20.09.2018 oma lõplikud seisukohad (hageja t lk 53-55 ja kostja t lk 60-62).

Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja samal päeval (t lk 56-59).

6. Kohus uuendas menetluse 24.05.2019 kirjaga ning kutsus pooled kohtuistungile isiklikult (t

lk 63).

7. Kohtuistung tsiviilasjas toimus 18.09.2019, kus osalesid hageja ja hageja lepinguline

esindaja ning kostja ja kostja lepinguline esindaja (t lk 69-70). Kohus andis pooltele veelkord

võimaluse esitada tõendeid ja selgitusi.

8. Kostja esitas oma täiendavad seisukohad ja tõendid 17.10.2019 (t lk 71-77) ja hageja

04.11.2019 (t lk 78-83). Hageja esitas menetluskulude nimekirja 01.11.2019 (t lk 84-85).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja nõuab kostjalt suulise laenulepingu alusel 5 032 euro väljamõistmist.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− Pooled sõlmisid 14.02.2016 suulise laenulepingu, mille puhul eeldatakse, et see on

tähtajatu.

− Laenulepingu kohaselt pidi hageja kostjale andma laenu 5 262 eurot ning kostja pidi

selle õigel ajal tagastama. Hageja kandis kostjale viidatud summa üle 36 ülekandega

perioodil 15.02.2016-25.07.2017.

− Kostja tagastas hagejale ainult 230 eurot. Sellest tulenevalt on tagastamata 5 032 eurot.

− Hageja esitas 03.04.2018 kostjale pretensiooni ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt

15.04.2018.

− Kostja oma vastuses hagile kinnitab, et ta on raha saanud. Kostja väited

kommunaalmaksete ja liisingumaksete tasumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

− Hageja ei ole xxxx asuva korteri omanik. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt vajalikke

kulutusi. Pooltel polnud kokkulepet kohustuste jagamisest.

− Hageja töötas perioodil 03.01.2016-01.06.2016 xxxx ja ei saanud sellel ajal kasutada

kommunaalteenuseid.

− Kostja kulud seoses lapsega olid igakuiselt 150-200 eurot (söök 80-100 eurot, riietus

30-50 eurot, areng 20-30 eurot, meelelahutus 20 eurot). Seejuures osales ka hageja lapse

ülalpidamises vähemalt üle päeva.

− Kostja ei tagastanud hagejale laenu. Hageja lõpetas laenu andmise ja hoiatas kostjat, et

kui ta laenu ei asu tagasi maksma, siis lõpetab kostja laenulepingu ja nõuab kogu summa

tagastamist. 03.04.2018 esitaski hageja kostjale pretensiooni ja nõusid raha tagasi

hiljemalt 15.04.2018.

11. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on 1 810 eurot

(riigilõiv 430 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 380 eurot (s.o 11,5 tundi, a 120 eurot). Hageja

menetluskulude nimekirjad on küll arvutusvigadega (t lk 56-58 ja t lk 84-85), kuid esindaja

poolt tehtud ja loetletud toimingute põhjal on võimalik tuvastada taotletava kulu suurus.

Hagejale esindaja poolt esitatud arvest (t lk 58) nähtub, et xxxx ei ole käibemaksukohustuslane.

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga.

12. Viivist menetluskuludelt ei ole hageja sõnaselgelt taotlenud.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas

järgmised vastuväited:

− Poolte vahel pole sõlmitud laenulepingut, ei suulist ega kirjalikku. Pooled ei ole kunagi

leppinud kokku nn lepingu olulistes tingimustes – pole määranud nn laenu tasumise

tähtaega ega muid olulisi lepinguga seonduvaid tingimusi. Asjaolu, et hageja on

ülekannete selgituseks märkinud „võlg“/“laen“ ei anna alust eeldata, et tegemist on

laenulepinguga.

− Pooled alustasid kooselu 2008. Pooltel sündis ühine laps 2012. Pooled läksid lahku 2017

augustis. Pooled elasid xxxx koos aadressil xxxx. Kooselu algusest peale oli pooltel

kokkulepe, et seoses ühise majapidamisega on poolte kohustused jagatud. Hageja

maksab kommunaalkulude eest ja kostja kannab kõik muud kulud - liisingud, lastega

seotud vajalikud kulutused, toiduained jne.

− Hagejal ei olnud sellel ajal püsivat sissetulekut, ta tegeles sõidukite ostu-müügiga.

Enamus hageja rahalistest vahenditest liikus sularahas, mille hageja pani enda kontole.

− Igakuiselt, sõltuvalt raha sissemaksest, kandis hageja kostja arvele 200-250 eurot

kommunaalmaksete tasumiseks. Ka hageja ise elas xxxx korteris ja kasutas vett, elektrit

jne.

− Eluliselt ei ole usutav, et hageja on andnud kostjale laenu igakuiselt samasuguste osade

kaupa. Laen antakse tavaliselt ühes osas ning tagasimakseid kantakse osade kaupa, mitte

vastupidi. Kahtlusi tekitab ka asjaolu, et hageja on esitanud alles kaks aastat hiljem

laenu tagasimaksmise nõude. Üksnes rahasummade ülekandmine ei anna alust lugeda

laenulepingut sõlmituks.

− Kostja ei ole kunagi teinud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks.

14. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks.

16. Kohus selgitab esmalt, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1

kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7

järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes

poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08,

p 11).

17. Samuti selgitab kohus, et hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad

tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-41-15).

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik

asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2

ja § 394 lg 2 p-st 3.

18. Kohus on käesolevas tsiviilasjas korduvalt andnud pooltele võimaluse ja teinud ettepaneku

tõendite esitamiseks (vt ka t lk 52, 63 ja kohtuistungi protokoll 18.09.2019, t lk 70).

19. Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva kohustuse (laenu tagastamine) täitmist.

Sellise nõude alus on Võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1 koostoimes § 396.

Hageja väidab, et poolte vahel on laenuleping. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et poolte vahel

pole sõlmitud laenulepingut.

20. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe

võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

21. Hageja ülesanne on tõendada lepingu olemasolu, sh ka asjaolu, et kohustus on muutunud

sissenõutavaks ja et kostja on rikkunud oma kohustusi.

22. Hageja pole esile toonud ega tõendanud, et pooled on sõlminud just laenulepingu; kuidas

on pooled leppinud kokku lepingu täitmise ja kuidas on kostja seda rikkunud. Hagist ei nähtu,

millal ja kuidas pidi kostja kokkuleppe kohaselt oma kohustusi täitma. Seda, et laenulepingu

on üles öeldud, ei ole hageja väitnud.

23. 18.09.2019 toimunud kohtuistungil tuvastas kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et nad

elasid koos 2008-2017 ehk 9 aastat. Sellest kooselust sündis pooltel ühine laps 2012. xxxx

korteris elasid pooled koos aastatel 2012-2017. Siis läksid pooled lahku.

24. Seega olid pooled elukaaslased, kellel oli ühine laps ja ühine majapidamine xxxx korteris.

25. Hageja esitatud konto väljavõtte alusel (t lk 7) tuvastab kohus, et hageja on alates

15.02.2016 igakuiselt, kokku 36 maksega, kuni 25.07.2017 teinud kostjale makseid selgitusega

„laen“.

Maksete suurus ühes kuus on olnud 100-400 eurot, aritmeetiline keskmine 296 eurot kuus.

26. Kostja pole raha saamist eitanud. Kostja on esitanud oma konto väljavõtted perioodi kohta

18.07.2012-30.10.2015 tõendamaks, et hageja on ka varasematel perioodidel süstemaatiliselt

teinud kostjale raha ülekandeid nimetades neid „võlaks“ või „laenuks“ jne.

27. Samuti on kostja esitanud oma konto väljavõtte perioodi14.02.2016-31.08.2017 kohta, et

tõendada poolte kokkulepet majandamiskulude ühise kandmise osas (t lk 28-41). Samuti on

kostja esitanud filtreeritud konto väljavõtted selle kohta, et ta on vahemikus 14.02.2016-

31.08.2017 teinud ülekandeid elektrienergia eest Eesti Energia AS-ile kokku 242.22 eurot (t lk

74); ASile Starman 309,68 eurot (t lk 76); korteriühistule 1 851,58 eurot (t lk 77); Tallinna

Linnakantseleile poolte ühise lapse lasteaia kohatasu eest 1 191,54 eurot (t lk 75).

28. Kohus selgitab, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole

TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte

kvalifikatsiooniga (vt RKTKo 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

29. Põhimõtteliselt on õige, et laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle

võib sõlmida ka suuliselt (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse /TsÜS/ § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1).

Kuid ka suulise lepingu sõlmimine peab olema reaalsuses tajutav ja tuvastatav. Leping

sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr

3-2-1-25-08, p 13 ja ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-43-16).

Laenulepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja

leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks

nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab

poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11).

30. Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimine on tuvastatav seeläbi, et:

-

Hageja on kostjale raha üle kandnud;

-

Hageja on ülekannete selgituseks märkinud „laen“.

31. Kohus leiab et see pole piisav laenulepingu sõlmimise tuvastamiseks, sest hageja võis

kostjale raha üle kanda mitmel põhjusel nagu kinnitavad käesoleva tsiviilasja asjaolud: nimelt

olid pooled raha ülekannete tegemise ajal elukaaslased, jagasid ühist eluaset ja kasvatasid ühist

last. Seega võis hageja raha ülekannetel olla ka selline tähendus, nagu sellele omistab kostja:

see oli kokkuleppe alusel ühiste kulude jagamiseks.

32. See, milliseid märkeid teeb hageja raha ülekande tegemisel maksekorralduse selgitusse, ei

saa omada eelduslikult laenulepingu sõlmimise tähendust, sest selles ei väljendu mingilgi viisil

teise poole tahe olla laenulepinguliselt seotud (vt otsuse p 29). Sarnaselt on asunud Riigikohus

ka varasemalt seisukohale, et tõenduslikult tähendab selline kviitung üksnes eeldust, et kostja

on hagejalt kohustuse täitmiseks raha saanud, mitte aga ei loo laenulepingu sõlmimise eeldust

(vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 2-14-61508).

33. Kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole

õigust raha tagasi saada.

34. Kostja on kohtu arvates usutavalt esile toonud, et aastatel 2008-2017 elasid pooled koos ja

alates 2012 kasvatasid koos ühist last ning jagasid ka majapidamiskulusid koos. Sellega on

seletatav nn „laenu andmine“ igakuiste ühesarnaste maksetega ning nn laenu andmise

lõppemine siis, kui pooled lahku läksid ja hageja Ehitajate tee 37-55 korterist ära kolis. Kostja

on tõendanud, et tema on tasunud kõik eluasemega seotud kulud (ka need kohustused, kus

teenuse saajaks on lepingus märgitud hageja : nt AS Starman). Samuti on kostja tasunud lapse

ülalpidamisega seotud rahalisi kohustusi (Tallinna Linnakantselei lasteaia kohatasu). Kostja on

tasunud ka hageja telefoniga seotud kulusid (Telia Eesti AS).

35. Seega kohus leiab, et poolte vahel on olnud perekonnaõiguslikku laadi vastastikuse

ülalpidamise kohustused, mis on sarnased Perekonnaseaduse (PeS) §-st 16 tuleneva abikaasade

vastastikuse kohustusega perekonda oma töö ja varaga ülal pidada. PeS § 17 sätestab, et kui üks

abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei

ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Seega perekonna

ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ei pea koos elavad isikud teineteisele hüvitama.

36. Muuhulgas ei ole hageja ka tõendanud, kui suures ulatuses ja kuidas täpselt on ta perekonna-

taolise kooselu üldiste kulude kandmises osalenud muul viisil, kui raha ülekannete tegemisega

kostja kontole. Samuti ei muuda olukorda see, kui hageja oleks tõendanud, et ta töötas vahepeal

teatud perioodil välismaal. Välismaal töötamise ajal ei väljendanud hageja soovi kooselu ja

lapse ühine ülalpidamine lõpetada.

37. Kohus märgib täiendavalt ka seda, et ka laenulepingu alusel raha nõudmise konstruktsioon

ei võimalda käesoleval juhul hagi rahuldada järgmistel põhjustel:

-

Suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut (vt ka RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17). Hageja ei olegi väitnud, et laenuleping oli tähtajaline ega

toonud esile, kuidas oli kokku lepitud laenu tagastamine.

-

VÕS § 398 lg 1 ja 2 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib

laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui

laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks

kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette

teatamata.

-

Seega hageja poolt kirjeldatud laenulepingu puhul saab laenu asuda tagasi nõudma

pärast lepingu ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1).

-

Hageja ei ole esile toonud, et ta on väidetava laenulepingu üles öelnud.

-

TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama põhimõte on sätestatud

VÕS § 82 lg 7.

-

Kuna hageja ei ole väidetavat laenulepingut üles öelnud, ei ole tema nõue muutunud

sissenõutavaks.

38. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping.

Samuti ei tuvasta kohus, et poolte vahel esineks muu võlaõiguslik kokkulepe, mille sisuks oleks

kostja kohustus raha tagastada. Poolte vahel oli ühisest kooselust ja ühise lapse ülalpidamisest

tulenev õigussuhe, mis sarnaneb enim PeS §-s 16 sätestatud vastastikusele kohustusele

perekonda oma töö ja varaga ülal pidada. PeS § 17 analoogia korras kohaldades (TsÜS § 4) ei

tulene sellisest õigussuhtest vastastikkust kohustust saadut tagastada.

39. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Tsiviilasja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

41. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

42. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

43. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

44. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja tsiviilasja materjalide alusel ei ole

võimalik kostja menetluskulu suurust kindlaks määrata. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et

kostjal ei ole menetluskulu tekkinud.

45. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga